Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Konteinerit ega jäänuseid looduses enam pole, võib aarde arhiveerida. Aitäh!

Ei usu, et lähiajal sellisesse kohta ronimiseks motivatsiooni leiame.

Ei olnud see maastik aardeni (eriti viimased mõnekümned meetrid) minu lemmikute hulgast. Midagi kuulata ka polnud, ei liinide särinat ega linnulaulu. Hoopis natuke kõhe oli seal kõrgepingeliinide all jalutada, aga muud teed ka lähenemiseks võtta polnud. Võsas rassisime natuke rohkem, kui hädapärast vaja oleks olnud aga karbini jõudsime. Karp tõesti katki ja proovisime teibiga natuke teda kõpitseda, aga puuduvaid tükke ikka tagasi ei võlu. Aare ootab väga, et omanik ka uuesti maailma kuulama läheks ja uue konteineri viiks.

Leitud, logitud, tänan!

Karp on katki tõesti, meil ei olnud nii suurt kaasas. Tänud aarde eest

Võiks öelda, et peaaegu drive in aare. Kuigi viimased paarsada meetrit sai jalutatud. Hämmastama paneb ikka kuidas sellised võsa aarde asukohad leitakse :D Loodus hakkab tärkama ja suvel võib päris maha sinna minna olla, ega praegugi kõige parem enam polnud noh, hullemaidki näinud :D Aga siiski, igatahes aitäh aarde eest (:

 1 

Ehk siis tahaks kõpitsemist katkise karbi pärast

Väike matk ei olnud midagi võrreldes mäe otsas lumes sumpamisega. Siiski, natuke lumekaevetöid ja aare käes. Karp on katki ja kilekotist selle ümber olid ka vaid ribad. Aare ise oli veel väga heas seisus.

Jätsin auto eemale, oli meeldiv umbes kilomeetrine jalutuskäik. Tänan

Maanteelt aardeni viis ideaalne maasturi tee, kahjuks aga meie olime madala autoga, millega oleks esimesse lohku kinni jäänud ja rohkem ei edasi ega tagasi. Niisiis tuli aardeni jõuda kand ja varvas meetodil ning seegi käis päris kärmelt. Lisaks sai küngastest üles-alla liikudes ka maha soojaks. Aitäh.

Aarde poole minnes vurasid meist eelmised leidjad mööda. Jõudsime siia küllalt hämaras. Aarde otsimisel tuli taskulambid kasutusele võtta ja nii see murdunud puu leitud sai.

Täname aarde eest!

Nüüd oli kätte jõudnud aeg väikeseks jalutuskäiguks. Õnneks on logidest võimalik ammutada kogu vajalik info kust ja kuidas. Nii tegingi. Kõigepealt mõnusas päikesesoojuses lõunaamps ja edasi mööda liinialuseid mägesid aarde poole. Püüdsin aarde ka enda jaoks ilusaks mõelda, aga ega väga ei õnnestunud. Ikka ilus ilm ja ilus jalutuskäik :) Murdunud puudega oli ikaldus, seda ainumast andis ikka otsida. Õnneks on üsna koordinaadil. Tänan jalutama kutsumast!

Kodus sai kaardilt lähenemisplaan välja vaadatud, aga google tegi selles omad korrektuurid ja üks hetk olimegi traktoriga läbitava mülka juures. Ega siis midagi, sihtkoht oli õnneks juba kiviga visata ja nii silkasin ma üksi nulli. Ega see lopsakas loodus kohapealseid olusid liiga lihtsaks ei teinud, andis ikka otsida seda murdunut seal võsa ja heina sees, aga leitud ta sai. Tänud aarde eest!

3709 / Möllisime end susiga üsna lähedale. Ratastega oleks elamus ägedam olnud. Nägime kahte murutraktorit ja mitut aias toimetajat. Found it: 30.May.2020 18:05
Kuula maailma/ Listen the world. Kitsi ja muid loomi ei näinud. Esimesed sääsed tulid maitsma. Miks meid siia kutsuti? Aare oli kuiv ja korras. Üks lind vist hõikas ka. Aitäh!

Tänud.

Aare leitud! Lisaks ilusatele häältele , nägime ka metskitse!

