Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ükskord hilisõhtul pimedas metsas käies silmasin valget käiku. Nii pime oli, et autotulede valgel paistis ukseava lumivalge ja sees oli täielik pimedus - väga ahvatlev vaatepilt. Sel hetkel teadsin, et lähen kindlasti valges tagasi, et vaadata, mida see endast kujutab. Nii tegingi ja võtsin aarde endaga kaasa. Aarde juurde jõudmiseks mine läbi koridori. Aga ole ettevaatlik, et korsten pähe ei kuku. Edasi hüppa mättalt mättale, et jõuda aardeni. Maapind on sealkandis vesine, nii et kummik võib jalas olla aga saab ka ilma kummikuta.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
militaarobjekt (1), mahajäetud_ehitis (1), lumega_raske (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6HWH9
Logiteadete statistika:
164 (98,2%)
3
2
4
2
0
0
Kokku: 175
Sai siis siit läbi tuldud. Suvel olime Mirjamiga aarde üle vaadanud. Täna tulin üksi logima. Üpris märjaks on see olukord ümber vihjepuu läinud. Topsi ma puu seest kätte ei saanud, aga leidsin muu viisi, kuidas kaas pealt saada ja logida. Tänud!
Praegusel aastaajal tõeline nõgese ja sääsepesa, aga hea rahulik koht, kus otsida ja koridor oli täitsa olemas.
Jah, nagu kaasseikleja juba teatas - saab läheneda ka läbi mangroovisoode ja kevadrohelise džungli. Puu pilt oli suurepärane orientiir, aga seda, kuidas too aare algselt oma peidukohta asetatud, see jäigi välja uurimata. Aitäh!
Panime eelmise juurest otsa mööda metsa tulema: tunne oli kraavide rägastikus nagu Veneetsias. Kevadel väga-väga ilus ereroheline koht. Kuna lähenesime teiselt poolt, siis koridoriefekti ei olnud, aga ilus haldjamets küll. Aare oli omal kohal, aga karp vett täis ja logiraamat osaliselt hävinud. Korjasin jäänused kaasa, koristasin prahi ära (keegi oli aardesse karamellkomme lisanud), kuivatasin karbi, lisasin niiskusvastase pakikese ja uue, töötava hariliku. Kunagine logiraamat on minu käes - proovin kuivatada, aga sellest ilmselt asja ei saa.
No siin tuiasin ikka mõnda aega ringi, enne kui õigesse kohta sattusin. Tänud peitjale
Lisasime eraldi uue logiraamatu, kuid omanik võiks vana, laguneva siiski ise eemaldada.
Tulime eelmise leitud aarde juurest õkva läbi metsa. Kummikutega ei olnud ainsatki probleemi. Mida merest kaugemale, seda mõnusamaks läks. Found it: 23.Oct.2021 12:04 Koridor/ Corridor. Aare on oma pesasse korralikult kinni kasvanud. Krudisime kaane pealt "läbi lukuaugu". Jätsime aardesse uue, kuiva logiraamatu. Vana oli täis ja veidi niiske. Omanik käigu ja vaadaku ise oma lapsuke ka üle. Peale aarde toiminguid lahkusime läbi koridori. Üks element seal sees meenutas kooliaega. Täname!
Oi, kui õelad kõrvenõgesed, lausa läbi pükste hammustasid. Leidsime sirmikuid, saime pärast gurmeed teha. Aitäh!
Georada läheb ilusti aardeni. Logiraamat on märg. Kahjuks ei olnud kuivatus vahendeid kaasas. Aare on roninud pisut kõrgemale ja mul ei õnnestunud seda kätte saada. Sain kaane maha ja logiraamatu kätte. Ei tea kas nii peab olema. Aitäh!
Hea oli, et kummikud jalga pistsin, sest tossuga poleks küll kuivaks jäänud. Huvitav kui kaua veel läheb, et aardetopsile enam üldse ligi ei pääse. Aitäh!
Kaupo jäi motikaga jälle ilusti-kenasti märgi taha ja ma läksin koridori uudistama. Väga põnev kohta, niisama tõesti ei satuks. Aarde logiraamat oli niiske, muidu aare täitsa okei.
Olen küll siinkandis ennegi hulkunud, aga koridor tuli mulle üllatusena. Kõndisin uhkelt sellest läbi ja kuulen... keegi liigutab (aare see polnud :)). Hiilimine mu tugevam külg küll täna polnud, aga õnnestus ikka silmata, kui üks rahulikult rohtu vms nosinud metskits kiirelt-kiirelt mind kuuldes minema silkas. Paar sammu edasi astudes jooksis ta veel kaugemale metsa ära. Tavapäraselt eriline kummikukandja pole, aga täna olid jalas ja hea oli ka, ilma oleks aarde kättesaamine olnud üsna märg ettevõtmine. Aare ise olemas, raskusi valmistas konteineri pesast kätte saamine, aga mu peenikesed sõrmed said avatud ka endiselt peidukas kükitava totsiku. Logiraamat on veidi niiskust saanud, muidu aare korras. Tänud juhatamast, metskitse pole ammu näinud!
Uudistasime esmalt natuke nii seest- kui väljastpoolt koridori ennast, siis hakkasime tähelepanu pöörama aardele. Aega kulus, kuis täpsest GPS-st oli kasu. Aitäh Peitjale!
