Robinsoni

Aare automaatselt avatud.

Aare automaatselt kättesaamatuks märgitud.

2024 jäi mul siin laiul (jalgrattaga) kahjuks käimata (Hiiumaa poolt jõudsin Vareslaiuni). Aga tänase seisuga võiksin öelda, et pigem õnneks. Selle tõttu oli suurem motivatsioon peale vahepealset jäävaba talve teha 2026 uus katse ja saada hoopis paremad olud kui 2024. Sain nautida päikesepaistelist ilma ja peaaegu lumetut loodust. Ilm oli tõesti väga mõnus. Polnud tugevat tuult, karmi külma, hirmsat lumehulka ei jääl ega looduses. Tänu pikalt kestnud külmale oli jää hästi paks - 40 cm ümbruses. Praeguseks lumi jää pealt täielikult ja loodusest suuremalt jaolt sulanud. Jää pind oli vahelduv - nii konarlik kui sile, nii krõpsuv kui monoliitne. Ideaalset jääpinda oli küll alla poole teest, aga jalgrattaga raskesti sõidetavat jääd ei kohanud. Kõrgelaiule pääsesin kenasti idaküljest, Robinsoni aarde lähistelt. Kuigi väga paljudes kohtades oli ranna äärde vesi kogunenud, siis ikka leidus kohti kuskilt kitsamast kohast kuivalt üle saamiseks. Ka siin. Sentineli foto andis head infot.
Aarde leidmisega läks ikka tiba aega. Selline vanakoolikas. Sisu osutus kenasti kuivaks ja kauaoodatud logi sai kirja. Pärast seda läksin laiuga tutvuma ja teist aaret otsima. Tänud peitjale aarde ja ilmataadile mõnusate tingimuste loomise eest!

Hiiumaa laidude esimene aare, leitud!

Sama laiu teise aarde juurest me ei hakanud mööda maad jalutama, vaid tulime ikka meritsi. Õigesti tegime, kuna siin oli vaat, et päeva mugavaim ja lihtsaim randumine. Madala süvisega paadiga sai sõita otse randa ning sealt mööda rada aardeni. Aarde juures valdas meid muidugi tükk aega ikaldus, kuna me ei silmanud aardekarpi õige nurga alt. Lõpuks siiski, jäi see sinine karbikaas silma ja leitud ta saigi. Kõrval laagriplatsil oli telke hulgim, samuti hulgim muud varustust, aga ei hingelistki. Kui võtta arvesse, et saabusime siia keskpäeva paiku, siis võis vabalt olla, et kogu laager nägi alles magusat und. Kuigi oma retkel siia ja ka siit lahkudes piilusime ikka ringi, et kas õnnestub mõnda hüljest ka näha, ei õnnestunud. Täname aarde eest!

Robinsonide filmi vaatasin ühe silmaga, meelest ei olnud midagi peale saate nime.

Tänud kutsumast, metsmaasikad ja muulukad olid nämmad!

Oli tore meeldejääv merereis ja laidudel matkamine. Suured tänud Anule korraldamise eest ja kõigile kes osalesid. Siin laiul tegime lõunapausi. Aardega kõik korras. Aitäh peitjale aarde eest!

Kuues aare Hiiumaa laidude vallutuste reas. Tulime naaberaarde juurset jalgsi üle laiu. Logisime aarde ja peale seda oli aeg lõunaseks kehakinnituseks lõkkeplatsi ääres. Aitäh!

Päeva neljas laid ja kuues aare. Laiu teiselt küljelt tulles jõudsime siia nagu täitsa asustatud külla - WC, lõkkekoht, kus süsi alles hõõgus (kajakidega saksa turistid tulid meile enne laiule jõudmist vastu, seega polnud midagi imestada) ja (väidetavalt küll lammast jaoks püstitatud) pirakas varjualune. Aare ilmutas end kiirelt.

Kõigist kuuest sel päeval külastatud laiust oli see minu lemmik. Hea meelega veedaksin siin mõnel suvel mõned päevad või isegi terve nädala.

Aitäh kogu seltskonnale ja suur-suur tänu aarete peitjatele!