Täna oli seal suht vaikne.Aitäh!

bžžžžžžž... Mõnel pool olen seda särinat kõvasti kõvemini kuulnud, siin pidi isegi otse liini all seistes päris hoolega kõrva kikitama. Vähemalt täna - vahest oleneb ka ilmast/õhutemperatuurist, ei tea. Logiraamatust leidsin eest koodi 444 all tegutseva otsijate paari mitmeleheküljelise logi, mille lugemiseks tulebki füüsilise aarde juurde kohale minna, sest netist näeb vaid teema juurde kuuluvaid mustvalgeid kaadreid :P

5933.

Lähenemiseks soovitaks kasutada liinialust. Saime rääkida seal kohalikega ning kõik on seal väga vihased ATV meeste peale, kes käivad maastikukaitsealal sonkimas. Kõik vähegi maasturit meenutavad autod tekitavad nendes sama stressi. Et kõik oleksid õnnelikud- omanikud kui ka geopeiturid, siis lähenege mööda liini.

Leitud

Sahises, kohises, siristas, vidistas, pinises, siras. Tänan.

Leitud! Tänud peitjale :)

Antud päeval ei kuulnud midagi. Mulle meeldib vaadata kui hommikul pimedas rong sõidab ja elektriliin on jäega kaetud.

Navi lubas vähe pikemat jalutuskäiku, tegelikult saime aardele ikka suht ligi. Proovisime esmalt meiegi maailma kuulata, kahjuks oli keegi voluumi maha keeranud ja kõrv ei eristanud midagi. Õnneks on mul omal salakoht olemas kus sama infot on võimalik kätte saada, seega vähemalt teadsin millest jutt käib. Aardeni oli aga jupp maad veel minna kuid minu paljastele säärtele vaatasid vastu nõgesed. Lasin viisakalt Kaupo ette lootes et see tallab vähe rada ette. Oh ei, see pani oma pika sammuga sealt läbi nii et jälgegi ei jäänud järgi. Seega tuli raske töö ikka endal ära teha. Pärast aarde leidu oli üllatus suur kui leidsime eest eelmise päeva Piia ja Peetri logi. Seda polnud nagu muude aarete juures täna täheldanud ja nüüd siis keset pärapõrgut siuke leid! Tagasiteeks valisime nende poolt tekitatud raja mis oli märgatavalt nõgesevabam. Nii see päev otsa saigi ja oli aeg koju tagasi kobida.

Tänud.

Künkad ja võsa ja nõgesed... ja siis tuli aare ka.
Täname!

Ei tea, kust tulid need raskusastmed. Noh mitusada meetit ülesse ja alla kõndimist oli, aga teed mööda, õhtupäikeses. Särinat ülalt ei kostnud. Aardele lähenemine liini alt tundus korraks, et muutub võsaragistamiseks aga lõpuks leidsime tee, kus oli võsa vaid põlvini, ennekõike kiusasid kõrvenõgesed.

Maailm nüüd siis kuulatud.

Järjekordse georetke raames osutus esimeseks aardeks. Aarde nime põhjus paljastus ruttu, särinat siiski seekord kuulda ei olnud. Maastik oli rohkem nagu Lõuna-Eestile kohane - ikka üles ja alla. Saime sellega ilusti hakkama ja lõpus ootas meid lõbus logiraamat. Tänud!

No särinat ei kuulnud, kuid sai käve üle küngastõ. Logiraamat oli väga rõõmus meite nägemise üle. Saapad said natuke mudaseks, kuid terves kehas terve vaim. Mõdriku mõisakompleks oli uhke. Igatahes tänud aarde peitjale :)

 4 

Mul oli tänaseks kokkulepe, et kui ma olen Rakvere Põhjakeskuses Päkapikk, siis vastu saan auto ja kütust. No sellist juhust ei saand ju ometi mina kasutamata jätta. Kui töö lõppes oli kell 3 ja täitsa OK ilm, kohapeal ta enam igastahes nii OK ei olnud, hämardus. Ja pimedas ma teadupärast üksi ei liigu.

Seisin ja jõllasin maad aardeni, siledal maal jookseks ma selle 900meetrit ühe hingetõmbega ära, siin aga mets ja kahtlane üles-alla maastik elektriliinide all. Otsustasin, et teen selle ühe aarde ja rohkem üksi kuhugi ei lähe. Valisin metsaraja, see aga oli täispask, siis veel raiesmik, mis oli täispask, siis võsa, mis oli täispask. Läksin ikka liinialust pidi.