Uudistasime esmalt natuke nii seest- kui väljastpoolt koridori ennast, siis hakkasime tähelepanu pöörama aardele. Üritasin ka telefoni GPS-i kaasa töötama meelitada, aga ega mul teda päris ära veenda ei õnnestunudki. Õnneks oli pandakrahvinna telefon natuke koostööaltim ja pärast seda, kui olin mööda mättaid keksides juba õige uhke kaarega maha saanud ja päris mitme puu süütuses veendunud, jäi meile lõpuks tänu pandakrahvinnale vahele ka see üks, kes endas aaret varjas. Seda ta meile loovutada küll ei tahtnud, aga saime temaga kaubale ja asjad aetud nii nagu mõned teisedki enne meid. Aitäh!
Kummikuid ei olnud, seega toimis mättalt mättale hüppamine. Logiraamat veidi niiske.
Leitud. Pliiatsit aardes ei olnud ja nimed logiraamatusse kirja ei saanud. Kummikud oleksid võinud tõesti jalas olla selle aarde otsimiseks.
Läbi koridori ja kohale. Natukene märg oli, aga sain ilma kummikuta kuivade jalgadega kohale. Aitäh!
Tänase päeva leid #3
Heikko hoidis ja mina keerasin lahti. Tee mis tahad aga kätte ei saanud peidukohast. Vähemalt Nimed sai kirja. Rohtsalu oli lihtsalt ilus ja juhatas õige suuna kätte. Õige koha tuvastasin mina.
Mättalt mättale jõudsimegi nulli ja vihjepuu sees oli topsik, korras ja kuiv. Aga seda aaret ei saa enam puu seest kätte, kasvab kinni see puupilu meil varsti. Õnnestus ikkagi peidukas topsikult kaan maha saada ja logid kirja panna. Kaane panime ilusti peale tagasi. Aitäh!
Jalutasime metsateel ja märjal teel. Leitud ja logitud Tänud
Kõige põnevamat koridori pakkusid siin kõrged nõgesed :) Aga ei saanud ka mina konteinerit sealt välja, seega pidin samuti “kaas maha, logi kirja ja kaas peale tagasi” süsteemi kasutama. Aitäh aarde eest!
Tulin tsekkasin ka selle koridori üle. Täitsa koridor mis koridor. Lõpp kiskus tõesti oarajalt soiseks aga kõige raskem osa oli hoopis see kui logima hakkasin. Nii kui seisma jäid, hakkasid sääsed hordidega maanduma. Et siis väga pijalt imetlema ei jäänud vaid tegin keskmisest käppemalt. Aarde endaga kõik OKas. Tänud peitjale
Teine kord ja ikka sama kadunud :) logitud ja tänud!
Õnneks olid Kairitil vähe toekamad jalanõud ja ta kablutas üksi kohale. Meie jäime mõne meetri kaugusele kaasa elama.
Aardeligidale jõudes hakkasin alles lugema kirjeldust ja autosse tagasi ei hakanud minema, et kummikud võtta. Väga vesine värk
Tänane öine mõnus aarde otsing. Koridor läbitud, natuke mättalt mättale hüpatud ja viimase hüppega täpselt aarde juurde. Ei no ma aru ei saa, kuida moodi te selle konteineri küll kätte saite. Nu igatahes lõpuks sain ka nime kirja. Täitsa põnev koht. Tänud peitjale aarde eest.
Koridori ei läbinudki.. ei tea, miks.. Aga jalgealust tuli passida, et kuiva jalaga karbini pääseda. Tänud!
Tahtsime minna Lennarti juurde aga kuidagi sattusime hoopis siia mudasesse Koridori :D Aga ikkagi oli lahe, aitäh peitjale :)
Tõeliselt porine ettevõtmine, õnneks saapad olid eelmisest käigust puhastamata niiet väga kahju ei hakanud :D Topsikut kätte ei saanud, kruvisime peidukas kaane maha, et logiraamatule ligi pääseda. Tänud!
Aare sõna otseses mõttes ei tahtnud peidukast välja tulla-mahtuda. Ei jäänud muud üle, kui avada see peidukas, logida ja sulgeda sealsamas. Külmunud maapind tueb selle aadre puhul kasuks. Muidu võib kummikutest ka väheseks jääda :)
Hea ,et Caro siin kitsekest ei märganud,muidu oleks pidanud teist siin pori sees taga ajama.Tänud aarde eest.
Täna oli siin väga vesine ja porine. Tänud peitjale.
Geokulgur jäi 85m kaugusele, selleks tuli küll üle mahalangenud puu sõita. Ma läksin läbi koridori, oli palju viisakam kui ma kartsin. Nullis hakkas õige asi kiirelt silma aga kätte ei saanud kuidagi. Aastate pärast läheb arhiivi, sest avaus on kinni kasvanud ja puu on aarde alla neelanud :) Praegu veel saavad osavad näpud kaane maha ja pärast peale.
Väga äge koht. Nagu varem jubagi kommenteeritud, siis aare sai leitud, aga välja ei saanud võtta. Õnneks sai korgi kenasti eemaldada ja logitud.
Kummikutes jäid jalad kenasti kuivaks ja peale pidulikuna tunduvat koridori läbimist oli kiire leid ja logimine. Tänan.
