Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tutvustasin sugulasele geopeitust, otsisime mõned aarded ja peitsime 2 tükki tema kodu lähistele sest seal polnud veel ühtegi aaret.
Nullis on ilus vaikne kohake, kust on vaade järvele. Aare on sellise jämeda puu küljes, mis kahe meetri kõrguselt läheb kolmeks. Aare jäätub kergelt kinni, talvel pole mõtet otsida.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (3), ilus_vaade (2), kalastuskoht (1), ronimine (1), muguoht (1), lumega_leitav (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6Q9HN
Logiteadete statistika:
135 (95,1%)
7
5
1
1
1
0
Kokku: 150
Aare tundub kaduma läinud. Ei oska öelda, millal taastama satun.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Keegi on jah sodinud logiraamatusse, kuid õnneks mahub sinna siiski kirjutama. Tänud!
Logiraamat täis, selle on vist leidnud kohalik noorsugu.
Kõigepealt nautisme vaadet ja kohta ning maiustasime suitsuahvenatega. Alles lahkuma hakates võtsime aarde ka peidukohast välja.
Tänan peitmast.
Maailma parim aare! Siin on ju kiigud ja need sobivad ka lapsemeelsetele, mitte ainult lastele!
Logiraamat ise on täis ja oli kolinud kusagile meetri peale ehk.
Tänud nii ilusasse kohta juhatamast!
Logisime suvalisele keskmisele lehele kus ruumi oli, terve logiraamat täis soditud. Aga tänud peitjale laheda koha eest kuhu tulla
Abivahendiga sai hakkama. Koht väga ilus, kiikuda oli ka mõnus. Tänud aarde eest!
Kuna ilm väljas oli väga palav ning igasugune jahutus sobis hästi, siis enne siia poolsaarele tulemist käisime ja ostsime omale jäätised. Nii sujus jalutuskäik hoopis mõnusamalt ning tänu sellele või sellest hoolimata oli siinne aardeleid loogilisest kohast kiire. Aitäh!
Siin aarde juures jäi mul pikkusest pisut puudu. Tarisin siis oma abivahendi puu juurde ning sellega oli juba väga mugav peidukasse piiluda. Logima läksin kohalikule kiigele, keegi on sinna väga lahedad pildid peale kleepinud. Oleks kauemgi istunud, aga see aasta on parmude osas ikka ülivaenulik. Silkasin hoopis, redel kaenlas, autosse tagasi. Aitäh aarde eest.
Kiire leid kirjeldusele vastavast kohast. Oleks kohta vast nautinud kauemgi, kui vaid neid sääski vähem oleks. Tänud!
Kaunis ja vaikne koht sääskedega. Eemaloleval pingil istuv proua tundis muret, et kas “selle teise” ka leidsime :) Leidsime-leidsime. See siin oli ka lihtsasti leitav. Aitäh siia kutsumast!
Poolsaarel käidud ja aare leitud. Ilm oli päris tuuline ja pikalt siin täna istuda ei tahtnud, aga tundub päris mõnus puhkamise ja pikniku pidamise koht olevat. Aitäh peitjale sellist kohakest tutvustamast!
Surju silla aare leitud, läksin poolsaare aaret püüdma. Redel kaasa ja kõndisin poolsaarele. Redel paika ja hetk hiljem oligi tops käes. Nagu selgus, oli eile tõepoolest ainult nii 10 cm puudu jäänud, täna siis vaatasin maailma pikema inimese pilguga:) Aitäh peitjale! Oli tore selle paigaga tuttavaks saada.
Parkisin auto ja vaatasin kaugel peidukat. Vantsisin kohale ja nentisin, et näen ainult endist kinnitust. Vantsisin autoni, võtsin redeli ja tagasi peidiku juurde. Redel lahti, logi kirja ja tagasi. Lühidalt - Leitud!