Aare oli õnneks kohe näha, aitäh! Logisin ja ruttu tagasi, täispime oli juba. Tahtsin vaid autosse. Nii kui autouks kinni käis, mõtlesin, et ikka piiluks kui kaugel on järgmine aare. Etteruttavalt võin öelda, et nii kordus see täna lausa 8 korda - üksi, pimedas, võõras kohas, brr!

Praegu keras siin diivanil on tunne, et see polnudki mina.

 10 

Ega ma niisama Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õppima tulnud, lähimad aarded tuleb ikka ka üles otsida:) aitäh!

siis kui teistel on arvutiõpetus, aga sa oled selle aine juba võtaga üle kandnud. ps leia pildilt fidget spinner ja hea õnne korral võid näha ka südant

kas sina viitsiksid kuuendat korda ms wordi kasutama õppida? :P

pealegi õppida saab pimedas, teki all ja vihmaga ka. jalutamine nendes tingimustes on raskendatud:)

Lõpus läks tee mudaseks ja libedaks ning ei hakanud päris künka otsa pressima. Üle künka ja liinikoridori ääres tuli aare välja. Rähnipere oli natuke maskeeringut lisanud. Tänud peitjale

Leitud väikse otsimise peale.

Kell oli juba üsna hiline, aga otsustasime selle aarde veel ära teha ja siis telkima minna. Jalutuskäik oli mõnus ja üsna pea sai logi kirja. Aitäh!

Leitud.

Oli plaan lastega jalutama minna, eriti vahva oleks ju mingi aare ka üles otsida, nagu kaks ühes. Valisime selle aarde välja ja läksime. Esialgu geps juhatas meid küll kuskile põldude vahele, aga sõitsime tagasi asfalteeritud teele, parkisime auto liinide alla ja tegime ühe toreda jalutuskäigu. Tee pealt korjasime kaasa lilli ja puuke. Aitäh peitjale!

Leitud ja logitud, tänud peitjale!

Ei hakanud mingeid rotiradu otsima ja panime liinide alt otse. Saime jalad mudaseks, õnneliku aardeleiu ja värsket õhku. Mõnus jalutuskäik, tänan!

Raske, mis raske see teekond karbikeseni. Siinusega just vastu pealage ei saanud ja telefoniaku ka ei kosunud vaatamata liinide lähedusele. Tänud

Leitud, logitud. Tänud!

Õhtu oli alles veel noor kui meie geokogunemine Rägavere vesiveski juures laiali läks. Seega tekkis meil Teaga mõte veel maailm ära kuulata. Selle kuulamise ja kuulatamisega läks üle ootuste kaua aega ... esiteks ei suutnud kuidagi kohale pääseda ning siis ei kuulnud ka veel miskit... tekkis juba kahtlus enda adekvaatsuses. Kogu seikluse ajal sadas kraevahele mingit lörtsi ja vihmasegust ollust. Nii, et kui lõpuks auto juurde tagasi jõudsime, olime tublisti läbi vettinud ja külm oli ka... aga hoolimata kõigest ikkagi õnnelikud :) Tänud peitjale kutsumast. Vaated olid tõeliselt ilusad!

