Prügi mahapanek keelatud

Autost supsti välja, koordinaadid kätte ja sõitsimegi siis vaatama, et kas kannatab lõpus ka ära käia või peab sellega väheke ootama. Autost näitas 1,1 km ja niisugune sirge kena siht paistis metsa viivat. Ei noh muidugi, kena oli ta vaid kaugelt. Olles tubli pool maad maha kõndinud, pidi maapind meid kõige täiega neelama. Üks jalg sulpsatas ikka nii sügavale vette, et edasine kulgemine käis lirtsumise saatel. Teisega läks väheke paremini, see sai lihtsalt märjaks. Aga liikudes ei saanud arugi, et külm või miskit. Kipub juba traditsiooniks saama, et talvel vaja isegi metsas, rabast rääkimata, märgade jalgadega ringi patseerida. Liikusime natuke tagasi ja saimegi sellest märjast kohast ringiga mööda. Olles veel sadakond meetrit liikunud, keeras Katrin, kui mõistlik inimene otsa ringi, et tema enam edasi ei tule. Nooh, mulle tegelikult on igasugune allaandmine loomuvastane, nii et rehmasin käega, et mina ikka edasi, mingi kilomeetrike tulebki vaid ju veel edasi tagasi mütata. Enam nii vesist kohta ei tulnudki ja tagasiteel oskasin juba sellest kahtlasest kohast ka eemale hoida, nii et igati ok astumine tegelikult. Eks ta parasjagu võhmale võttis, mättad ja oksarisu ja pealegi meenus, et autovõtmed jäid kah minu kätte, kaaslane ei saa istumagi. Aga käidud ta mitte just kõige parematele tingimustele vaatamata sai ja emotsioon hea, ära käisin. Tänud

 1 

Käisime vaatasime Mammuga asjad üle, panime uue logi ja aretasime uue turvavõrgustiku. Ehk nüüd püsib jälle mõnda aega. Mets on kuiv ja mõnus, paksult mustikaid ja seeni täis, isegi ühe alles aurava põdrapabulahunniku tuvastasime. Mõnusat müttamist!

Logiraamat märg. Eks talle on saatuslikuks saanud see et yks tegelane oli pea norgu lasknud ja arvatavasti ajapikku vett täis voolanud. Ja kuna tops ei ole just k6ige veekindlam siis vesi oma töö teinud. Kuivatasin kyll päikese käes sisu, aga sellegipoolest oleks sinna uut kuiva ja veekindlat logilehte vaja.

Tulin siis täna tsekkama et mis teema selle prügi mahapanekuga on. Alguses sain suht m6istliku ajaga jutule ja korraks tekkis kahtlus et kas täna on ikka viitsimist jalutama minna. Esialgse tee peal olid igat sorti märgi ees ja vaatasin siis kaardi pealt uue lähenemistee. Sinna s6ites aga avastasin et seda teed enam ei eksisteerigi ja nii olingi nac aja pärast eelmiste märkide juures tagasi. Kui ei saa autoga siis jala ju ikka saab. Ja hakkasingi kand ja varvas astuma. Kohalikul lehel yhtegi hoiatavat silti polnud ja alles kohapal avastasin rahvusvaheliselt lehelt et sealne topsik hooldust vajab. Taskus kaasas ei olnud ka kahjuks yhtegi paberijuppi. Igastahes see märg nutsakas mis seal sees oli täiesti ligumärg. Rullisin ta ettevaatlikult lehe v6i kahe kaupa lahti, nii nagu kannatas ja sättisin lehed päikese kätte kuivama. Ca kümmekond minutit hiljem saidki lehed niipalju kuivemaks et ettevaatlikult kannatas sinna pliiatsit vastu panna. Pikemas perspektiivis oleks sinna siiski topsi sisse uut sisu vaja. Tagasiteel maiustasin siis murakate, mustikate ja maasikatega. Aitähhid peijale matka eest

Õigeid radu valides on lõppu täitsa lihtne minek. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Väga mõnus jalutuskäik ja kohtumine muguga. Nimed kirjas aitäh

Tänane eesmärk oli käia ära selle aarde lõpus. Parkisime autod ja võtsime suuna otse aardele. Maastik oli väga mõnus ja jalutuskäik sai mõõduka ajaga tehtud. Tagasi saime väiksese ringi sisse teha. Parklas ootas meid üks mees, kes hõikas, et kas me oleme need gps mängijad või? Külaelanikel nimelt suur, mure, et prügi veetakse metsa äärde, et nad igaksjuhuks kontrollivad, kuniks väravad ette saavad. Täitsa hästi langes kokku, et me just seda aaret logimas käisime. Tänud

Kuna Tallinna ringteel olid taaskord mingid tee-ehitustööd ja me soovitud kohas parempööret teha ei saanud, ilma et oleks autoga ületanud umbes meetri kõrgust teepiiret, siis järgmine peatus oli selle aarde alguspunktis.

Leid oli kiire, natuke hämmeldust tekitas järgmise punkti maandumiskoht, kuid geokontroll kinnitas, et kõik on õigemast õigem, siis võtsime suuna sellele. Peale esimest väikest juppi võsas ragistamist sattusime täitsa korraliku raja peale ja edasi oli lausa lust astuda. Maapind oli külmanud ja ainult üks natuke madalam koht oli veel märg. Sellise väikse miinuskraadiga on väga mõnus natuke pikemaid ja tavaliselt vesisemaid maastikke alistada.

Lõpus kohtusime juba tuttava teostusega ning ei tekkinud küsimustki, miskaudu logiraamatule ligi pääseda. Kõik oli aardega parimas korras.

Aitäh mõnusa jalutusretke ja toreda aarde eest!

