Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Elektroonika on vananedes otsad andnud ja ei hakka enam taastama. Ehk et hetkel leitav vaid mõistatusest saadava vihje järgi.
Elas kord ammusel ajal üks nõid, kellel oli imeilus tütar. Neil oli kahe peale hubane katusekorter ühes Tallinna vanalinna majas. Teenisid omale elatist võlujookide müügiga ja ravitsemisega. Raeapteek oli muuhulgas nende suurimaid kundesid. Ja nende elu veeres kenasti. Aastad läksid nagu vennad.
Hakkas aga see nõid lõpuks vanaks jääma ja oli aasta aastalt järjest põduram. Nagu ikka see ju on- kingsepa lapsed on palja jalu jne- ei leidnud kuidagi aega ja mahti iseenda põetamiseks. Teisi aitas küll, aga ennast mitte. Võttis siis ühel päeval viimaks kätte ning ütles oma tütrele: "Mu kallis laps, sa näed, et minust pole niimoodi varsti enam asja- kas sa võtaksid ette selle tee ja tooksid mulle seitsme maa ja mere tagant elulille, millega saaksin oma nooruse jälle taastada!" . Võttis see palve tütre hetkeks kokutama- pole see rännak ei kergete killast, ega ka käi kähku. Kuid jäi siiski nõusse. Või mis ta siis tegema pidi- ei saa ju oma ema hädasse jätta. Nii valis siis kapist kõige võimsama luua ja pani selga sobivaimad riided. Teise luua rakendas veel koormaeeslina esimesele sappa, et toidumoona kaasa võtta. Ja nii ta siis minema kihutas, täiskuuööl.
Lendas üle esimese mere...
Lendas üle esimese maa...
Lendas üle teise mere...
Lendas üle teise maa...
Lendas üle kolmanda mere...
Lendas üle kolmanda maa...
Lendas üle neljanda mere...
Lendas üle neljanda maa...
Lendas üle viienda mere...
Lendas üle viienda maa...
Lendas üle kuuenda mere...
Lendas üle kuuenda maa...
Lendas üle seitsmenda mere...
Lendas üle seitsmenda maa...
Kuni jõudis lõpuks ema juhatatud paika. Ja tõesti, keset kõigis suundades laiuvat kõrbe oli pisike oaas, kus väikse veesilma kõrval elulill kasvas. Ja oli teine säärane imelill, et õit noppides kasvas kohe uus asemele. Võttis siis tütar ühe õie ja seadis end tagasiteele. Lendas tuldud teed pidi tagasi, kuni jõudis ühel päeval koju tagasi. Parkis luuad ära ja ronis katuselt alla tuppa. Aga oh seda jahmatust- oli nõid oma palvega liiga kaua viivitanud ja polnud temas enam piisavalt jaksu tütre naasmist ära oodata- oli teine enne hinge heitnud. Oli see vast sobimatu pööre!
Tütar kurvastas kaua ema lahkumise tõttu. Ennast viimaks kogunud, mõtles, kuhu elulill tallele panna ajaks, kui tal endal seda kord vaja läheb. Et ei tabaks teda ennast kord sama saatus. Rändas ringi mööda maad, kuni leidiski sobiva paiga ning peitis lille sinna. Pani veel öökullid laekani viivat rada valvama, et need otsijaid hirmutaksid ja eksitaksid.
Ja nii see laegas siis juttude järgi kuskil on. Aga kuidas teine ikkagi leida? Ehk on kasu nõiatütre loitsuraamatust, mille ta kord tugevate rohtude mõju all olles kõrtsi unustas...
Lahenda logiraamatu saladus, ehk juhatab see sind mingi vihjeni. Kui aga nõiakeelt ei mõista, siis mine peale pimeduse saabumist tasakesi sinna võlumetsa väravasse. Räägitakse, et valvesse pandud kullide silmad pidid pimeduses kollaselt hiilgama. Ole kannatlik ja väga tähelepanelik, ehk pöörab mõni valvesse jäetud nõiutud öökullidest oma pilgu sinu suunas ja sa näed hetkeks tema hõõguvaid silmi. Neile metsa järgnedes on väike lootus, et leiad ka kuskile sinna peidetud elulille. Aga ära siis unusta, et kullid pole jäetud sulle teetähiseks, vaid hoopis aarde kaitsmiseks. Nad üritavad sind igati eksiteele juhatada ja põgenema hirmutada, või koguni ojja uputada. Ole siis julge ja neist kavalam, siis on sul võimalus
Vihje: Üks suur ja neli väikest kivi.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | Geokontroll 11/65 |
Aarde sildid:
lahe_teostus (13), soovitan (12), ööaare (6), 2017_aasta_aarde_kandidaat (5), välimõistatus (2), lastekäruga_ligipääsetav (2), ettevaatus_vajalik (1), lumega_raske (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC71EDH
Logiteadete statistika:
84 (95,5%)
4
11
6
4
0
0
Kokku: 109
Aja jooksul need lingid ja lakkavad töötamast. Uuendatud ja hetkel toimib.
Läksime nulli juurest rajale, tiirutasime rajal ja selle ümber ning lagendikul ja selle ümbruses taskulampidega ringi. Kive leidsime küll hulgi aga kulle ega elulille mitte. Kirjelduses oleva loitsuraamatu link kah ei tööta enam, seega ideed ning aeg sai otsa ja lahkusime päeva ainsa mitteleiuga.
Konteiner üle vaadatud ja on korras. Temaatiline iluasi on küll üles sulanud- ilmselt suvekuumuses- ja on muutunud põhja katvaks massiks. Ja öised teejuhid on küll alles, aga ei toimeta enam. Seega öösel pole mõtet enam otsida. Vähemalt hetkel. Arvan, et teen tast millalgi helkur-tüüpi ööaarde.
