Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeiturid Inga ja Oliver, kes kajastavad enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Vasalemma karjäär
13. sajandist külana ära märgitud Vasalemma (Wosilki) on pälvinud geoloogide tähelepanu alates 19. sajandi keskelt, eelkõige kui omapäraseid kivistisi –tsüstiide (merikerasid) sisaldavate lubjakivide levila. Vasalemmas ja selle ümbruses paljanduvad Ordoviitsiumi-aegsed lubjakivid kohati lausa maapinnal või õhukese rohukamara all.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6TPXV
Logiteadete statistika:
106 (95,5%)
5
2
2
1
0
0
Kokku: 116
Siinsed teed olid täna sigalibedad. Nagu klaasi peal oleks sõitnud. Kuna tee äärsed vallid olid betooniks külmunud, siis auto jätsin meelega kaugemale juhuks kui keegi peaks kurvi pelat hooga tulema. Koha peal õritasin tykk aega nulli paikka ajada erinevate kaardikihtidega. natuke hirmutas ka see lumega raske silt, kuna lumi oli täna nagu betoonist. Nii et igasunugune lume alt välja kaevamine oli ilma täpse nullita üpriski ebatõenäoline. Korraks jõudis juba mitteleiu tunne tekkida. Õnneks õiges kohas oli tuule suund jms olnud täpselt õige ja asi hakkas lumevaiba vahelt kergelt silma. pisut meelitamist esimese kaanega ja seest vaatas vastu täitsa uus puhas ja viisakas sisu. Vahva värk ja mõnus vanakoolikas. Aitähhid
Päris kurvi peale ei riskinud parkida, nii et tuli veidi jalutada. Isegi mingi vaate sai siit, kuigi suurema osa sellest kattis lopsakas taimestik ikka kinni. Aardetünn ise oli üks omamoodi lahendus - jälle midagi uut. Aitäh!
Aitäh peitjale!
Mäletan, et lapsepõlves külastasin ka tuttava ema töökohta siin karjääris. Väga täpselt ei mäleta sellest enam midagi, aga suured masinad ja meie jalgratastega oli ikka hirmutav.
Ma isegi ei mäleta enam, et kas ja kui palju oli null mööda, aga õiget kohta silmates saab peidukast ikka aru.
Leitud kevadise jalutuskäigu ajal mööda siinseid aarete radu Vasalemmast Laitsesse. Aaret on hooldatud, see on tip-top korras. Tegin esimese sissekande tuttuude logiraamatusse.
Aitäh aardemeistrile siia kanti kutsumast!
Aare oli vett täis, sisemine aardekarp ka puruks ja logiraamat läbimärg. Paraku polnud meil geokotti kaasas, et natuke aidata aaret.
Kuidagi saime logitud ja nimed kirja. Täname aarde eest!
Tunni leidsin üles ja kaane sain ka lõpuks pealt ära, kuid karp oli taga nurgas ja täiesti kinni jäätunud. Ei hakanud lõhkuma ja panin nimesildi koos kuupäevaga karbi peale. Tänud peitjale!
Tulime siia karjääri kaema ja nii muuseas avasin ka geokaardi. Üllatuslikult oli ainult 2 sammu vaja teha aarde asukoha tuvastamiseks. Tõeliselt võimas vaatepilt.
Väga lahe peidukas. Panin geokuhjale veidi materjali juurde. Tänud peitjale!
Pimedas on ikka orienteerumine mul kehva ja nulli näitas ka valesti. Õnneks leidsin ikkagi enamvähema normaalse ajaga selle aarde ja sain nime kirja.
Karl jäi õiges kohas seisma ja suunas mu logima. Õigesse kohta jõudes polnud kahtlustki kus aare on. Aitäh!
Auto parkimiseks siin väga head ja ohutut kohta polnud, jätsimegi kurvi peale lootuses, et liiklust pole. Aardeleid oli hetkeline, kuid vastu vaatas kurvaks tegev vaatepilt. Eks sai siis autost geokott toodud ja tehtud seda, mida vaja. Vaade karjäärile oli päris ilus, või noh kui seda tööstusmaastiku vaadet just ilusaks saab nimetada.