Alguses valisime lähenemiseks ühe tee aga peale sellele põhjalikumalt otsa vaatamist otsustasime ikkagi teise kasuks. Nu ja edasi oli juba kõik suht jalutuskäik pargis, aitäh Palangule nats pikemale liigutamisele meid ajamast ja Helgele oma otsingule kaasakutsumise eest, oli tore :)

Koordinaatide leidmisega probleeme ei olnud. Aga kuidagi ei ahvatlenud see teekond lõppu. Ei saanud ka päris täpselt aru miskandist sinna üldse lähenedagi. Ja nii ta siis jäi ootama.

Täna, kui challenge metsas olime ennast juba soojaks, ja tänud vihmale ka märjaks, matkanud ning aega veel natuke oli, siis saigi see ette võetud. Esimesena valitud lähenemisteest siiski loobusime, kuid teine väljapakutud variant oli täitsa okei juba. Jalad nagunii märjad, niiet mis seal siis ikka. Hoolimata paarist katsest, ei õnnestunud isegi näoli mutta kukkuda. Lõpus oli juba lihtne ja saime kenasti nimed kirja. Tagasi tulime ringiga, et Maris veel natuke challenge´te täitmiseks motivatsiooni saaks :) Aitäh!

Prügi mahapanek keelatud. Okei. Probleem selles, et kui ma oleks suutnud sinna tõesti prügi vedada, siis poleks ma seda kindlasti maha pannud, vaid see oleks mul lihtsalt maha kukkunud. Algus oli jube, pärast oli normaalne, tagasiteel leidsime isegi märgistatud raja. Huvitaval kombel oli märgistatud rada märjem, kui see, mille kaudu tulime. Käies tuli meelde üks aarde nimi Kepp ja käpikud. Sellele aardele sobiks nimi Kepp ja kummikud. Õnneks kummikud olid jalas. Teel tuli meelde ka raamat Baskerville`ide koer. Sellist konteinerit olen varem näinud, ehk eemalt oli juba asi selge. Aitäh!

Märgistatud rada

Leitud. Aitäh. Seekord ei ehmunud. Vähemalt mitte lõpus.

Logide lugemine on olnud viga.. mõjus heidutavalt.

Täna otsustasin lõpuks julguse kokku võtta ja aaret uudistama tulla. Nullis vaatasid juhised kohe vastu ja peale parkimiskoha muutmist tegin kerge jalutuskäigu ning panin nime kirja. Aega kulus kokku 25 minutit, jalad jäid kuivaks ja rebast sain ka ehmatada.. tuli teine ilge itsiga minu suunas, kuni nii 15m pealt äkki avastas mu olemasolu ja keeras hüppelt 90 kraadi ning lidus veel suurema itsiga minema. Ainus mida ei näinud oli prügi, isegi ühtegi mahapanekut keelavat silti ei õnnestunud silmata. Tänan peitmast.

Nullpunktis sai käidud ikka aegu tagasi ja nii see täpp siis ootas seal lõpus. Kohalemineku trajektoor oli ka juba ammu valmis vaadatud. Kuni lõpuks osutus see plaan tänaseks jalutuskäiguks ideaalseks.

Sai täitsa inimvabalt käidud. Ajale kohaselt ärevaks läks siis, kui auto juurde naastes kauguses inimesi nägin, tee seal just kõige laiem ei olnud. Tõmbasin korra metsa ja veetsin aega pilte klõpsides, et las lähevad mööda. Aga vot ei tulnudki kedagi. Vist pöörasid ka otsa ringi :D

Kokku tuli 4,6 km kõmpimist ja hüplemist. Abiks ikka peale nädalast kodus istumist. Kohati läks päris märjaks ja ei saanudki aru, kuhu seal algusepool need rattajäljed enda arust läksid. Ei paistnud küll ühtegi mugavat rattateed seal. Lõpus enam päris jalutuskäik pargis ei olnud, pidi ikka peale passima, kuhu astud. Mingid suured masinad seal ikka on liikunud, loodetavasti prügi pole kusagile vedanud. Lõpus oli esialgu pisike ehmatus, siis sajandiksekundiks pettumus, et ongi seal või, siis kohene leebumine, et saab ikka kenasti kätte ju. Tänud peitmast!

Nullis ammu käidud aga edasi ei viitsinud... Nüüd mida muud ikka laupäeval teha on kui õhtul pimedas siia jalutama tulla. Aga kohale sai jõutud, lahe konteiner lõpus, tänud :)

Kunagi talvel sai nullist edasiseks vajalik asi leitud aga maastik tundus tookord nii jube, et sai edasi lükatud paremasse tulevikku. Täna oli see parem tulevik siis. Sai ka väikse ehmatuse osaliseks. Tänud

 2 

Aitäh ¤¤¤, päikesepaiste ning isegi ¤¤¤ eest! Sünnist saati Labürindi elanikuna läks siiski tänaseni aega, et ma oma jalad nendele koordinaatidele veaks. Tõepoolest, igasugu suundades on lapsena kolistatud, ka need prügihunnikud, millele aarde nimes viidatakse, läbi uuritud, kuid nii mõndagi jääb omaenese õue all märkamata, kui keegi tähelepanu ei juhi.

Täna olin logiraamatu järgi küll järjekorras teine leidja, kuid siia kirjutama juhtusin esimesena. Rada hea aarde juurde ei rohtu.

PS. Valvuriga oli omajagu madistamist; tundub, et vahet pole, kas neelata sööta nii- või naapidi, seedetraktis võtab asi ikka tolle keerulisema asendi...

