Geojaan 2017: Katsejäneste eri

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Varjendis näeme!

Ajaloo tarbeks olgu siia üles tähendet ka 2016 aasta tublimad!
Aitäh, speedyle gala läbiviimise, puutetundlikule pildistamise, taskulambid.eu-le ja jpbarr geopoele auhindade eest!

AASTA AARE 2016
Surfijumalanna / taxu

Aasta aare 2016
II koht
Linnapoku / matkymbereesti

Aasta aare 2016
III koht
Jänku-onu kodu / matkymbereesti
matkymbereesti väärib tunnustust ka selle eest, et parimate aarete esiviisikus oli tema aardeid suisa 3. Hea töö!

Parim mõistatus 2016
Kohatu muusika / tunk

Parim asukoht aardel 2016
Komandopunkt Orbita / lepalind

Aasta logija 2016
matu07
Nauditavate ja enda seiklusi haaravalt kirjeldavate logide eest

Aasta fotograaf 2016
joonas444
Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat numbrit

Aasta fotograaf 2016
peakas
Kunstiliste piltide eest logide juures

Aasta hooldaja 2016
crypt12
Tänuväärse panuse eest teistegi aarete korrashoiul

Aasta uustulnuk 2016
satiire
Korraliku teostusega esimeste aarete peitmise eest

Aasta matkasell 2016
rudolf
Kaasahaaravate reisikirjelduste ja kaunite reisifotode eest

Aasta rattamatkaja 2016
mihkelP
Erakordselt sageli rattaga aarete otsimise eest

Eriline tänu 2016
tunk
geopeitus.ee uue logo kujundamise eest

Mega tänu 2016
jpbarr
Eesti esimese mega-sündmuse korraldamise eest

Admini tänukiri 2016
madis1989
Adminile abimeheks ja kolmandaks silmaks olemise eest

Vaatasin, et Peeter üksipulgi kõik üles kirjutanud :)

Mis siis ikka. Oli tore ja suured tänud korraldamast!

Vana tripi logisid korrastades avastasin, et olin unustanud kohalkäigu logimata :)

Geopeituse aasta tähtsündmusele saabusime loomulikult suure õhina ja ootusärevusega. Vaevu saime logid kirja (hehee! :P) ja telgi püsti, kui oligi käes ametliku osa algus. Küll oli aasta jooksul vingeid tegusid tehtud, imelugu kohe! Häbilugu, et endale osaks saanud tunnustus võttis nii sõnatuks, et login nüüd, pool aastat hiljem :)

Aga nüüd ürituse korralduslikult kõige parema osa juurde - katseaarded! Tegevust ja ahhetamist jätkus tundideks. Megasuur tänu nii idee väljamõtlejale kui kõigile aardemeistritele, oli ülimalt nauditav ja meeldejääv! Jaaniöö jätkus lõkke, sumina, sauna ja varavalges mööda põldu UFOde tagaajamisega. Ütleksin, et (seni) parim geoüritus üleüldse! Aitäh peakorraldajale ja kõigile kaasaaitajatele! Järgmiste kordadeni!

Osalesin. Katsetatud sain kõiki teisi välja pandud aardeid peale ühe. Olid küll ägedad. Ja see üks on õnneks nüüdseks päriselt looduses. Tänan.

Osalesime.

Tuuritasime pool päeva koos Piia+Peeter=2x süda tiimiga ringi. Kõik Läänemaal väisatud aarded leidsime üles! Lõpuks, kui aasta suursündmus juba pihta hakanud, lendasime meiegi Linnuvaatleja 8 juurest ligi. Kuna parkla oli autosid tuugalt täis, ei hakanud madalaga kaugele trügimagi, parkisime viimase auto taha, terve rivi sõbralikult kinni.

Õuele potsatades tervitas valges lüpsja kitlis seksikas maabeib. Tema ürbi eesmärk sai ruttu selgeks ja võtsin logimiseks mõnuga õite magusa ja pehme kohakese ;-P Uudistamist jagus õue peal pikaks ajaks (no nii kuueni hommikul).

Kui sündmusel natukene aega kohal oldud, tuli telk üles sättida, heinamaa oli selleks igati sobiv. Oleks siis teadnud, et seal nii vähe aega veedan - kl 06-10 - oleks ehk hooletumaltki telki erekteerinud :D Kuna mul oli sel suurel sündmusel admin Carolina poolt tähtis ülesanne täita usaldatud - Aasta Aarde auhinnagaala jutupauniku roll - ei saanud enne seda eriti nokka nikastada ega tilgutada (pärast siis muidugi topelt ;-). Siis see tähtis ülesanne kätte jõudiski. Õnneks oli eelmisest aastast sellevõrra hõlpsam, et ei pidanud sama juttu ka inglise ja kohati soome keeleski rääkima. Küllap JPBarr ja meie oma austraallane, Laighside Legends, said piisavalt aru. Viimasele saatsin pärast sündmust katsejäneste aarete peitjate nimed - ta soovib neid ideid maakera kuklapoolele eksportida - You're welcome, mate!

Enne õhtu tavapärasemaks geojämmiks muutumist kuulati huviga taskulambid.eu näidisšõud. Tehakse ikka vingeid asju! Annaks geojumal, et mõni leiutaja geopeiturilt selliste riistadega varustamist ei nõuaks - ja see ei olnud ühelegi leiutajale ideeks, eks ole! :-) Saime lampidest palju rohkem teada ning meeldivalt hämaras maatares neid ka ise katsetada. Aitäh taskulambid.eu-le meie parimaid peitjaid jt selgi aastal väärt taskulampidega varustamast! Ärge siis unustage, et aastaringi kehtib meile -10% soodustus.

