Kurista Kolli

Lihtne leid, maskeering puudus täielikult ja polnud päris oma pesaski. Kuivatasin veidi sisu, logiraamat üpris niiske.

 1 

Tulime selle sügise esimesel tormisel nädalavahetusel siia lõunapoole seiklema ning peale päeva Vooremäel põikasime ka siia sisse. Aarde endaga läks päris kiirelt ja hõlpsalt, kuigi metsaalune oli päris vesine. Hoopis meeldejäävaks muutus aga teekord aarde juurest tagasi auto poole kui ca 10 meetrit meist eespool tugeva tuuleiili puhangu järel jäme mänd koos juurte ja mullapalliga kummuli käis. Päris üllatav oli sellist asja enda ees nii lähedal näha. Võtsime selle peale kiire sammu sisse ja läinud me olimegi.

Värske tuulemurd me silme all

No selline metsakas ei muud. Tänud sellegi poolest.

Oli palju lihtsam, kui kartsin.

Tänan peitmast.

See Kurista koll jäi kenasti tänasele teekonnale, nii et auto mingi aimatava teeraja algusesse ja astuma. Kummalisel kombel läksin sellele aardele otse peale, nii et esimene peatus siin metsa vahel oligi logimispeatus. Kolli õnneks ei kohanud, aga mu kollikoer lippas küll mõnuga mööda võpsikut. Kui mina tagasiteed otsides jälle mingisse rägastikku takerdusin, siis tema keeldus mulle järgnemast vaid läks isepäiselt oma teed. Eks ma siis murdsin sellest patsikust, kuhu olin sattunud, läbi ja järgnesin talle. Järjekordselt oli tal õigus, lausa mingi rajakene viis kenasti auto juurde. Tänud peitjale aarde eest.

Kohale sumpamise vaev ja lumega vägagi leitav! Aitäh.

Tänud aarde eest.

Leitud, logitud, tänan!

Minu retsept üheks toredaks geoseikluseks on natuke teistsugune kui peitjal, kuid eks vahel tasub ka võõraid soovitusi järgida. Eriti arvestades asjaolu, et kaalul on leid ;) Aardekarp oli täitsa olemas, kolle ei näinud. Aitäh!

Tegime otsuse, et teeme natukene pikema georingi ja tuleme võtma ka seda aaret. Vedas, et päris õhtupimeduses ei saabunud, kuid napikaks läks küll. Tänud!

Äkkpidurduse juures sai georingi pikendatud ning siia kollide keskele siirdutud. Kellakeeramise tõttu juba eriti varakult hämarduvas õhtus sai üle lageraie ja läbi metsa ragistatud ning nimi kirja pandud. Aitäh!

Hea põhjus just siia metsa seeni otsima tulla. Vesine pole, ilus on küll. Aitäh peitjale.

Siit olin korduvalt paari kildi kauguselt mööda sõitnud, täppi imetlenud ja tõdenu "teine kooord". Enamasti pole mul isu suvalise võsaka järele minna. Täna sai siis koll ära kuristatud ja logi kirja. Noorgeopeitur leidis aardest 3d prinditud mudelauto. Tõdes, et rattad küll ringi ei käi, aga sellegipoolest vinge asi ja nüüd siis sellest saanud reliikvia, mis WCsse peab ka omanikuga kaasa tulema. Midagi ta sinna ka asemele jättis, aga ei mäleta mida.

Aitäh peitjale ja 3d-auto viijale!

Kaardilugejana moosisin Kaupo ära, et enne Aruaiat teeme siia ka väikse põike. Kaups hoiatas ette, et siin võib aega minna, samas eelnevad logid viitasid vastupidisele. Mul läks siin ka pigem kiiresti. Esmalt vahtis ühe juurika alt vastu vanem kilekott, kuid aare tuli sootuks mujalt välja. Korjasin prügi kaasa ja metsaalune sai grammi võtta puhtam.

Leitud kuivade jalgadega.3 mustikat sain ka ära süüa.

Täna sai juba mitmendat korda kitsega koos metsa minna. Tänud

Kummikuid küll vaja polnud. Kiire leid, nägin kaugel juba paistmas. Aitäh!