Kuna veetsime hooldamisega aarde juures ikka natuke rohkem aega, kui sups ja tehtud, siis kuulsime nii mõnegi auto möödumist. Õnneks oli meie auto ilusti mõlkimata teeservas alles.
Aitäh karjääri äärde kutsumast!
Kuna konteineri kaas oli katki läinud ja seda polnud omal kohalgi, siis aarde sisu oli märg ja hallitav sodihunnik. Et oleks üldse kuhugi nime kirjutada, pidime enne tegema korraliku hoolduse. Kogu läbivettinud kraam sai eemaldatud, panime uue märgistatud karbi logiraamatu ja muu aardele sobiliku sisuga.
Korralik karjäär, hea vaatekoht. Aardekonteineri kaas katki, logiraamat kuiv. Täname teed juhatamast!
Et vahva õhtune geotuur mitteleiuga ei lõppeks, tulime karjääri üle vaatama. Leid tuli ruttu, konteineri kork on küll katki, aga sisu korras ja kuiv, ilmselt pesa kaitseb. Kell oli tiksunud juba kõvasti üle südaöö ning siin lugesime tuuri lõppenuks. Ojaa, auto oli korraliku poriliiva kihi alla, pimedas ei tundunudki nii hull, aga varahommikul võtsin ruttu survepesu ette, auto värv muutus taas endiseks. Aitäh kaaslastele, oli äge õhtu! Järgmise korrani!
Uus päev oli peale tiksunud ja tegime oma tuuri viimase peatuse. Olud olid päris lägased. Kui juba saapad nägid kodus õudsad välja, siis ei taha teada, milline see auto veel pärast välja nägi. Esimese hooga kargasime küll valesse võssa, aga kiirelt tõmbas geps õige koha suunas tagasi. Leid tuli kiirelt, kuid tundub, et ajas on siin palju muutunud. Aare asub täpselt keelava märgi mõju tsoonis. Kas peaks midagi ette võtma!
Tänud.
Päeva leid * 11. Ootasin konteinerilt midagi muud aga nimi sai kirja. Karjäär on suur ja võimas.
Geotuuri viimane täpp. Olime Tarmole taadaa teinud, käinud Vasalemma kuuseplatsi järjekordselt mitteleidmas ning tavalise aarde vajaduse tõttu uuel kuupäeval siia jõudnud. Mina käisin jätkuvalt valedest kohtadest otsimas, samal ajal kui teravad geoninad õigest kohast otsitava tuvastasid.
Leitud, peab valges käima. Meil on ikka õnnistus peal täna, kõik aarded avanevad ootamatult, äkitselt kitsal metsateel vastutulevad autod ei tee meiega avariid, oleme mitmeid kordi mutta kinni jäänud, oleme sealt ka välja saanud, ja kuigi Epu selle lokatsiooni kohta kommenteeris, et see on täielik poriauk, siis eelnevalt eelmisest korrast, kui tuiasime taskulampide ja autotulede valgel nullpunktis ja kiristasime hambaid, leidsime aarde sekunditega.
Koos parajalt paksu lumega läks siin kena tükk aega enne kui õige asi silma jäi. Aitäh koha tutvustamise eest! :)
Ma mõtlesin, et mul talvega Vasalemma aaretest tühjaks tehtud, kuid selgus, et võetud on ainult need mis pole lumega rasked. :D Kuna nüüd oli lumi korralikult sulanud, siis otsustasime õnne proovida ja tulime siia nillima. Päike on oma töö teinud, nii et sain ilusti aardele küüned taha ja nime kirja. :)
Aitäh!
Reede käes ning järelikult on veidi rohkem aega. Muidugi oli suund veidi eemale ja tahtsime taas mõnda suurt aaret võtta. Olgugi, et eelmine logi oli mitteleid, aga me ei lasknud end heidutada. Mirjam oli vaadanud enne õigesse kohta, aga ma siis kontrollisin üle ja seal ta redutas. Ei hakanud konteinerit sealt välja kiskuma, urgitsesime logiraamatu välja ja saime nimed kirja. Täname!