Koha leidsin, kena poolsaar ja tore puu, aga 2 meetrit (tegelikult vist pisut rohkem?) on minu jaoks kõrge, tõin autost abivahendi, ei piisanud, ronimine siin ei sobinud. Tundub, et redeli kaasaskandmine on geopeituses hädavajalik... no vähemalt minu puhul. Eks mingil ajal sõidan uuesti läbi.
Väga kena kohake olen siin kalastamas käinud. Ja nüüd sai aare leitud üsna aimatavast kohast. Tänud????
Tänud juhatamast, ilus väike poolsaar siin ilusas väikses Surjus. Teritasin hariliku ja panin topsile klepsud. Aare kuiv ja korras. Aitähh!
Kui ma nüüd takkajärgi loen, siis aare ennast oma õiges kphas küll ei peida. Kuid puu oli õige. Ei teagi, kuidas see kirjeldus sel hetkel jäi lõpuni läbi lugemata. Eks aarde leidmine käis ju ka ikka selle järgi, et oli tööpäev ja saadeti traktori juppidele järgi Eesti oma rasketööstusettevõttesse, mis suuri metsamasinaid ehitab. Ja kui jupid käes ja vihmahoogudes ilmas oli kerge paus, siis mõtlesin, et peaks jalasirutuse ka tegema. Nii ma siis siin need kaks aaret võtsin, jäid ikka mõnusalt tee peale. Aga piilutud on neid kunagi kodus arvutis juba aastaid tagasi.
Eks oleks teadnud, oleks 2m kõrgusele roninud ja tagasi toppinud kuskile. Hetkel 1m kõrgusel ja kergelt leitav, mõtlesin kohe, et kuidas seda rotti pole nii märgatava kpha pealt lastud.
Aga kena poolsaar ja kohake. Aitäh aarde eest.
Idee kust otsida tuli kiirelt, sai siis pisut sirutatud ja käes oligi. Väga kena koht. Aitäh!
Peidukoht oli ilmne ja pistsin käpa kohe sinna. Kuid tõmbasin järgmisel hetkel ligasena ära. Orgaaniline ollus, mis seal laiutas ei kutsunud rohkem niisama näppima. Nägemisega oli aga natuke kehvasti. Isegi kolmanda silmaga ei suutnud aardekonteinerit tuvastada. Alternatiivseid vihjele vastavaid variante nulli läheduses aga just nagu polnudki. Ei jäänud muud üle kui uuesti sinna pöörduda. Nüüd juba lähedusest hangitud rondi toel, et lepalinnu pikkuse välja annaks :o) Ja siis viimaks nägin. Õngitsesin topsi märja löga seest välja ning panin logi kirja. Seest oli kõik korras ja viisakas. Poolsaar iseenesest kena chill kohake, kaldal võis näha ka märke sihtotstarbelisest kasutamisest. Tänud.
Kiire leid pikema inimese abiga. Väga ilus koht! Tänud aarde eest.
Ühtegi takistust ei kohanud. Küll aga on “kohalikud” rohkelt logiraamatusse märkeid teinud, kahju, et sellisel ruumi raiskaval moel. Seened olid ka toredad.
Peale kosutavat hilist lõunasööki keerasime auto nina Surju poole, et noppida siinsed 2 aaret. Silla juures olid uudishimulikud kalamehed, seega seal otsida ei saanud. Siin istus veidi eemal vaid üks mugu, kes meid ei häirinud.
Leidsin. Tänu väiksele abilisele. Tõstsin teda ja oligi käes. :) Väga ilus koht ka.
Jäi otsimata kuna kalamees oli enda jalgratta vastu aaredpuud parkinud ja nautis päikeselist karantinipäeva.
Leitud ja logitud! Aitäh ilusasse kohta juhatamast! :)
Võrreldes sillaga läks siin märksa kergemini, aare sai hetkega tuvastatud. Täitsa kena nurgake, tänud juhatamast!
Tulime ja logisime... Aitäh ilusasse kohta juhatamast! Pikkus on natuke oluline küll...
Koht ja ilm olid just sellised, et otsustasime segamatult väikse lõuna teha.