Ootasin suuri mülkaid ja logid räägivad tuttidest ja pokudest... No kuiv mis kuiv, väike lärakas tahkemat muda vaid ühes kohas. Kui metsaalune veidigi huvitavamaks hakkas muutuma, seisin juba geovihjega kohas. Kas puu paisunud või tops imeväel suurenenud, igatahes pesast ta välja ei mahtunud, kerisin siis muudmoodi kaane maha. Tagasitee oli meeldejäävam. Nimelt tekkis vajadus põit tühjendada ja no mis sa hädaga ikka teed, vaja ära asjatada... kui mehed otsivad puid vmt objekte, siis naised pigem lagedamat ala, leidsin justkui sobiva ka. Sain siis püksid alla keritud ja näen MADU mu vasaku jala suunas liuglemas. Oioioi kui kiiresti pissihäda üle läks ja püsti kargasin! Oli teine küll selline nääpsakas nastikupoiss, pikkust napid 15-20 cm vaid, aga mu jaoks vahet ei ole, madu on madu ja madu on jube!
Korra ma juba siin mätastel olen hüppamas käinud, siis jäi aare leidmata. Seekord läks paremini ja isegi sai enam-vähem kuiva jalaga :)
Selle aarde jaoks olid mul ikka kõige õigemad jalanõud üldse. Õnneks jäid vähemalt kuivaks. Alguses ronisime vales suunas, aga siis nägime vihjepuud ja pärast seda oli vaja ainult natuke tasakaalu ja nimed said kirja.
Suure müttamise peale natuke nullist eemal leitud. Vihjepilt aitas. Kas uus karp vahepeal paisunud või asjaosane puu kosunud ... aga logiraamatu sai, erinevalt topsist, kätte ;)
Seljakott selga ja jalutuskäik aardeni algas.
Ümbrus oli üllatavalt kuiv. See maastik seal on nii muutlik. Võiks ju arvata, et peale lume sulamist, on seal korralik ookean aga ei olnudki. Olen sinna sattunud ka ajal, kus üksikud tutid paistsid veekeskelt.
Aare sai siis täiesti uue komplekti - karp, logiraamat, nänn, pliiats. Ainult teritaja ronis vanast aardest uude aardsse. Vana karp koos sisuga tuli koju ära.
Et siis keset metsa on keegi omale lihtsalt ühe koridori ehitanud?
Jep, täpselt nii see on!
Me siiski koridori teenuseid aardeni jõudmiseks ei kasutanud, läksime ringiga. Pinnas oli aarde lähistel veidi vajuv, seetõttu ei hakanud Liisi oma jalatsitega päris lähedale tulema. Mina aga ukerdasin aardeni ja panin nimed kirja.
Me täname!
Tegime Kristeliga mõnusa talvise geopäeva Viimsi aarete vahel. Metsaalune oli juba veidi märg, aga siin jäid veel saapad seest kuivaks. Lahe koht. Tänud peitjale.
See mu lemmikmets ja kohad ka juba puha tuttavad, niisama kolamisest ja orienteerumisest. Väga armas karbike muidugi, kahjuks juba omadega õhtul. Roostetab ja laseb niiskust sisse. Logiraamat oli veel kirjutatav, ülejäänu märg ja hallitas.
Tarps ei võta kunagi pikki pükse kaasa ja igakord kahetseb kui nõgesed ja sääsed ta elu hävitavad.
Sääsed kiusasid, seega oli otsimisel pinge peal. Õnneks kohutavalt kaua ei läinud, aitäh!
Eelmine kord ei saanudki leida, kuna otsisime vale puu juurest. Seekord läksime valgemas tagasi ja pika vaatlemise tulemusena tuvastasime õige puu ja saime logitud.
Südamest täname. Need miljon sääske, kes meid saatsid, tänavad samuti.
Võtsime siis ette kerge jalutuskäigu. Koridor jäi kiiresti silma, korstnaga läks aega. Nüüd selle miiniväljaga oli raskem. Mis teed minna? Ja kuhu suunas täpsemalt? Lõpuks hakkas vihjepuu õige nurga alt silma. Nüüd tuli sinna saada. Ma lootsin vaid, et väiksem kehakaal ja suurem jalanumber viivad mu rõhu maapinnale piisavalt väikseks, et ma kuskilt puutüvelt läbi ei kuku. Margus ulatas siis aegajalt abikäe ja tõmbas/ lükkas kuhu vaja. Aardekarbi saime kätte ja logitud ka. Ning seda kuiva jalaga. Tänan!
Korsten pähe ei kukkunud ja see on väga positiivne. :) balletietendus kahes eksemplaris, mätaste peal ja puutüvede otsas oli muljetavaldav. Eriti Karini esituses. Vaheajal logisime ära ka. :) Tagasiteel korstnaga riske ei võtnud. :D Tänud peitjale!
Kõva tööd on tuul siin metsas teinud! Ei pääsenud me kumbki kuivade jalgadega, kuigi mätaste all krõbises alles jää. Soe kevadpäike oli lõksud teele paigutanud. Logiraamat on niiske, pliiats ei tahtnud kuidagi peale hakata. Aitäh peitjale!
Mida iganes võib metsast leida. Meie tulime kohale läbi metsa mööda kinnikülmund kraavi, aga vesisel ajal peab vist hoolega jälgima, kuhu ronida. Pärast leidsime muidugi ka korraliku tee. Aardekarp oli küll ilus, aga rooste on oma töö teinud. Ka kahe minigripiga oli logiraamat märg.
Koridoriga oli juba varasemast tuttav ja seda ei läbinud. Maapind oli märg aga külm oli õnneks maapinna kaanetanud ja sai julgemalt otsida. Õige puu leidmisega läks ikka aega. Otsingut laiendades jäi lLõpuks ka õige puu ette. Tänud.