Kuna aega oli täna veidi rohkem kui tavaliselt, otsustasime taas Tallinnast kaugemale rännata. Suured aarded meile meeldivad ja seetõttu sai ka see välja valitud. Tee aardeni oli kottpimedas omamoodi ettevõtmine. Sama omamoodi oli nullis ka konteineri leidmine. Võin vanduda, et vaatasin õigesse kohta ja seal ei olnud konteinerit, kuid Märten võttis mõni aeg hiljem selle sealt just välja. Hea kamo, mis muud. Karjäärile paistis isegi pimedas olema uhke vaade, täname kutsumast!
Kaevasime pool mäge lumest puhtaks aga karpi ei leidnud.
Peale trollide juurest pääsemist sobis see lihtne leid päeva positiivseks pööramiseks väga hästi. Tänan.
Nautisime ägedat vaadet ja sinna kõrvale panime kiirelt kirja ka nimed :)
See are on meie tänane põhiline eesmärk. Poiss tahtis kõike ise teha. Oleks teine lausa pead pidi konteinerisse roninud. Peale logimist nautisime vaadet ja siis läks põhi tegevuseks. Mööda poriloike jooksmiseks ja plätserdamiseks. Issi sai aarde ja laps porilombis möllata. Suured tänud aarde eest.
Karjäärikas ja polegi KIK-i aare. :) Hea tubli tükk, logiraamatust oli tore lugeda, kuidas aaret juhuslikult on leitud ja mis puhul ta üldse peidetud. Vaade karjäärile on muidugi vägev. Aitäh!
Sattusime siia juhuslikult teist korda. Ei teagi kuidas esimene kord seda leida ei suutnud. Nüüd korras vähemalt. :)
Pisut valedest kohtadest otsimist ja siis õige asja juurde logima. Haarasin aardest kaasa tühja õllepudeli, milles poolik 5eurine ja hallitus sees..
Kui mina kohale jõudsin, oli Wingmän juba nullis ning hüples elevil moega üles- alla. Lubasin tal siis pidulikult leida oma väga isikliku esimese tavaaarde ning teostada ka pühaliku logimisrituaali. Igati hüva ja kopsakamapoolne leid. Aitäh.
Otsustasin kohe esimesel päeval logida ka teeäärse suure aarde. Ei pea midagi kobama, ei pea keset kuuski ringi tatsama, ei pea iks asendeid sisse võtma. Pidurdasin väliskurvis ratta vastu valli ja hüppasin aarde ette, mõnus suur tünn oli. Minu esimene roheline. Aitäh!
Alguses otsisin traditsioonilist karjääri peidukat, aga siis sai selgeks, et see on vale strateegia. Siis võttis veel veidi aega, aga lõpuks ikka leitud. Aitäh!
Kulgesin vaikselt aardeni, keerasin ringi ja siis tundus, et gepsul läks pea sassi. Kord 14 meetrit siiapoole, küll 8 meetrit teisele poole. Kõikse rohkem meeldis tal olla mu auto all. No tõesti teretore!
Lõpuks leidsin, UUh, oli alles vaeva nähtud. Aare iseenesest lahe, tänud!
Pisut pidi vaatama ilusat vaadet ja ümbrust aga sai leitud kenasti koos pisitütre Kertuga
Kiire sutsakas enne Marko ja Kristjani võidusõitu :D Aitäh aarde eest!:)
See oli viimane peatus enne päeva peasündmust - kardivõistlus :). Aitäh!
Väike tiiruke lääne poole algas sellest aardest. Tänud suure karbi eest!
Kuna olin täna siinkandis liikumas, siis tundus täitsa hea mõte ka see aare ära noppida. Mõeldud-tehtud. Tänud karjääri näitamast!
Lendasime suure hurraaga peale, aga isegi peale geokõnet olime nõutud ja suurte lumekoguste teisaldamine ei tundunud atraktiivne.