Seda mõistatust olen ikka korra vähemalt vaadanud, aga tundus, et vaja ikka kohapeal vaadata, et mida värki ja nii ta ootama jäigi. Täna siis see kohapeal olemine ja vaatamine saigi toimuma. Kuna suvisel ajal on normaalsetel kellaaegadel ülimalt keeruline pimedat aega võtta, siis lihtsalt vaatasin avatud pilguga ja vihje viiski leiuni. Ja see kõik toimud mulle endalegi ootamatult kohe ülimalt ruttu. Tänud toredat lugu jutustamast ja siia ilusasse kohta kutsumast ning loomulikult ka aarde eest.
Ühe aardevalvuri, kes meid eksitada üritas, isegi leidsime, aga keskendusime rohkem vihjeobjektidele ja nii see elulill leitud saigi. Aitäh peitjale!
Väga ilus koht. Sai neid öökulle ikka otsitud aga lõpuks ka leitsin nad ja ka lille????
Tiirutasime siinkandis ringi ja otsustasime siis siia ka tulla. Veelkord. Sest eelmisel korral oli siin mingi ikaldus ja mitteleid. Alustasime tänagi sealt, kust enne pooleli jäi ja siis laienesime sinna, kuhu me, minu mäletamist mööda, eelmisel korral küll ei sattunud. Ei saagi aru, miks. Igatahes oli seal leid üsna kiire ja meel rõõmus ka, et seekord nii lihtsalt läks. Lahkusime sinililledest vaipade vahelt ja kohe hulga kergema südamega :D Aitäh!
Pooleteise aasta jooksul on kogemusi juurde tulnud. Kõikidele vihjetele ei osanud siis tähelepanu pöörata. Täna jõudsime loogika abil üpris kiiresti õigesse kohta. Meeldis. Aitäh!
Telefonis vajalik asi ei avanenud, et lahendada, aga emal oli lahendus enda teadmata olemas. Meie ajasime öökulle taga, leidsime päris mitmed ja kui vihjeobjekte ka uurima hakkasime, oligi aare ootamatult käes. Kättesaamine oli natuke raskendatud, aga õnneks jäi kõik terveks. Aitäh!
Läksime kodus salvestatud koordinaatide järgi ja oh üllatust, leidsime. Aga konteiner oli korralikult jääs ja samuti nänni karp. Aitäh.
Elulill leitud. Öökullid ka nähtud, kuigi neid tulukesi me ei märganud.
Tänud peitjale!
Olin möödasõidul ja nägin, et ka niisama uidates võib selle peiduka otsa komistada. Proovida ju võib.
Esimese hooga pidasin neid öökulle hoopis millekski muuks, aga lõpuks sain aru, et need on seal ikka teise eesmärgi pärast.
Loitsuraamat oli ammu läbi töötatud, aga kuna mõneaastane ooteag on näidanud, et ööd ei ole mul selles lokatsioonis kuskilt võtta, siis tuli valgemates oludes hakkama saada. Ega ta lihtsalt ei tulnud, aga lõpuks nägin ikka kullid ära ja peale seda oli asi juba konkreetne. Tänud aarde eest!
Ma polnud sellel aardel mitte kunagi klikanud, mitte sõnagi kirjeldust lugenud ega teadnud üldse sellest mitte midagi. Ristil hakkas Salme Elulille aardest mulle rääkima. Ja et aarde leidmiseks on kolm võimalust. Esiteks lahendada mõistatus, millest mitte midagi aru ei saa ja millega tegelemiseks meil hetkel soovi polnud. Teiseks minna pimedas kuhugi orienteeruma. See ka ei sobinud, sest meil polnud plaanis niikaua siin piirkonnas aega veeta. Ja kolmas võimalus oleks minna kuhugi metsa otsima midagi ei-tea-kust. Ei kõlanud just positiivsete väljavaadetena, kuid nõustusin ikkagi selle kolmanda variandiga. Ilusas kohas jalutamise vastu polnud midagi, kui ka aaret ei juhtu leidma.
Tegelikult läks nii, et jalutasime natuke ringi, vaatasime mõnda huvitavat objekti ja täitsa ootamatult leidsime ülikiiresti ka aardekonteineri. See oli küll üks väga lahe kirvetamine. Ja koht aarde jaoks on ka väga tore. Aitäh!
Siin läks ikka tublinisti aega, algul sai laivi lennatud aga ajaks nagu kummitusi taga, no ei miskit. Äkki sai vales suunas mindud? No hästi, läksime tagasi nulli ja proovisime veel, ikka ei miskit. Sai hakatud kirjeldust lugema... oeh, ok. Siis hakkas asi edenema aga tuldub, et asjad veidi väsinud ja ei toiminud nii nagu päris peaks. Aga sellest toimimisest oli piisav, et ka aare leida. Üli äge toestus, aitäh :)
Tulime mitmekesi pimedas ja kerges vihmasajus. Saime natuke tiirutada tulukeste jälgedes kuni lille leidsime. Tänud erilise teostuse eest!!!
Loitsuraamat oli meil läbi loetud aga tundub, et osa loitse oli meile jäänud arusaamatuks. Proovisime siis asja kohapeal lahendada. Peale logimist tõdesime, et elu on lill.
Hiilisime tasakesi võlumetsa väravast sisse, kullipilguga uurisime ümbrust, pärast mõningast eksitada laskmist leidsime vihjeid järgides ka elulille. Aitäh.
Geojaanil sai asi leitud kunagi, nüüd siis ka püsivariant üle vaadatud. Aitäh peitjale.
Kaks esimest kulli on silmad looja lasnud. Vaatan esimesel võimalusel üle, aga hetkel neid nullis otsida pole mõtet. Aga lõpp on korras ja logiraamatuvariandiga on aare leitav.