(Kui ma nüüd eelnenud logisid loen, tundub, et pole patt avalikustada, et ¤¤¤ tähendab jõhvikaid ning ¤¤¤ märgi jalgu)

 2 

See oli nüüd küll täiesti hullumeelsus, mis ma täna ette võtsin, et ma poisiga koos pimedas seda aaret otsima läksin. Kodus loeti sõnad peale, vaata, et sa poisile mõnda oksa näkku ei lase. Autost välja tulles ja mõned sammud tehes, sain aru, et see ei saa kerge olema. Seal ju metsaalune ainult peenikesi puid täis ongi. Proovisin leida sikk sakke tehes ikka hõredamaid koht. Nii me seigeldes aarde lähedale jõudsime. Esimene asi mille me kohe leidsime oli üks veinipudel. Et see nüüd metsa maha ei jääks tõstsime selle kohe raja peale nähtavale. Nüüd jäi ka aare silma. Sättisin poisi ilusti toimetama ja tegelesin aardega. Mul jäi tunne, et aare ei tahtnud oma kohale kinni jääda, seega panin omalt poolt talle lisa turvavöö külge. Peale logimist alustasime tagasiteed. Kui olime juba tüki maad kõndinud, avastasin, et olema aarde juurde tagasi jõudnud. Mine metsa. Nüüd hakkasin jälgima taevast ja muid märke ja liikusin täiesti õiges suunas. Mingi hetk sain aru, et tüüp on mulle sülle magama jäänud. Enne veel kui metsast välja sain komistasin ja kukkusin küll põlvi küll külili, aga poiss nohises mu süles edasi. Sel hetkel, kui ma auto juurde jõudsin tegi tüüp silmad lahti, nagu polekski maganud. Ütleme nii, et päris meeldejääv rännak. Vaene laps sellel poisil pole küll isaga vedanud. Isegi õhtul ei saa rahus kodus olla. Aga suured tänud peremehele aarde eest.

Keegi oli pannud prügi maha, meie võtsime kaasa.

 1 

Algus sai üksjagu aega tagasi tehtud ja täna tegin õhtul rattasõidu ning vedasin end lõppu. Prügi ei näinud aga jõhvikaid oli küll. Tänud peitjale.

 4 

Ükskord olen siin seisnud ja koordinaate mitteleidnud. Seekord olid julgem, silmi oli rohkem ja peitja ju lubas, et on kohe mitmes kohas. No ja oligi, mitte esimeses kahes, kuhu mina vahtisin vaid hoopis seal kolmandas, kuhu Sven kiikas.

Aarde asukoht käes, studeerisin kaarti nii ja naapidi. Et kust ikka kõige lähemale ja mugavamale positsioonile saaks. Üks koht välja valitud, selgus, et seal on keelumärk ees. Sai siis uus vaadatud ja marssima hakatud.

Lumi oli alguses üsna sügav ja kandis vaid osaliselt. Eriti naljakas oli vaadata koera, kellel pidevalt jooksu peal ootamatult esikäpad lumme vajusid ja koera nina lumele lamama jätsid.

Ühel hetkel jõudsime kraavini, kus päris sügav vesi. Õnneks oli keegi ka meie peale mõelnud ja sinna silla ehitanud. Sild oli küll ka vee all, aga siiski piisavalt vähe vee all, et meie kummikutele täpselt sobida. Koer kaenlasse ja edasi.

Aarde juurde jõudsime mõnusa päikesepaistega, aaregi tervitas meid juba kaugelt paistes, tundus nii, et ta ka seal kevadet ootab.

Aitäh toreda matka eest ja Silverile meeleoluka logi eest :)

Sild aardeni, vaata tähelepanelikult, paistab ju vee alt :)

 11 

Sai möödaminnes kodus vähe kuivemad riides selga tömmatud ja geoplaanidega edasi mindud. Siit piirkonast olen ma korduvalt mööda sõitnud, aga aukartus selle ja mitmetasandilise ees on olnud nii suur, et seisma pole julenud siiani jääda. Tegelt kunagi korra isegi jäin, aga siis oli algusega miskit mäda. Täna olin väge täis ja julgesin asja uurima tulla. Soojenduseks pidi olema see prügi aare. Alguses küll põhiobjekti poleerides miskit silma ei hakanud aga kõrvalt sain ilusti vajaliku info kätte. Edasise ees tekkis korraks mõttepaus. Peagi olin ennast ära rääkinud, et kannatab minna küll. Olin ainult natuke nukker et räätsasid polnud kaasa võtnud. Peagi olin kohas kus masinaga edasi ei saanud ja asusin teele. Väljas oli küll juba pime aga taevas oli valgusmüra ohtralt täis ja lambi vajadus peaaegu puudus. Algus tundus paljulubav, kuni momendini kus leidsin eest värsked jalajäljed. Olles neis juba oma 10-20 meetrit tammunud, taipasin et need on ju mu enda omad ja olin sujuvalt ringe tegemas. Ohjah, püüdsin siis edaspidi nina rohkem telefonis hoida ja kurssi jälgida. Ootasin pikisilmi keskkonna muutust ja kui see hetk kätte jõudis, ei suutnud ma olukorda ära kiruda. Lund oli liiga palju ja varustus olematu. Üsna kiirelt lõi pulsi lakke ja mahjad välja. See oli karm, lausa liiga karm. Igal sammul igatsesin oma räätsasi taga. Korduvalt suutsin ka otsa ümber keeramise peale mõelda ja paremates tingimustes naasta. Aga vahemaad oli ju nii vähe jäänud ja rühkisin ikka muudkui edasi. Nii ränka lumes sumpamist ma oma elu jooksul veel ei mäletagi. Ja loodan et enam ei tule ka. Igatahes kui ma masina juurde tagasi jõudsin olin ma omadega küpse ja nii seest kui väljast läbimärg. Põlv annab ka siiamaani tunda. Ah et see oli siis soojendusaare, mitmetasandilise juurde ma too õhtu enam vaatama ei jõudnudki! Ovele ka kurvad uudised, su logi läks eelmise aasta pähe. Kas lähed sinna ka tagasi kuupäeva muutma?

Peremehele igatahse tänud, ega ju sina süüdi ei olnud et ma oma valikutega korralikult puusse panin. Usun et mõnel teisel päeval oleks siin palju vahvam olnud.

