Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Pärandkultuur metsas
Oandu ja Koljaku vahel katkestab männimetsaga kaetud liivase tasandiku äkki järsk astang, mis on tekkinud mandrijää tegevuse toimel rohkem kui 10 000 aastat tagasi. Järsaku jalamil tungib põhjavesi paljudes kohtades allikatena maapinnale. Suuremaid allikad on 15, väiksemaid niresid aga ei jõua kokku lugeda. Peaaegu kogu astangualune mets on seetõttu soine ja märg. Siinsete allikate vesi on väga puhas ja sisaldab vähe lahustunud soolasid.
LAEVAPÕHJA ALLIKAS
Laevapõhja allikas voolab sügavas sälkorus. Tähelepanelikule vaatajale meenutab see kiilukujuline org suure laeva nina poolt kaldasse tekitatud jälge. Oru põhjas voolavat allikat ongi rahvasuu nimetanud Laevapõhja allikaks.
Vanasti ulatanud meri Koljuka mäe alla. Rootsi kuninga laev jäänud sinna randa peatuma ja kuningas ise põgenenud maale vaenlast eest. Joostes läbi allika soone, kaotas ta oma raudtaldadega saapad ära, mis eestlased pärast üles leidnud. Ja kuningas leidis varju Ligedema reieahjus haokubude taga. Selle tänutäheks kinkinud ta Ligedema peremehele talu. Nüüd aga on meri taganenud üle kolme kilomeetri. Rootsi kuniga Karl XII laeva põhi on veel praegult näha, mille põhjas voolab allikas, mida nimetatakse Laevapõhja allikaks.
Orgu, milles Laevapõhja allikas voolab on vanadel kaartidel ning Rahvaluule arhiivi teksides nimetanud Ahisadamaks või Aisasadamaks.
Ahisadam on praegu soo Ahisadama mää all vertsa 3 Võsult. Sääl on laeva raak sülda 10 pikk nüüd jo soo sisse tajund, pooks mäe rinnas, kus Laevapõhja allikas sees välja jookseb. Laeva olnud lammine, pulkadega kokku lastud, kirvega kokku lihitud kaartega, Kaartest tehtud veel öövli pakkusid. (EKM ERA II 198 102/123)
Aare on peidetud allika kaldale, loodulikku peidukasse, mis tähendab, et lumisel ajal on aarde leidmine raskendatud. Oled aardele väga lähedal kui seisad pihlaka kõrval. Kükita vaid ja siruta oma käsi paremale.
Vihje: pole
Lingid: http://www.looduskalender.ee/n/node/356
Aarde sildid:
lumega_raske (1), ilus_vaade (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6KMV8
Logiteadete statistika:
139 (100,0%)
0
1
1
1
0
0
Kokku: 142
Väga vahv koht. Allikad on mulle alati meeldinud, vulina saatel logimine. Õnnestus pisut ka sisse vajuda. Puu oli abiks. Aitäh peitjale!
Tänu väga heale vihjepildile tuli leid kiiresti. Aitäh!
Poleks olnud nii täpset vihjet, oleks aare tõenäoliselt leidmata jäänud. Tänan vihje eest
Lamp aitas, vihjepilt lausa hädavajalik. Maastik nagu ürgmetsas tegi jalad niiskeks, aga väga vahva koht on. Aitäh!
Üllatav oli keset liivandikku järsku sellist sügavat orgu leida. Ega ei saanud kohe arugi, et niimoodi maastik kukkuma hakkab. Ja tõesti, seal sügavas nirises ka ojake ja loodus oli mõnus oma rahus. Koht meeldis, aitäh kutsumast.
Sõber kaotas peaaegu plätu mudasse, aga saime aarde kätte.
Juhiste järgi toimides leidsin kohe. Muidu oleks ilmselt leidmata jäänudki.
Natuke vesine ja soine see ümbrus oli, aga leitud ta sai. Tänud peitjale!
Rajal kellegi kondid ning karvatuustid. Kiire leid, peitjale tänud!