Juba alguses oli tunne, et peaks autonina siiapoole pöörama, ikkagist õues on pime ja sellel aardel on ööaarde silt, aga noh teine oli veidi lähemal... Võin ausalt öelda, et suurt midagi aru ei saanud aga kuidagi sellele aardele siiski otsa koperdasin. Jõudsin pimedas peaaegu järgmise "väravani," kas sealt kostis kabjalisehirnatus või tondiohkimine - ei tea, tegime Exega sääred ja lootsime, et ehk aare nii kaugel ikka ei ole. Tagasiteel, üks valvur tuvastas end ise, seejärel sai aare leitud ja alles siis õnnestus valvuri tuvastamine ka taskulambi abil. Aitäh! EVEJ (329)
Siia jõudsime pimedas. Mari kihutas oma lahendusega ees minema, haarasime ta iks ajal siiski võssist kaasa. Algus oli kohe paljulubav, nõnda jätkus tasapisi elevust kuni leiuni. Laheda teostusega, soovitan. Tänud peitjale.
Olles siinkandis liikumas mõtlesime, et tuleme ka seda põnevana tunduvat aaret vaatama. Väljas ei olnud üldsegi pime, vaid hoopis praegusele talvele harvaesinev päike oli väljas. Siiski-siiski, mõtlesime, et vähemalt püüame oma vaistu järgides midagi korda saata.
Jalutasime pargis, otsisime öökulle ja ennäe, peagi leidsimegi. Üritasime aru saada, mida nad meile öelda tahavad, tõlgendasime selle endale sobivaks ja peagi oligi aardekarp meil käes. Natuke kahju oli ka, et me siiski pimedas ei tulnud, aga loodame seda teha millalgi tulevikus. Tänud aarde eest!
Elulille juurde jõudsime pimedas.Mulle meeldis see,mis meid ees ootas.Aitäh!
Tõlkisin, mis ma tõlkisin, aga ära tõlkisin selle salajase raamatu. Õnneks sattusime kohale pimeduses, mis kergendas aardeleidu. Ümbrust võiks siiski valges üle vaatama tulla. Aitäh!
Hakkas juba tunduma, et ei õnnestugi neid öökulle leida, kui lõpuks miski pilku püüdis. Karta on, et kõiki me vist ikka ei näinud ka. Natuke nagu koba peale jõudsime vihjele vastavasse paika. Väga vahva aare! Tänud!
Kuna me nõiakeelt ei oska siis pidime pimeduse saabudes objektile minema. Liikusime tasapisi edasi ja otsisime märke. Korraks arvasime, et meid juhatatakse täiesti rappa aga õnneks nii ei olnud. Ja siis see tuli: väga konkreetne ja selge märk. Logisime aarde ja vaatasime öökullide tegevuse veel paar korda üle. Oli meeleolukas ja tore. Täname super teostuse eest!
Ei saa ju pimedas möödasõitmist kasutamata jätta. Suundusin metsa ja kohe hakkasid ka kullid silma. Ainult, et neid oli igalpool ja tundus, et terve mets on neid täis. Sihitult seal ringi jalutades hakkas lõpuks ka natuke teistsugune asi silma. Kui sinna juurde jõudsin sain ka vihjest aru. Auti juurde jõudes näitas parkimiskell, et ma olin seal juba 50 minutit seisnud.
Kullid leidsime suure otsimise peale. Kuigi valgel ajal ja ilma kulliliste juhendamiseta sai kivid leitud ja elulill nähtud. Tore koht ja vormistus. Tänud
Lumi läind ja lill sulas välja. Ka kullid on kenasti talve üle elanud. Ainult viimasega on väike tõrge, aga see väga ei sega.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
TALVEVAHEAEG, JUHHEIII!
Kullid jäävad ka talveks valvesse ja neid võib vaatamas käia, aga elulill lendas soojale maale talvituma. Saabub taas siis, kui lumi läind. Kohtumiseni kevadel!
Et kuidagi ei õnnestunud selle aarde külastamist pimeda aja peale sobitada, otsustasin valges aardepargi üle vaadata. Õnnestus ilma öökullide abita seekord aare üles leida. Tänud!
See on mul kindlasti üks lahedamaid kogemusi aardeid otsides. Tagantjärele on nüüd kahtlus, mida tekstis oleva vihje all silmas peeti. Kui kahtlus tõele vastab, siis on pigem ikka hea meel et aarde otsimist siiski värava juurest alustasin ja järk-järgult kottpimedas edasi liikudes aardeni jõudsin. Tänud peitjale!
Kuna aarde lahendus on kirjelduse põhjal väga lahe ning logid ei jätnud kahtlustki, et tegu on ühe vinge asjaga, siis tulin siia pärast naaberaarde külastamist aega parajaks tegema (enne kaheksat hommikul ei saa lihtsalt turbarabaväravast sisse). Noh, mõtlesin, et tulen ja vaatan, mis siin on. Kuna naaberaare on ida pool, siis sealt ka lähenesin. Jalutasin aarde nulli ja tagasi. Ühel hetkel märkasin öökulli. Ossaa! Siia ikka peab pimedas tulema, tahaks näha kuidas ta silmad hiilgavad. Järgmisena märkasin kivi... ja siis leidsin aarde. Siia tasub tulla. Ja usutavasti saab just öösel selle õige elamuse. Mina tänan, hea algus päevale.
Logiraamatust peilisin juhised paar päeva varem välja, et Piirsalu pargis suvelõpupäeva korraldamise eel hea õnne korral leiaks lille. Kulle leidsin kolm ja need ei jätnud kahtlust, et koht on õige. Aarde leidsin isegi kiiremini, kui olin oodanud ja äärmiselt kaunist konteinerist. Tänud peitjale.