Tänud siia kutsumast!
Poolsaar oli kena, aga pikkust jäi väheks, pidin autost abi tooma, et tops kätte saada. Tänud!
Poolsaar ja ilm olid niikenad juba kaugelt vaadates, et ostustasime siis veidike õhtusöögiks trenni teha. Tugev treening tehtud, keha (ennekõike keha keskosa) sellest valutamas, võtsime lõpuks ka logiraamatu peidikust ja kirjutasime enda kohaloleku tõstuse ka lehele.
Tõesti ilus vaikne kohake. Kohalik noorsugu on ilmselt aarde avastanud ja kirjutanud logiraamatu lehtedele erinevaid sõnu, mis neil parasjagu kõige rohkem hingel on olnud. Õnneks jagub siiski logimiseks ka veel ruumi. Aitäh.
Koht kaunis aga logiraamat kuidagi ropuks kätte läinud. Ai tatikaid!
Poolsaar oli nii väike, et ega seal palju valikuvõimalusi ei olnudki kuhu aaret peita saab. Teisest uuritud kohast see tõesti vastu vaataski. Ime et see seal kestab, tundub sobiv koht niisama jõlkujatele silma võib jääda. Või istutakse tänapäeval ainult ekraanide taga ja eelmine põlvkond oli viimane, kes millegi sellisega tegeles.
Tänud.
Siin sai veidi ringi vaadatud ja peagi oligi aare käes ning logi kirjas. Täname!
Teel peitja juurde tuli ikka see aare ka ära võtta. Ei teagi, kas eelmise aarde põhjal saadud kogemusest või millestki muust, igatahes läks siin ikka väga ruttu ning vaade selles paigas on tõesti kena.
Koht oli ilus. Aarde asukoht juba kaugelt märgatav. Siiski pidime esmalt asukohta jagama kala püüdva preiliga. Tundus juba, et ei õnnestugi seekord, kuid kalad olid seekord meie poolel ja hakkasid hoopis teisel küljel lupsu lööma. Tütarlaps õngega järgnes neile. Saatsime aarde järele kõige pisema ja kergema. Täitis oma ülesande ja pani nimed kirja.
Siis kui meie lombi äärde jõudsime oli seal juba üks plika õngega kalakesi ärritamas :) Igatahes käisime ringi, nautisime vaadet, imiteerisime armunuid (mida me tegelikult ka oleme :) ) ning kui õngega preilna oli selja keeranud tuli enda preilna puu otsa saata. Sealt selle kullakese ka leidsime. Tänud maalilist kohta näitamast ja äitäh aarde eest :)
Muu oli kõik ootuspärane. Veidi oodamatu oli mingi imelik valge löga, mis puud kattis. Ja pärast ka neid, kes puu otsa küünitasid aaret maha võtma. Ei saanudki aru, misasi see täpselt oli. Aga koht oli väga ilus, siiani polnud siia sattunud. Aitäh!
Sai küll vähe valest otsast lähenetud, kuid kuna jää veel mingil määral kandis, sai tegelikult suht otse. Tänud peitjale!
Algul Herki parkis sellisesse kohta, et aardeni jõudmiseks oleks pidanud ookeani ületama. Ütlesin talle, et sõitku julgelt edasi kuna ma ei tahtnud jalavanne saada. Õigel hetkel ütlesin stopp ja ta peatas auto.
Jalutasime objektini aga nägemiseks jäi pikkusest puudu. Puu keskelt paistis kollane traat. Seda sikutades ei toimunud midagi. Ringi vaadates ei paistnud ka ühtegi abivahendit.
Siis laskus Herki Kentucky Lõvi stiilis ühele põlvele ja ma tõusin kõrgustesse. Ahhaa, konteineri küljes on ka samasugune traat. Nüüd sain selle traadi mõttest ka aru. Paraku traat on pooleks ja see mõte ei toimi enam.
Laskusin alla tagasi, logisin ära ja panin konteineri tagasi.