Ma saan aru, et juhtub, aga miks alati minul. Astusin täiesti süüdimatult rohelusse mattunud allikasse, nii et botase kättesaamisega oli kohe tegu. Seda julgem oli siis küll üle allika aardeni minna, nii et positiivne seegi. Logisin ära ja lirtsusin autosse jalanõusid vahetama. Igatahes sain seda kolmest maastikku kogu raha eest. Aga peitjale tänud, koht ilus
Kõigepealt logisin ära ja siis täitsin päeva peale tühjaks joodud veepudelid värske allikaveega. Aitäh!
Leitud, logitud. Palju klaasikilde ja katkiseid pudeleid ümber aarde.
Väike jalutuskäik kohati üsna lumises metsas ja olimegi ojakese kaldal, mis allikani juhatas. Hüplesime natuke lirtsuval pinnasel ringi ja leidsime karbi ... mis oli vett täis. Õnneks oli uus logiraamat oma terves minigripis ilusti kuiv. Puhastasime karbi ja eemaldasime vana läbimärja logiraamatu. Hetkel sai aarde sisu korda, kuid vajaks kindlasti veekindlamat konteinerit.
Sai ka põhjas ära käidud :) Aare vesine ja vajaks hooldust. Õnneks oli aardes olemas uus kuiv logiraamat. Tänud kohta ja lugu tutvustamast! Üks hea joogipudeli täitmise koht asub veel läheduses, Palmse poole keerava tee ristmikul - otsida sinist tünni ;)
Allikas k6las igati ahvatlevalt ja tulimegi tsekkama millega tegu. Aardega sai ikka nac aega seal tiirutatud ja nulli taga aetud kuni tippisin l6puks koordinaadid käsigepsu sisse. Siis tuli ka leid kiirelt. Karp ise oli poolenisti vett täis ja logiraamat nätske. Võtsime logiraamatu korraks autosse kaasa tuulduma ja haarasime tyhjad joogipudelid et neid allikal ammutada. Logiraamat sai pisut kuivemaks ja kirjutamisk6lblikuks kuid vajaks endiselt paremat kesta v6i vähemasti tervet minigrippi. Peitjale aga tänud sellist vägevat kohta tutvustamast ;)
Tänud peitjale muistendit tutvustamast!
Siia lähedusse (teisele poole teed) on mind saadetud vee järgi küll.
Kuivatasin sisu ja lisasin minigripis uue logiraamatu. Karp ise tundus terve. Vana ja märg logi jäi ka hetkel aardesse, omanik saab selle sealt kätte
Kahjuks ei teadnud, et hooldusvajadus üleval. Nüüd kodus märkasin, et eesti lehel on kirjas aga eesti lehte väljas ei kasuta. Taskus oli juhuslikult minigrip ja selle vahetasin välja. Logiraamatut natuke tuulutasin, niiskeks jäi ikkagi, vähemalt ei tule nüüd lisaniiskust juurde. Kellel rohkem aega võib tunnike seda kuivatada või siis raamatu ja konteineri välja vahetada. Saime markeriga kuidagi logitud. Aitäh!
Karp vett täis ja raamat ligumärg. Seetõttu ei õnnestunud ka logida.
See jäi täna mu viimaseks aardeleiuks. Pimedas tundus laskumine aarde juurde oluliselt laugem, kui lahkudes aarde juurest tõusmine. Aare vaatas meile oma asukohast lihtsalt otsa. Ühele puule vist hakkas mu müts meeldima, kuna puuoks krabas mul tutist kinni ja vedas mütsi peast. Metsa ta siiski ei jäänud. Aitäh!
Valmistasime end sukelduma pimedasse metsa,kus märg ja õudne. Tegelt oli lihtne metsaskäik. Allikat ei silmanud. Tänud
Kiire leid, aga aare kehvas seisus. Karbis oli vesi ja mõned vanemad nimed polnud loetavad.
Nopitud tagasiteel Oandu loodusrajalt tulles. Siin sain ka jala pahkluuni märjaks. Aitäh!