Mingit emotsiooni see küll ei pakkunud isegi sääsed olid söötmata

Hakkasime tossudega minema, aga pöörasime otsa ringi ja panime ikkagi kummikud jalga. Metsarada oli vesine, aga metsaalune kuiv. Aaret oli natuke halb otsida, kuna tüütud sääsed kiusasid. Lõpuks õnnestus Karlil õigesse kohta vaadata.

Hakkasime aarde poole jalutama aga läks veidi liiga niiskeks. Otsustasime tagasi auto juurde minna ja kummikud jalga lükata. Kohapeal tiirutasime mõne minuti kuniks jõudsime aarde juurde. Aitäh!

Olin valmis ei tea milleks, tegelikkus kujunes jalutuskäiguks aasal ja kiireks aardeleiuks. Täname metsa kutsumast.

Leitud

Sai keskööpaiku tuuseldatud ja otsitud. Päris sünge mets on öösel seal. Aarde sai leitud tänu ühe kasutaja lisatud pildile, muidu oleks leidmata jäänud. Iseenesest võiks kaasneda aardega mingi story või legend, oleks asjal ka mingi sügavam tähendus. Aga, et saada vähemalt mingi elamus, minge südaööl! :D

Soomlastel saab siin nalja. Kägistada pakendit :-))))) Nad vist ei julge sinna minnagi. Aga täna oli asi naljast kaugel. Lähistel käis jaht või siis toimusid jahimeeste suvepäevad. Sihuke paugutamine, et anna olla. Aarde leidsime kiiresti. Aitäh!

Paukude saatel logitud. Aitäh.

Tänan aarde eest!

Leitud ta sai, kuid mingit head emotsiooni see aare ei jätnud. Suvalises võssis suvaline tops. Geps ei näita ja vihjet pole. Sellise teostuse poolt ootaks, et kohavalikul on point ja tutvustab midagi, siis oleks kõik timm. Aga praegu nagu ainuke idee, miks see aare on, on kaardi peal ka siiakanti, kus aardeid väga pole, üks täpp toppida.

Aardeni jõudmine läks hulga kergemalt kui arde kirjeldusest võinuks arvata. Ilus mets, ülased, kaunis kevad. Ei mingit sood. Pärast kõndisime veel metsas ringi ja leidsime soo ka üles. Kolli ei näinud, aga keegi tegi metsas mingit kummalist häält küll.

Sellise nimega aaret ei saa ju lihtsalt metsa ootama jätta. Igati klassika, minule sellised meeldivad. Aitäh!

Sai mõnusalt metsas jalutatud ja ilusat õhtut nauditud!

Tõnu saatsin metsa. Ise jäin lastega autosse. Abistasin Tõnu sellega, et kõik sääsed jäid auto juurde. Otsimine võttis omajagu aega ja Tõnu käis ümber nulli juba mitu tiiru. Lõpuks otsustas ühte kohta veel vaadata ja seal see konteiner ennast varjaski. Võib öelda, et sammalt pole vaja küll maast kakkuma hakata. Aga lihtne selle aarde leidmine pole. Eriti kui loodus ärkab ja iga mätta sees võib miski susisema hakata. Aga logi kirjas ja täname!

kuskil siin on aare...et ei peaks susisevaid samblaid lõhkuma...

Tore jalutuskäik metsa vahel oli :) Aaret kahjuks seekord ei leidnud. Aega ka enam väga palju ei olnud kulutada, sest pidime teatud kellaks Räpinas olema. Puid on sinna kõvasti kukkunud ja mõni ka päris värskelt. Umbkaudsete koordinaatidega ja ilma vihjeta sellise aarde otsimine sambla alt mulle väga ei istu ka. Aga äkki kunagi tagasi sinna kanti ja siis proovime uuesti :)

Sai teistkorda otsimas käidud. Seekord leidsime. Aardesse jäi meist 3D-prinditud Honda.