Sellega lõppes ka tänaseks planeeritud aaretejaht
Tänud!
Olles lõpetanud leviaugu aarete ringi oli vahelduseks mõnus tagasi tsivilisatsiooni jõuda. Surjus tegin paar kiiret peatust. Kõik oli toredalt rahulik. Parkisin auto, jalutasin nulli ja nimi kirja. Viskasin pilgu ka järvele. Ümber saare oli tehtud uisurada. Jää oli hetkel kaetud veekihiga. Ühtegi sportlast ega kalameest ei olnud. Ei pannud miski mind ka sinna jää peale astuma vaid kasutasin lahket võimalust mööda poolsaart tagasi autoni liikuda. Aitäh!
Pimedal ja jahedal õhtul leitud. Tänud peitjale.
Õnneks oli mu 3-aastane poeg kaasas, kes aitas aaret otsida ja logida. Üksi oleksin hätta jäänud. Tänud peitjale.
Kuigi õues oli täiesti pime, näitas kell alles pool kuus. Mõtlesime vist Helduriga mõlemad koju sõitma hakata, aga Krista arvas, et otsime veel. Nojah, siis ma pakkusingi Surju välja. Helduril küll käidud, aga meil mitte ja kindlasti on neid parem otsida pimedal talveõhtul kui soojal suvepäeval. Ühesõnaga kenasti muguvabalt leitud. Aitäh!
Siin lõppes meie metsaseiklus teel Tartust - Pärnusse. Metsa keerasime Kanakülast. Äge oli sõita neid metsateid, lumelobjakas lendas suure kaarega kahte lehte. Jätsime auto tee äärde ning tulime mööda alleed poolsaarele. Eemal järvel oli pardiparv. Ilus koht siin.
Lähenemistee valik jättis soovida, see-eest tagasi läksime mööda asfalti. Aitäh!
Ühel rahulikul sügishommikul sai logitud, tänud juhatamast. Ilus koht ja toredad valvurid olid aardel :-).
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Läksin kohale ja aare passis vastu. Ainult ta oli palju kõrgemale kolinud kui ma ta peitsin, sealt saanuks ainult 190cm+ otsijad kätte. Sidusin juhtmega puukülge kinni ja peitsin madalamale.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Logide järgi tundub kadunud. Arvatavasti enne suve sinna ei sattu taastama. Kui kellelgi teisel on huvi ja võimalus oleksin tänulik.
Otsisime seal meiegi, aga ei leidnud midagi. Objektil tegutsenud kaaslase väitel sai kõikvõimalikud kohad läbi urgitsetud, nii et ehk vajab kohaolu kontrolli. Koht oli aga tõesti ilus ja mõnus ning seekord ilma ühegi kalamehe ja muu tegelaseta, nii et saime rahulikult lõunapausi pirukaid süüa ja teed juua. Heameelega tulen tagasi, aga siis ehk juba suvel ja kui teada, et midagi otsida ka on.
Minule tegelikult juba teine mitteleid. Esimesel katsel tundsin puudust pikka kasvu kaaslasest, sest olin üksi. Sel korral oli kaaslaseid :) aga isegi see ei toonud edu. See-eest oli huvitav vaadata kohalikke kalamehi. Oi see pakkus palju lõbu. Jõel oli jää ja jää peal oli täitsa arvestatav kiht vett. Nii jäi mulje, et kalamehed istuvad, astuvad, liuglevad jne vee peal. Muidex vahepeal liugles kaks kalameest käest kinni :) ilmselt oli nii lihtsam tasakaalu säilitada sel hull-libedal jõejääl. Aga see oli naljaks, kui tihti te olete märganud käestkinnihoidvaid kalamehi liuglemas :) Ka Indy tahtis selle imeliku liikumisviisi ära proovida :) jooksis jääle ja siis sibas kõigi nelja jalaga, vee all peidus olev jää oli tohutu libe. Jooksis kaldale ning siis uuesti suure innuga jälle vette :) Nii me end seal aarde juures lõbustasime. Nagu ikka mitteleid pakub huvitavaid ja mitmekülgseid muljeid-elamusi.