Tõesti põnev org. Aardele lähenesin külje pealt ja leid tuli kergelt. Tänan.
Mets oli mõnusalt vaikne ja rahulik, pihlaka leidsime alles pärast aardeleidu. Aitäh!
Täiega kena koht aarde jaoks! Kui aardeni jõudsin ilusti kuiva jalaga, siis sama teed tagasi minnes otsusas maapind ühel sammul järgi anda ja jalg vajus ühte päris märga lohku. Seega päris kuiva jalaga ei pääsenud. Aitäh peitjale kena aarde eest!
Väga põnev koht - suur tänu peitjale! Maastik on huvitav - metsas peituv laevapõhja kujuline ja samblane kanjon on ootamatu. Tasub matkata ka allvoolu, kus on näha põlismetsa loomulikku eluringi. Aare vajaks ehk väikest kohendamist - niiske asupaiga tõttu on osa varandust veidi hallitama läinud. Noorim leidja võttis kaasa loomakese ja jättis aardesse punase südame.
Oleks sinna niisama juhuslikult sattunud siis poleks küll arusaanud, et tegu allikaga. Tänud
Ja oligi nii nagu kirjas. Aitäh ilusasse paika kutsumast! EVEJ
Leitud, tänan! Allikaid on piirkonnas veelgi.
Leitud ja logitud, tänud!
Väiksem jalutuskäik suurema seltskonnaga. Sai õige lähenemistee valitud ja tuli tänu heale kirjeldusele kerge leid. Allikas ka täitsa olemas. Aitäh.
Jõudsin tunnike liiga vara piirkonda, pärast muidugi selgus, et olin lisaks tunnile ka päev varem siia trehvanud. Otsustasin siis geopeituse kasuks. Esimene lähim oli see Laevapõhja allikas. Allikat küll ei näinud aga märg oli sest vihma sadas. Pihlakas ei torka kohe ülalt silma aga paar meetrit allapoole ja seal ta oligi oma suures üksinduses. Logisin. Aitäh peitjale.
No allikas on nüüd küll viimane asi, mida üks kapten enda laeva põhja tahaks :D Aga kui ta seal juba on, siis mõnes mõttes muidugi mugav - meresõitudel mage värske vesi kohe käepärast.
Ümbruskonna metsad mulle väga meeldivad ning olen siin kunagi küllalt palju kolistatud, kuid selle laeva peale polnud varem sattunud ja allikast ei teadnud kah midagi. Aitäh juhatamast!
Peale linnuhommikut Käsmus hakkasime liikuma ida suunas, et jõuda õhtuks Kreeholmi eelõhtule ning järgmisel päeval Kreenholmi tehaste külastamise sündmusele endale.
Siia aarde juurde sai autoga tõesti lähemale kui lootsime. See kulus marjaks ära kuna autost väljudes tibas veidi vihma aga peale aardekarbi tagasi asetamist tuli meil jooksuga autosse liduda, sest hakkas päris tihedalt vihma alla kallama. Koht ise väga põnev, kahjuks ei saanud pikemalt uudistada. Täname!
Autoga sai suhteliselt lähedale sõita ja siis pidi laskuma allapoole mööda nõlva. Leid iseenesest oli kiire.
Tänud!
Teekond aardeni oli päris lumine ja libe, mistõttu õnnestus mul seal külg maha panna ja tossud märjaks saada.
Huvitav koht, mida kiskjad kasutavad januste kitsekeste püüdmiseks. Viimase eduka varitsuse tunnistuseks oli kaks sõrgadega säärekest ja karvane metsaalune. Tänan.
Imeline koht, pole ju teab mis puutumata ürgmets, aga tihenevas hämaruses ja tihenevas vihmas, vesi maapinna all voolamas, tekkis küll müstiline mujalolemise tunne.
Huvitav oleks mõni vana kaart kõrvale panna - ilmselt on sälkoru serva pidi kunagi tee jooksnud, et nii palju prügi paksu sambla alla on sattunud.