 4 

Suure tee ääres tegin peatuse ja vaatasin seda säriseva all olevat koledat küngast. Ei isutanud see mõte siit jala minna. GoogleMapsi ja Maaameti kaartide kombineerimise peale leidsin ilusa oletatava marsruudi kuidas võiks peaaegu drive-in teha. Algus oli paljulubav, tee oli olemas ka mõlemal kaardirakendusel. Järgnev koht oli aga kahtlane, sest teed ei eksisteerinud Maaametis ja kui seal pole teed maha märgitud, siis on midagi kahtlast. Hakkasin minema ja järsku olin põllu peal. Olin päeva jooksul jalgsi põldude peal juba piisavalt palju kõndinud, et teada mis mudamülkaga on praegusel aastaajal tegemist. Viimasest ohutust kõvemast maalapist olin aga juba lahkunud, mis tähendas, et ümber enam pöörata ei ole võimalik ja tuleb edasi suruda. Tee läks iga hetkega aina hullemaks. Esirattad vedasid aina rohkem tühja ja muda kippus lendama. Teadsin, et seisma jäämine tähendab ka kinni jäämist. Kui kiirus langes alla 10km/h, jättis süda juba liiga palju takte vahele. Viimasel hetkel saabus päästev jäälapike, millesse haakusid mu naelad. Ristmikule jõudes olid samal ajal nii külmavärinad, stress kui hirm, et mis edasi. Vasakule jäi aare ja sinna kohe kindlasti autoga nüüd edasi minna ei saanud. Olin aardest sama kaugel kui suure tee ääres olles. Oi kus kirusin, et lihtsalt sealt ei lähenenud jalgsi. Auto jätsin ohutusse kohta suure paksu jäälapi peale ja suundusin nulli poole. Veendusin, et autoga siit edasi minnes poleks saanud mitte vaid põhjapesu, vaid ka paremates kohtades mootori õlist puhtaks loputatud. Aarde lähistele jõudes oli täielik vaikus. Kujutasin vaid seda tavaliselt kostuvat särinat ette. Olen kuulnud, et selle all võib isegi juhtmevabalt oma telefoni laadida. Aarde leidsin kiiresti kuid siis algas murettekitav tagasitee. Kas ma pean täpselt sama õudset teedpidi tagasi sõitma või on parem variant? Autoni jõudes läksin jalgupidi kontrollima seda teist võimalust. Tundmatu pikk tee kus esimesed 100 meetrit on lomp lombis, koos põldude jõgedega ja kõik lombid on täis muda. Jõudis seega kohale, et ei jää mul muud üle kui tuldud teedpidi tagasi. Võtsin jää peal kohe suurema kiiruse sisse. Põllule jõudes hakkas korralikult väntsutama paremale ja vasakule. Kui ette tuli ka väike ülesmäge kallak, siis jõudis tekkida kerge paanika. Lihtsalt ei tahtnud edasi liikuda. Suure vaevaga vedas üle künka ja siis oli juba lihtne. Suure tee ääres vajasin väikest pingemaanduse pausi. Autot nähes olin üllatanud. Arvasin, et enne Lääne-Virumaa retke oli mu auto üks väga räpane masin. Nüüd oli see hoopis omaette klassist. Lihtne aare osutus ebavajalikult katsumuste rohkekeks. Aitäh peitjale aarde eest!

Meie pika Lääne-Virumaa geopäeva pidulik lõpetus hakkas siin algama, see oli kaugeim punkt ja pärast siinset jäigi veel vaid Spordipoiste aare teele.
Suure tee äärest hakkasime mööda maasturiga_huvitavat rada astuma. Maastik oli selline, et vahepeal olime isegi nagu maasturid, neljakäpukil. Kadudeta saime siiski lõpuni ja tagasi, õnneks oli nii palju lund, et sai saapad ja püksid peaaegu puhtaks. Maailma kuulata ei õnnestunud, sest õhuniiksus meilgi madal, ei kuulnud midagi.
Kuna kirjeldust polnud lugenud ja eelmised aarded olid abivahendite vajadusega ettevaatlikuks muutnud, kaasasin igaks petteks neid kohe igat masti (vt pilti :-) Aarde juures ei läinud vaja ei üht ega teist. Lihtne ja suur karp avaldus kohe, sest lund nii palju õnneks polnud, et seda varjata. Aare korras eve. Aitäh Elinile mõnusa 1.3 km pikkuse jalutuskäigu eest!

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/886444161

Vaade

Puuseen läinud

Kaasasolnud abivahendid :D

Leitud, logitud, aitäh!

Täna ei kuulnud midagi, õhuniiskus oli vast liig madal või olid traadid tühjalt kõlkumas.

Aare leitud ning korras. Tänud peitjale.

Kuulatud.Täname

Leitud

Tore jalutuskäik, aardega kõik korras.

Mis saaks olla veel parem kui hea seltskond ja krõbe pakane :)

Huvitav paik ja kutsu sai ringi tatsuda.

Marssisin suure tee äärest kohale, polnud hullu midagi. Üks metsamees kükitas teisel pool liini. Nullis oli õnneks kohe selge kuhu eelmised selle aarde pistnud olid. Logimishetkel tuli päike ka välja. Aitäh!

Päeva esimese aarde juurde sõites sai juba auto korraliku porise rüü selga. Tõsine töö käis metsas. Mida aardele lähemale, seda enam süvenes kartus, kas see üldse olemas on. Täitsa lage plats. Siiski leidsime aarde ja saime oma nimed kirja panna. Seekord kuulsime enamasti masinate töö müra. Aitäh peitjale.