Ei leidnud...tundus olevat loogiline koht kust otsisime. Võimalik, et looduslik maskeering topsi peal oli veel liiga jääs ja nii tundus, et seal pole midagi. Võibolla polegi midagi. Eks ole näha :)
Teel tagasi põhjapoole sai ka see topsike nopitud. Täname. Kõik oli OK
Logides polnud silma hakanud, et logiraamat täis, aga kuna siia satun kord aastas, siis tulin neid vahetama. Üllatus oli suur, logiraamat oli ääreni täis. Aarde kättesaamisega probleeme polnud, aga peitsin ta natukene välja poole.
Olime teel koju ja mõtlesime, et vaja jalgu sirutada. Lihtne leid, mõnus peatus. Aitäh!
Teisel katsel oli kool vaheajal ja kedagi pinkidel ei asjatanud. Seeneline peidupaik sai kiirelt leitud. Tänud
Kuna see aare ka noppimata, sai see koht valitud lõunatamiseks. Pink oli täpselt sobiv selleks ja puu me kohal kaitses paduvihma ka rahe eest. Topsik ise oli ilmselges kohas. Kättesaamine polnud ka kuigi keeruline. Tänud!
Pidin natuke ootama mugude lahkumist. Minul tagavararatast vaja ei läinud, sest ühest küljes sai end vabalt aardeni upitada. Aitäh.
Hea et ikka tagavararatas autos on ... juba teist korda olen pidanud seda geopeituses kasutanud , aga tänu sellele sain ka aarde logitud . Aitäh :)
Siin ei läinud kaua. Tuul puhus täitsa jahedalt ja kauaks me vaadet nautima ei jäänud. Aitäh!
Mõlemad nägime, aga kätte ei saa. Autosse abivahendi järele ka ei hakka minema, eksole. Lõpuks olin ikka mina see kass, kes puud küünistas ja kastanid tulest tõi. Iseenesest peaks seal midagi ette võtma, tops paistab üsna kaugele ning kui üritada seda peitu susata, siis võib sügavustesse kaduda. Muidu lahe koht.
Kogu aeg sõidan mööda ja mõtlen et järgmine kord ... Nüüd olime lihtaslt geopeituse pärast väljas ja Läti-tuurilt tagasi tulles tegime ära. Tänud aarde eest! Nüüd sai ka Surjut nähtud, muidu ainult viit tee peal :)
Tagasiteel Lätist noppisime ka selle aarde, aitäh!
Kasutasime iidseid võtteid. Inimkeha on looduslik redel.
Kõigepealt tegi Priit Ethelile pätti, kuid aare oli kinni külmunud, nii et tal ei õnnestunud seda kätte saada. Proovisin siis ise, ronisin Priidu õlale ja nii ulatusin ilusti aaret välja kraapima. Saime õnneks logitud. :) Järgmistel oli kindlasti lihtsam.
Tänud peitjale, ilus koht.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Priit tegi jõunumbreid ja Kristel ilunumbreid nii me selle aarde kätte saimegi. Oli teine kinni külmunud, esimesel katsel proovisin mina kätte saada ja teisele katsele läks Kristel.
Peale Pärnut keeras sohver Kirsikese nina siia lootuses, et vanakesed kõigutavad ahju ees lugedes veel koibi soojaks ja noorus see magab veel. Nii läkski, poe ees oli üks kodanik vaid liikvel ja edasi ei näinud me hingelistki. Oleks me tiba varem jõudnud oleksmine ilmselt jamas olnud, sest kellegi jäljed läksid poolsaarele,aga tagasi nagu ei tulnud, tea kas kõndis nagu Jeesuke mööda vett edasi.