 1 

Uuel katsel algusese infotahvlilt vihjet ei leidnud aga õnneks oli see olemas kõrval oleval objektil. Edasine oli juba tore, lund oli palju ja vaated olid imelised. Veidi raske oli ka sügavas lumes aga räätsad tegid asja lihtsamaks.

 1 

Panin kaks lisaühikut infot nulli lähistele ka veel. Et kui päris-nullist jälle piistu pannakse, siis seal lähimate objektide peal ehk püsib.

Käisime naabritega georingil. Poleerisime nullis ja tekitasime elevust jalutajates. Ju ta ikka kuskil alles on.

Ei hammustanud läbi.

 2 

Nullis sai millalgi suvel käidud, kuid teine pool jäi toona ootele. Aasta lõpus tundus just paras väike talvine jalutuskäik ette võtta. Kulgesin autoga kaardilt välja vaadatud sihtkohale lähima teeotsa poole. Tee lõpus paistis juba eemalt suur lahtine värav ning seal taga laiuval platsil pakke raiduv tegelane - kasvult vähemalt peitja pikkune, vahest tiba rohkemgi. Hangede vahele jääval kitsukesel teel polnud ühtki parkimisvõimalust, mis kohalike liiklemist ei häiriks, niisiis veeresin lihtsalt väravast läbi platsile justnagu oodatud külaline :o) Kui ma ei eksi, siis vist isegi silt aarde nimega oli väravapostile kinnitatud!

Mees jälgis kõrvalt pika pilguga. Ronisin autost välja, tervitasin ning küsisin kas võib siia pooleks tunniks parkida, et rappa minna. Vastu sain aeglase, ent täiesti sõbraliku tervituse puhtas maakeeles, koos loaga minna nõnda kauaks kui kulub. Värav olevatki vaid prügitoojate pärast. "Niikui siia jälle üks prügikoorem ilmub, läheb kohe tabalukk ette!" Vana lõi kirve pakku, võttis maast ehtsa vanakooli Mehukatti kanistri ja lonksas sealt mehise sõõmu. Vean kihla, et üpris kõva kontsentraadiga soojarohi oli sinna juba sisse segatud. Alles siis hakkas mees huvi tundma, mis ma sinna sohu üldse tikun. Selgitasin üldjoontes asja pointi, mispeale hakkas jutt edasi jooksma orienteerumishuvilise vennapoja teemal :D Ajasin lumesaapad jalga, soovisin jõudu ja aurasin vaikselt vasakule ära.

Aardeleiuga läks kiirelt, teostus paarist kohast juba tuttav, aga alati hea. Tagasi auto juurde jõudes, olid läinud nii peremees kui Mehukatti, sületäis halge kah, aga suurem osa tööd veel lõpetamata. Kuna juba hämardus, siis eks ta vist selleks korraks jäi kah, küllap hommegi ole päev :o) Aitäh ekskursiooni eest!

Alguspunktist on vihje kaduma läinud, vajab uuendamist.

 1 

Nullis veetsin otsides tükk aega ja peale kõnesid eelmistele leidjatele olen veendunud, et vihje on kaduma läinud. Aga siis tabas mind veel üllatud kuna auto ei käivitunud enam, aku oli ohutulede vilkumisega tühjaks saanud. Ootasin veel pool tunnikest kuni autoabi aitas auto tööle saada ja sain kodu poole sõita.

Mõnus õhtune jalutuskäik.

 1 

Kerge õhtune jalutuskäik hämaras. Hetk enne lõpu poole teele asumist õnnestus ka kohalikule naabrivalvele vahele jääda. Saime kiiresti selgeks tehtud, et me mitte ei vii sinna prügi, vaid seda nähes pigem võtame ise kaasa. Hoiatati ka rebaste ja kõiksugu teiste tegelaste eest, aga meil õnnestus kohtuda vaid mõne üksiku linnuga. Tänud kohta tutvustamast.

 3 

Puhkus sai läbi ja täna pidi algama geopuhkus..kahjuks või õnneks ei jäänud aga tähtsa uudisteagentuuri teade värskete uudiste avaldumisest märkamata, olin siin ju sel suvel juba paar korda käinud, sain nii korstnapühkija kui sõiduõpetaja, kuigi ma neid ei otsinud, aga mitte sõnumit, mis mind kuhugi edasi aitaks. Viimane Priidu logi hiljuti pisut lohutas, et vähemalt ei olnud mina totaalselt lugemisoskamatu, vaid uudised olidki vahepeal vähe vildakad.

Niisiis ei tulnud tänasest "puhkuse" võtmisest midagi välja, väikese kavalusega ja varjates loodetavasti nüüd lõpuks väljaloetavate uudiste aimatavat sisu meelitasin päeva toas veetnud teismelisegi (kes hommikul ilmselt juba pisut rõõmustas, et lõpuks ometi läks ema tööle ja ehk saab lõpuks läbi see metsas hulkumine..) endaga kaasa.

Kui prügi mahapaneku keelu koht on suurte trükitähtedega kirjas, siis on sellest ikka palju lihtsam aru saada.. Laps vaatas altkulmu ja kahtlustavalt kaarti ning tegi korraks nägusid, aga kui varsti mõne meetri lähedusest kits meid ehmatas, läks matkasamm kohe palju reipamaks. Isegi kommentaare nagu ilus ja lahe jne tuli kuuldavale. Kihvt konteiner tegi tuju eriti rõõmsaks, laps tegi isegi ettepaneku tagasi teist teed minna.

Aitäh peitjale vahva matka korraldamise eest.

Prügi õnneks ei näinud

 3 

TASS on volitatud teatama: uusi uudiseid prügi mahapaneku keelamise kohta saab lugeda iga päev.