Ma algul mõtlesin, et see on lihtsalt muinasjutt aga tõesti tõesti üle seitsme maa ja mere see nõia reis käis. Nagu ikka nõiad teevad vahel nõiatrikke ja nii ei saanud päris 100% aru mõnest asjast aga mis seal ikka, eks kohapeal paistab. Kohapeal saime aru, et päris õige koha koordinaadid meil nüüd küll pole aga mis siis ikka, kena koht, luurame seal veidi ringi, ehk jääb midagi silma. Kive oli suuremaid ja väiksemaid ja igal pool ja see mis on ühe jaoks suur, on teise jaoks väike ja vastupidi, seega neist abi polnud. Üks mugude pere oli lapsega aga nemad panid kiikumisele rõhku ja territoorium on suur, see ei seganud. Ja siis lihtsalt lambist jäi asi näppu, et nii siis ongi või? No kui nii, siis nii ja logi kirjas, kuid need öökullid ikka ei andnud rahu. Sättisime juba vaikselt minekule ja siis ja siis.... seal ta oligi. Selle öökulli leidmise peale oli isegi suurem rõõm :) Kui üks juba leitud, siis peagi nägime kahte veel. Võibolla on neid seal rohkemgi. Kui kunagi satume siia kanti öösel, siis tahaks kindlasti nende põlevaid silmi ka näha, muidu tundusid teised sellised nummikesed. Igal juhul täiega lahe aare, täname peitjat ja soovitame.
Selge oli, et pimedas siia ei satu, seepärast võtsin loitsuraamatu ette. Aga ega ma ikka loitsimises tugev pole, sest saadud koordinaadil aaret ei leidnud. Siiski olime kindlad, et oleme õige lähedal, sest öökulle märkasime mitmeid. Jalutasime kohapeal ringi ja õnneks jäi õige aardepaik ka teepeale. Tore koht, tänud juhatamast.
Eelmine kord, peale geojaani, sai siin päevasel ajal end gurude sappa haagitud ja nimi saigi hoobilt kirja. Aga kindel plaan oli igal juhul see kvaliteetaare leida nagu kord ja kohus. Sai siis täna end nulli kuudiga ööbima sätitud ja pimedust oodatud. Ja oligi ja töötaski- väga nauditav teostus! Boonuseks nägin veel kaunimat konteinerit kui eelmine kord. Tänud meistrile suure töö ja ägeda idee eest !
Kui eile leitud aarde nimes esines sõna "surm", siis tänases vastandiks "elu". Vastandid olid nad ka looduses - eilne surmaaare oli ilus ja armas, täna seevastu veidi kõhedust tekitav. :) Eks ma tänu üritusele teadsin, mis siit oodata. Alguses olin kannatamatu ja panin minema ilma midagi märkamata, päris pime ei olnud veel ka. Kuid siis sain mõne aja pärast rajale ja lõpus lasin ennast ka eksitada. Tänud meistrimehele!
Selle peitja käekiri oli mulle senini täiesti tundmatu. Kevadel kui sai ÄMM radadel koos peitmas käidud, sain pisut aimu Taimo stiilist. Nagu ka mujalt olin kuulnud et palju leide ei ole, aga aarded on k6ik suure pühendumisega tehtud. Jaanideks tulime Koluvere kanti ja kui muu rahvas hakkas vaikselt magama sättima, otsustasin mina tulla siis seda pärli uudistama. Ööaare ju ikka. Loitsusõnu lugeda ei mõistnud, niiet otsustasin välitööde kasuks. Oma tunnikese poolteist uitasin kll vist sihitult ringi. Lihtsalt ei näinud ühtegi kulli ega oravat. Olin juba alla andmas ja hakkasin auto poole tagasi suunduma, kui äkki oot oot... Kell oli juba pool üks öösel. Pidin ikka selle õige pimeda ära ootama et loomad ennast ilmutama hakkaks. Enam ei läinud ka kaua kui sain lõpu vormistamist nautida ;D Tõesti müts maha. Väga lahe idee ja muidugi see teostus. Esimese hooga otsisin ikka hoopis teistsuguse lahendusega asjandusi. Midagi nii omapärast ei osanud kll oodata. Sain korraliku positiivse laengu Jaani eelõhtul. Kraaps ja kummardus peitjale ;)
Kaks kulli lendasid hooldusesse. Tagasi pühapäeval. Peatse kohtumiseni!
Eks ole siin varemgi käidud pimesikku mängimas.Eelmisel korral pimedas otsides ei osanud lõpuasukohta määrata.Seekord päike paistis ja kogu park sai läbi uudistatud.Tore aare,aitäh!
Peab ikka pimedas tagasi tulema seda asja vaatama, tundub et vähemalt pool head asja jäi nägemata. Aga no vähemalt ülejäänud saavad siis meie vigadest õppida: soovitan soojalt, käige päevavalges kohe kauge kaarega sellest aardest ringi… :D
Njah, tõesti ei loodanud leidu selle aarde juurest :D Korra käisime seal Marisega päeval ja tõdesime, et kaunis koht ja tuleme kunagi öösel tagasi. Läks aga nii, et plaanisime külastada naaberaaret ja näitasime ka kaaslastele seda kaunist parki. Muidugi proovisime siis ka tabada seda mida võiks näha öösel. Seekord läks aga nii kehvasti et varsti oligi mul aare käes. Panime küll logi kirja aga no kindlasti tahaks öösel tagasi minna ja näha kuidas asi tegelikuses toimib. Kohapeal tekkis juba häid mõtteid küll, et kuidas seda korraldada :P Peitjale suured tänud!
Jalutasime ilusas kohas ringi, laur näitas, mis nad eelmine kord siin olid leidnud, mina jalutasin sillakese peal ja siis ühtäkki oligi aare leitud! Kerge pettumus endi suhtes, kindlasti tahame pimedas tagasi tulla, et kogu pakutavat nautida. Aitäh!