Vahetult enne loobumist sai kuidagi pooljuhuslikult aardeni kõnnitud. Väga kaval :)
Ma ei ole kunagi aru saanud, miks need savisegused kruusateed pea kunagi ära kuivada ei suvatse. Olgu või põuaperiood, ikka saab neil teedel soparallit korraldada. Kuna Harku karjääris olin rästikuga kohtunud ja eeldan nüüd madusid igas sellises paigas mind varitsevat, siis leidmine oli aeglastel sammudel ja eriti avatud pilguga. See andis ka võimaluse imemagusaid metsmaasikaid noppida ;) Tops tuli kiiresti lagedale, kuna geokuhi nii ilmselge.
Alguses tolmutasin umbes kümme minutit paarikümne meetri jagu vales kohas, aga kui seal mõistus otsa sai, siis restartisin kaardi ja jõudsin õigesse kohta. Seal läks juba kiirelt. Tänud peitjale!
Mis märtsis silma eest peitu jäi see täna säras silma, kui just õigesse kohta vaadata. Tegime peale logimist veidi kätepuhastust ja edasi. Tänud!
Minu jaoks oli jube tolmune kogu see värk siin. Õhk oli lausa raske ja sellepärast ma tahtsin siit võimalikult ruttu minema saada ning mitte naasta ka. Kammisin kogu ala ma ei tea kui mitu korda läbi. Vahepeal käisin autos puhtamat õhku hingamas ja logisid lugemas. Ilma leiuta ma ei lahkunud. Ka veel Keilasse jõudes tundsin vastikut tolmu lõhna... Kaval värk, vahepeal oli loodusel olnud aega maskeeringut loomulikumaks muuta. Algseisu taastamine mul nii hästi välja ei tulnud. EVEJ
Sõitsin läbi Vasalemma ja ostsin suure pudeli limonaadi, sest vesi oli juba ammu otsa saanud. Mõtlesin rongi peale minna, aga oli veel 50 minutit aega ja see aare tundus selle ajaga tehtav. Kimasin mööda kruusakat kuue minutiga kohale. Olin logidest lugenud, et paljud on siin kaua otsinud, aga lootsin kiirele leiule. Nii ka oli. Rahulikus tempos sõitsin tagasi jaama ja võiski geopäeva lõppenuks lugeda. Algselt plaanisin 60 kilomeetrit sõida, aga päeva lõpuks näitas geps läbisõiduks ikka 123 km. Ma ausalt ka ei oska seda seletada :)
Ei tea kas ongi juba loodus oma töö teinud või olime geopimedusega löödud. Otsimist muidugi raskendas märjast libe olustik ja 30 meetrit eemal puudega mässav mugu.
Plirts-plärts, käes on märts. Igalpool sulavad veed ja märjad ja sopased need külavaheteed... nii oli see kuni selle hetkeni, kui me õigele teele keerasime. Siin oli külmavana mingeid oma tempe teinud, sest kogu järgnev tee oli kenakese jää ja lume all. No ja otse loomulikult jätkus seda va külma ollust ka aarde nulli. Mingi pool tundi tegime seal otsimisliigutusi ja siis loobusime, kirvest polnud nagunii kaasas, millega külmunud maapinda raiuda. Ja no vastlakuklitele mõtlemine viis igasugu motivatsiooni siin olla alla ;). Kunagi ,kui saabub suur sula ,tuleme tagasi.
Sõites mööda jäätunud peegelsiledat kruusateed nulli suunas pidin terve aeg hoidma enda meeled erksad. Neljarattalisel all küll naelad kuid terve tee auto justkui ujus. Kohale jõudes oli vaja kasutada kõiki nelja jäset, et valli otsa saada. Proovisin küll esmalt inimese kombel kuid päris kiiresti kadus pidamine ja et vältida kõhuli mäest alla libisemist, siis kümme küünt päästis hädast välja. Idee kuidas siin suur karp peidetud olla võiks oli pädev ja tänu sellele ei pidanud kaua otsima. Leidmisest aga ainult ei piisanud. Pidi kõvasti ka jõudu rakendama, et logimiseni jõuda. Täitsa omamoodi kena vaatega koht leitud. Aitäh seda kõigiga jagamast!