 2 

Luikede ja kuldnokkade juures oli valik, kas minna mitmetasandilist uurima või siis võtta see aare ette. Kuna see tundus rahulikum, siis jalutasin nulli. Nii umbes pealt poole tunni poleerisin etteantud objekti, aga ei näinud ma seal midagi, mis mind edasi aitaks. Lõpuks, kui olin vajaliku info puudumises täitsa veendunud, võtsin kõne peitjale ja saingi kinnitust, et sealt polnudki hetkel midagi leida. Küll aga sain edasiliikumiseks vajaliku info telefonitsi kätte, lasin kontrolli esimesel katsel roheliseks, vaatasin kaarti ja olgugi et riietus oli rabamatkaks kõike muud kui sobilik, siis mõtlesin ikka vaadata, et kui kaugele lühikeste pükste ja tennistega kannatab minna. Tegelikult polnud midagi hullu, täitsa mõnusasti sai lõpuni välja jalutada, isegi teed ei pidanud väga valima. Tänud peitjale!

 1 

Nullis sai käidud päris alguses ehk siis nägin kõik algse ära. Ja siis jäi asi stoppama. Meeles on siinne täpp juba seega pikalt mõlkunud. Täna lõpuks läksin. Auto jäi maanteele ja läksin mööda "kollaseid torusid". Mingi hetk avastasin end põhikraavi äärest. Päris mudane värk, mitte ei tahaks täna... Veidi uurimist ja leidsingi täitsa asise ületuskoha, metallist ja puha. Edasi oli jalutuskäik pargis. Rabasse jõudes oli see sigakuiv, arvata oligi. Lõpus kükitas üks tegelane, mida see veel siit tahab? Sain siiski logi kirja. Prügi ei jätnud, ei maha, ei mujale, aitäh!

Nullis sai pikalt uuritud, seal ju suurel hulgal informatsiooni, aga koordinaatideks ei õnnestunud sellest midagi konventeerida. Kõne peitjale tõigi selguse, et aparaadil ongi tehnohoolduse aeg kätte jõudnud. Loomulikult jagati mulle lahkelt edasisi eesmärke aga sihid jäeti paraku enda seada. Ega ma kohe tormama hakanud, võtsin kaardi ette ja jalutasin mööda virtuaalseid peatänavaid kenasti kohale :) Tänud väga huvitava Luigelinna tutvustuse eest! ... või oli see hoopis varsete oma?

 1 

Jalutuskäigu eel olin kahevahel kas jätta jalga saapad või ikkagi vahetada kummikute vastu.No läheks ikkagi kindla peale,kummikud jalas oli igati hea valik.Ilmselt oleks ka saabastega pääsenud kuiva jalaga,ainult oleks pidanud rohkem ette vaatama :) Aitüma-täitsa mõnus väike matk!

 1 

Põhjalaiuse viiest numbrist oli järel vaid poolteist, aga „rabamatka“-silt ja kiire kombinatoorika kahandasid võimaluste hulga mõistlikkuse piiresse, ega muidu poleks geokontrolli pommitama hakanud. Rohkem tõenäosus meie poolt enam ei olnud, sest maksimaalsest 20-st võimalikust punasest geokontrollist saime 15 ära teha. Lähenemistee sai hästi valitud, ragistasime minimaalselt ja saime talvist raba nautida. Kena maskeering :) Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest!

 2 

Pika geotuuri käigus ei taha siia pikemat matka tegema tulla. Täna ainult kaks aaret plaanis võtta ja sobis hästi. Null läks ikka natuke aega, enne kui leidsime. N koordinaadist oli ainult kaks keskmist numbrit näha ja neist veel üks poolikult. Mõtlesin juba kelleltki üle küsida, aga Merilin tahtis geokontrolli pommitada. Nagu näha, siis pärast meie 15 mööda lasku sai ta pihta. Kirjutasime pastakaga numbrid üle, mõnda aega vast kestavad. Sõitsime lõppu ja parkisime auto ära. Kohe tuldi küsima, mis teoksil. Vastasime, et lähme rappa jalutama ja sellega oldi nõus. Praegu on hea lihtne jalutuskäik mööda külmunud maad.

 1 

Vanasti oli algus temaatiline. Vanasti oli õhk puhtam. Vanasti oli rohi rohelisem. Vanasti sõideti ühe-kahe hobujõuga. Vanasti olid naised vormikamad ja must-valged. Hea on elada tänapäevas :P
Kui me krattidena Rehepapi käest pääsesime, võtsime selle vana võla ette. Sõitsime nullist hoogsalt mööda, seal olime siin varem juba peatunud, et koordinaat ära kahmata. Täna põrutasime otse kuni enam ei tohtinud ega tahtnud ka. Virutasime kummikud jalga ning hakkasime kand ja varvas sammuma. Ei olnud ei nõgeseid, hullu võsa ega midagi ebameeldivat, vaid puhas rabarõõm. Ei tasu ikka logisid lugeda või kui lugeda, ei tohi lasta neist end ära hirmutada. Oleks võinud juba eelmine kord lõpuski ära käia.
Lõpp oli vahva, meile meeldis. Kogu teekond oli mõnus ja hõlbus. Aare ka hääs korras. Pimedas oleks veel lahedam olnud, aga vaid aare, mitte teekond. Täname Triinu ja Hannest toreda aarde eest! Prügi ei pannud, ent kaasa polnud teekonnalt samuti midagi haarata. Hästi tehtud!

 2 

Nullis leidsin vajaliku kiiresti. Panin siis punkti GPSi ja selgus, et see keset sood. Hakkasin siis lähenemisnurka valima. Ühe sellise leidsin, kus polnud vähemalt kaardi järgi vett tähistavat sinist riba ees. Parkisin siis auto ära ja vaatasin et ei midagi hullu. Üle põllu, veidi metsa, natuke sood ja olengi kohal. Hakkasin astuma, optimist nagu ma olen. Vähemalt ilm oli ilus. Varsti aga selgus, et põld oli nii vesine, et pidi hoolega trajektoori valida, et mitte ära uppuda, mis siis veel soos saab. Metsa serva jõudes selgus, et seal siiski on kraav, lihtsalt kaardil pole. Liikusin piki kraavi ja leidsin üle kraavi pikali oleva kase. Sellest õnnestus isegi kuivalt üle pääseda. Mets oli veidi kuivem isegi kui põld. Sadakond meetrit enne aaret paistis lage väli. Soos ei tähenda sellised kohad reeglina head. Kummalisel kombel paistis seal ka mingeid traktorijälgi. Järelikult päris põhjatu pole. Keksisin siis üle ja saingi nulli. Vesine ju oli, aga mitte nii hull kui põld. Panin nime kirja ja suundusin tagasiteele. Olukord oli nii viimse piirini vesine, et ei julgenud põitki tühjendada, muidu põhjustan veel uputuse. No ei saa aru, mis vägi küll peitjat sellisesse kohta ajab. Igatahes tehtud ta sai. Aitäh peitjale.