Kui siin vahepeal juba katsejäneste aaretest rääkimiseks läks, siis need olid viimne kui üks ülivinged. Ma alustasin Taxu keerukännust. Lõpuks vist ei töötanudki nii nagu pidi, aga nalja sai selle-eest rohkem ja see ju peamine :-) Aitasime veel peitjal konstruid täiendada. Järjekorda 2.5 kuud hiljem veebis logides ei mäleta, aga läbitud või vähemalt katsetatud said nad lõpuks kõik. Ainult Priidu maalähedane PE(rse) jäigi lahti murdmata, kuigi mitu korda tundus, et pulk on kenasti lõpuni PE-s. Mardi jäämurdjast kallitorn oli kindlasti kõige salapärasem, seda ootaks kindlasti ka loodusse :-) Taneli DTMF-toonid aimasime nobedalt ära ja kui atribuutika vajaliku pehmevaraga täiendanud, avanes seegi - lahe! Heinapalli najal vihmavarjus kokkupandud Lauri tehnopusle oli lõbus. Ahto ajamasin võttis korra võhmalegi, kui sisaldas eriti lahedat släkkliini ja vaid ühes kohas tuligi meil tagasi minna eelmisse punkti. Kaupo alkomeetriga ööaare ja vinguandur alistusid suuremate muredeta - teadagi miks. Janari eriti õel puust šeif oleks ka küllap lisavihjeta leidnud oma otsa suures lõkkes, kinnisena kusjuures. Sigaõel kast! Aijaa, kell 0530 oleks mul üksinda ka Märdi vinge maja uks avamata jäänud, aga Kristel ei lasknud selgi mitteleiul sündida.

Terve sündmus, kogu ülesehitus, seltskondade jagamine, ideed+teostused ja asukohtki olid mega nagu eelmisel aastalgi! Super, et Lauri ideega nii paljud leiutajad kaasa läksid. Kogu seda nalja ja seltsi sai nauditud päevavalguseni. Kell kuus ütles oid siiski, et seks, et juba alanud uuest geopäevast vähegi asja saaks, tasub loetud tundideks siruli heita. Tehtud-tehtud - magasin kl 06-09 ja kl 10 olin juba virge. Urjuhh!

Hommikul maitsesid pannkoogid imehead, aitäh Kristelile ja Janarile. Tasus üles tõusta :D Natukene veel ja tavapärased lahkumissuudlused, -kallistused, kohtumislubadused jms.

Mis me siis saime. Tuhanded tänud Laurile-Marisele korraldamast ja kutsumast! Kiitus ja lõppematud ovatsioonid kõikidele katsejäneste-aarete meistritele, uskumatud teil vidinad ikka! Aitäh Läänemaa tuletoojatele - ainest jagus hommikuni, aga mitte kauemaks - plats puhas! Tänan Annekest, kes hulgi sobivad plastpurke tarnis, küllap leiame need peagi Eestimaa metsadest :-) Janar ja Kristel saavad plusspunktid kirja pannkookide eest, nämma! Kindlasti unus 2.5 kuud hiljem mõni tegija ära - tänud siis ka talle! :-) Aitäh kõigile osalejatele - teie ju tegite selle sündmuse nii vahvaks - tulgem taas kokku!

Vurasin kohale rattaga. Mitte küll Tallinnast aga Riisiperest küll. Ilm oli niiske ja jahe, mis on just sõitmiseks sobiv, ei hakka liiga palav. Viimased viis kilomeetrit tõusis tuul ja kohale jõudmine muutus ühtäkki raskemaks aga mitte võimatuks. Kohale jõudsin mõned minutid peale ametliku sündmuse algust. Esimese hooga ei osanud midagi peale hakata, kuna kõik katsejänkud ja muud asjapulgad, kes juba varem kohal olid ajasid tähtsate nägudega mingeid asju. Vahetasin siis riided ära ja pistsin võileiva põske, kuni nähtavale ilmus Ahto, kes oli täpselt sama olemisega, et ei tea, kuidas neid asju siin üksinda küll lahendatakse. Hakkasime siis koos otsast pusima. Saime enda üle naerda, sest rumal on ikka väga rumal olla. Olime esimesed, kel õnnestus Jäämurdja avada, kuid see polnud üldse nii, nagu ülejäänud õhtu kõik teised seda avasid. Me ei kallistanud seda asjandust ega teineteist. Kui mul mõistus otsa sai siis ma panin käed paluvas asendis kokku ja põlvitasin vägeva konteineri ees ja laususin sõnad: Mamma Mia ja aare avanes. Üllatus oli suur ja magus. Terve õhtu suutsin keelt hammaste taga hoida, ega avaldanud teistele saladust :D Enam-vähem pooled või rohkemad kohapealsed aarded sai ikka üle vaadatud ja sellega saigi kogu päev kenasti ära sisustatud. Poole silmaga märkasin, kuidas geopeitureid aina juurde vooris ja enne, kui tublimaid kiitma hakati lasin vaikselt jalga. Logiraamat oli väga vahva ja aarete puidust tahvlid õigustasid end hästi ära. Tänud kõigile, kellega sai juttu aetud, aardeid pusitud või koos õlut limpsitud. Mõnel teisel üritusel kunagi jään kindlasti ka pikemaks ajaks kohale.

Kraaps korraldustiimile!

Almost forgot to log this on Geopeitus.ee - I was the Australian guy. Thanks to everyone that made the awesome caches! And thanks to the organisers of the event to! I'm hoping to be back next year...

Olin kiirel läbisõidul. Pusisin selle pooleteise tunni jooksul mõnd katseaaret ka, aga teate, kui see kõik on geopeituse tulevik, ja ilmselt ongi, siis mul on vist aeg pensionile minna. Muidu oli ju kahtlemata tore värk.

Geojaanipäev, geojaanipäev millal sina tuled, mul on valmis juba hiigel suur õelus. Nu ja jõudiski kätte see tore päev, kus saab kohtuda teiste suleliste ja karvastega, ning saad puhuda tarka juttu, millest ülejäänud maailm ei tea mitte midagi.