 1 

Tee aardeni oli metsaveomasinate ja ilmataadi koostöös parajalt poriseks keeratud. Nulli poole jalutades olid tugevad kahtlused aarde olemasolu suhtes. Nulli ümbert oli hulga metsa maha võetud, vaid murdunud puu jäänuk seisis keset lagedat. Imekombel oli aare isegi alles, lebas teine täitsa alasti puutüüka kõrval maas. Võtsin ränduri kaasa ja maskeerisin veidi paremini. Aarde juurest lahkuda otsustasin teist teed pidi, aga see osutus veel nadimas seisus olevat. Georont sai õnneks siiski ka sellega hakkama. Aitäh peitjale.

Virgutav jalutuskäik kohalikul kuumaastikul. Langenud latv tundus hetkel nii ja naa.

Rändur on logiraamatu kotis. Käisin pimedas aaret piilumas ja peakohal oli kurjakuulutav langenud puu. Kes päeva ajal satb, hinnake olukord ära, kas peaks karpi nihutama.

Hooldust enam ei vaja.

Aare leitud,rändurit polnud, ümbris vahetatud. Viimaste leidjate hoolduslogi on, aga leiulogi mitte, ehk on rändur nende käes. Aitäh.

Ümbriskott on katki. Asub tõesti saemeeste piiril ja vajab asukoha muutust. Leidmine oli lihtne. Kuna midagi tarka taskus polnud siis sai karpi nael lisatud

 1 

Panen peitja tähelepanu tõmbamiseks hooldusteate. Sellest pole küll suuremat lugu, et karbi ümbriskott on nüüd vahepealsete külmadega rabedaks läinud ja kui ta enne veel katki ei olnud, siis mina ta kindlasti tegin. Suurem oht on see, et aare asub täpselt metsas siniste paelakestega märgistatud piiril ja kui lähedal töötanud saemees tõesti seda piirisihti sisse lõikab jääb aare kindlasti jalgu. Seega soovitan peitjal kuulama, vaatama minna ja aarde asukohta veidi muuta!

Mulle see liinialune meeldis. Normaalne rada, ei pidanud võsas ragistama nagu enamasti sellistes kohtades. Lisaks üles-alla maastik. Rajalt kõrvale, veidi sulalumes sumpamist ja olingi nullis. Maaima hääled mattis enda alla saemees, kes veidi allpool tööd tegi. See võib ka aardele ohtlikuks saada, kuid siiski jätsin pikalt sõidult tulnud ränduri. Tänan!

 1 

Selle aarde vallutamine oli nagu viie küüruga kaameli alistamine. Saad suure vaevaga ühest küüru servast üles kui tuleb laskuda ja nii võiduka lõpuni :D. Aga me ei vallutanud siin neid lumiseid liinialuseid üldsegi vaid kaheksa jalaga. Lõbusad kitsekesed kepslesid vaateväljas, kahjuks aga kepslesid nad nii kiirelt, et fotikasse neid püüda ei jõudnud. Nullis oli hetk tõsist nõutust, no see kohev lumi ei lasknud just palju näha. Haarasin ühe sarapuu najalt toika...ja sain kõik selle kauni koheva olluse endale kraesse ... milline imeline lumememmestumine :P . Natukese kuklakratsimise tulemusel suutsime siiski peiduka välja raalida ja bussi jõudes ähkisime nagu auruvedurid, vilets treenitus ilmselt, sest nõlvadel kepslevatel kitsedel ei paistnud mingeid probleeme olema. Kuna hingemootor tagus nii kõvasti, siis särinat nagu ei kuulnudki. Tänud treeningu eest peitjale!

õnneks oli ATV raja ette sõitnud ;)

Minu esimene lumeaare. Kuna alustasin GPsega sellel suvel siis tänane lumi tegi asja põnevaks. Ilma lumeta oleks kindlasti kiiremini leidnud. Aga järgmiste jaoks on vähemalt rajad sees. Tänud peitjale. Haarasin ränduri ühes.

Jätsime auto suurema tee äärde ja tegime mõnusa-libiseva jalutuskäigu aardeni. Aitäh :)

Leitud. Aitäh!

Punase noolega just väga ligi turnida ei tahtnud ja jätsin endale u 300 meetrit jalutamist. Veidi võsas ragistamist ning kohale ma jõudsin. Seal õnneks jäi õige paik kohe silma. Vihma ajaks jõudsin just täpselt autosse tagasi. Aitähhid!