Koridor läbitud olin esimest korda siiralt õnnelik, et maa on veidi külmunud ja jääkatte all. Ma ei kujuta ette, kui märjaks ja mudaseks mu talvetossud oleks muidu saanud. Otsimiseks kulutasime ikka omajagu aega, isegi pärast seda kui vihjepildi avastasin. Tänud, lõpp hea kõik hea, logi kirjas.
Peale koridori läbimist läks kole vesiseks. Küll sai seal hüpatud mättalt mättale aga enamus katsed ikka mätast mööda. Lõpuks saime õige juurika kätte. Tänud peitjale
Tundus et keegi oli seal kõigi pühakute õhtut tähistanud. Ja see metsaalune, silks ja solks. Otsi mätast kus sa saad. Mõni tuust oli selline salakaval, vaadates tundus kandev, astusid peale vajusid mutta. Null see jooksis ka kogu aeg eest ära, lõpuks vaatasin , et siin ka vihjepilt. Ja nagu kogemata olingi õiges kohas. Aare oli väheke niiske, kuid veel logitav. Tänud aarde eest.
Eeldasime siin lihtsat leidu, aga pidime pettuma. Kui oleks taibanud vihjepuu pilti vaadata, oleks ilmselt kiiremini läinud, aga ei uskunud, et sellisel soisel pinnal aare nii madalale peidetud on. Mina olin õnneks kummikud jalga pannud ja kaaslasel õnnestus ka peaaegu kuiva jalaga jääda. Peaaegu = pärast aarde leidmist õnnestus tal ikka botasega märja koha sisse keksida. Null keerutas ja otsimine võttis mõttetult kaua aega. Vihjet tõlgendaksin mina ka hoopis teistmoodi. Lisaks oli karp kinni roostetanud ja pidime seda jõuga lahti kiskuma. Algaja peitjana läksin ise ka kunagi sellise ilusa karbi õnge, aga sain peagi aru, et peidikus muutub see üsna pea raskesti avatavaks ja parandasin oma vea. Nüüd teenib see purk mind kodu teehoidjana. Siinne logiraamat oli ka juba täitsa hallituselõhnaline. Ainuke hea asi selle aarde juures oli koridor, millest tõesti valgust läbi kumas. No ja metsajalutuskäik muidugi ka, sest kaaslane otsustas aardeni mitte sõita ja see oli heas mõte, sest lõpus läks tee ikka üsna mühklikuks ja poriseks. Aitäh siiski!
Hmmm.. Suve jooksul ei kohanu ma nii palju sääski, kui nüüd selle aarde juures. Ja aega võttis see leid kah omajagu- päris mitu minutit tatsasime "nulli" piirkonnas ringi.. Aga nuh- lõpuks sai asi siiski ära vormistatud :)
Ühest otsast sisse ja teisest välja ning varsti jõudsimegi aardeni. Tagasi läksime ringiga, sest koridor ei ahvatlenud ennast uuesti külastama. Aitäh peitjale!
Sääski oli meeletult palju ja metsaalune oli üsna märg. Kui õigesti astuda, jääb jalg muidugi kuivaks. Seda mina ei teinud. Ka logiraamat oli niiskevõitu, peaks ehk aardekarbikesele ka kilekoti ümber panema. Endal kahjuks kaasas polnud. Aitäh peitjale :)
Liikusime ikka läbi koridori nulli poole. Hetkel õnneks kõik seal väga kuiv, seega null probleemi. Leid tuli väga loogilisest kohast. Täname.
Vahel tundub, et mida porisem ma olen, seda lõbusam mul on. Logiraamat oli pisut niiskust saanud, kuid kõik paistis veel kontrolli all olevat. Aitäh! :)
Esmalt logisid sirvides mõtlesin, kas ikka maksab, ettevalmistus puudub ja kas ikka tööking peab. 20 meetrit enne aaret muigasin mis nali, mis vesi,mis muda ja siis oli vaja sõnad ruttu tagasi võtta. Tasakesti hiilides siiski lõpuks ka aardeni jõudsin. Keldrist käisin ka läbi, kedagi polnud kodus kahjuks. Rumal otsus oli hoopis mitte tulek vaid püüe autoga saada nii nulli kui võimalik. Hea et sain sealt tulema, tagumik libises ikka korduvalt kraavi poole.
Rahvusvahelisel lehel olid mitteleiud. Käisime kontrollimas. Aare täitsa olemas.
Leitud ja logitud. Peaaegu kuiva jalaga kohal. Mina tänan
Parkisime auto ümber, tõmbasin kummikud jalga ning hakkasime jalutama. Kutsile jäi miski huvitav lõhn ninna ja ta sattus päris hasarti. Olin juba arvestanud, et pean ta ehk koridoris sülle võtma, kuid õnneks koridor halastas ning ta sai omal neljal käpal hakkama. Natuke plätserdas ringi kuniks ma ta sülle haarasin ja aarde poole liikuma hakkasime. Samal ajal tilkus veel vedelat taevast pähe ka. Leidsin ka kuivema koha, kus koer saaks mõne hetke oodata aga no ega ta mul väga paigal püsida tahtnud. Konteiner leitud, koer oma tahtele allutatud, veel oli vaja vaid karp lahti saada. Kirusin karpi ja koer sai sopaseks ja küüne pealt tuli geelikiht maha (ega see meeldiv tunne just pole...). Eks lõpuks ma ta lahti ikka sain. Muidu tipp-topp aare, õigete jalanõudega loomulikult, aga see lõpu konteiner rikkus minu jaoks asja ära. Koer uuesti sülle ja plätserdasime tagasi kuivale. Aitäh! EVEJ
Tänase ilmaga ikka väga mudane koht. Otsida ka ikka andis. Tänud siiski!