Meie seltskonna nimed ja natuke pikem jutt on Saarnaki postituses.
Mõnus jalutuskäik Kõrgelaiu sääre poolt juhatas lõkkeplatsini. Logisime, kinnitasime keha. Osad võtsid päikest, osad ujusid. Puhkepaus tehtud, suundusime pikemale sõidule Heinlaiu suunas.

Lõpuks üks laid, kus saab liikuda ka nii, et näeb ümbritsevat! Tore puhkekoht imeilusa vaatega. Loomi näha polnud, pabulaid seevastu oli rohkelt. Aitäh!

Kuna aarde omanik pole ammu lehel käinud, siis võtsin vabaduse aardekirjeldust täiendada.

Siiski vastutab liikumispiirangutega aladel liikumise eest iga aarde otsija ise.

Lisatud lingid ei tööta. Aarde info vajab uuendamist

Tänane plaan oli külastada nelja laidu, leida neilt üles kuus aaret, vaadelda veidi hülgeid ja nautida paadisõitu heas seltskonnas. Veidi peale kella kümmet startisime Salinõmme sadamast kaheksase seltskonnaga pluss paadimees, kohe Kõrgelaiu suunas. Lained olid päris korralikud ja saime mõnusalt üles alla kiikuda. Nii mõnedki said riided varakult märjaks, aga õnneks päike ja tuul kuivatasid need kiirelt. Vahepeal jälgisime ka hülgeid, nende selgasid nägime küll mitmes kohas, aga pea vee peale pistsid vaid paar. Nende jaoks vist oli täna tuul liiga tugev ja vesi kõrge ehk et see piirkond, kus nad pidavat tavaliselt lesima, oli vee all. Kui olime ennast hüljestele ära näidanud, randusime Robinsoni aarde läheduses. Paadilt sulpsti vette ja peagi olimegi aarde juures. Väga mõnus puhkeplats siin. Panime nimed kirja ja edasi suundusime tipa-tapa laiu teise otsa. Aitäh peitjale!

Veetsime jaanipäeva Kõrgelaiu ja teiste Hiiumaa laidude vahel kajakiga sõites ja päris lõpuks otsisime üles ka "kodusaare" laagripaigale lähima aarde.

Leitud

Teiste reisikaaslaste logides pikemad ja põhjalikumad kirjeldused meie laiude külastusest ja aarete otsimisest:)

Viimane saar tänasel ringil ja enne veel käisime hülgeid vaatamas :).
Saarele maabusime kohe aardekoha juures, hoidsime endid “savivabrikust kaugemal” nii nagu käsk oli ja varsti peale seda Marit saigi meie nimed logiraamatusse kribida :). Seejärel jätsime kaasas olnud koti ja Indy vesti aarde juurde ning koos kapteniga liikusime laidudetuuri viimast karpi leidma.

Meie laidude tripi viimaseks sihtkohaks oli Kõrgelaid. Teel laiule, tegi paadimees merel peatuse, et saaksime hülgeid vaadelda. Paar tükki isegi pistsid pea välja ja tulid meid uudistama. Pinokliga oli nende ujumist eriti põnev jälgida. Maabudes liikusime nulli ja panime nimed kirja. Aitäh laiule kutsumast!

Kordus sama muster, mis eelmise laiu juures, mul vanem aare logimata ja nii sai suund sellele võetud. Ega ma kaugele ei jõudnudki, kui juba kuulus kitsekari vastas oli. Vaatasin siis nendega natuke tõtt ja kui see tehtud, jätkasin teekonda Robinsoni suunas. Eks see esimene ots oli natuke ebamäärane, aga mingi hetk sain korralikult mineeritud kitserajale ja see viis kenasti aardepaika. Topsi leidmisega läks aega omajagu, täpp tiirutas ümber kemmergu, mina selle sabas, aga lõpuks sai ta ikka leitud. Tänud aarde eest!

Aitäh!