Mõtlesin et viin pere metsa väikesele jalutuskäigule ja täidame ka samal ajal oma veeanumad. Kuna jalastumine võttis aega, siis parkimiskohas olevad sipelgad hakkasid teistele liiga tegema. Haarasin kipsiga poja sülle ja asusime teele. Algus oli mõnus metsarada nagu ikka. Kui aga laskumiseni jõudsime oli seljatagant kosta kirumist, et kuhu ma neid vedanud olen. Ometigi oli lisakoorem ju minu käes. Tegi küll jah plätu korra jalas 360 kraadi ära, aga ei miskit hullu. Tänu vihjele tuli ka leid kiirelt. Vesi jäi siiski saamata. Mulinat kuulsin aga sealt võsast 5L kätte saada tundus võimatu missioonina.
Tänud.
Olin Saaremaalt kaasa haaranud ränduri, kes soovib olla metsas ja looduses ning Laevapõhja allikas ilusa metsa keskel on selleks just õige paik. Karuke jäi ootama järgmisi otsijaid. Täname.
Päeva viimane leid. GPS näitas ilusti koha kätte ja isegi lumega oli leitav. Kükitades ja rahmeldades läksid püksid katki :( Kuid eks selle peab aardeotsija kuludesse kandma :) Tänud peitjale.
Ei olnud huvi siia tulla, sest osadel ka lumeta raskusi olnud. Anne aga hakkas peale käima, et vaatame üle ja pildi järgi ikka leiame. Kohapeal oli parem seis kui oodata oskasin. Pihlaka leidsime ruttu ja ega aaregi kauaks peitu jäänud kui lumi kühveldatud. Külma tõttu polnud ka porine ja ei määrinud midagi ära. Tegelikult täitsa lumega leitav värk. Koht oli ilus, ainult kohalikud teavad sellest.
Ka seda aaret Kaupo plaani peal ei eksisteerinud. Mina hakkasin jaurama, et pihlaka peaks ikka ju ära tundma. Kaupo koheselt lisas, et vaata peitjat ja meenuta Pardikannu aaret. Oi ja seda ma meenutada ei tahtnud. Aga millal sa jälle siia tuled, saime kokkuleppele, et mina kaevan. Kaevasin ma jee, no natuke jah aga karpi mina ei leidnud. Olin siis hiljem logija, aitäh! Praegu ei saanud vähemalt käed mudaseks.
Meeldivad igasugused jääaja maastikuvormid. Saab alati ette kujutada kui kõrge oli jää ja veetaseme piir, mis voolis meie maale voored, orud, künkad jne. Ma usun, et siia laevapõhja allikasse tulime me õigel ajal. Loodus oli sobivalt õhemaks närbunud. Mööda laeva tüürpoordi laskusime allika juurde. Tänu vihjetele oli selge kus peaks aare asuma. Aaret saatsin välja kookima Rauno. Ta ei olnud selle üle väga õnnelik, sest eelmised leidjad olid karbi väga sügavale ajanud, et lausa käsivarre pikkusest jäi puudu. Laevapõhjas sobivaid abivahendeid siiski jagus ja nimi kirja panemata ei jäänud. Aitäh!
Henriko keeldus autost välja tulemast. Teatas, et tal on jalaluu katki, tegelikul ainult põlvel kukkumisest veidi nahk maas. Võtsin üksi teekonna ette. Laskudes laeva põhja sattusin nagu teise maailma. Milline ilus koht. Vihjele vastav objekt jäi peagi silma ja ka aare ei onud teab mis kaugel. Sain viisakalt kätte. Aitäh.
Jätsin ratta elektriliinide alla ja matkasin aardeni. Õhk oli sääskedest täiesti paks, mis muutis otsimise päris vaevaliseks. Suutsin vihjepildi järgi aarde asukoha paika panna, aga aaret ei leidnud. Toppsisin siis käe õlani sisse ja aare tuli välja. Pärast sain õnneks allikavees kätt pesta. Aitäh!