Ma siis proovin jälle teha lühidalt. Pikk jut s.. jutt. Kõigepealt suured tänusõnad onu Laurile, kes kohe viitsib jännata nende toredate ürituste korraldamisega. Teised tänusõnad lähevad nende hullult ägetate aarete meistritele, kes olid jälle niivõrd head tööd teinud. Vahepeal mõtlen, kust teil need ideed küll tulevad, aga jätkake samas vaimus. Kolmandad tänusõnad lähevad kõigile geopeituritele, kes on minu aardeid külastanud ja palju sooje sõnu logidesse kirjutanud. Kuskil koolitusel rääkis üks esineja, et inimene peaks tegelema sellega, mis teda õnnelikuks teeb ja mis talle väga väga meeldib teha ja kui ta seda teeb, siis peaks ta seda kõike teistega jagama ja siis on ta maailma kõige õnnelikum inimene. Mina teengi aardeid, neid mulle meeldib meisterdada, mitte kunagi ei tea, mis lõpuks sealt välja kukub ja siis jagan seda teiega ja saan tagasi tohutu positiivse tagasiside. See on nii äge. Aitäh kõigile, et te mu õnnelikuks teete.

Mõni rida ka siis enda geojaani aarde kohta. Ärge nüüd arvake, et ma nii õel olen. Ma ikka olen palju õelam ;) Ma olen vist viimasel ajal ühe teise õeluse aardeid liiga palju korjanud ja paistab, et see on mulle korralikult külge jäänud. Aga ma luban ennast parandada. Nii lahe oli seda kõrvalt jälgida, kui kannatlikud te olete ja nii pühendunud oma hobile.
Mõnusat aarete otsimist ja kohtumiseni georadadel.

Sündmusele saabudes oli enamus geojaanilisi oma katsejänese rolliga ametis. Asusime meiegi vabasid mõistatusi lahendama.

Esimesena proovisime Halloo Kosmost, millega läks suhteliselt kiirelt.Ajamasinaga läks väheke pikemalt kuniks saime sotti seda tüüpi tehnikaimega rändamisest :)

Õhtu jätkudes sai vist kõikidel „katsepolügoonidel“ kätt proovitud. Eriliselt populaarne paistis olema Janari „muukimiskindel“ seif! Kaupo välja pakutud lahendus alkomeetriga oli ka päris huvitav.

Taskulampide töötuba jäigi kahjuks nägemata.Lõkke ääres sai veel väheke juttu puhutud, ja oligi kell juba märkamatult poolde öössse jõudnud......Ööbima sellel korral ei jäänud,üks mees tuli ju peatselt Kaitseväkke teenima saata.

Tänud korraldajale ja kõikidele aardemeistritele kes selle meeldejääva sündmuse jaoks oma parima andsid.Uute kohtumisteni!

Aitäh toreda ürituse eest!

Geojaanipäev

Geojaanipäev. Aasta tähtsündmus millel osalemine on igas kalendris kirjas ning selleks ajaks muid tegevusi ei plaani. Asusime kodunt teele piisava varuga, et teepeal aardeid otsida. Skoori aitas jõudsalt kasvatada teele jäänud NKT osa. Muidugi tuli ka teisi häid ja paremaid asju ette. Ühe juures pusisime hulga aega, tõime autost abivahendid ja lõpuks helistasime omanikule. Laagripaika jõudsime ka ca 4 paiku vist. Vaatasime ringi, otsisime telkmajale asukoha, panime selle üles ja siis suundusime tahvlikestega nohistama. Kohe esimene oli PE, mida me ära lahendada ei osanudki kuid airce lahke abiga käisime siiski lõppu otsimas ja logimas. Hiljem näidati meile teiste poolt ka lahendus ette. Kallistamise masin kord töötas ja siis ei töödanud aga nipi saime selgeks. Kui kommi isu tuli siis käisime ikka suud magusaks tegemas. Korra sai isegi omanik siis parandada ja nentida ühe juhtme lahti minekut. Phantomi kastist võlusime selliseid imevigureid välja, et omanik ise tuli meiega kaasa avamise üritusele. Esimene mõte oli meil kohe õige kuid sellega peale ei osanud midagi hakata. Suitsuandur alistus kiiresti ja J tundis loo hetkega ära. Loomaaias tuli taxu ka meile pöialt hoidma. Lastel oli lõbus. Janari õeluse kast sai kogu minu õhtu täiteks (täitsa puuduva joogi asemel) kuni lõpuks selle peale 12 öösel kruvikeerajaga lahti tegime. Oh seda õelust. Panime kokku ja kuulasime omaniku sõna. Peab olema logiraamat. Miki abiga selle siis ka üles leidsime. Looduses hävitataks selline tükk juba ftf nõudjate poolt halastamatult ära. Mõni tahvlike jäi meist ka puutumata. Lihtsalt ei saanud pihta või kätte. Taskulampide töötoa unustasin päris ära. Iga auhinna saaja sai meie poolt ka ürituse jaoks spetsiaalselt tellitud puumündi. Hoidke neid siis hästi või tehke rahaks. Tsehhid on täitsa hullud nende järele. Õnnitleme aasta parimaid ja ürituse korraldajaid. Oli tore, hariv ja rahuldust pakkuv sündmus. Lahkusime sündmuselt paari tiimi sabas, et ka mõnele ? vahel pihta saada. Aitähh ja järgmiste kohtumisteni.

Geojaanipäeva ootad nagu laps oma sünnipäeva. Valid riideid, sätid soengut. Õhtu lõppes nagu ikka, vanad saaparootsud jalas, mütsilotu peas ja jopenärakas seljas. Kleidikest selga ja kingakesi jalga ei saanudki, sest oli tiba külm.