Hea, et esimesel katsel meie üritus ebaõnnestus ja loobusime juba auto juures taevasse vaadates. Ka suund oli tol korral vale.
Teisel katsel oli kõik õige - ilm, suund ja ... ;)
Suured tänud! Selline mõnus üllatus Tallinna külje all :)

 2 

Lugesin neid eelnevaid logisid ja lausa hirm hakkas. Nädalaid tagasi üritasime ja valisime suuna, mis oleks küll jama olnud aga õnneks tõusis taevas tookord täis äikesepilvi ja me loobusime.
Nüüd täna valisime suuna, mis osutus küll pikemaks aga pakkus meile tegelikult kauni rabamatka kerges uduvihmas. Oodatud masohhismist sai hoopis autoerootika. Jõhvikad olid valmimas ja aarde lähedal olid samblal hoopis huvitavad marjad maas. Vaatasime neid ja otsustasime, et tegu pole prügiga ja jätsime need sinna. Kõndisime, lobisesime või mõtlesime oma mõtteid. Ootatud raskest retkest saime hoopis naudingu oma lemmikmaastikul.
Kindlasti FP ja suured tänud peitjale!

Ootamatud rabaviljad

01576

Lähenemistee oli küll veidi vesine, kuid see ei seganud sugugi. Tänud!

 3 

"Masohismi hellad käed" on selle konditsiooni nimi, mis meid täna valdas. Kuidas muidu seletada asjaolu, et muidu pealtnäha ontlikud tegelased suvel sellisesse kohta ronivad. Ja muidugi ikka kõige mahlasemast kõrvenõgesemetsast otse läbi. Jalad kirvendavad veel ka kuus tundi peale kogu mahlase silo läbimist. Seal kus kõrvenõgesed lõppesid sain kergemalt hingata ja vajusin maa sügaviku poole. Kiire heide, et käesolnud asjad kuivale pinnale laotada ja sukeldusin sinna turbasse oma jalatsite järgi. Brr...mõnna-mõnna. Edasi olid lilled ja liblikad, linnud ja metsakohin. Tagasitee sai natuke sirgemaks tõmmatud, et sinna turbasse enam ei upuks, töötas... aga kõrvenõgestest sai nüüd sirge seljaga otse läbi lastud, täitsa ükskõik oli selleks hetkeks. Alex aga itsitab ja plaanib uusi karastavaid matku :P.

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Hakkame aga uuesti otsast peale. Uus algus N59 18 53.9 E24 46 06.3, uus kirjeldus, aga vana lõpp. Edu!

 4 

Novat, mõne aardega kohe on nii, et tasub kiirelt peale ilmumist üles otsida ja ära logida, muidu pärast enam mitte ei saa. Olgu see põhjus siis misiganes ta parasjagu on. Umbes nii läks ka selle aardega. Vaat kui hea on, et viitsid vahel õige koha peal auto kinni pidada ja vajaliku info kaasa haarata. Nii igaks juhuks. Nii sai ka siin kord infot ammutatud suure metsategemise kõrval. Oli mets, enam ei ole. Läind üheskoos vajaliku infoallikaga.

Niisiis said need numbrid õhtul ette võetud ja võetud suund õigesse suunda. Oli jah kuskil ka eramaa silt, sealt ei trüginud, vaid ikka viksilt ja viisakalt, sealt kus võib.

Lõpp oli viisakas, prügi tõepoolest ei olnud. Silm puhkas, kõrvad niisamuti. Siia võiks lausa jäädagi, kui vaid neid va sääskesid nii palju ei oleks.

Aga aarde kontseptsioon on vägev. Suisa nii udupeen, et ma siiani juurdlen mõningate selle peendetailide üle. Aitüma!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Põrguvärk. Nüüd on esimene punkt ka ära hävitatud. Lõpp on endiselt metsas ja sinna ta ka jääb, aga algusega peab midagi välja mõtlema, kui koju tagasi jõuan. Seniks kinni.

Karm lageraie käib jah.

Oh jah. Maaomanik leidis, et just nüüd on õige aeg teeäärne mets maha niita. Pidasime igaks petteks kinni - esimene punkt oli vähemalt täna kenasti alles. Raskusaste on nüüd muidugi negatiivne, aga mis sellest, lõpp on see, mis loeb. Vähemalt saab alguses nüüd imestada, kohe usinasti.

 1 

Auto nulli lähedale, kummikud jalga ja teele! Mis seal ikka edasi-tagasi roolitada - (pikad) jalad ju all. Ja nii ta läks: läbi metsatukakeste, uuselamurajooni, raba... Kui päris lõpuks kooperatiivi aedade taha välja jõudsime, oli selge, et Labürindi aare on olulisemalt lähemal kui auto (ja linna-aardeks sobivad jalanõud). Saigi siis kaks kärbest ühe hoobiga ning ülimõnus kolmetunnine päikesematk kollastes kuumades kummikutes loodusest leitud prügi seljakotis kolksumas:)

Lisaboonuseks sai lähikohalik geokaaslane teada, mis toredaid kohti "koduaia taga" leidub.

Aivai, ja aare ju kah - vaat see alles üllatas. Aitäh!