Panin päeval uue konteineri ja tulin pimedas tagasi, et kulle kontrollida. Kahjuks on 1. ja 3. otsad andnud. Võtsin kaasa ja leidsin ka vea, aga mis selle põhjustas, ei suutnudki välja mõelda. Õnneks andis parandada ja panen lähiajal tagasi. Aga senikaua siis pole pimedas nulli mõtet minna- midagi ei paista. Lõpp on küll korras ja päeval leitav.
Mari siia pimedas tulla ei tahtnud ja nii me siis kasutasimegi päevast varianti. Kuna aare pidi saama taastatud pärastlõunal, siis väänasime oma tee nii, et me siia ka pärastlõunal jõuaks. Koha peal kohtasime ka peitjat ja muuhulgas panime ka nime kirja. Aitäh!
No ei õnnestu ennast siia pimedal ajal kuidagi sättida, sellest on tegelikult väga kahju. Aarde huvitavam osa jäi meil tänu sellele nägemata. Seega pidime mõistatuse ära lahendama, mis polnud üldse raske, lihtsalt natukene tüütu. Kohale jõudes asusime just otsimistegevusi toimetama kui Tanel märkas eemal peitjat. Ajasime mõne sõna juttu ja saime soovituse vihjet lugeda ning natuke ringi vaadata. Tänan.
Uus ja teemasse paremini sobiv konteiner kohal ning ootab leidmist.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Jää on kontrineri lõhkunud. Võimalik, et pean hakkama teda talveperjoodiks ära korjama.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Siin olin ma korra käinud aga edasi nullist ei saanud, aeg ei olnud sobiv. Täna siis nägin midagi, siis mittemidagi ja siis jälle midagi. Hästi lahe idee ja teostus. Ootasin ka lõpus lahedat testust aga seekord jäi lõpp minu jaoks liiga tavaliseks. Samuti oli talvetaat talle kehvasti mõjunud. Andsin omanikule teada.
Aitäh, silt tuleb öökullide teostuse eest!
Olin seda mõistatust korduvalt üritanud lahendada ja polnud kuskile jõudnud. Korra käisin ka nullis, samuti edutult.
Täna aga jõudsin lahenduseni ootamatult, juhuste kokkulangemise tõttu. Lahe mõistatus, aga kahtlen, kas oleksin selle kuidagi teadlikumalt lahendanud.
Igatahes käisin siis lõpus ka ära. Lund oli aga palju, aega vähe ja vihje justkui ei kattunud asukohaga. Seetõttu jäi seekord leidmata. Küll on tegemist aga huvitava kohaga, nii et kindlasti vähealt tasub lume kadudes uuesti tulla.
Kiidan ette teostust ja asukohta. Mõistatuse osast ei saa senini mitte midagi aru. Otsus langes ööaarde otsimise kasuks. Henrikot hoiatasin varakult ette, et siin hakkame öökulle otsima. Põnevus asendus kartusega, et öökullid on kurjad ja tema üldse kardab neid. Kuna saabusime hämaras, siis oli aega pargi enesega tutvuda. Veidi aja päras hakkasid taskulambid paremini oma ülesannet täitma kuid ühtegi kakukest silma ja valgusvihku ei jäänud. Läksime tagasi auto juurde, mis pargi väravasse sai jäetud. Uudishimu ei andnud järel ja ikkagist tahtsin kasvõi esimest öökulli näha. Loogika ütles, et väravast peaks esimene näha olema. Uuri kui kaua tahad, ei midagi. Peaaegu olin loobumas kui silma nurgast nägin korraks midagi, mis pidanuks nähtamatu olema. Jätsin asukoha meelde ja läksin uudistama. Nüüd nägin oma silmaga millise kakukesega tegemist on, kuid teine ei tahtnud rohkem kuidagi suhelda. Veidi aja pärast andis öökull endast uuesti märku. Seepeale kupatasin Henriko autost tagasi parki ja öökulli jaht võis alata. Väga lõbus oli. Aitäh.
Olin mõistatuse osa ära lahendanud, aga nagu selgus, tuli see rohkem kahjuks kui kasuks, sest me ei osanud saadud numbreid ettenähtud moel tõlgendada. Asjad loksusid paika alles hiljem peitjaga konsulteerides. Kohapealne teostus oli muidugi taxu aaretele omaselt kõrgem klass. Tänan.
Eelmine kord jõudsin Allaniga lõppu, aga seal tekkis hämming. Üritasime küll kirvetada, aga millegi pärast just sinna loogilisse kohta ei osanud vaadata. Seekord oli Merilin mõistatuse ära lahendanud ja koordinaat näitas eriti loogilisse kohta. Käisime raja läbi ja siis koordinaadile. Pikalt otsisime, aga midagi ei leidnud. Tegin geokõne, et oma koordinaati kontrollida ja selgus, et vale koht. Siis sain kaudse vihje ja siis enam kaua ei läinud. Nüüd ei mõista, kuidas eelmine kord siia ei osanud vaadata. Vinge teostusega aare.
Kolmas vahepunkt hetkel rivist väljas. Panen nädala lõpul tagasi.
Ristil süües tuli ikkagi mõte, et kuna hakkab juba hämarduma, siis võiks Elulille juures ära käia. Kunagi olin korra seal päevavalges ringi tuuseldanud, aga siis vajalikku objekti silma ei jäänud. Kohale jõudes oli juba üsna hämar. Lugesin aardekirjelduse läbi ning astusime öökulli-jahile. Üsna kiiresti jäi esimene neist silma. Sealt aga järgmist ei tuvastanud ning liikusime umbropsu suunas. Siis äkki jäi Andresele järgmine tegelane silma. Seejärel komistasin ma ise ka vajaliku objekti otsa. Nii, et eks ta osaliselt öökullide abil ja osaliselt kirvega välja tuli. Tore asi valmis meisterdatud, aitähhid!