Leitud koos Pireti ja Mardiga. Tänud peitjale.

Parkides tundus nagu oleksin sattunud väikesele Lõuna-Eesti suusamäele, mis aga töös veel polnud, seepärast põhjaeestlasena valisin laugema metsaraja. Vaikne oli, kuulsin oma sammude sahinat, aarde juures kostus kaugusest vareste õrna kraaksumist, elektriliinidel oli vaba päev ja need minu kõrvale vaikisid. Tänud kuulama kutsumast.

No kui me eelmisel korral pimedas 60 m eemal vales kohas otsisime, siis on loogiline, et jäime tühjade kätega :) Nüüd valges ja gepsuga tuli leid lihtsalt! Aitäh vahva aarde eest! EVEJ

Hiljem õhtul sai käik ette võetud, et läheme koertega jalutama. Kaasa sai võtta küll koerte jalutusrihmad, taskulamp ja muu vajalik, aga kohale jõudes selgus, et geps oli maha jäänud. Nutitelefon näitas igal pool aarde kauguseks 10 m. Vihjest kasu polnud :) ja pime oli ka. Märg lumi ka! :) Seega tuleb siia veel kord tagasi tulla. Aga eks ta üks tuttav 4x4 koht ole! Ei, mitte risti liinidega nagu täna tulime, vaid ikka mööda liinialust vahvat teed pidi oleme sõitnud!

 3 

Nagu juba tavaks saanud, enne lõunale minekut pilk ka GP lehe peale ja rohkem ei olnudki vaja, juba oligi särin sees, süüa jõuab ju hiljem ka. Aarde lähedale jõudes püüdsin varest mõista, kas kraaksub minu peale või mõne geokolleegi peale. Mets oli nii ilus valge (lumine) ja puutumata. Tuli välja, et olin täna esimene külaline varese valdustes. FTF 13.00. Suur tänu peitjale aarde eest kodumaakonnas ja selle esmaleiu lootuse särina eest! Kes tahab, et maastik 3 oleks ikka kindel, tehke näiteks nii nagu mina. Ärge minge suure tee pealt vaid teiselt poolt seda väikest teed (rada) mööda, mis viib aardele kõige lähemale. Minge madalapõhjalise autoga, sellise märja lumega ja kindlasti suvekummidega. Tegelikult kohale jõudsin üsna kenasti aga vot tagasi enam ei saanud s.t kiirusenäidik näitas päris palju aga auto ei liikunud, mägi oli ees. Läksin siis teisele poole tundmatusse, järjest vähem aimatavat rada mööda, läks õnneks. Vaat kui palju v(s)ärinat siis ühe korraga.

 3 

Märkasime uut aaret peale lõunakohvi aga otsustasime siiski enne otsimist pakilisemad tööasjad korda ajada. Kohapealsele ei ole Hannese jutule midagi lisada. Tore kohtumine, ei mäleta et ma Hannest päevavalges varem näinud oleks. Peitjale aitäh!

 5 

Eks ta ole. Lõpetasin kell kaks kolledžis oma kõnetunni, keerasin nina Kunda poole, kirjutasin juba mõttes kukerpallilogi, et näe, iga viimane kui Rakveres-käik lõpeb viimasel ajal Kundas, kui siiski tegin lehe nii igaks petteks lahti. Ongi, krt, uus aare, aga vales suunas, ma juba peaaegu Arknal. Viskasin sobiva ringi sisse, võtsin Mõdriku kurvid ka ära - liini all seisab elektrilevi ja kaks sinist peanuppu kaovad just lähima mätta taha. Parkisin nad igaks juhuks sobivalt kinni ja arendasin sellist tempot, et kohtusime just sel hetkel, kui karp oli just käes, aga veel lahti tegemata - Raivo ja Toomas, kes muud. Raamat avanes kell 14.35 vist ja näitas meile Helduri esmaleiulogi - tulid jah kellegi kummikujäljed teiselt poolt. MIs seals ikka, nimed kirja, jutud ka, tagasiteel võtsid elektrimehed indikaatorid taskust välja - särisesid mis kole. Nii et maailm kuulatud. Mõtlesin veel hulk aega kukerpallitama minna, aga siis tuli meelde kohe saabuv Märdi sünnipäev - ja jäi teiseks korraks see kukerpall, las püksid kuivavad autos seni. Aga särina eest aitüma ka!