See sai mul 2017. aasta esimeseks leiuks. Ühtlasi oli see mul kodule lähim leidmata aare. Avaldatud just siis, kui ma Jaapanis olin. Mõnede logide põhjal võis eeldada pikemat otsimist aga õnneks leidsin hetkega. :) Tasus ikka GPS-telefon tasku jätta ja loogikaga läheneda. Korralik peidik! Tänud peitjale.
Õhtu lõpetuseks tundus hea mõte ka selle aarde juurest läbi põigata. No oli see alles Kolgata tee, mis siia tõi. Kohapeal läks ka tükk aega, olin juba loobumas. Prügi oli küll, aga aaret ei kusagil. Eks pimedus mängis kindlasti ka oma rolli. Lõpuks sain ta siiski kätte. Aitäh peitjale.
Kuna mitmed kirjutavad, et talvel pole väga mõtet otsida, siis loomulikult tulin siia just talvel. Või noh, mis talv see ka oli, jälle aastalõpu ilm laias laastus samasugune nagu jaanipäeval. Ainult nii pime oli, et peaaegu ei näinud pealampigi sisse lülitada. Ja äärepealt oleksin karjääri ääre pealt sinna sisse kakerdanud. Vasalemma salavemmal, ma ütlen! Igatahes kui otsaesine särama sai ja pilt ette tuli, siis hakkas juba vaikselt edenema, ka gepsunäit rahunes kohe silmnähtavalt. Ilmselt jõudis Garminile kohale, et ma ei põrutanudki autoga kurvist välja, mistõttu korrigeeris nulli suuna järsku ligi 30 m selja taha. Säh sulle liikumiskiiruse põhjal töötavaid ennustusalgoritme :o)
See aare tuli kätte kuidagi ootamatult lihtsalt, paistis kätte ka sealt kus meie Paavo leidmise- ja väljavõtmise hetkel seisime. Nu loomad seda kindlasti tuustima ei pääse, isegi kui nad tahaks… :D. Karjäär ise äge nagu tehismaastikud ikka, aitäh pilditegemispeatuseks põhjust andmast :)
Pärast lahedat vanakooliaaret otsustasime hoopis siia poole edasi suunduda, et nüüdseks juba kurikuulsat Rummu pähklit purema minna. Me Marjega üritasime siinset ka novembri alguses otsida, aga 10+ cm lund annulleeris leiuvõimaluse.
Täna paistis aare juba eemalt silma, maskeering ära vajunud. Mis nii viga otsida, kui ühtlane lumevaip maapinda ei kata, milles aare end peidab. Vaade oli jätkuvalt vingelt mordorlik. Lisaks tundus, et leidsime aare kõrvalt roosa suurte naiste mänguasja (mida lahedat oled aarde läheduses leidnud) aga lähemal vaatlusel selgus, et see ilmselt hoopis miski valgusmõõk või mullitaja käepide ;-)
Logiraamatu minigrip (pigem maxigrip) kott oli pärani valla ja selles oli pastakas. Minigripi eesmärk on kaitsta aarde väärtuslikumat osa, logiraamatut võimaliku niiskumise eest. Kui seda mitte sulgeda, võib kotike sama hästi olemata olla. Ja kui mingrip kotti pliiats või pastakas panna, teeb see kotti augud sisse ning jälle on funktsionaalsus rikutud. Õnneks oli aare ja logiraamat siiani korras, pastakas jäi konteinerisse ja maxigrip kott sai suletud. Aitäh peitjaile laheda vaatega koha eest!
Kiire peatus ja kiire leid. Nähtud siis nüüd ka selle nurga pealt see karjäär.
Rummu pähkli juures saime vastu nina. Õnneks lohutasid Priit ja Ethel mind Vasalemma karjääriga, mille Annabeliga üles otsisime. Aitäh!
Nagu ühele õigele karjääri aardele kohane pidime ise ka siin korralikult kaevama :) Aga kätte ta saime,nimed kirja,toop sooja teed naha vahele ja uutele radadele.Tänud!