Küllaltki mitmes suunas loomingulist mõttearendust soodustava aardenime eest 10 punkti. 1 boonuspunkt tuli veel lisaks kui avastasin maantee nime Google Mapsis :D Asukoht looduslikus mõttes pole samuti laita - paistab, et Kuristas valitseb tüüpiline Eesti kollimets (monstrum silvam) - just sihuke minu maitse järgi. Kitsamas mõttes peiduviisi eest maksimumpunkte vast kohe ei jagaks. Samas, tõele au andes, küllalt paljud "klassikalised" on üpris sarnased - eks standardid muutuvad ajapikku. Võtame näiteks metsloomad - tänapäeval aina laiemat kõlapinda haarav karusnahksete kasukate taunimine ning vegan mentaliteet justkui ühest otsast kaitseks metsloomi, samas kui nende elupaikade ohjeldamatu hävitamine ja jahiradade tõkestamine jäävad nagu pisimurena tahaplaanile...

Võimalikke peidukohti oli omajagu. Nende järjest läbi vaatamine viis peagi sihile. Tänud!

Avastasime, et aare küll varasemalt üles otsitud, kuid siin lehel millegi pärast logimata jäänud. Lisaks oli veel väike lootus seeni leida, sest mälu järgi eelmisel korral oli siin metsas neid päris palju. Kui eelmisel korral (logiraamatu järgi 09.09.2017) oleksime peaaegu otsimisest loobunud (mina koeraga jalutasimegi juba tagasi, kui Raunol tuli viimane mõte, kust otsda), siis seekord suunas gps täpselt õigesse kohta (ei pidanudki u 100m raadiuses nõutu näoga ringi vaatama) ning siis tuli leid juba kiirelt. Kaevatud oli ümbruses ka vahepeal päris palju. Seeni seekord ei saanud, vihma ja märgi pükse küll.

Alguses imestasin, kas lähemale ei saagi sõita. Vaatasin kirjeldust ja sain aru, et tuleb astuma hakata. Kõndisin nulli ja tegin ringi ümber puu ära, enda arust peidukad üle vaadanud aga aaret ei leia. Hakkasin siis põhjalikumalt otsima ning tuli aare välja. Kolli siiski ei kohanud.

Siin olin kord mitteleiuga lahkunud tuulemurru ja lume tõttu. Täna vaid kohaleminekuvaev, mõnel oli siin 3-s kord. Sõime metsmaasikaid, nii nämmad olid. Tänud nende eest!

5807.

Tänud aarde eest!

Millalgi talvel sai siin oma pool tundi lund ja sammalt segamini kühveldatud, õnneks rohelisemal ajal olid kaevetööd oluliselt lihtsamad. Tänud aarde eest!

Metsa all geps keerutas mis hull. Kord oli aare 12 m vasakul, siis sama palju seljataga jne. Viimaks suutis teine siiski rahuneda ja õige suuna kätte näidata. Aitäh.

Tavaliselt satun ma siia Kaitseliidu õppustel rohke varustuse ja tanksaabastega. Seekord siis hulga kergema varustusega metsa vahele. Maakaart oli tubliks abimeheks ja lõpuks hakkas ka gps tööle! Tänan ägedate meenustuste eest, mille siinne koht tekitas:)

leitud, tänud peitjale

Retseptis kõik punktid õiged, vaid sääsed ja vihm puudusid. Preemiaks saime veel kümmekond magusat võipuravikku, mis tänavusel seenevaesel aastal lausa kulda väärt. Lõpus oleks midagi põnevamat oodanud, aga täname ikkagi.

Leidsin!

Selliste seiklusradade lõpus võiks midagi põnevamat oodata. Igatahes märja maastiku (ja ilma) tingimus sai täidetud.

Leitud.

Ilus aarde kirjeldus. Tänud!

Paarsada meetrit metsa ja paarsada jälle sealt välja. Kiire leid.

Auto jäi sihi algusesse, ja sealt siis ukerdasin tossudega nulli. Kummikutega oleks lihtsam olnud, aga tossudega sai ka hakkama. Kohapeal vaatasin paari valesse kohta ka, enne kui karp silma jäi. Aitähhid!

Leitud, logitud.

Lihtne metsa aare, mine nulli ja leia aare. Ainus koll aaret otsides olin vist mina ise. Tänud!

Täna tundus hea päev väikeseks georetkeks. Koha jätan meelde, siit saab suvel kukeseeni.
Karbi leidmise au saab endale Heiki. Mina maalisin nimed raamatusse ja jätsin ühe doominoklotsi. Tänud!