 1 

Prügi maha ei poetanud, küll aga hulga higi. Lõpp oli tore. Tänud seda kanti näitamast.

 2 

Alguspunktis läks kiirsti. Seejärel aga - eravaldus; eravaldus; eratee.... seejärel lõin käega ja sõitsin kohta, kus avalikult kasutatav tee lõpppunktile kõige lähemal oli. Sealt siis mööda põllu äärt metsa, üle kraavi ja loomaradu mööda aardeni. Täitsa tore jalutamine oli, aitähhid!

 1 

Kuna tegu kodulähedase aardega siis ei tahtnud kohe kogu aaret ära teha, et ikka oleks mitu päeva asja ümberkaudsetesse metsadesse. Nii sai ühel päeval nullist lõppkoordinaadid võetud ja nüüd paar päeva hiljem siis aarde enda juures ka ära käidud. Oli väga mõnus jalutuskäik ja üldse igati tore aare. Tänud peitjale.

 1 

Sürr, kapid metsas ja juba aastast 2009. Liidavad või jagavad, seni mitte midagi ja neid on metsa all nõnda palju. Edasine rabane maastik toreda peidikuni oli hea tatsamine mändide all, olid rajad siia ja sinna. Nähtud ATV rada võiks küll mujal asuda. Aarde saime kätte ja kirjapulk oli ka õnneks kaasas. Tänud peitjale.

 2 

Kuna oli suht sarnane variant minna mitmest suunast, siis valisin ühe variandi välja ja Krista leppis olukorraga. Auto jätsime autoga sõidetavale teele ja asusime varvast ning kanda aarde poole ajama. Selline omamoodi raba oli. Mingid rajad läksid, aga suht keeruline oli nende suunda ja mõtet taibata. Alguses meenutasid rajad Virumaa mõisnike teid: iga mõisnik rajas tee oma mõisast rannani. Siin olid rajad igast majast rappa. Keset raba olid ilmselt loomade rajad, sest nad kulgesid umbes ringselt, nii et rabast välja ei saaks. Inimestel vist rabas selliseid ringradu pole.
Päris aarde lähistel oli keegi atv-ga sõitnud. Selle jälgi oli kurb vaadata.
Aga aare meile meeldis! Meelitasime teda terve hulga pastakatega ja peagi saime nimed kirja. Aitäh!

Tegemist oli täieliku pettusega - lubati ostlema viia ja siis tegelikult hoopis mingi rabamatk?? Väga kahtlane lugu. Igatahes leitud me selle aarde saime, mõnusa teostusega asi. Raba ja rajoon olid väga mõnusad, aga matk võttis mõne mehe nii läbi, et ostlemiseks kohe üldse jaksu ei jätkunud :D Aitäh aarde eest!

 2 

Liis tahtis kangesti Ülemistesse ostuööle minna. Mina aga taipasin kaval olla ning olin lahkesti valmis temaga shoppama minema, kui paar aaret ka saab. Esikeseks aardeks sai mõnus matk valitud. Enne uurisin peitja käest, et kus kandist see kõige parem läheneda on sinna. Anti juhtnöörid kaasa ning kand ja varvas läksime jalutama. Kui olime umbes poole peal, tuli kaugusest küsimus, et palju veel? Vastasin, et umbes pool on minna. Niiiiii palju. Miks sa ei hoiatanud? Eee. Kus mina pidin teadma? :D Kohale me jõudsime igatahes ning urgitsesime teatud kohas, et logi kirja saada. Äge värgendus sinna veetud, tänud jalutuskäigule kutsumast!

See oli päeva põhiüritus. Lootus, et kummikuid vaja pole pidas paika - no nii 90% :) Tee oli ilus , kuniks keegi oli vägisi üritanud traktorit uputada ja sellega ilmselt ka hakkama saanud. Kogu seda laga vaadates, mis järgi jäi. Vanal ajal on inimesed ehitanud palkidest tee, nüüd tulevad uue aja inimesed ja keeravad ka palktee segi lisaks pinnasele.... Väga veider. Kraavile oli kenasti sild installeeritud ja puha. Hea töö. Kohapeal oli töö kiire ja tulemus eeskujulik. Nagu keegi mainis, et geopeitureil tuleb tihti p... kaudu hambaid parandada ja pesumasinale trumlit teha peedist - no nii umbes oligi. Vaatad allapoole, näed halli massi , vaatad ülespoole , "bunch of ass...s" .... korporatsioonireeglid. Prügi ei viinud, ei toonud , aitäh ajusid sirgendava matka eest.

Jalad olid küll tööpäevast hirmus väsinud, aga kuna Carolys ja Sander olid mõlemad väga entusiastlikud minema, siis ei saanud ju mina nõrgem olla. Kummikud olid head kaaslased, sai julgelt astuda. Hea, et seal sai ära käidud enne kui võss on roheline ja sääsed pinisevad. Täname!

Mida õhtuga teha kui pidu on läbi ja koogitükk või kaks on juba ära söödud? Kirjutasin Annile, et kumps jalga ja 3.0 maastikuga pisikesele järele. Palju veenmist ei vajatudki ning varsti võtsin nad auto peale. Sander oli nägija. Ragistasime ja plärtsusime end kohale mööda ühte teed/sihti ning tagasi vajusime mööda natukene teist rada. Aitäh õhtuse trenni eest!

Tegime pisikese jalutuskäigu. Mina ei saanud küll aru, kuidas lõpp algusega või aarde nimega seotud on, aga samas on sellel mingit tähtsust? Mõnus jalutuskäik ning lahe lõpp. Mulle meeldis.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Täna sai siis see aare ettevõetud. Tütar tahtis kaasa tulla. Küsisin kas rabamatkaks valmis, tuli vatus"JAH". Siis läksimegi. esimesse vahepunkti jõudes ta juba magas, mis siis ikka koordinaadid saadud pöörasime suuam aarde poole. Auto pargitud sai võetud vesine matk aardeni. Säärikud olid väga abiks! Leitud ta sai, tütrel rõõmu kui palju kui aare ennast näitas. Tänud peitjale juhatamast ja sellist vahvat teostust näitamast.