Aarded tegin kõik läbi ja sain märkamatult logid kirja ehkki olin vist ainuke, kes rikkus imetoredat tahvlite reeglit. Ausalt ma ei tahtnud aga igakord kui ma hakkasin tahvlite poole liikuma, kisti mind lihtsalt rajalt maha st kuskile kaasa ja ma ei teadnud üldse, mis aardegagi tegemist tuleb. Küll oli vaja Ahto aardele jooksjat, siis oli ühel mõmm kõrva peal trampinud ja ei tundnud Kaupo muusikapala Elisele ära. Siis oli Lauri põhupalli veeres väikseid sõrmi vaja. Mardi käes nägin komme ja kohe lõi kõhtu kommivalu, enam ma teda silmist ei lasknud ja nii ma olin hetk hiljem kallistuseringis ja kast avanes klõpsuga imekiiresti. Priidu "perse" aare vääriks kindlasti loodusse viimist. Ja no mida loomahääli ja tulukesi, uskumatud teostused. Taneli kast oli ainuke, millest sain vähemalt kohe aru, mis teha tuleb. 4 numbrit sain kõrvaga pihta ka. Aga kui telefon oli autos, siis jäi seegi hommikul mul üksi suletuks. Iga aarde juures oli mul eri meeskond, nalja sai igalpool kõvasti. Janarist oli uskuda, et tõmbab naha üle kõrvade aga et kohe nii ülbelt ja veel kõigil!

Logiraamat oli üleprahi lahe teostus ja meie uus liige sobis seda täitma ideaalselt.

Hommikul jooksis Indy mu peaaegu pikali, ärkasingi üles ja pannkookide pärast tasus äraminekut kindlasti hilisemaks lükata. Aitäh Laurile korraldamast, kõikidele Leiutajatele, lõkkematerjali toojatele ja kõigile, mul oli imetore päev!

Pagarid on minust natuke vanemad ja vanemad on targemad. Ja teil on õigus! Aarete tase oli nii kõva, et nüüd tuleb tükk aega enda peitmistega oodata vaikselt nagu mutt urus...

Laupäeva hommik algas kõikvõimalike ilmateadete uurimise ja imestusega, et tantsupeo päevane etendus ära jääb. Mõni meist (nimesid nimetamata :D ) oli paar päeva varem Pranglilt tulles suud liialt pruukinud ja õhku visanud lause "äkki jääb ära nagu Tartu Maraton". Seega pakkusin transporditeenust oma lähisugulastele, kes ekstra olid linna tulnud tantsupidu vaatama.
Kuna tantsulastel oli korraga väga palju aega, siis otsustas Josten vähemalt ühte neist lõbustada ja geojaanile ei tulnud.

Kuna ilm oli üsna kole, siis teatasin mina, et ma ei saa ilma kummikuteta tulla, sest rohi on märg. Mu eelmised kummikud läksid sügisesel aardetuuril katki ja seega oli vaja minna uusi ostma. See olnuks üsna lihtne ettevõtmine, aga sügisest tänaseni oli päris pikk aeg ja selle aja jooksul olin ma jõudnud endale ühed konkreetsed väga meeldivaks mõelda. Nii me sõitsime erinevate kaubanduskeskuste juures ja mängisime ringmängu "otsi kohta, kus sa saad ka oma autot parkida". Siinkohal avaldan ma tänu geojaanipäevade korraldajatele: eelmise aasta geojaani raames sai Erki omale kummikud, et koopasse ronida. Ilmselt järgmisel aastal saab Jasmiin omale vahetult enne geojaani kummikud :D

Teel oli plaan logida ka mõned aarded, kuid peatusime reaalselt vaid ühe juures ja sealgi passis mingi taat konkreetselt nulli ja me loobusime talle meelelahutuse pakkumisest.

Üritus oli minu gepsu jaoks väga keerulises kohas, sest see ei suutnudki meile selgeks teha, kuhu me külaristmikul keerama peame.

Peale parkimist selgus, et kummikuid ei lähegi vaja, sest rohi pole üldse märg :D

Kuna mul ununeb kanne logiraamatusse teha, siis suundusin kohe laeka juurde, aga polnudki kuhugi enda kohalolekut lisada. Õige varsti astus logiraamat ise meie juurde. Siinkohal vabandused kõigile meessoost geopeituritele, kel minu süül jäi elevust ja ruumi kirjutamiseks liiga väheks. Oleks võinud ju aimata ja kirjutada ntx krae alla või käsivarre siseküljele, aga ma võtsin selle kõige magusama koha ehk rinnatasku. Vabandust! :D

Tahvlite lahendus oli väga vinge ja probleemi polnud ka lisaliikmeid leida või ise end kellelegi kampa pakkumisega.

Esimesena läksime koos Liisi ja Madisega "Halloo Kosmos" aaret avama. Õnneks Madis tiris kohe vajaliku vidina ja veidi proovimist ning oligi number olemas ja kast lahti. Aitäh ;) Väga lahe teostus! (Me pole seni ühtki phantom'i aaret leidnud. Küll aga lahendanud tema mõistatusi ja maksuga on ta kukel harja täiesti punaseks ajanud :D ). *Me Erkiga poleks nii ruttu hakkama saanud: minu telefon (win) äppimist ei toeta ja Erki pole nõus äppide ligipääsusooviavaldustega.

Seejärel suundusime elukate juurde ja õnneks olid Liis ja Madis varemleidnutena kaasas, kes avastasid, et kõik pole päris nii nagu olema peaks. Aare läks hooldusesse. Hiljem millalgi sai see veidraid helisid tootev känd avatud (kartsin hullemat :D ) ja logitud. Aitäh põnevuse eest ;)

Järgmiseks läksime iseseisvalt lahendama kasti, millel tohutult numbreid ja auke ja sahtlitäis abivahendeid. Kui on asjad, siis otseloomulikult on neid kõiki vaja ju avamiseks (ainult kruvikeerajat polnud :D ). Ideid meil sel hetkel ei olnud üldse ja korraga tabas meid teolt aarde omanik ise, kes suunavate küsimustega aitas lõpuks lahenduseni. Aitäh ;) *vot ei olnudki meeles, et samalt autorilt oli meie 500.leid.