Lähenesin eelmise aarde juurest mööda mingit kohati üsna mudaseks kiskuvat otseteed ja olin väga üllatunud, kui pühapäeva suhteliselt hommikul sõitis kõige kitsamas kohas vastu teine ekipaaž kahe õrnema soo esindajaga. Siinne logiraamat andis aimu, et tegu oli tõenäoliselt geopeituritega, kes läbisid sama marsruuti vastassuunas. Aare ise oli mõnus vanakool kõige paremas mõttes. Aitäh!
Vajas see ikka pikka kätt. Justkui oleks lehmal poegida aidanud: õlani sisse :)
Päeva viimane, vihjepildi järgi kergesti leitav. Ka pimedas :) Üpris niiske kant seal, aitäh :)
Aardele lähendes lugesime küll, et lumega raske jne, aga otsustasime, et see ei tohiks ju segada. Valgepruunis ümbruses olid mõned allikasooned isegi nähtavad. Nähtamatuid sain peagi pahkluuni mudassevajumisena tunda. Pilte me muidugi ei mõistnud vaadata ja seega hargnesime. Punapäine salavaist oli loomulikult täpsem ja seega jäi minu ülesandeks hiljem, kaugemal lumele mõni süda joonistada :)
Auto nii lähedal kui saab ja siis vaatama, mis sellest laevast järgi on jäänud? Natuke plekki, metallist tünnivits, eterniiti, ämber ja päris palju mädanenud õunu. Aare leitud ja logitud. Isegi pisikesi kukeseeni nägime. Need polnud vist laevaga toodud? Aga koht oli müstiliselt fantastiline. Vägev!
Tegime mõnusa lühikese jalutuskäigu, sest auto oli võimalik vägagi lähedale jätta. Allikas oli olemas ja aare ka. Aitäh.
Väga tore jalutuskäik ja tõesti põnev koht. Tänud näitamast!
Kiire leid ja mõnus koht. Aitäh!
Mina oletasin enamvähem koha ja noorgeopeitur napsas aarde peidukohast. Päris huvitav koht. Samas ka aastaid tagasi kellegi ehitusjäätmete metsa vedamise koht olnud, sest vaevalt eterniit ja plekk-ämbrid meil looduses kasvavad. Aardega oli kõik OK. Täname, sürr koht oli.
Lahe koht, justkui oleks seal laev seisnud. GPS küll veidi keerutas, aga kirjeldus aitas kiiresti sihini. Aitäh peitjale.
Nüüd sai suund võetud mere poole. Väike hommikune kolamine metsas. Tore, et suhteliselt kuiv oli. Hea otsida. Sai ikka ühest teisest ja kolmandast kohast vaadata. Tanel luges vihjet ja oligi aare tal käes. Aitäh peitjale.
Paluks ära vahetada kolmas vihjepilt aastaajale sobivaks, sõnajalgu polnud kuskil mis raskendas tunduvalt otsimist. (tögan niisama).
Ilus koht aardele ja ka tee siia läbi ilusa metsa oli nauditav. Kukeseeni veel on, seltsimehed, kiirustage!
Siinkandis sai kunagi seenel käidud.Pole ammu siin käinud, tore oli taas kohtuda. Aare oli korras, kuid meie meie jalad said parajalt märjaks. Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Korralik georada viis otse aardeni.Tänud huvitavat kohta tutvustamast!
See aare oli ammu plaanis, selles metsas on küll ja küll korilusega tegelemas käid, nüüd allikal ka. Aitäh, kift koht ja tore lugu.
Liilussõlmedest võtsime pooljuhuslikult suuna hoopis "valele" poole, kuigi eesmärk oli minna itta. Mitte nagu Pet Shop Boys'i muusikapalas. Sellise hää ja sooja ilmaga oli erakordselt suur isu Käsmu poole kulgeda, et läbi vee kahlata. Enne jäi aga siinne, tänapäeval kuiv maa ette.
Madala masinaga sai üllatavalt lähedale. Veidi eemal korjas keegi midagi. Hetk hiljem korjasin mina puhaste allikavete juurest hulga prügi ära. Laskusime mööda üht kallast ja naasesime mööda teist. Halliki on väga vinge loodusliku paiga ja legendi üles leidnud, mul näiteks polnud aimugi. Alt vaadates oli tõepoolest nagu laevanina, hehee.