Kahjuks läksin valges ja leidsin ka aarde. Ma küll üritasin oma loogikaga neid kulle leida, olen mitmel korral käinud neid otsimas aga ei tea, mis need on :) Kui vähegi võimalik, lähen kunagi pimedas uuesti piiluma, et äkki ma ikka näen neid kulle kah kuna tundub väga põnev.
Kullid on valves tagasi ja näevad nüüd lähenejaid paremini. Head otsimist ja ärge siis ojja uppuge!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Lõpp saab ühe täienduse. Loodetavasti mõne päeva pärast tagasi.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Jah, täpselt nii juhtuski nagu kassikakk kirjutab: lihtsalt Olja komistas otsa ja peale seda kõik hakkasid järsku igasugu märke nägema :D
Veidi vihmane ja veel mitte pime... Aga kuna seltskond oli suurem ja silmi rohkem, siis leiti vist enne kivid ja siis alles öökullid-valvurid ...
Sügisel juhtub tihti, et päikest ei näegi ja sajab terve päev. See aga tähendab, et terve päev on üks hämarus. Kruvisime siis taskulambi luumenid põhja ja hakkasime neid müstilisi silmi otsima. Nagu mõistatustega ikka, algul ei saa kuidagi ree peale. Siis aga läheb nii põnevaks, et lõpp saabub liiga ruttu. Igati vinge teostus.
Malle on mitmeid kordi selles pargis käinud ja tal tekkis kohe assotsatsioon. Väga tore laehendus ja elulill.
No ma olen proovinud ajastada ennast siia öösel kohale, kuid ei saa hakkama. Kui geojaan oli siin läheduses, siis mõtlesin, et ei jää sinna ööseks ja lähen pimeduses läbi selle aarde kodu poole. Juhtus aga nii, et siiski jäin mitmeks päevaks. Nüüd ööbisin aardest linnulennult 5km kaugusel. Mõtlesin, et lähen teen rattaga kiire sutsaka kui pimedaks läheb. Kuna olin omadega aga nii läbi, siis ei jäi ka see hea võimalus ära. Hommikul ennem päikesetõusu oleks olnud juba liiga utoopiline soovida. Kuna tee viis siit niikuinii mööda siis mõtlesin ringi vaadata, et ehk näkkab. Puude vahel seisis üks auto. See andis idee, et kui täna ei leia, siis ükskord ajastan oma geosõidu ööbimise siia. Jalutasin natukene ringi ja kirves oligi ootamatult terav ja esimesest kontrollitud kohast leidsingi aarde. Ma ei ole küll uhke oma teo üle, sest peitja siiski vaeva näinud ööaardega. Probleem lihtsalt minus, et koguaeg on mingi häda ja olen geopeituses rohkem valguse sõber. Aarde eest aitäh!
Sai teoks nädalavahetus "esimese ja originaaltiimiga". Kena oli Aini kohata vahelduseks Haapsalus ja veel parem, et kõikidel oli aega tegeleda hobiga ja ka ilm oli täiesti super valitud. See oli rohkem boonus peale kohvijoomist Ristil - jäi lihtsalt kenasti tee peale. Muidugi päeva ajal ei paistnud ei öökulle ega nende punaseid silmi, samas koht on nii tuttav, et ega seal palju variante ei ole ka. Meenutasin, et sai sellel väljakul Nõmmikut/Abelit vaadata mingil Jaanipäeval, kui veel pildid olid mustvalged ja tõdesin, et tänapäeval planeeritakse juba Jaanipäeva esinejaidki aasta jagu ette..... Ja veel on meenutada selline seik, et mu õde on siin kiigel jalaluu murdnud.... vaat siis lapsepõlve süütud muretud mängud. Aga sellest jätkame Suurmõmmiku loos.:) Aitähh
Lilled ja liblikad... Elu andvad lilled ja nõiduslik nektar... muinaslugu siin ja praegu...suured imestunud silmad aaret kätte leides...nõidus? Võimalik, et olen isegi nõia järeltulija :P. Tänud!
Valkse küla hääbunud selja taha
Veeres elukene meil uude nulli
Geojaangi seks korraks jäänud maha
Otsime mujalt uut me pulli
Jalutame seltsis mööda rada
Lootus leida üles Elulill meil
Imeilus tütar igavesti nooremana
Printsiga saaks käia eluteid
Kolm printsi ning kaks näkki
Võlutud paigas ühisel missioonil
Ei hakka keerama me käkki
Kõrvuti istume logimise toolil
Maagiline ümbrus pakkus avastust
Seltsis segasem, juttu jagub
Pisut sodigi koristada kavatsus
Taxu aaretega elu nagu lillevahus
Meie Piiaga lihtsalt istusime autos kui peatuti. paetuses nägime nii tuttavat autot kui selles olnud juhti, kes meie teekonnaga liitus. Oli päev ja niimoodi kulgesime vesteldes aardeni, Väikese nõutuse järel leidsime toreda konteineri kus olnud logiraamatusse jätsime oma nimed ja lisasime juurde ka ühe ränduri. Meie olime päevasel ajal, seega jäid meil paljud asjad nägemata. boonuseks saime küll nautida koha ilu ja hoolitsetust. Isegi mõned maasikad ja veidi prügigi leidsime. Piia näitas ilunumbreid. Aga hing kutsub tagasi nägemaks kõike mida päeval ei näe
Peale geojaani tundus paras öisesse metsa kondama minna. Mis oleks sobivam aare, kui eelmiste jaanide ööaarde püsivariant? Mina küll ei tea. Öökullid meid eksitada ei suutnud ja peagi oli aare leitud. Aitâh!