Kuna selgus, et värskelt avaldatud advendiaare käib meil hetkel üle jõu, jätkasime jooksvalt lähikonnas asuvate aaretega. Siin sai enne omajagu keerutatud, enne kui õige asi silma hakkas. Nagu sellest vähe oleks, tähendas külmunud maapind päris palju lisatööd, enne kui asjast asja sai. Ütleme siis nii, et talvel pole väga mõtet otsida.
Meeldiva üllatusena oli Allanil termosega tee kaasas, mis muutis kogemuse kokkuvõttes päris meeldivaks. Aitäh!
Kuna maa oli ära külmunud, siis pidime esmalt umbes 15 minutit üldse kaevureid mängima, et logiraamat kätte saada. Logisime, tegime väikese teejoomispausi ja läksime edasi. Aitäh!
Hetkeks kui siia jõudsin oli väljas juba piisavalt valgeks läinud ning sain lambi muretult autosse jätta. Eks ma olen siin samadel põhjustel ka varem käinud, seekord oli nüüd jälle uus põhjus olemas. Õige asi jäi täitsa ruttu silma. Töömehe kindad ja kummikud olid asja eest. Praegu seal üsna savine olemine ja ega maskeering tänu erosioonile just väga kindlalt seal ei püsi, proovisin veidi tuunida, kuid ega ta väga hästi ikka jääda ei tahtnud... maa liiga pehme seal. Aga teostus tore, aitähhid!
Kui nimekaim peidab aarde, tuleb ikka otsimas käia. Muidu kenasti teostatud, aga praeguse ilmaga oli see muidugi hirmus savimülgas. Pärast pesin tükk aega jääkülmas lombis käsi. Tänud, head juubelit ja loodetavasti tuleb veel uusi aardeid.
Välja kaevasime. Suured tänud Hannesele, kes aitas nulli asukohta täpsustada! Palju õnne Ingale ja aitäh aarde eest! Lumega otsida ei soovita!
Pärast nädalat Saaremaal esimese lumega naastes keerasime Riisiperest siiapoole. Napilt peale 50-ga sõitnud autost möödumist oleksin ise ühes lauges kurvis peaaegu välja libisenud. Viimasel hetkel hakkasid rattad haakima ning suutsin päris napilt eurokraavi vältida. Edasi värisesin ka ise 60-ga.
Parklas ootas ees kauni lumevaibaga kaetud prügihunnik. Nullis ootas ees kauni lumevaibaga kaetud tee, kurv ja vall, üleüldse oli kõik lume all. Toksisime ja tuhnisime võimalikes kohtades pisut, aga isegi suur aare ei hakanud selle lumega silma. Mingit peidikumoodi asjagi ei silmanud-aimanud. Tühja kah, las sulab välja. Teine kord on (oleme) targem(ad). Ehk.
Kuu aega tagasi matkades külastasin karjääri teisest küljest, nüüd siis siit. Konteiner oli vahva sisu ja peitmisstiiliga, Jätsime siia ka ühe ränduri, aga registreerisin segaduses hoopis mujale selle. Palun uut randurikaaslast saata mulle selle kood, et viga parandada, või märkida et haarasite selle minu käest
Natuke turnimist, aga midagi väga hullu polnud, karp tuli võrdlemisi ruttu peidust välja. Aitäh!
Ingale palju õnne - juubel on karm asi ja kui nüüd veel neljas aastakümme ka algas ... Kolasime natuke ikka ringi ka, enne kui Madis oma tiiruga õigesse kohta sattus. Muidu täitsa muhe asi, aga vihmakindlus on katsetamata. Tänud ka!
Veidikene otsisime kuni jäi üks kahtlane koht silma. Täitsa viisakas aare, aga pärast talvist lund ja vett jne võib see pinnase alla mattuda. Loodame et nii ei juhtu siiski. Aitäh kutsumast ning kohta näitamast!
Leidsin end taas teerajakese algusest aaret otsimas. Imetlesin päikeseloojangut ja siis leidsin aarde. Maskeering ei taha teatud põhjustel enam hästi püsida. Kuna suur karp oli tühi mis tühi, panin paar saviasja sinna. Aitäh - tubli töö on tehtud. #190