Aardeleid andis ka sutsu oodata, ei pistnud ma kätt kohe õigesse kohta, alles siis leidsin kui silmad aarde avastasid. Aare kuiv ja korras, allikas ise märg. Võtsin allikassse veerenud kummipalli kaasa, samuti pudelipõhja, sest tegu pole ju pudelipõhja allikaga. Suur aitäh Hallikile üllatava loodusliku paiga eest! Aare korras.
Jalutasime kohale, vaatasime kirjeldust. Vihje: pihlakas, no muidugi on neid pihlakaid siin rohkem kui üks. Aga õige koht paistis silma ja polnud kahtlustki, et siin ta end peidab, see otsitav. Margus sikutas sabapidi välja. Et oleks huvitavam, läksime tagasi mööda orupõhja.
Allikat pole rohu sees üldsegi näha, vaid veidi eemal voolav vesi kinnitab, et ta on siiski olemas. Aitäh.
Eelmine logi pani mind uued tossud saabaste vastu vahetama. Aga see oli täiesti ebavajalik tegevus, kui just allikasse ei taha astuda. Minu käigurada järsakust alla oli igati kuiv. Peidikus kahtlust ei tekkinud, korralik geokari on üle käinud. Tänud!
Ämber oli kukemone täis, nii ei võtnud teda enam metsa ja allikale kaasa, kuigi oleks võinud mingi anuma ühes küll võtta, sest vett voolas siin omajagu. Vett jagus ka looduslikule käigurajale, nii said jalad kenakesti märjaks. Kuna viimasel ajal on taevas suht auguline olnud siis on ümbrus natuke muutunud tänu allika tihedamale külastusele. Ja kellegi pall ootab allikal oma mängusõpra. Tänud!
Pihlakaid oli igas suuruses, kõige suurem oli aardele märgiks. Vihmajärgselt oli üsna vesine seal.
Pisike jalutuskäik ja pikk otsimine. Lõpuks oli karp näpus, aitäh!
Aarde juures olid mõned närusemat sorti mustikad, aga maitse sai ikka suhu. Geps lollitas siin ringi, vihjepildist oli palju abi. Aitäh!
Minigrip karbi ümber päris räbal, aare ise muidu korras. Jätsin ränduri, aitäh kutsumast!
Aare nagu uus. Toredad georajad on metsas. Tänud peitjale.
Leitud. V: täheke, lepatriinu, J: näpurula, kivitroll, mesimumm.
Optimistlik lähenemine aitab, geovanaisa kadus küll vahepeal silmist aga kuhu seal eksida oleks olnud? Üks otsis ühelt poolt ja teine teiselt ning meie ülesanne oli mitte allikasse kukkuda. Lõpuks aare paljastus ning midagi sai võetud ja midagi jäetud. Tagasiteeks otsustasime endale natuke vaheldust lubada ja läksime otse ringiga, leidsime veel terve hulga tundmatuid seeni ja lõpuks ka auto. Edukas retk :D Logiraamat tahab endale uut kilekotti ümber!
Päris tõsine geomaantee on seal.Ainult jalutamise vaev ja oledki õiges kohas.Tänud metsa kutsumast!
Kena geomaantee viis järsakule ja siis järsku lõppes. Nüüd pidime ise mõtlema hakkama ja kuna meil see tänasel päeval paistis raskelt minema, siis me tiirutasime seal vist mingi pool tundi ringi, kuni Veiko mulle vihjepilti näitas ja järsku oligi aare käes. Tänu sellele sai ka allikas korralikult ära nähtud. Keegi oli sinna palli visanud. :) Tänud tutvustamast!
Me usaldasime ka geomaanteed aga mingis kohas see vist hargnes ja me panime mööda valet haru edasi. Tükk aega ragistasime seal nõlval ringi ja ma ei mäletagi mitu korda ma üles-alla ronisin, Inga leidis siin õige koha minust kiiremini. Muidu mõnus vaikne mets, vesi vulises ja puha... :)
Täitsa üllatav koht. Pall oli alles. Täname Mammut, et meile ka mõned maasikad maiustamiseks jättis.