Leitud ja logitud Mina tänan

Lume kiuste sai üles leitud. Tänud.

Panen siis esimese mitte-leiu ka siia kirja. Kõik justkui leiavad lihtsalt.

Ei aidanud siin ka varemleidja terav pilk. Tol ajal puid pikali ei olevat olnud. No mis iganes. Ega oleks viitsinud ka kättpidi sammalt kuskilt suva tirida. On ju tuhat korda paremaid peidikuid tänapäeval.

:)

Mulle vist meeldiks ikka rohkem kui paik midagi tutvustaks või näitaks või.... Aitäh ikka!Ei võtnud ega jätnud . Kõik oli korras!

Väike metsatiir tehtud. Täname aarde eest!

Leitud toredal tähevaatlustripil :)

Aardekirjelduse järgi oli oodata midagi õuuuudsat, aga tegelikult oli ainus õudne asi vist eemalt kostuv äiksemürin. Leid tuli kiirelt ja suud sai ka siniseks. Mustikatest mitte kollidest. Aitäh!

Gps tegi tõesti leidmise raskeks, aga õnneks olid eelmised leidjad kenakese magistraali sisse tallanud. Tänud!

Leitud.

Tere sõbrad! Taas saab kollitamas käia, aare liikus nüüd koordinaatidele N 58° 15.119' ja E 26° 58.929'.

Mustikaid ja kukekaid oli seal kandis üksjagu!

Kui üks äkilisem pidurdus ära tehtud, tulime kolli kuristama. Või tuleb kuristada hoopis kollit. Või on tegemist Kurista kandi kollikoeraga. Või ehk veel mingi hoomamatum variant. Jalutuskäik on lihtne, aardeleid mitte eriti - kõigil kirjelduses eeltoodud põhjustel. Tegelikum põhjus oli küll see, et ei oodanud sellist, kollitavat peitmisviisi, mis sonkimist soodustab. Minu arvates oli nullis piisavalt kõrgemaid kändegi, millesse pakk sisse surada, nii et see ka kerge lumega leitav oleks. Aga - tehtud-tehtud. Nüüd tuleb veel Ahjal kerge jalutuskäik teha ja siis mõni meeldiv telkla otsida.
Aitäh kollide kuristamise eest! Küllap oli pakk korras, kaupa ei teinud.

Aitäh, pärast gps-i tantsu metsa all õnneks ka leid mõistlikult kiire ajaga. Klassikaline metsa-aare.

Leitud. Tänud!

Mets oli kuiv ja lilleline, petmisviis tekitab muidugi järjest enam geoerosiooni.

Ei sääski ega ka vihma , kuid soist ala jagus .. varbad märjaks tehtud, kuid aare ka leitud . Aitäh :)

Leitud, logitud. Aitäh!

Kevin leidis jälle

Meie olime teel lõuast põhja ja otsustasime, et korjame siis vahepeal ka ühe aarde. Mets oli mõnusalt jalutamiseks kuiv ja jõudsime kiiresti nulli. Mia läks kohe õigesse kohta ja tahtis seal tuuseldama hakata, kuid ma keelasin tal loodust lõhkuda. Seega otsisme midagi muud. Kui olime juba omajagu aega metsas ära mütanud, siis läks Neti sama koha juurde ja küsis äkki ikka vaatme sinna. Sekund mõtlemist, olime ju kogu metsaaluse üle kamminud, olgu vaata, aga ära väga õrnalt. Seal see siis peidus oli. Ma arvasin, et enam selliseid aardeid ei tehata. Aga näe täitsa olemas. Tänud aarde eest.

Geotuuri 27. leid. Viimane. Mõnus mets.

Mets oli täiesti okei ja gps suutis kiirseti otsustada, kus ma olen. Loomulikult peiduka juures. Tehtud.

Tulime ka Äkkpidurduse juurest otse.3mõõtmelised jääteed olid asendunud 5mõõtmeliste mudamülgastega. Tõkkepuid on sinna juurde pandud. Ja kollid on vist kevadpidu pidanud. Terve mets on üles songitud. Aga aaret pole nad leidnud. Meie leidsime!

Kiire leid. Siis ei olnud veel mingit erosiooni. Sellises kohas võib vabalt olla mõni puupakk, mille all või sees aare peituks. Ei teki kellelgi kiusatustki mätast kraapida.