Igatahes jõudsime nulli ja A sirutus. Ohkas , läks teisele poole ja sirutus jälle. Jälle järgnes raske ohe... taas tatsamine esimesele positsioonile ja siis ma enam ei saanud naeru pidama. Nimelt üritas A küüsi puusse lüüa, et veidikenegi kõrgemale kerkida. No ma tugev maanaine, läksin siis talle appi, panin oma tugeva õla alla ja ta kerkis. Kerkis kui linnuke kõrgemale, ohkas ja kraapis jäise tünni välja. Peale logimist ma õnneks talle õlga alla panema ei pidanud, seisis nagu jumalus maapinnal ja õite vaevu vaid sirutas varbakesi. tops läks urgu tagasi ja meie...meie läksime omadega Pärapõrgusse :D. Tänud peitjale ja hommikurahu hindavatele külaelanikele ;)!
Tahtsime õue ja need paar Surju aaret tundusid just parajad olevat. Autojäljed olid värskel lumel näha ning jalajäljed viisid poolsaarele. Topsi saime kätte nii kenasti, et lausa lust. Karuonu veel kommenteeris, et varsti see siia kinni külmub. Logiraamatust selgus ka põhjus, miks meil kõik nii ludinal läks, topsik oli veel soe. :) Poolsaarel oli keegi riietuskabiiniga Jengat mänginud. Aitäh peitjale ja aitäh eelkäijatele!
Maastikule võiks jah, 0.5 juurde panna :) Tegelikult oli sportlik huvi, et kas noorsugu viitsib varasel, hilissügise hommikul, hängimise asemel põõnata? Enamus viitsis, jäljed tunnistasid, et me polnud poolsaarel esimesed pool kümme, keegi oli juba tulnud(minemise jälgede osas on kahtlusi). Tünn oli kinni külmunud, kähriku mõõtu otsijad nagu mina, on selle maastikuga hädas(kuramuse lepalind :P ). Aga noh, kahekesi on ju lootust: M võttis koorma enda kanda ning tundsin end kui lind-noh, moa olin vähemalt, keda kätel kandes õpetatakse lendama-erinevus nikastab! Aga kinni külmunud tünni saab ka ju nii leida, tagasi panin juba nagu gentelmen, kannad maas, samasse kohta :)
Kätel kantud A tänab!
Hiljem lisatud: nüüd on raskustega kõik ok ja enam ei kiru peitjat...virin ikka vahel aitab :P Aga miks ujuda ei tasu?
Samal ajal kui Kaupo paneb jalad maas selle aarde peidukasse, pidime meie inimtorni tegema. Aitäh peitmast!
Loogiliselt lähenesin kohe õigele puule kuid jupp aega ei andnud aare end kätte. Eelnevad logid rääkisid uppumisest siis leidsime veel ühe kolmearulise puu kust kolmas aru oligi järve kukkunud. Kuna otsustasime pisut teed juua ja koht oli sobiv istusime ja nautisime kellaviieteed. muuhulgas lugesime veel logisid ja ennnäe uppumine pidi hoopis puusse olema . Sukeldusin siis uuesti esimesse puusse ja aare jäigi näppu. Tänan
Surju silla alt otse poolsaarele. Päeva viimaseks jäänud aare. Ja oligi poolsaar! Täitsa kena allee, veesilm ja kõik juurde kuuluv ja lubatu. Ei tea ainult, miks siin ujuda ei maksa.
Aardeotsing võttis omajagu aega, sain nii üht- kui teistpidi turnimist üritada. Kuna aaret kiirelt ei silmanud, võtsin isegi abivahendi abiks. Kahtlustasin juba kadumist või "uppumist" aga lõpuks sain ikkagi korgist kinni. Kui pärast tagasi peitsin, tundus veel hullemini minevat, igatahes "uppumisoht" on aardel täitsa olemas.
Tänud Kaupole aarde eest! Veel korras, aga tasuks peidik üle vaadata, et aare põhjatusse ei kaoks.