Edasi sattusime multiaarde lahendamise seltskonda ja see, mis me seal nullis kambakesi kõik välja nuputasime, sellest kirjutas väga täpselt tunk. Vahepeal käisime auhinna galal ja seejärel jätkasime selle aardega (olles vahepeal peitjalt saanud lisavihje, et enne tormamist tuleb lugeda tekst/kirjeldus lõpuni läbi). Kuigi ma ise väga aktiivne ei olnud (köiel ei kõndinud ja puu otsa ei roninud, kuid püüdes sellegipoolest kogu tormleva seltskonnaga sammu pidada), oli see üks mu lemmikumaid aardeid. Nii äge ülesehitus ja meeldiski eriti see osa, et kui valesti tegid, käskis tagasi minna :D

Järgmisena oli eriti õel aare Priidult. Või noh õelaks muutus see alles siis, kui ta ütles, et igas kettas on 15 auku :D Tegelt väga äge "mänguasi" ja tahaks kunagi veel kruttida. Praegu kahtlen, et ise selle õigesti kokku saaksin. Aitäh kiusamast ;) (ka Priidu aardeid oleme häbemata vähe otsinud).

Lauri puzzle lahendamise ajal oli Jasmiinil boksipeatus ja jõudsin kohale alles siis, kui "Yana Toom" seltskonda käskis minna ja logimiseks läks.

Jäämurdja.. Mina küll ei usu, et see puldist käis. Kes see viitsiks õhtu otsa passida ja nuppu vajutada. Küllap ikka mingid andurid mõõtsid, kas kallistus oli tõeline või lihtsalt karbi avamise pärast :)

Janari seifile ise ligi ei mahtunudki. Küll aga pakkus lusti teiste edutu katsetamine :D

Loogilised tikud on nüüd esimesed loogilised, millest aru saime. Minu elevant ja karu kõrvadel ei tuvastanud küll mingit lugu ära. Õnneks on Erki musikaalsem. Aitäh huvitava aarde eest ;)

Kogu selle avastuse juures jäi taskulampide töötuba märkamata, millest on väga kahju.

Kui esialgne plaan nägi ette kl 21 lahkumist, siis lükkus see põnevuse tõttu edasi tervelt 2h. Aitäh toreda päeva eest ja oli rõõm olla nende aarete katsejänes ;)

No oli parasjagu peamurdmist, aga põnev.

Ära jäta eilseid (10 päeva) taguseid logimisi, homse varna. Igakord kui tagantjärgi logimiseks läheb, tekib väike error. Katsusin siis laupäeva meelde tuletada... :)
Kuigi oli plaan mõned aarded otsida ning ka Taskulambid.eu töötuppa jõuda, olid ehitusjumalal teised plaanid ning nii me jõudsimegi täpselt autasustamise ajaks kohale. Logiraamat ei olnud üldse peidus, tuli lausa ise tervitama. Kuulasime aasta parimad ära ning asusime katsejänestama. Ja tegelikult oli üks vahvam kui teine, päriselt ka. Fantastilist tööd olite eriprojektidega ikka teinud! Esimest aaret otsima minnes liitus meiega ka Kristjan, kes iga aarde kohta nagu midagi juba enne teadis aga mitte piisavalt, et me Taaviga oma peaga mõtlema ei peaks. Alustasime kalli-rallist ning siis käisime nagu Päästeametki andurit kontrollimas. Jätkus meil ka möirgamist ja helistamist ja silmade näppude otsa võtmist, et aru saada, mis pidi, mis kriips kollasel olema peab (ka Taavi kasutas siin võõrsõnu trafodest, minu jaoks olid kõik ühesugused kriipsujukud). Küüniseifi juures liitusime täiesti kutsumata Lõuna-Eesti geopeituritega, kuid ka meie ei kraapinud asja läbi. Mõne aardeni kahjuks ei jõudnudki, kindlasti olid needki vahvad. Tegemist oli minu 42. järjestikuse aardeleiuga päevaga. Aitäh Lauri korraldamast, peitjatele peitmast ja peituritele osalemast!

Lugedes plaanitavat üritust olid mul mõned kahtlused, mida ka kirja panin, vaatan nüüd kuidas siis tegelikult läks:

Naine tegelikult ei taha et läheksin - sellega oli lihtne, tuli teha Piiale ettepanek ja lahendus oligi olemas

tööandja ei soovi ka vabaks lasta ja üldse oleks sellel ajal võimalik valves lisaraha teenida- Endale märkamatult oligi mind asetatud hommikupoolsesse telefonivalvesse. Olime teel kokkulepitud kohtumiskohta, et siis Marje ja Paavoga hakata kulgema lõbusalt geojaanile. Linna piiril aga tuligi nõudev kutse (millel küll tagantjärel vaadatuna polnud väga vajadust) tulla siiski tagasi tööle. Sellepeale oskasin ma järsku viies keeles kõige ropumalt ja üsna valjul häälel vanduda. Ime on, et Piia sellel hetkel avariid ei teinud ja suured tänud MarjelePaavole et meid ikkagi ära ootasid. Aga seega tööl käidud ja palk teenitud

lastel on hoopis teised plaanid- plaanis oli tantsupidu, poeg seal osales ja pakkus mulle laupäeva päevasele etendusele pileteid, otsustasin varakult geojaani kasuks. Nagu hetkel teada jäi see etendus ära.