Panin ratta tunneli vastu toetama ja hakkasin mättalt mättale hüppama. Õnneks olid talvesaapad olemas, nii et ma pigem vantsisin. Aare sai kohe pildil olevast kohast leitud. Aitäh peitjale :)
Mättalt mättale hüpates väga kaugele ei jõudnud, ütleks et ookean igal pool. Jääb mõneks teiseks korraks see.
Mudane oli tõesti, aga sai mättal mättale hüpates ka ilma kummikutete ära käidud.
Koridor oli, puu oli, metsikult mudane oli kah. Viimase nädala jooksul on nii palju soe olnud, et metsaalune on ära sulanud. Õnneks juhtusid kummikud autos olema.
Enne koridori minekut tegime oma selle talve esimese (ja ilmselt ka viimase) lumememme, jäi teine koridoriteeotsa valvama. Aitäh peitjale!
Aare leitud. Vihjest oli väga palju abi. Märjal ajal kummikud kaasa. Praegu külmaga lihtsasti juurdepääsetav.
Üle pika aja paistis jälle päike, niiet tulime siis siia jalutama. Maa oli õnneks enam-vähem külmunud, muidu oleks ikka üsna mudane olnud. Aitäh, huvitavat objekti näitamast!
"Koridori" leidsime, mis rolli see koht kunagi täitnud on, jäigi selgusetuks, edasi peaks militaarlehtedel tuhnima, et uudishimu rahuldada. Suundusime metsa müttama ja seda saime pikalt ja põhjalikult teha, paar korda kergelt jalgupidi mudas olla. Keegi ettenägelik oli varem seal räätsadega käinud, praegu kannatab isegi matkasaapaga peale minna. Pärast põhjalikumat kõikide puude pimedas uurimist vaatasime GP lehte, et näe, isegi vihjepilt on pandud, pärast selle vaatamist tuli leid Kirke poolt ja kiirelt.
Aitäh, põnev koht :)
Vaatamata sellele, et käes on detsember. Võiks oletada, et enamus märgalasid on juba jääkooretise all ning veekogud kinni kaanetanud, saime korralikult mudas sumbata. Õnneks korralik matkasaabas päästis kõige hullemast ning jalad jäid kuivaks. Vihjetest meile suurt abi polnud. Pigem korralikud taskulambid ning natuke õnne. Meie täname...tore oli!
Koridor läbitud, mets oli ka hämaras pisut kõle ja mühises, laps vaatas pisut kahtlustavalt ringi ja leidis aarde kiirelt, et siit ruttu minema saada..;) Tänud.
Tuli tahtmine paar õhtust aaret otsida, aga ühtegi head mõtet ei tulnud. Sõitsime Pääskülast enam-vähem kogu aeg otse, kuni kõik mõistlikud teed otsa said. Geokaart lahti ja leidsime lähedalt selle kõige-kõige viimase teeotsa. Nii kui tuled kustu said, oli ümberringi täielik pimedus. Lambi abil leidsime koridori üles, aga GPS näitas jonnakalt kaugemale. Läksime kaugemale. Nüüd näitas GPS tagasisuunas. Veidi Blairi nõiafilmi tunne tekkis. Natuke lambiga ringi vehkides hakkasid silma mõned sobivad peidukohad siis ei läinud enam kaua, kui aaregi välja tuli. Läks hästi, auto ei jäänud ka kinni. Aitäh süngesse metsa kutsumast!
Tegime väikese tuuri "Viimsi puhtaks!". Metsa vahel oli vähem tuult. Oi kui nunnu konteiner, oli esimene hetk, kui karpi nägime. :)
See koridor oli küll jah täiesti ootamatus kohas. Tänud!
Päris huvitav oli vaadata, kuidas suvi on ümbrust muutnud. Ei olnudki enam nagu sama koht. Jalgratta jäljed viisid täpselt nulli. Ja keegi tore inimene oli aarde 40 cm't algsest peidukast kõrgemale tõstnud ja aardele toreda pesa leidnud. Jätsingi ta sinna uude pesasse. Aarde sisu oli puhas ja kuiv, nii et ega hooldust ei vajanudki.
Ohjaa.. Sain jalad märjaks. Tee leidsin ka alles siis kui aarde juurest tagasi autosse hakkasin tulema. Null viis mind algul natuke eemale.
Koridoris ei käinud, haiglaaomad on mul kõige pikemad olnud. Aare oli kuidagi paljas seal. Maskeerisin nats ja trippisime edasi. Tänud peatuse eest!
Päriselt? Miks on vaja kõiki aardele lähedal olevate puude puujuuri uuristada? Sääsed püüdsid võtta minust kõik. Mina aga kiusasin neid tõrjevahendiga. Mõni tarkpea leidis ikka määrimata koha, kas siis istus ninaotsa verd imema või lendas kiivri august sisse. On ikka verejanulised tegelased. Aarde leidsin kenasti. Panin oma nime esimesele tühjale kohale kirja. Piilusin koridori ka ja sõitsin edasi Kole ilus vol 2 poole. Aitäh.
Kartsin hullu sood, aga selgus, et rattaga saab otse nulli sõita. Tänud peitjale!