 2 

Juba enne otsustasin, et tuleme siia Äkkpidurduse juurest otse. Neid kolmemõõtmelisi jääteid ju põhja pool ei ole, seal on z-dimensioon puudu. Täitsa äge oli võtta kurvilist tõusu vesimärjal kiilasjääl ja siis jälle teiselt poolt alla liuelda. Olnuks jah lamellidega huvitav, pakuks :) Aga mingi koha peal hakkas tekkima deja vu - ma olen siin juba olnud. Muidugi - kadunud Töörahva aare oli ju siinkandis - olgu liiv talle kerge.

Kohale navigeerisime ja hakkasime nagu palutud kolli kuristama. Hulk aega kuristasime niisama, ei hakanud tühja juurealuseid tsurkima, vaid otsisime vihjet. Null kusjuures väga mööda ei olnudki, kui leidsime - kõigepealt petteka ja siis kohe ka õige asja. Ja ses mõttes ka Mariga päri, et see pole kollimets ega midagi, vat kus alles Sangaste metsas või Maaritsa kandis saaks mürada. No ja selliseid müramismetsi tuleb savisematel muldadel ju aina juurde, inimest ja kodulooma metsas enam pole, kes selle alsumetsaga ikka sõdib. Sihukesed nagu siin - lust ja lillepidu, anna aga ette.

Ühesõnaga, logi kirja, karp tagasi mätta alla ja mööda eelmiste leidjate jälgi tagasi tõkkepuu juurde. Tänud, ilma karbita ei iialgi, ma arvan ...

Tõkkepuu oli ees, muidu oleks päris lähedale saanud.

See tee on meie pere hea tuttav. Ilvese klubi armastab seal lähedal erinevaid orienteerumisvõistlusi korraldada, nii et kurvid olid täitsa peas. Pole see mets midagi hull ja soine. Täitsa kena kodumaine mets. Peaks teile mõned "orienteeruja õudusunenägu-mets" peitma. Igatahes siin oli kõik avar ja valge ja kaugele näha. Tänu metsa-alusele geovihjele sain aarde probleemivabalt kätte esimesest vaadatud kohast. Aitäh peitjatele ja vihjajatele! Edasi kasutasin otseteed Äkkpidurduse poole. See oli lamellidega põnev. Õnnestus õnneks kraavidele mitte pihta saada ega metsa sõita. Lõpp hea kõik hea.

 1 

Eelmisel korral kui siin luusimas käisin jäi aare leidmata. Sel kohal, kust ma selle täna leidsin, tiirutasin ja kobasin ka eelmisel korral. Eelmine kord jäi aare tõenäoliselt leidmata seepärast, et ma ei ole eriline geoerosiooni korraldaja. Tõenäoliselt õnnestus täna aare leida tänu Matu loodud geokuhjale. Tänud! :)
Paulil oli aardest hädasti vaja eurokalkulaatoriga kaarti. Asemele jäi minu praktiliselt tutikas Telia helkur. Paul lubas küll oma mõmmiga helkuri mulle anda, kuna otsustasin oma helkuri aardesse jätta, aga see äri on veel pooleli... :P
Tänud aarde eest! Tore oli metsaõhku sisse hingata...

Universumi soojussurm polnud veel kohale jõudnud, ilm hoidis temperatuuri parasjagu vee kolmikpunkti lähedal. Selle kõige tulemusel polnud sääsemuret ja maapind kandis ka korralikult. Oma madalapõhjalisega ei hakanud eelmise masina jälgedes samalaadset aardele lähenemist läbi viima, sai vähe kaugemalt jalastutud.

Teekond null oli kiire ja lihtne vaatama spetsiaalselt meie segadusse ajamiseks tehtud jäljeradadele.

Kui värsked jäljed ees, on lausa lust jalutada ja aardeleid ära vormistada.

Leitud :)

Leitud, aitäh!