Kodus on hunnik raamatuid, mis vajalik läbi lugeda- Ükskord oli mul juturaamat jäänud seljakotti, ja see kulges siis mitme km kõrgusele, kui me Piiaga kuski Vahemerekandis mägistes tingimustes aardeid otsisime, asi see siis geojaanile kaasa võtta pole. Ma isegi lugesin sealt paar lehekülge hommikukohvi kõrvale. Ja nagu hoommikul näha oli, siis polnud mina ainus, kes hommiku kirjandusega tutvada suutis

bensiinihinnad ka muutkui kasvavad ja teevad sõidu kallimaks - Marje ja Paavo ettepanek koos minna lahendas selle probleemi ära. Piia sai boonuseks sõiduajal õlut juua ja minul polnud niilihtne kõrvaistmel mõtlikult tukkumine

ajal mis me seal maha molutame võiks hoopis suure hulga aardeid ära skoorida - muidugi me otsisme minnes ja tulles aardeid ja see osa kartusest oli juba kirjutades arusaadavalt liiast.

ja tänu jutuõlile valutab kindlasti pühapäeval ka pea....Vot siin tuleb kiita Piiat. Ta tegi raviks kaasa kaks tünnitäit hapendatud kurke. Aga mis kõige olulisem olukorras, kus mina olin juba mõtted, keha liikumise ja jutud automaatpiloodile asetanud, ise loomulikult arvates et ma olen kõige targem, humoorikam, ilusam, seksimkam, loomulikult ka musikaalsem jne inimene laagriplatsil. Siis tegi ta ettepaneku minna selle üle telki järele mõtlema. ma küll vaidlesin loomulikult vastu, aga lõpuks ikka läksi kuulama mida tal mõelda oli ja hommikul kajakakisa kuulates polnudki see sarnane penoplasti kriipimisega aknaklaasil ja laagriplatsil kõndivad koerad ja kassid ei teinud oma käppadega tümpsa tümpsa tümpsa

Seega plaanime kindlasti kohale tulla ja kohtumisteni - tulime ja kohtusime. Minujaoks oli eriti huvitav ja hariv taskulampide koolitus. Arvan, et hoidsin ära nii mõnegi tulevikulolluse. Tunnistan ausalt, et ma ei lahendanud pooltki neid väljapakutud ülesannetest. Põhjuseid on mitu. üheks oli see, et lükasin alustamist niipalju edasi et jutuõli kõrvaltoime pääses enne mõjule. Aga ennekõike oli põhjus see et terve perimeeter oli täis hoopis kallimaid aardeid - kuhu ka ei vaadanud igal poole oli uus või uued enamasti juba vanad tuttavad geopeiturid, kellega vestlemine, napsutamine, misiganes on ainult kvaliteetaeg. Kuskil polnud näha eralduvaid omaette hoidvaid seltskondi. Kuhuiganes sa oma tuikuval sammul ja mõtetu jutuga ilmusid igalpool võeti rõõmuga vastu. Tänan kõiki, keda sai taaskord kohata.

Kui ma kolme ajal kohale veeresin, siis oli plats veel üsna tühi, vaid katseaarete juures kükitasid väikesed kambad. Panin siis laagri üles maja serva, juhuks kui tuul peaks tõusma. Selle aja peale oli juba rohkem rahvast platsi peal ja ma leidsin endale hea kamba, kellega katseaardeid katsetada. Sai kõvasti nalja, pead murda ja mõnes kohas ka ronida. Kõik aarded olid väga toredad, aga kõige rohkem meeldis mulle phantomi minimalistlik kast :) Ühel hetkel kutsuti kogu rahvas platsi keskele kokku väikesele auhinnatseremooniale. Plaksutasin seal aasta hooldajatele, fotograafidele ja teistele tublidele, kui järsku kutsuti mind ette ja autasustati hoolsa rattamatkamise eest :) Täitsa sõnatuks võttis, aitäh märkamast. Lisaks tänukirjale sain ka ülivinge taskulambi, millega praegusel valgel ajal pole eriti midagi teha, aga mis kindlasti leiab kõvasti kasutust pimedamatel aegadel. Taskulampide esitlust kuulates alles mõtlesin, et minu taskulamp on just selline, mille ta tõi näiteks, kui oli vaja halbadest lampidest rääkida :D. Õhtul vaatasin seifi avamise ära ja varsti peale seda sättisin ennast telki magama, sest ees seisis pikk matk. Hommikul polnud kahjuks aega sööki ootama jääda, pidin edasi liikuma. Suured tänud korraladajatele ja aardemeistritele sellise toreda ürituse eest!

Läks isegi hästi, et ma Ruhnult ära sain ja eluvaimuga Geojaanile jõudsin. Mis sest, et jaanilõke oli siis juba süüdatud. Mõtetes jõudsin kohale veelgi hiljem.

Olime noortega laagris olnud Ruhnus juba päris mitu päeva. Ärasõidupäeval aga oli tuul nii kõva, et katamaraan Runö ei väljunud. Kogu järgnevad 24 tundi olime ootel. Vahepeal lubati, et saame öösel üle, aga ka see läks luhta. Lõpuks, kui mandrile viiv laev 1.juuli pealelõunal Ruhnu sadamasse kohale jõudis, ei saanud see randuda ja sõitis merele tagasi. Kui me lõpuks ikka peale saime, siis ütles meeskond meile, et tuleb üks keeruline sõit kõva tuule ja suure lainega, mis ei võta mitte teps lubatud 3 tundi aega, vaid hulga rohkem. Kuna Mart pidi mulle Pärnu sadamasse geojaanilt vahepeal järgi tulema, siis tema aeg muudkui venis kaugemale ja kaugemale õhtusse.
Aga kõik omal ajal ja lõpuks me siiski maabusime Pärnus, vastas ootamas buss, kiirabi ja Mart. Kõigepealt viis kiirabi hinge vaakuva beebiootel naise ära, seejärel saatsin noored bussipeale ja siis sain Mardiga geojaani poole sõitma hakata.
Uudised vahetatud, jõudsimegi kohale.
Kiire ümberkehastumine ühest olukorrast teise ei ole minule väga omane tegevus. Vaatasin ja jälgisin, mis geojaanil toimub. Mingil hetkel pookisin ennast erinevatele tiimidele sappa ja nii enam-vähem kõik katseaarded tehtud saidki. Eriti meeldis kännu-keerutus-aare! Ja see sel põhjusel, et nägin oma silmaga, kui suure hoole ja armastusega omanik seda parandas. Alguses avanes aare valesti ja juhtus, et omanik nägi seda pealt ning asus asja parandama. See võttis üsna tükk aega ja me saime abiks olla. Usun, et seda, kui läbi oli kõik selle aarde juures mõeldud ja valmis meisterdatud, ei saanudki enamus tunda ja teada.