Kui Mamm kuulis sõna allikas, tehti autos olnud suur Pepsipudel kärmesti tühjaks - sellega saab ju allikavett kaasa võtta. Kohapeal selgus aga, et allikaveel on tõsine konkurent - mustikad. Pisike mõtles hulk aega, kas tulla minuga alla logima ja vett võtma või jääda teistega üles mustikaid sööma. Otsus tuli õige, ikka vesi kõigepealt ja mustikad hiljem. Nii tehtudki, kuni mina logisin, koukis Mamm punase palli allikast välja ja hankis endale pudelitäie värsket külma allikavett. Mina hankisin aardest ränduri. Üleval leidsime soojenduseks paar maasikat ja siis jätkus suurematsorti mustikasöömine - mmmmmmmmmmmmõnus. Mis aardesse puutub, siis teist korda täna - tuleks kõik selliste raskusastmetega aarded nõnna hõlpsasti, võiks nendega hõlptulu hakata teenima, peaasi et harjumuseks ei muutu. Tänud juhatamast, tore koht ja tore lugu.
Leidsin teel o-laagrist koju. Hilja oli, aga pime polnud. Märg oli ka. Aitäh!
Appi herilane,uih sipelgad,oleksime pidanud ikka autosse jääma- olid tüdrukute emotsioonid peale aarde leidmist,tagasiteel autoni.Suured tänud peitjale.
Tänu sellele aardele sain ühe ilusa vaate võrra rikkamaks ning jala märjaks. Aitäh!
Allikale pilk peale visatud ja käsi sirutatud. Tänud juhatamast!
Täitsa uhke pinnavorm... sääsed veidi tüütasid ja algul kohe ei tahtnud karp kuidagi näppu jääda.. kuigi oli täpselt seal kus olema pidi ja ma ka tegin nii nagu tegema pidi :). Tänud!
Tulime nautima tuulist ja vihmast ilma. Kõigepealt sõitsime mere äärde. Suurte lainete asemel nägime aga üsna vaikset ja rahulikku merd. Kusagil kaugel eemal paistis ka vahuseid laineharjasid. Seejärel suundusime uut aaret otsima. Aardest mitte kaugel järsu kalda sees krõbises midagi jala all ja siit-sealt paistsid sambla seest teravad klaasikillud. Pärast aarde leidmist ja logimist ja ilusa koha nautimist asusime nähtavaid klaasikilde kokku korjama. Ettevaatust, neid on seal palju, võtsime ära vaid need, mida silmasime. Jala alla jäi neid veel palju krõbisema. Aga aitäh peitjale põneva koha tutvustamise eest!
Mõnus vihmase ilma aare! Aitäh peitjale siia juhatamast!
Leitud täiesti ebasobival ajal täiesti ebasobivas riietuses. Aga aardest niisama mööda ka ju minna ei saa. Kaasa sain puugi, õnneks küll veel ringi tuiava.Tänud peitjale!
Oli vaja ühe projektiga minna Võsule Vihula Vallavalitsusse ja nagu tellitud potsatas päevake varem sinna üks mõnus aare. See on mu lemmik mets aga seda huvitavat nime ja neid legende polnud ma muidugi kuulnudki. Tegime kõik täpselt õpetuse järgi ja nii see karbike välja ilmuski. Suur tänu huvitava info eest!