Elu on lill, kui saab valgetel öödel metsas seigelda ning oma sõnajalaõit otsida. Muidugi kasutasime ära selle võimaluse, et Geojaanilt öösel kojusõit käib elulille metsast läbi. Väga hea tunne on hinges, et tegime just nii nagu peitja mõelnud on ja ei proovinud siia end päevavalges poetada. Öösel on ikka mitu korda ägedam ja toredam. Kullid piiluvad ja huikavad, loomad kauguses häälitsevad, vereimejad muidugi imevad verd. See käib ka selle metsa juurde. Ning metsa imelist hõngu on öösel palju rohkem õhus. Otsimise kõige kavalam nõks oli õigel hetkel vihjet lugeda :) ja siis avanesid meie silmad ning aare sai logitud. Suured tänud meie poolt peitjale!
Huvitav lahendus ja ka konteiner. Eks ole seal pargis isegi tantsu löödud (vist). Praegu olid kuulutused üleval, et järgmise aasta jaanitulel on seal "Smilers". Nõnda siis, märkige üles. Tänud.
Jah, selline vastuolu on tõesti. Selle aarde tegemine oli pikk protsess ja sai ta avatud hulka varem, pannes eeldatava valmimisaja. Valmis aga ligi kuu enne nö tähtaega ja seetõttu selline olukord. Voh. :)
:D Huvitav fakt. Ma leidsin aarde 22. mai 2017, kuid aarde päises on kiri, et peidetud on 01. juuni 2017...
Elu kui lill. No tõesti pani kõvasti kiruma, kui paar päeva peale aarde avaldumist geopeituse lehele vaatasin. Olin ma ju olnud tookord isegi läänes ja autoga kah. Võimalus mõningaseks kiirreageerimiseks aga sai sujuvalt kevadtöid tehes maha magatud.
Viimasel aastal on väga harva mõni aare mind oma ilmumisega vihale ajanud.
Ja nii ta jäi, ootele..
Mitu tiiru käisin ma vist läänes, kuid ikka ühistranspordiga ja enam pole sellist reipust hinges, et jalgsi minna see 7-8 km aarde pärast. Tagasi ka ju veel vaja tulla.
Nii olingi üllatunud, kui taas Metsikus Läänes muruniitjaga metsistunud murulaadse toote kallal maadeldes telefon helises.
Telefon andis teada, et mul on täpselt tund aega aega, et muruga ühele poole saada ja siis kohalikuna giidiks hakata. Päise päeva ajal oli see kohaliku eelis muidugi tugev point.
Nii tugev ma ka polnud, et priist küüdist aarde ja lapsepõlvemaade juurde loobuda. Nii õitseski see lill nüüd väga eredalt ja kutsuvalt.
Ojaa, millised mälestused selle vahva paigaga taaselustusid. Ajast, mil rohi oli rohelisem, päike kollasem ja suved ikka suve nime kandsid. Jaaniööl ei pidanud vatijopet ega villasokke kandma ja šašlõkipotid mahutasid vist korraga kaks siga. See toore šašlõki maitse on siiani meeles. Kellel siis seda küpsetada aega oli, niisamagi oli superhea. (PS: nagu aimata võib, olen siiani elus kah)
Need valged jaaniööd seal pargis... Mmmmmmmm...
Mis aga nüüd ootamatu oli, oli see, et park ise on nii kena, hoolitsetud ja kraavides on isegi vesi. Seda fakti mälu minevikust ei tunnista. Sillakesi oli küll mõni ka tookord...
Ah jaa, aarde leidsin kohalikuna üles küll ja vihje meenutas mulle kahtlaselt minu enda praktiseeritavat vihjamiseviisi. Muigama pani...
Ja siis viidi mind muruniitja juurde tagasi. Rrrrr... Aitäh sellegi eest! Haapsallu polnud mul aega minna...
PS: hämaruse saabudes saabus segaste seltskond tagasiteel taaskord mu värava taha, kurtsid oma rasket saatust Luigemaja juures. Mugudega olla kehvad lood olnud ning nüüd ikka tarvis üle vaadata ka elulille öökullid. Nii käisime ka pimeda serval Piirsalus veel. Öökullid tegid kenasti oma tööd ja juhatasid sinna, kus päeval käidud sai. Hing rahul ja emotsioonid laes, sai iga roju oma koju minna.
Ees ootas hommik ja muruniitja...
Aarde eest suur aitäh! Väga tore oli!
Enne pikema töötsükli algust sai pisike geotuur tehtud. Oli vahva :)
Konteiner ja vaatamisväärsus omal kohal, aga osadel öökullidel ilmnes kasutamise käigus tõrge, mis tuleb kõrvaldada. Hiljemalt järgmise nädala lõpuks on kõik üleval jälle.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Elulille jätsime spetsiaalselt viimaseks, et ööaarde efekti kogu hiilguses näha. Olgugi, et mul oli nõia-mõistatus lahendatud ning koordinaat roheliseks kontrollitud. Alternatiivne variant, mida peitja nüüd netis logimise ajal enam ei pakugi. Kohapeal vaatasime, mis me vaatasime, aga kellegi hõõguvaid silmi me ei näinud. Kui oleksin üksi olnud, siis poleks see ehk nii imelik, sest mulle on ennegi täiesti ilmselged asjad nähtamatuks jäänud. Aga ka Kristel ei silmanud midagi ootuspärast. Pimedus oli ometi nii aastaaja kui pilvise taeva tõttu põhjalik, isegi lambivalgust vältisime. Seda võis küll tajuda, et koht ise on eriline. Justnimelt tajuda, sest näha ju ei olnud :o) Aga näha ma seda tahan, nii et kindel plaan teinekord kena päikeselise päevaga läbi käia.
Elu on lill, ainult kasta!