Uuema aarde juurest sõitsime paadiga selle poole. Enne aaret tervitasid kaldal meid veel hobused, küll sellel laiul ikka jagus loomi :) Esimene kord pidime ka vähe ettevaatlikumalt sõitma kuna rohelust oli vesi täis ja sügavust polnud ka enam eriti palju. Õnneks õnnestus kõiki kive vältida ja paadile me kordagi liiga ei teinud. Aarde asukoht oli küll väga põnev, ei oodanud seal miskit peale võsa aga täitsa elamiseks sobilik ümbrus ju :) Suured tänud!

Tegime siin söögipeatuse. Peale seda otsisime ka aarde üles. Kui ära hakkasime minema, tulid hobused kaema, mis toimub.
Tänud

Alustasime laidude tuuriga selle saarega ja edasi läheme põhja poole seilama. Paadiga sõites tervitas meid vastu kitsed ning paari minutiga olid nad plehku pannud. Tore koht, aitäh!

Kõrgelaiule tulime ööbima eile õhtul. Pärast pikka päeva merel ja laidudel sättisime üles oma laagri, aarded otsustasime jätta hommikuks, kuigi nagu hommikul selgus, oli see karp ju kõigest mõnede meetrite kaugusel.

Õhtu oli aga vahva ning aarded peaaegu ununesid. Ausalt öeldes mina olin sellest paadiretkest juba nii vaimustuses, et oleksin võinud vabalt täna hommikul siit paati istuda ning karbid unustada:). Õnneks kaaslased ei unustanud, nii vormistasime pärast jalutuskäiku saare teise serva ka siin leiu.

Kahe eelneva päeva jooksul külastatud üheteistkümne saare ja laiu hulgas paigutasin mina Kõrgelaiu kindlasti top 5 hulka, natuke mõeldes võib-olla isegi top 3 hulka, sest meil oli siin väga tore õhtu, öö ja hommik.

Aitäh peitjale!

...

Üliäge ja meeldejääv mereretk: 3 päeva, 13 saart ja laidu, 30 kraadi sooja, päike ja vahva seltskond.
1. päev: Manilaid-> Kihnu
2. päev: Kihnu-> Rohuküla-> Hobulaid-> Seasaar-> Väike-Tjuka-> Tjuka-> Harilaid-> Heinlaid-> Saarnaki-> Hanikatsi-> Kõrgelaid
3. päev: Kõrgelaid-> Vareslaid-> Kesselaid

13 saart ja laidu 3 päevaga 30-ne kraadises kuumuses. Kolmanda päeva teine aardeleid (26/30). Olime teekonda paadiga alustanud eelmisel päeval Rohuküla sadamast ja olime jõudnud leida aarded Hobulaiul, Seasaarel, Väike-Tjukal, Tjukal, Harilaiul, Heinlaiul, Saarnakil ja Hanikatsil.

Kõrgelaiule olime jõudnud eelmisel õhtul üliväsinutena. Krista teadis seda saart ja siinset puhkekohta. Kõigepealt kinnitas kapten paadi ja siis vedelesime kõik pikalt soojas merevees ja taastusime. Küll oli hea ja mõnus nagu kusagil spaas. :) Pärast tegime priimustel söögi ja panime üles vaid telgi sisemise võrgu, et öö saaks putukate vabalt veeta. Küll oli mõnus pikali visata!

Laidu ise ja selle aardeid läksime aga alles hommikul vaatama. Väga tore laid! Vahvad kitsed olid ka sellel laiul.

Aitäh aarde peitjale!