Märg, üsna märg oli seal pärast vihma. Aga mis see paarsada meetrit siis ära ei ole... 12 meetrit enne aaret kohtusin sokuga, kes ei tahtnud siiski sõnagi aarde asukoha kohta avaldada. Georajad reetsid nõiaringe, mida kõik otsijad siin kohustuslikus korras läbivad, nii minagi. Lõpuks tuli tops välja, umbes sama kaugel nullist kui sokk ennist. Tagasi sõites Rohuneeme teel 30ga kulgedes korjasin jalgade küljest kokku kaks hiiglaslikku puuki. Päris üllatav wildlife elamus kokkuvõttes. Kuulge nüüd, ma niigi elan metsas ja tulin siia omast arust linna-aardeid otsima?!
Koridoris käidud, katuseaknad üle vaadatud ja are leitud. Aare tundus kuidagi väga nähtaval. Lisaks karbi ümber paiknev kott lahtine, vesine ja sisaldas kahte tigu. Karbi enda sisu oli korras.
Britt - 23
Maapind oli seal tõesti vesine. Lisaks kiusasid ka sääsed. Aarde leid tuli kähku. Tänud peitjale!
Täna oli väga märg. Ei kutsunud ei koridori, ei sellest mööda kuskile veel märjemasse kohta. Hiilisime kuidagi kikivarvul lähemale kuni silmasime õiget kohta. Sai logi kirja ja siis sama moodi tagasi. Päikesepaistel oleks ilmselt hulga mõnusam seda koridori avastada.
Kui aare ikka koridoris pole, siis geopeitur läheb ringiga mööda, nagu georada näitas. Saime kummikuteta. Aitäh!
Mingis mõistes täiesti õudne!
Loodus oli vihmast ilus, roheline, AGA... otsisime päris kaua ja jalad said läbimärjaks, sest see oli nagu soo. Ka sääski oli hommikuvalguses päris ulmeliselt.
Etrex20 järgi oli aare nullist ikka vähemalt 15 meetri kaugusel. Oskasime õiget kohta vaadata alles teisel korral vihjepildi järgi sügavamale metsa (sohu) liikudes. Esimesel korral vihjepilti aarde juurde kaasa ei võtnud, kuid ilma aardeta lahkuda ka ei suutnud, sest nullis lihtsalt ei olnud sellist juurikat.
Vähemalt sai lõpuks leitud.
Seda õiget sai väheke otsida, aga oli olemas. Tagasiteel läksime ikka koridorist ka läbi. Tänud!
Oh sa poiss, see teekene oli sellel päeval küll väga populaarne :) Meie sinna jõudes parkis üks auto täpselt keset metsateed ... kuid kuna meie kaart näitas miskipärast, et mööda seda teed saab teiselt poolt ilusasti välja (mis oli muidugi täielik bluff, seal on tupik), siis pressisin mööda kraaviäärt kuidagi sellest masinast mööda (ikka selleks, et saaks paarisaja meetri pärast ringikeeramist harjutada). Meie leiud paraku nii pikantsed ei olnud nagu Ingal, ainult aardekarp ja massides sääski. Ruttu autosse ja minema sealt ... romantiseerima ei kutsunud seal küll miski :)
Jõudsime Shreki elamiskohta ja asusime nulli suunas teele. Möödusime mingist uhkest jeebist ning harjumuspäraselt viskasime pilgu sisse, lootuses geopeitureid näha. Kuna Piret ja Taivo olid terve päeva meil ees kõndinud, siis arvasime, et jõudsimegi neile järele. Hmm, kedagi nägime seal autos nüüd küll, aga täpsemalt ei hakanud kindlaks tegema, kuna tegevus polnud ilmselgelt kõrvalistele isikutele mõeldud. Keerasime siis pilgud diskreetselt koridori suunas ja vaevalt saime sinna kaduda, kui auto paigast sööstis. Noh, nagu Veikogi ütles - meie pärast poleks olnud vaja minema kihutada, täiskasvanud inimesed ju, aga ju see paarike säästis siis Veikot Oliverile selgitustöö tegemisest.
Veiko ja Oliver leidsid eemalt täitsa ilusa metsatee, mina aga otsisin vihjele vastavaid kohti tunduvalt soisemalt alalt. Lõpuks see karp ka silma jäi ning nimed said kirja.
Tänud aarde eest, pildistamismaterjali sai sealt küll.
9/10. Viimasest teeotsast ära keerates naljatas Inga, et raudselt tuleb nüüd mõni auto vastu ja peame suurele teele tagurdama. Ühele hetkel nägimegi enda ees keset teed autot, mis õnneks vaid parkis seal. Esimene mõte oli, et geopeiturid! Kuna ma oma madala masinaga edasi ei saanud siis jätsin auto tee äärde ja läksime jala. Ees olevast autost möödudes selgus, et saabusime vist autosolijate jaoks veidi ootamatult. Jätsime noored tegutsema ja suundusime koridori poole. Koridor keset metsa on küll veits ootamatu aga taaskord tekkis küsimus, et miks aare just sinna, st koridorist nii kaugele, peidetud on? Maapind oli pehme ja vetruv aga tennistega sai väga edukalt hakkama. Tagasi tulles oli teine auto läinud kuigi mind nad ei seganud ja minu pärast poleks küll olnud vaja lahkuda. Kui seal olid geopeiturid siis tervitused teile ja edaspidi teadmiseks, et minu pärast pole vaja oma toimetusi katkestada :P
Läksime koridorist läbi aardeni ja katsusime sääskede vahelt kuidagi ära logida õnneks võttis pooled sääsed enda peale meie tume auto. Tänud peitjale. EVEJ.
Mingil hetkel jätsin auto maha ja tegin lihtsalt mõnusa ringi rattaga sealkandis.