Igal juhul oli vahva geojaan! Hea, et kohale jõudsin ja ära nägin! Aitäh kõigile geopeituritele! Aitäh geopeitusele minu elu muutmast!

Minu Jaanipäevale pääsemine oli praktiliselt viimase hetkeni küsimärgi all. Õnneks langesid sellel viimasel hetkel kõik asjaolud kokku nii, et avastasin end autot geoparklas parkimas. Rahvast tundus üritusele kohaselt ikka päris suures koguses olevat. Selle üle võis ainult heameelt tunda. Üritasin vaikselt seltskonda sulanduda. See ka õnnestus ja saime esimesed geojutud aetud. No ja siis oligi aeg katsetama hakata. Esmalt kutsus mind kampa Max, kelle seltskonnaga sai kallistamismasin avatud ja seejärel panime phantomi piuksujasse nimed kirja. Järgmiseks tundus olevat õige aeg telk erekteerida ja veidi seltsielu elada. Edasi järgnes katsetamine ja Ametlik Osa vaheldumisi. Tänasin õnne, et caro ja karuonu mind kampa võtsid. Üksi oleks vast nii mõnigi asi lahenduseta jäänud. Kohe tuleb meelde laudas paiknenud vanainimeste aare mille caro elegantselt „lahendas“. Loodetavasti jõuavad katsetatud ideed ka metsa. Õhtule (või oli see juba hommik) pani väärika punkti saun. Kokkuvõttes äärmiselt meeldiv üritus. Tänusõnad korralduskomiteele, katseaarete meisterdajatele ja kõigile kokkutulnutele. Kohtumiseni!

Alustaks siis algusest. Millalgi kevadel tuli see idee, et selline sündmus tekitada. Samas polnud kuulda veel, et keegi geojaani peale mõtleks. Ülbelt krabasin siis selle sündmuse oma nimele kolmandat aastat järjest. Vabandan kõigi ees, kel juba ka plaan oli olemas, kuid ei jõudnud veel tegutseda. Natuke läks platsi otsimisega aega, kuna see nädalavahetus ikka väga popp igal pool. Õnneks meenus Marise sõbranna talu ja saigi koht ära broneeritud. Ja siis läks sündmus juba gp lehele üles. Esialgu küll ilma katseinfota. Ma lihtsalt selleks hetkeks polnud veel mitte kellegagi rääkinud :D Aga see viga sai parandatud ja saigi saadetud kiri laiali portsule geopeituritele. Päris paljud vastasid koheselt positiivselt, mõni muidugi ka negatiivselt ja mõned vajasid veel veenmist. Paarilt ei saanud vist ühtegi vastust. Aga no igatahes oli piisav ports JAH sõnu antud, et võiks ka aarde nime natuke juurde pookida. Aeg lendas ja tublid peitjad ehitasid oma asju. Mina neist siis kõige laisem ise. Oli küll mõni mõte mida just ajutise asjana teha, kuid töökindlus poleks olnud suur ja ei tahtnud endale veel ühte lisa kohustust. Et väike märk maha panna, sai siiski heinapalli alla viidud üks karbike. Ja ei oska ma ise midagi sellist veel teha. Selle karbikese kinkis mulle Ahto juba eelmine aasta ja siiani ootas ta oma hetke. Tegu Kesklaine ülejäägiga :) Nii palju ikka sain ise ka muidugi käpa külge pandud, et helilindi muutsin ära ja seal kuulsite mu vennanaise häält :)

Ja kasutakski nüüd ära võimalust tänada kõiki neid peitjaid kes viitsisid vaeva näha selle kõige nimel. Te olete ikka uskumatult tublid! Ahto tuli eelmine õhtu kella seitsme aeg juba kohale ja hakkas oma rajaga möllama. Ja mida rada! Olen vist aru saanud, et sellest saab ka päris asi ikka, niiet jääme ootama :) Taimo jõudis kohale kell 12 öösel!!! Matsime (või no ma olin pigem moraalseks toeks oma õllepudeliga) kännu maha ja juba läkski ta tagasi Tallinna poole, et järgmine päev varakult perega tagasi olla. Uurisin õhtul juba seda kännukest aga midagi aru ei saanud õnneks, niiet järgmine päev otsima minnes sain täis elamuse. Väga tahaks, et ka see jõuaks loodusesse :) Kõik kõik kõik lahendused olid super! Janari õelus oli ka omast klassist õelus, aga uskumatu kui palju päid korraga selle kallal murdsid ja tegevust jagus ikka väga kauaks. Kaupo loogilistega ma olin väheke rohkem juba varem ka kursis ja no on ikka noormehel mõtted! Super! Ja see Jäämurdja täitis oma ülesannet ikka kogu raha eest! Pole vist ühelgi sündmusel nii palju kallistamist näinud :) Taneli nutikast on niikuinii omast kategooriast, niiet mis seal kauemaks ikka peatuda. Küll varsti saab päris aarde juures logi kirjutada :P Ja Märdi viledega kastil oligi vist ainult vile veel puudu, kõike muud leidus seal küll :D Aga võimalik, et ma lihtsalt ei jõudnud vileni veel :D Ja Priidu PEpulk ajas ikka parajalt segadusse :P Selle osa lõpetuseks siis suured suured tänud veelkord kõigile kes asjaga kaasa tulid! Väga tore oli näha, et ka tahvlite süsteem toimis nii nagu vaja. Mainiks veel ära, et tõesti tahvlite peale nimesi ei saanud kirjutud kõikide peitjate soovil. Vast andis põnevust juurde esialgu :)

Ja siis kõik teised toredad inimesed :) Esimese üleskutse peale sain kohe kirja berti ja trafficu tiimilt, kes lahkelt lubasid varustada meid jaanitule materjaliga ja täiesti ideaalne kraam kohale ka mõni päev enne sündmust jõudis. Tuul oli küll üpris tugev, kuid pererahvas oli ise ka valves ja nende loal sai vähehaaval lõket ikka põletatud. Esialgu arvasin küll, et seda hunnikut jagub neile kauemaks, kuid hommikutundideks oli kõik kadunud :) Veel tänaks Marianni, kes ilma mingi erilise veenmiseta oli kohe nõus tegema ka väikse teadusetenduse pisi geopeituritele ja mulle :P Kuigi lõpuks õnneks oli neid suuremaid peale minu seal veel ja veel. Tänan ka Kristelit, kes logiraamatu rolli enda peale võttis.