Järjekordne aare, mida on mitmeid aastaid vaadatud ning mõeldud nii talvel kui suvel külastamist. Lõpuks sai plaan teoks ja saime kohale. Kõrgelaiu aarde juurest jalutasime paadiga põlvini vees, sest tundus kiirem lahendus kui mootoriga sõitmine, sest kivide tõttu oleks pidanud väga suure ringi tegema. Nüüd sai mõistlikult lähedale ning kui kalda lähedal tundus ka sügav vesi, siis hüppas paadist vette. Ei olnud parim mõte, sest tagumikuga panin hea matsu vastu põhja, enam polnudki sügav vesi. Aarde leidmine läks väga kiiresti ja taaskord oli rõõm otsida normaalset karpi. Ka koht tundus palju mõnusam kui lihtsalt võsast ronimine, aga kahjuks polnud aega pikemaks peatuseks. Nüüd oli vaja kärutada 25km järjest Rohukülla. Vahepeal oli laine tekkinud, mida siiani polnud. Seetõttu enam gaaspõhjas ei saanud sõita ja sai korralikult loksuda. Kuigi maa oli koguaeg alla nõutud 9km läheduses, oli ikkagi ebameeldiv sõita nii kaugelt kaldast ja eriti kui sõidusuunas ei paista mitte midagi. Nüüd andis päiksepõletus hästi tunda ja sadamasse jõudes sai veendutud, et lühikestes riietes olijatel on bompšupäevitus olemas. Kui paat väljas, sai tehtud viimane suplus ning hakkasime tagasi koju autoga kärutama. Oli igati tore geotuur, mis veel mõne päeva nahal tunda annab.

Aare, milleni ma arvasin, et ma kunagi ei jõua. Aga vot, õige aeg, koht ja seltskond ja saab seegi leitud. Läbi laiu ei hakanud rammima, vaid kulgesime hoopis mööda vett lähemale. Mina istusin paadis nagu kuninganna ja jagasin käske. Mu kolm sulast teenisid mind rõõmuga ja jalutasid paadiga mööda vett. Kui aarde lähistele jõudsime, siis ei saanud eriti otsima hakatagi, kui karp juba leitud. Hea kerge vaheldus muudele pähklitele.

Sellega sai aardetiir tehtud, võtsime suuna tagasi Rohukülla. Hea mitu tundi kulgemist ning lõpuks olime tagasi mandril. Põlenud, maltsast tüdinenud, kuid väga rahul. Kui see Hiiumaa käbikuningas ka tehtud saaks, siis oleks lootust kogu maakond puhtaks lüüa.

Heinlaiult sõitma hakates tundsin pisut jahedust kiivri all, kuna olin just loobunud mütsist, kuid püüdes Allanit ja Ovet mitte silmist lasta andsime hea hooga minna ja külm mul kohe kindlasti ei olnud. Ühel hetkel oli Margus, kelle vedada oli ka kelk end sõitmisega kinni tõmmanud ja ta palus, et ma ka natuke kelku järel veaks. Siit edasi sain mitmeid kordi ka enda rattale "saba taha". Allani ja Ove kogud silmapiiril jäid aga iga kilomeetri järel aina väiksemaks, kuni kadusid üldse. Nüüd tuli orientiiri hoida laiu järgi. Lähemale jõudes osutusid vahepeal kaduma läinud täpid taas täitsa inimsuuruses geokaaslasteks, keda me tänasel laidude teekonnal siin ka viimast korda nägime. Ovel oli aga plaanis vallutada veel täna ka paar teist saart, mis oli meie algne plaan ja millest ma kirjutasin Kaevatsi logis. Meie aga nii nobedad ei olnud ning siit edasi liikusime Margusega kahekesi. Kõigepealt tõusin kõrgustesse, tutvusin kohaga, mis oli mulle suureks üllatuseks ja mul tekkis kohe soov aeg maha võtta ja väike piknik pidada aga see jäi siiski tegemata. Seejärel imetlesin vaadet ja alles siis hakkasin uurima, kuhu see aare siin pistetud on. Savivabriku vihje meid kuidagi targemaks ei teinud ja siin kulus meil aarde otsimisega üsna mitu aega. Kui logima sain hakata näitas kell ajaks 10:16 Igati loogilise jätkuna suundusime siit edasi uuema Kõrgelaiu aarde poole.

Tänud siia laiule aarde peitmise eest!

Tänane päev oli laidude külastamiseks suurepärane, ilus ilm, tuult ei olnud, jää oli lumest puhas aga mitte libe vaid hea kare, väga mõnus astuda. Peale aardeleidu, mis oli peale eelmisi logijaid väga lihtne, tegime ka väikese lõunaeine ja edasi (tagasi) Kaevatsi laiu poole. Tänud aarde eest!