Siku77-tuuri teine otsing ja leid. Siia liginedes oli hea meel, et tulime Lauri kõrgema masinaga. Minu oma oleks juba asfaldil kinni jäänud :-P Kohapeal oli koridor tõesti olemas, läbisime selle nagu kästud. Siis algas Shreki soos sumpamine. Vihjepilti polnud keegi näinud, sestap saime sääskedega võidu ikka omajagu otsida. Lõpuks silmasin kahtlases peidikus kahtlast karpi. Maris andis juba soovitusi, et aare kauem korras püsiks, tasub järgida.
Aare veel korras. Aitäh huvitavat metsakoridori näitamast!
Maris luges juba soovitused ette, ega muud väga ei oskagi öelda koha kohta. Koridorist käisime ikka läbi ka.
Siku/Margoti peidetud aarete eriturnee, leid 2/12. Seda ehitist olen oma varasematel geokäikudel juba märganud – seega täna jäi mul üle vaid nentida fakti, et aa, see ongi nüüdsest siis koridor :). Astusime läbi selle siis nulli ja asusime otsima; otsisime üsna kaua, isegi neljakesi, sest neid vihjeobjekte seal ju jätkus. Paavo lõpuks märkas esimesena… Teistmoodi karbilahenduse kasuks on peitja siin ülejäänud aaretega võrreldes otsustanud, aga enne sügist võiks siiski mõelda teistega sarnasele konteinerile ja veidi kõrgemale peidukale – niiske ja märg koht soosib kehvemate ilmadega kindlasti praeguse karbi märgumist, talvel ka jäätumist ja ümbrisgripi rebenemist... Muidu aitäh tavalise aarde eest, neid ei saa meile linna ja selle lähiümbrusesse kunagi liiga palju :).
Rattakingadega soisel maastikul kõndides tunned selle niiskuse ära ka siis kui seda veel vähe on. Niiskust oli seal parasjagu ja kuna ka geps tiirutas, siis jahutasin jalgu ja toitsin sääski korrektselt
Läbisin koridori ja jõudsin vesisesse metsa. Aare oli koordinaatidel.
Jalutasin üks öösel kell kaks oma tütrega metsas nagu viimsilased ikka, kui märkasime ühte hirmsat mudaauku. Suure hurraaga hüppasime kahekesi sinna sisse ja hullasime natuke. Tütar libastus ja lõi pea kolksti ära. Selgus, et vastu metallkarpi, mis osutus aardeks. Selliseid siinkandis leidub.
Tavaline geoöö.
No raiuge või tükkideks, aga eelmisel korral seda tegelast seal kodus küll ei olnud. Täitsa õiges kohas tuustisin ka siis. Nüüd oli õnneks plekist Cupido märklaud aga ilusti omal kohal. Sääski oli seal kõvasti, valvavad suurepäraselt aaret. Tänud peitjale!
Enne ametlikule üritusele minekut sai ka see aare leitud. Aitäh.
Koordinaat oli omajagu mööda ning peidukoht on selline, et kui veetase tõuseb, hulbib aare lihtsalt minema. Aitäh näitamast ikka!
Siin sai autoga meeldivalt lähedale. Kõigepealt läbisime nimiobjekti ja varsti sai ka aaret logima asuda. Aitäh peitjale.
Kõigepealt tutvusime nimiobjektiga.Seejärel otsisime aarde üles.Mingi nipiga sain tavalise jooksutossuga täitsa mõnusalt ligi,kuid kummik oleks siiski soovituslik jalats.Aitäh!
Kummikud/saapad on siis tõesti vajalikud. Leid tuli lihtsalt. läbisime ka koridori.
Heh :).
Kuidas geopeiturid ise selle peale ei tule, mida pimedas sellise koha peal autoga tehakse? Ma siis rahuldan kõigi uudishimu - google maps juhatab Lennarti aarde autoga otsimisel just sinna punkti kui lähimasse :P ma ise sattusin samasse kohta autoga valges, aga mätas oli siis veel oluliselt märjem, ei tahtnud lastega mülgastesse ronida ja jätsin lennarti teiseks korraks :)
Suutsime aarde nii üles leida, et varbad jäid peaaegu kuivaks. Mättalt mättale hüppamine on vajalik oskus. :)
Koridori leidsime vaevata, aga aardega läks aega, sest GPS pani segast ning kummikuid polnud meil kummalgi. Aaret otsides ja logisid lugedes tabasin end järgnevalt mõttekäigult: Küsitakse, mida tegi peitja pimedas seal? Ausalt-ei huvita ja pole kellegi asi. Pole romantiline koht? Julgen vastu vaielda-Teel aardeni vedeles maas päris palju kummi pakke. Aga küsimus mis vastust ei saanud ja sundis kõhedalt ring vaatama- Miks vedeles väga vesise metsa all matuse urn(ei ole nali)? Ok, see oli tühi, aga siiski... Lõpuks tuli välja ka aare ning peale logi suundusime juba järgmise aardeni. Tänud! :)
Niiskuskindel jalanõu tuleb igal juhul kasuks. Sõltuvalt kehamassi indeksist võib maapinna imamisvõime ikka väga tugev olla. Juhul muidugi, kui enne teid mõni kabjaline pikali ei jookse.