 3 

Kirjelduse põhjal arvasin, et siin ootab ees mingi tõsine Shreki-võlumaa. Eks ta natuke niiske ju oli, aga üldiselt täitsa avar ja kena mets. Küll hakkas üsna kurb, kui nulli jõudes leidsime eest tugevalt kahjustatud samblaga puujuured ja muud geoerosiooni tunnusmärgid. Seda kõike niivõrd värske aarde juures :/

Eks otsisime ka nullist kahekümne meetri raadiuses kõik potentsiaalsed kohad läbi, püüdes olla nii loodushoidlikud kui vähegi võimalik, mõnes kohas ka sammalt taastades. Kui see edu ei toonud, tegime ikka abikõne ja saime täpsemad juhised. Aare tuli konkreetselt juure alt sambla seest välja urgitseda...

Andku peitja mulle andeks, aga meist jäi maha selgesti tuvastatav geokuhi, et keegi enam sammalt kahjustama ei peaks. Null ise jäi meil 5-6 meetri kanti, nii et see on täitsa normi piires. Aga jah, edaspidi soovitaksin peita nii, et kellelgi ei tekiks isegi kiusatust (rääkimata vajadusest) kaevetöödega tegeleda. Samuti pole sammal sugugi hea materjal maskeerimiseks. Küll aga tänan mõnusasse metsatukka juhatamast ja soovin edu järgmiste aarete valmistamisel!

Leitud:) Tänud peitjale! No seda lihtsat aaret andis seal metsas ikka otsida!

Kui jõulupüha esimesel päeval seisab x-metsas aarde traaversil džiip, siis pole keeruline arvata keda võib metsast leida. Liitusime Reido ja Anne käimasoleva otsinguga. Varsti andis vanakoolimoodipeidetud aare ennast ka välja. Vaadates geoerosiooni valede puude juurte vahel, ei jää muud vist üle kui lohutada ennast sellega, et küllap puud sellise kobestamise peale paremini kasvama hakkavad.

Selline peitmisviis oli geopeituse algaastatest vägagi populaarne. Kõva lumega on tõesti raske leida. Aitäh.

Sellisel kenal talvepäeval kohe kisub kuskile loodusse. Ilm oli ideaalne, mõned kraadid alla nulli ja kerge lumekirme maas. Parkisime siis auto ära ja jalutasime jälgi mööda nulli. Kuna eelnevalt olin logist lugenud, et eile oli seda aaret leitud, siis sai rahulikult välistada kohad, kuhu jälgi ei viinud. See oli päris hea taktika, üsna kiiresti viis sihile. Väga mõnus jalutuskäik talvises metsas oli. Aitäh peitjale.

Mõnus lumine mets.

Tänud!

 4 

Kui muguelu ka puhkepäeva hommiku kohta end ülivara üles ajama sunnib, tuleb see fakt pärast vajalike asjatoimetuste korda ajamist ka enda kasuks pöörata ehk siis minna ja otsida üles mõni geopeituse aare. See värske üllitis oli mõnusalt kodu lähedal ja enne GC lehele kiikamist püsis veel mõte, et äkki saab puhast logiraamatut sodida. Selgus, et ega ikka ei saa enam, aga mis siis sellest. Juurdlesin tee peal ka veidi aarde nime üle, kui kohale jõudes pilk gepsu selle müsteeriumi lahendas. Geomobiil jäi suure tee äärde lumise metsa kõrvale ja meie sukeldusime metsa. Juba esimestel meetritel tundsin, kui mõnus see on - lumised puud, vaikus, karge talvehommikune metsaõhk. Naljakal kombel ei näinud kuskil esmaleidja jälgi. Nulli jõudes selgus, et need tulid hoopis teiselt poolt. Eks nad olid meile veidi abiks ka, aga sellest hoolimata läks üllatavalt kaua aega. Talvised metsa-aarded, mis maapinna ligidal, pole just minu lemmikud. Eks see aare vist sai sellest ise aru ka, sest lõpuks leidis kaaslane ta kohast, kust ise juba uurinud olin. Metsa üleskaevamise oht on seal tõepoolest. Vahetasime aardes oleva helkurkleepsu õhupalli vastu ja panime nimed teisena kirja. Pärast ei tahtnud autosse minnagi, nii mõnus oli lihtsalt olla. Mõnel muul aastaajal poleks kindlasti nii head emotsiooni saanud. Aitäh põhjuse eest end varahommikul talvisesse loodusesse vedada.