Tunkil oli mõistatus lahendatud, minul mitte, kuid kirjeldust ja logisi lugedes sain aru, et leiab ka niisama. Tuhkagi... sellise koleda ilmaga olid kõik öökullid soojale maale lennanud. :P Igaljuhul midagi, mis meid aardeni juhataks, me ei näinud.
Õnneks oli vihjest kõvasti kasu (ja Tunki lahendusest) nii et jõudsime ikkagi aardeni. :)
Koht meeldis, valges tahaks seal veel kolada.
Suured tänud peitjale!
Oleks küll tahtnud siia pimedas tulla, aga siiakanti on keeruline pimedas sattuda. Aitäh aarde eest!
Käisime valges, seega läks mõistatuse variant käiku. Tore aare, aitäh!
Mõistatus sai kodus lahendatud. Kohale sõites oli selline tore seik. Jäin seisma, et vihmakeepi kotti panna ja märkasin maas midagi läikivat. Selgus, et see on 2-eurone. Jee, olen omadega plussis :) Panin selle pakiraamile, toppisin keebi kotti ja sõitsin edasi. Münt jäi ju pakiraamile! Paar km hiljem tuli mulle see meelde ja olin suht kindel, et olen sellest ilma. Aga ennäe imet, raha polnud liikunud. Nii mõnus ja tasane on see tervisetee :) Rõõmsal meelel sõites jõudsin aarde juurde. Logi kirja ja tagasi risti poole. Aitäh!
Kui Priit küsis, et võiks väikese georingi teha, siis väga pikalt mõtlemist ei olnud - leppisime aja kokku ning teele! Kohapeal läks veidi aega, kuid mitte liiga kaua. Lahe teostus, tänan!
Öökullid olid ägedad, ei tea kas nad just eksiteele juhatasid, aga õigesse kohta me kohale jõudsime. Kusjuures esimene kord vaatasin õigesse peidukase, aga kuna vihjele vastavaid esemeid ei näinud, otsisin mujalt edasi. Kuni Priit hüüdis aare on siin, mina olin lihtsalt enne pime. Seda siis päeva esimesel tunnil, pimedas ongi ägedam seda aaret otsida, näed öökullide efekti.
Kuna pimedat metsa ma pigem pelgan ja nõiasõnade tunnist puudusin sootuks, siis läksime seda aaret puhtalt kirvega püüdma. Ilus päikeseline pühade hommik tundus metsas jalutamiseks just nagu loodud olevat ning kuna kant polnud võõras, ei peitnud aare ennast ka ülemäära kaua meie uudishimulike pilkude eest. Ja, peab tõdema, et selles lilles oli tõesti midagi maagilist. Aarde kenasti peidikusse tagasi asetanud, märkasime puu otsas ka aarde valvurit ...mis omakorda, hoolimata pimeda metsa pelgusest, tekitas väga suure soovi siia mõni öö tagasi tulla.
Planeeritud oligi jõuda siia pimedas,ööaare ikkagi :) Aga nimesid kirja veel ei saanud,kohalikku olustikku niipalju ei tunne, et kirvega minna püüdma......Eks kunagi uuesti.
Alguses ei näinud mitte midagi. Kui kirjeldust mitu korda loetud ja kannatust rohkem siis saime nägijaks. Läksime mööda öökulli rada, aga ühel hetkel tekkis suur hämming ja ei osanud midagi teha. Ei mõista kust peitja energiat võtab, et selliseid aardeid teha. Üks tehnilisemaid aardeid mida ma näinud. Kunagi uuesti.
Lugupeetud kolleegid,
seekordset logi lubage alustada tsitaadiga Riigikogu stenogrammist 13. juunist 2013. Räägib Sven Mikser: "Nagu juba korduvalt öeldud, on tegemist mitmes mõttes esmakordse sammuga Eesti julgeolekupoliitika ajaloos. Kui me asusime menetlema Eesti kaitseväelaste Malisse ehk siis Aafrikasse lähetamise otsuse eelnõu, siis ma tabasin ennast mõtlemast sellele, millal mina üldse esimest korda sain teadlikuks selle maa olemasolust. Ja mulle meenus lapsepõlves loetud Norra lasteluule kogumik, mis kandis eesti keeles pealkirja "Vaikivad trollid", kus on kuulsa Norra lastekirjaniku ja tõlkija Zinken Hoppi luuletus, mis algab sõnadega "Kaugel, kaugel Timbuktus elas Sara-Bara-Buu...", Heljo Männi tõlge, kui ma ei eksi. Siis ma mõtlesin, et tõepoolest, Eesti osalemine maailmapoliitikas, maailma julgeoleku, maailma jagamatu julgeoleku tagamisel on paljud meie jaoks n-ö harjumuspäraselt kauged kandid muutnud ootamatu nurga alt meile väga lähedaseks."
Ma tõepoolest ei tea, kas kirjelduses mainitud tütarlapse visiit Timbuktusse on kuidagi seotud Riigikogus toimunud diskussiooniga või meie kaitseväelaste viibimisega sõbralikus Malis. Samuti ei tea me, mis asjaoludel sattus elulill Timbuktusse. Samuti ei tea me, kas tütarlapse lennuvahendil kasutatud transponderid olid kogu teekonna jooksul korralikult sisse lülitatud. Õnneks on meie ja meie liitlaste kasutadaolevad lennujälgimissüsteemid piisavalt võimekad, et ka ebastandardseid lennuvahendeid kasutavate tegelase aktsioonid kontrolli all hoida. Seetõttu oli täpselt teada, kuhu tütarlaps Timbuktust toodud deklareerimata kauba ladustanud oli. Peidiku kontrollimisel selgus, et ka konkureeriva firma agendid on oma näpujäljed sinna jätnud. Millest on tegelikult hea meel, sest sedasi koos töötades suudame me kahtlased jõud hoopis paremini kontrolli all hoida.
Tänan tähelepanu eest.