Veel suur tänu Annele. Temaga läks küll meil natuke kehvasti seekord. Nimelt oli peale auhindade jagamist plaanis ka väike spordipooltund, kuid see sai ikka valele hetkele jäetud. Õpetus järgmistele korraldajatele: kindlasti tehke plaanipärased asjad enne auhindu ära! Pärast seda tormasid kõik grillima juba ja rahvas voolas kiirelt laiali. Minu oma süü muidugi, et ma ei palunud auhinna jagamise lõpetuseks teada anda järgnevast. Kahjuks või õnneks oli ka ilm selline, mis ei soosinud kuidagi mõnda ülesannet, aga ega see ei tähenda, et need tulemata jää :P

Ja veel tänud Marjele ja Paavole saunapuude, ning Priidule grillipuude eest!

Veel erilised tänud Marisele kes mu kõrval on ära talunud kogu selle jura mis korraldamisega kaasneb. Maris ikka viitsib uue idee enne teisi ära kuulata ja siis mu tagasi maa peale tuua :D

Ning tänud veel ka Põldotsa talu pererahvale! Särgivalmistamise käigus sai perenaisele lastud teha kingituseks ka uhke põll millel kiri „Põldotsa perenaine“ kenasti peal :)

No ja muidugi kõik katsejänesed! Ilma teieta poleks olnud midagi ja kui meeldivalt palju teid oli! Logiraamatust ma pole veel suutnud päris korralikult numbrit kätte saada aga esialgse lugemise tulemusel oli kusagil 85 nime.

Ja peale tänusõnu vabandaks veel nende eest kes hommikusööki pidid kaua ootama või üldse lahkusid enne seda :D Selle planeerimine läks küll kehvasti ja järgmine kord pakun välja ainult õhtuks asju, sest hommikuks minust midagi alles ei ole :D

Ja veel tarkust tulevastele põlvedele. Või noh...korraldajatele :D Et kui keegi tahab seda katseaarde asja edasi viia siis palun, kuid nüüd võiks selle peitjate otsimise teha juba avalikuks. Üllatusmoment on kadunud ja see aasta piirdusime ainult nende nimedega kes mulle pähe tulid. Kindlasti on veel ja veel super peitjaid kellel vaja midagi katsetada või lahedaid ajutisi ideid :)

Eks oli minulgi plaan enne üritust aardeid noppida, aga plaanid on selleks et muutuda, nii jäi Geojaan minu selle päeva ainsaks naerunäoga aardeks, see eest õnnestus sellest ühest täiesti ülearupiisav kogus positiivseid emotsioone kätte saada. Kohale jõudes tahtsime kohe ära logida, aga logiraamat oli kadunud. Siis ühtäkki ilmus esimene valge katsejänes, selgus et oli hoopis logiraamat. Autogramm antud, siirdusime ise katsejänestena rajale. Tegevust jätkus kauaks ja aeg kulus imekiiresti, kõik katseaarded said samuti kohapealse naerunäo, seda erinevate geokampade abil ja kõik need olid omamoodi vahvad, mõnda sai isegi mitu korda katsetada. Koht oli ilus ja ilm talutav ja kõik oli väga hästi, selle eest suured tänud orgunnile ja muidugi aplaus diplomisaajatele ja kõikidele aarete loojatele, et on põhjust olla väikest viisi geohull teiste geosõltlaste hulgas:)

Kaugelt tulemisel ei saa kuidagi teepealsetest aaretest otsimata mööda sõita. Seetõttu jõudsin kohale alles pool tunnikest enne ametliku osa algust. Palju tuttavaid ja uusi nägusid. Indy oli suuremaks kasvanud ja järgmisel korral võtab talle sõbrad kaasa. Palju hovitavaid katseaardeid oli, mõned sai teiste seltsis ka üles otsitud. Kanajalgadel šeif köitis kõigi tähelepanu, lõpuks avaldas ta ka oma saladuse. Hommikuks ei saanud pikalt jääda, sest Newtonil hommikul juba võistlus. Tore oli. Järgmiste kohtumisteni!

Vormsi ja Haapsalu vallutamiselt sai suundutud Geojaanile. Olime juba saabudes väsinud aga katseaarded ajasid elevile ja sai kõik järgi proovitud. Tänan meeldiva seltskonna ja ürituse eest!

Hommikul sättisin oma kasti üles ja läksin ümbruskonna aardeid otsima. Tagasi jõudsin kella 4 paiku. Sai siis järjest seltskonda nauditud ja kohapeal olevaid katseaardeid katsetatud. Kord suurema kord väiksema kambaga. Vahepeal sai ikka enda kasti ka piilumas käidud, et kuidas inimestel sellega läheb. Isegi ilma pidas ilusti kogu õhtu vastu. Väga lahedad aarded olid kokku keeratud :) Ehk isegi tekita enda omast rahva tungival soovil midagi püsivamat, kuigi alguses sellist plaani absoluutselt polnud. Vähemalt tekkis mõtteid, kuidas mõned probleemid lahendatud saab :) Kui eelmisel sündmusel tuli logiraamatule järgi ujuda, siis siin tuli logiraamat lausa ise juurde. Mis nii viga :) Kokkuvõttes üks igati kordaläinud üritus ja suured tänud korraldajatele.

Ilma pikema jututa, tore oli, lühikeseks jäi, kuna pidime õhtuks koju jõudma. Tänud tegijatele!