Lõpetuseks Marje versioon ka:
Surjus ringi käis üks lurjus
Õnneks polnud üldse purjus
Hõlbus leid va siiski nurjus
Sisse puges meitel kurjus
Ah sa lurjus - ikkagi purjus! :-P
Kiire peatus teel Pärnusse tsiklihooaja lõpetamisele. Kui nulli jõudsin, hakkas aare loogilisest kohast kiiresti silma. Aitäh peitjale.
Paar poissi olid peale kooli ennast nulli juurde maha istunud ega teinudki sellist nägu, et hakkaksid koju minema
No polnud seal nullis nii vaikne ühti :P. Kaks noormugu hängisid mobiile näppides mõned meetrid eemal. A pesi serval kõõludes käsi ja heitsime pilgu ka peiduka suunas. Kui aga lähenes motoriseeritud kolmas noormugu , lasime kõrvad lonti ja taandusime, no ikka aarde säilumise huvides, küll me ikka Lätti läheme või siis kuhugi omadega sohhu ;).
Armas kohake. Kaju võimsast riietuskabiinist, mille lammutamisele on juba asutud. Tänud.
Õhtune väljasõit Surju. Ei ole siin varem ringi vaadanud. Järv oli, poolsaar samuti. Aare kohal ja kergesti leitav. Sellist massivset palkidest riietumiskabiini nägin küll esimest korda. Oli teine muidugi poole oma kõrgusest juba kaotanud ja kaitset võõraste pilkude eest enam ei anna. Tänud peitjale!
Sammusime nulli ning tuvastasime aimatava objekti, kus aarde konteiner ennast võiks peita. Sülitasin juba kaks korda pihku, et nüüd tuleb "saku lihastele" piitsa anda, aga pisemad geopeiturid arvasid, et mõistlikum oleks piitsepseid treenida ning neid kõrgustesse tõsta. Nii saigi tehtud ning raskusaste muutus 1.0-ks. Täname lapsepõlve radadele juhatamast.
Kõrguste spetsialist, Kalmer, toob kõik topsid alla. Tänan.
Ega siin jah pikka juttu ei ole, läksime ja logisime. Pisikesi jõu- ja ilunumbreid tegime ka, sest Mamm tahtis kangesti ise tagasi peita seda tünni, aga selleks on tema kulendid veel natuke lühikesevõitu. Ujuma ei kippunud ei meie, ei tünn, ja kedagi muud pildil polnudki. Täname näitamast, ilus koht iseenesest.
Kevadel sai siinkandis põgusalt ringi tuiatud, täna põikasime taas läbi. Järv on jätkuvalt kena. Tänud aarde eest!
Tasub ikka suurelt teelt vahel kõrvale keerata - näeb nii mõndagi. Aitäh kutsumast!
Kui poolsaar leitud sai, siis polnud ka aarde leidmisega muret. Aitäh seda ilusat küla tutvustamast!
Igavesti vahva ja ilus paik, tänud siia juhatamast. Muidugi osad tühjade peakoludega kahejalgsed olid seal küll kahjuks veidi lagastanud.
Kui naaberaardega alustasime seekordset (geo)retke sinistes toonides, siis järve ääres läks juba oluliselt paremini. Ühesõnaga, läksin ja võtsin. Mihkel oli selgelt pettunud, et otsida ei saanudki. Koht oli aga ilus; arutasime, et siin oleks päris tore suvitada. Aitäh!
Aare asub tõesti väga kenas kohas! Nautisime natuke järveilu ning logisime! Tänud!
See koht vääris tõesti aaret, suured tänud! Ma polnud kunagi siin käinud, järv oli ilus, vaikne oli, aitähh!
Leitud õhtuse linnast väljasõidu käigus. GPS kaasa ei võtnud ja ega seda vaja polnudki. Piisas mälupildist ja meelde jäänud vihjest. Aitäh.
Ega siin palju variante ei ole, mõned sain ikka läbi torkida enne kui lotoõnn naeratas. FTF, tänud!
Venitasin mis ma venitasin, aga kodulähedast aaret ei saa ju võtmata jätta. FTF kella 19:30 paiku. Tänan!