Pärast eelmise geoõhtu kahte mitteleidu tundsin endas vist esmakordselt kerget geoväsimust ja tüdimust, mistõttu oli tänane päev geovabaks puhkepäevaks plaanitud. Olin just joonud viimase lonksu hommikukohvi, paljad varbad päikese poole sirutanud ja ajakirja lehitsema asunud, kui telefon piiksatas. Tartus töölaua taga viibiv tiimikaaslane teatas, et minu kandis on uus aare. Koordinaadid gepsu ja tõepoolest, ainult 50 km kaugusel. Esimene mõte oli, et no ei viitsi. Sättisin end juba uuesti mõnusalt sisse, aga ega ei saanud ikka rahus olla enam, nii et rooli taha ja minek. Valisin seekord sõitmiseks isegi Peterburi maantee. Maastik 3 oli esialgu veidi kõhklusi tekitanud, aga vihje järgi veendusin, et ronima hakkama ei pea. Tegelikult sai peaaegu rada mööda kohale, aga siis hakkas trall peale. Igal pool tundus pihlakaid olevat ja gepsu kablutas metsa all ringi nagu kevadine vasikas. Hakkasin juba tüdinema, kui järsku hakkas kostma hääli ja üks seltskond murdis endale läbi taimestiku teed. Tuvastades jutukatketest sõna "pihlakas" oli selge, et abivägi jõudis kohale. Sel ajal, kui mina aega lobisemiseks kasutasin, jõuti ka aare juba välja võtta ja logida. Taas kord tuli tõdeda, et olin õigel ajal õiges seltskonnas ja oli tore uute geopeituritega tutvuda. Aardepeitjale ka aitäh!
Aitäh! Mõnus lihtne aare. Abivahendeid ei ole vaja sest geomaantee viib täpselt kohale, ainult noppimise vaev. Logi kirjutasin kaks tundi peale esmaleidjaid. Nende jaoks kes aardekirjeldust ei loe jätsin karpi pliiatsi. Ei võtnud midagi. Vahetuskauba hulgas tundsin ära patareimehikese milliseid ma paar aastat tagasi oma aaretesse jätsin. Lambike enam ei põlenud.
Teadsin, et Raili on täna sealkandis välitöödel ja kui uut aaret märkasin helistasin Railile ja andsin teada, et sinu aare ootab sind :)! Raili, selline tagasihoidlik ja häbelik nagu ta on, ei tahtnud hästi üksi minna, et tal nagu esimest korda sellisele esmakohtingule minna.... Võtsin siis tööjuurest Luule ka kaasa ja läksime. Kui olime kohale jõudnud ja auto tee äärde parkinud , läks päris põnevaks. Igast suunast hakkas järsku autosid tulema... Naeratasime, teretasime ja tutvusime ning ma jõudsin veel öelda, et nüüd lähme kohe sellise suure pundiga. Siis üks ütles, et ootame veel, kohe tuleb suurem osa rahvast bussiga!!?? Tuli välja, et metsakonverentsi rahvas... :):) ja neil teised tegemised. Raili sai veel kursaõega kokku jne:) Kiired jutud aetud suundusime aarde juurde. Peale järsaku servast alla sälkorgu laskumist oli järgmine tore kohtumine, leidsime aimikese allikalt:-) Hakkasime siis koos otsima aga no Raili ei lasknudki meil seda eriti tegema hakata vaid võttis aardekarbi kohe sealt välja kuhu esimesena kükitas. ...ma ju ütlesin, et tema aare ootab:) FTF 13:31 Aitäh!
Oi mis põnev seiklus keset päeva ning mõnusalt suvine mets. Sain ka esmaleiu osaliseks. Jess!
Olin parasjagu puremas "õhkulastud ausamba" aaret (tegelikult seal juba suht lootusetuna) kui tuli Helduri päästev telefonikõne, et läheduses on uus aare. Esiti ei tihanud nii suurt ampsu võtma hakata... geopeituses ikkagi alles algaja. Kuid Helduri taganttorkimisel asusin aarde poole teele. Vahepeal tuli tegeleda töö asjadega ning nii jõudsidki Heldur ja Luule mulle järgi. Aarde otsingu käigus saime ka teolt tabamise. Juba ennem meid uuris allikat Aimi. Lühike omavaheline tutvumine ning siis läks mul õnneks... sõrmed puutusid aaret!!! Minu esimene FTF! Tänud peitjale ilusat kohta näitamast ning eriline tänu innustavatele kaaslastele. EVEJ.