Koridori Mamm natuke pelgas, seal võivat lõhkeainet olla. Kontrollisime - ei leidnud. Ja siis tuli see koht, kus tuli ennast kergeks mõelda. Pagan, heledad püksid ja töökingad ei ole selleks kohaks küll parim varustus, seega mõtlesin hoolega ja kaua. Tulemus - mõtlesin ennast nii kergeks, et papud ei saanudki poriseks ja püks jäi ka peaaegu puhtaks. Ja ennäe imet - ühe juurika all oli midagi geokuhjalaadset ja selle all karpki! Küllalt kummaline peidukas, aga olgu. Mamm pani jälle nimed kirja ja siis leviteerusime tagasi. Tänud koridori kutsumast ja pikka iga karbile!
Siin tekkis meil gepsuga vaidlus. Kirjeldust polnud me kumbki lugenud. Kuna ta ei soostunud minu arust õige koha peal piiksuma, siis piiksusin ise ja lihtsalt ignoreerisin näitu, mis kuulutas aarde asukoha paarkümmend meetrit eemal olevaks. Koridor on ometigi siin ju, miks sa loll mind kuhugi mutta ajada tahad? Geps ajas oma jonni edasi, lõpuks lubas eksimuseks lausa vaid 4 m. Ei jäänud muud üle, pidin tema teooria järgi kontrollima. Kõva veerand tundi kontrollisin ka, nii korralikult peidus oli. Sest ajast peale usaldan gepsu rohkem ja enda geovaist las areneb veel.
Hea on, et ma kummikud jalga panin, muidu oleks seal korralikult "uppunud". Leitud, logitud.
Ukerdasin seal plätudes ringi ja vahtisin erinevaid juurikaid. Seejärel tekkis mõte kirjeldust vahtida ja üritasin pildi järgi ka vihjejuurikat tuvastada - endale tundus, et õnnestus. Aga jah, karpi näppu ei jäänud, ei teagi, kas ei kaevanud piisavalt sügavalt või ukerdasin vale juurika all. Kunagi jälle.
Ehh, miks peitja sellisesse kohta pimedas autoga üldse ronis? Romantikaks ei ole paik ju sobilik. :)
Läbisime ausalt koridori ja panime nimed kirjad, aitäh!
Läbisin koridori nagu ette nähtud ja siis hüppason mättalt mättale. Olin rattasõidule seljakotiga ka kummikud kaasa võtnud aga vaja neid ei läinud. Puujuuri oli seal metsas palju ja lõpuks võtsin appi vihjepildi, mille abil leidsin õige puu juba üsna kiiresti. Koht ise oli kole ilus ja tulin siis Kole Ilusa aarde juurest naastes veel tagasi. Tegelik põhjus küll see, et olin oma rattaprillid koridori juurde maha unustanud. Tagasiteel läbi Püünsi küla sõitsin mööda ka täna toimuva Viimsi jooksu maratonidistantsi liidrist.
Hommik algas aaretega, see oli esimene. Koridor oli äge, aga pärastlõunal vihma hakkas sadama, üritasime aarde praegust seisukorda ette kujutada. Loodetavasti ikka korras, aitäh!
Aarde oleks ka võinud koridori või sinna lähedusse jätta. Kujutan ette, milliseks see karp seal vihma ja niiskusega muutub. Koht muidu äge, aitäh näitamast!
Kanuu oli endiselt katusel alles kui siia mägede ja metsade vahele jõudsime. Viimane teeots enne aaret silmasime aarde poolt tagurdavat autot, lähimal vaatlusel märkasime, et sellel vene numbrimärk, hm mida väljamaalased siin metsas küll tegi, tuli romantikat otsima ehk?
Kuna aga see tee tundus selline suht kanuuga läbimatu, siis parkisime Kirsikese teeotsa ja tatsasime tallataksoga edasi. Kummikuid ei hakanud õngitsema, lootsin end kergeks mõelda ;).
No ja see tee oligi selline üles- alla, paremale- vasakule viltu ja mudagi parasjagu , et siin romantikat teha :P. Koridorist kõndisime läbi, korsten oli ilmselt juba kellelegi kaela kukkunud, sest seda ei suutnud kuskil leida-märgata. Ja siis algas see põnevam osa teest aardeni. Vaatasin neid mättaid ja proovisin mälupildist välja meelitada kujutlust vihjepuust. Kirjeldasin seda A-le ja siis hakkas taga niutsumine pihta, nimelt otsustas maapind teda neelama hakata, A pole veel enese kergeks mõtlemist piisavalt hästi omandanud :D.
Hõljusin mätastel edasi ja otsisin silmadega seda iseäralikku, kuni ta lõpuks silma jäi. Esimene tiir ümber selle ei toonud tulemust. Teisega sain aga tünnile küüned taha. Logiraamatut avades selgus tõsiasi, et olime siin esimesed hõljujad ;). Tagasi saime ka veel hõljuda, õnneks jäid jalad kuivaks, kuid ilmselt on tõesti kergem kummikutega, ei pea nii palju energiat enese kergeks mõtlemisele kulutama.
Tänud peitjale!
Hüppasin seal mättalt mättale aga ei leidnud aaret. Siis lugesin kirjeldust ja avastasin vihje pildi aga mitte kuskil ei näinud sellist puud. Kahtlustasin, et ei näe sest ei pääse ligi. Läksin tagasi auto juurde ja vahetasin tennised kummikute vastu ja seejärel oli imeliselt mõnus seal mudas mütata. Peagi leidsin üles ka pildil kujutatu koos aardega ning STF läks kirja kuskil pool 10 õhtul. Vahepeal tegin muidugi ka vaatluse vaatamisväärusele, kuid koridoris midagi põnevat otseselt silma ei jäänud. Aitäh siia juhatamast!