 1 

Läksime nulli, hankisime koordinaadid, lõime gepsu ja siis tuli mul ka meelde, kus aare tegelikult asub. Kõht oli tühjavõitu ja kellaaeg hiline, seega jätsime järgmiseks korraks. Lisaks soovis Vaiki nüüd juba veidi paremat riietust kui tibilik linnarõivas.

 3 

Kui aare avaldus, siis alles põõnasin voodis. Ärgates tekkis isegi väikene kiusatus sinnapoole sõita, sest avaldumise kellaaeg andis alust arvata, et georahvas juba tööl, lõunani veel aega ja kes see aprilli lõpus ikka puhkab. Kiusatus kadus pärast hommikusööki kui keegi oli suutnud juba geokontrolli näppida. Õnneks kehv ilm soosis ka minu koju jäämist. Kajaliisi õnnitlus suveseiklejate suunal ehmatas aga ära ja võtsin kiiremas korras ikka päevakavva. Nullis toimunud peatus möödus väga kiiresti. Sellele järgnes aga pikk mõttepaus, et kust ma nüüd siis lähenema peaksin. Tavaliselt tuleb rabasse lähenedes otsida kohta kust saab üle laia peakraavi või jõe. Siin tuli aga uurida, et missuguse maja juurest ma nüüd minna võiksin. Panin ühe loogise punkti paika aga eratee märgi järel lõin põnnama. Järgnes uus mõtete kogumine. Istusin autos ja proovisin kaardilt paremat kohta leida. No ei olnud ühtegi teist paremat. Kujutlesin ennast külalise rolli ja jätkasin sõitu esimesesse väljavaadatud punkti. Leidsin ennast täiesti sobilikust parkimiskohast. Igaks juhuks viskasin geopaberi armatuurile, lükkasin jalga kummikud ja alustasin matka aardenime suhtes üsna ebardlikust paigast - labürindi prügilast. Kiiresti sain aru mida suve eripärade all mõeldakse. Praegu oli tõepoolest viimane mugav aeg. Jalas olnud kummik tegi ka matka palju mugavamaks. Tennistega oleks ka hakkama saanud aga nüüd sai tuimalt igast kraavi läbi tormata. Rabas oli kohati tunda veel ka jäist mättaalust, mis keharaskuse all pooleks murdus. Lõpus olev konteiner sobis sinna väga hästi. Kaugelt nullile lähenedes tekitas väikest kõhedust. Tagasitee läksin mööda kitseradu ja lõpuks sattusin ka lintidega märgistatud inimrajale. Aitäh peitjale väikse rabamatka eest!

Jalutuskäik rappa sujus sekeldusteta ja toreda logiraamatu hoidja leidmine samuti. Täname!

 1 

Sellel jalutuskäigul sattusime omadega ikka täitsa rappa. On´s professori härral nüüd närvid siis tõesti nii krussis, et kohe sellisesse kohta ära eksis. Igatahes oli meil hea meel, et "viimasel hetkel" sai ära käidud ja kindlasti õnnitleme suviseid aardeotsijaid. Tehtud!

 3 

Puhkasin parasjagu jalga Matemaatilise mõistatuse juures Mihklit oodates, kui telefon tegi piiks-piiks ja Mariannelt tuli sõnum, et meie tänase päeva teekonnale on tekkinud uus aare. Täiesti ebatavaline päev, sest tavaliselt nii ei juhtu. Ikka lisatakse uued aarded just külastatud kohtadesse. Kui Mihkel saabus, siis andsin ka talle selle üllatava sõnumi edasi ja muidugi lisandus see punkt meie päevakavva. Kimasime siis oma ratastega punkt punkti haaval Luigele lähemale ja kui Mihkel tegi Tundmatu aarde juures veeprotseduure ning ütles, et uus aare on veel pool palli keerukama maastikuga, siis tegi see mind veidi murelikuks. Minu kaasavõetud varustuses kummikuid polnud. Uskusin hea õnne peale, et kui hull see rabamaastik ikka olla saab. Noppisime aarde alguspunktist järgmise punkti koordinaadid ja asutasime end rabaga tutvust tegema. Täitsa sõbralikult võeti meid vastu. Varbad sain märjaks, aga muidu oli igati tore ja vahva retk. Suured tänud peitjale väga hea ajastuse eest!

 4 

STF 13:09 Tundus uskumatu, et just täna täpselt meie teekonna peal avaldub uus aare. Kuna nägime ühte rohelist kontrolli, siis ei kiirustanud. Tundmatu juurest tulime rahuliku tempoga kohale. Numbrid gepsu ja siis lõpu poole, igaks juhuks tegime kontrolli ka. Ma panin kummikud jalga, Maris tuli saapaga. Ootasin maastik kolme, aga see oli pigem 2.5. Samas praegu võis olla kergem ligipääs, kui muudel aastaaegadel. Aarde juures mõtlesin, et miks nii vähe inimesi vabal päeval uut aaret otsib. Maris valgustas mind teadmisega, et täna on nimelt esmaspäev. Koolivaheaeg on mu ajatajule laastavalt mõjunud :) Aardeid otsides on minu jaoks alati nädalavahetus. Aitäh!

 9 

Uimerdasin hommikul tükk aega kodus enne kui avasin geopeituse lehe eesmärgiga Tõenäosusteooria veelkord üle vaadata, mille geokontrolli eile hommikul roheliseks ei saanud. Seejärel vaatasin rahulikult Järvamaale peidetud aarde üle ja seejärel selle siin. Ühel hetkel meenus, et täna on ju tööpäev. Hmm, kui suur on tõenäosus, et kiirreageerijad pole hommikust töö-/kooliteed siit läbi painutanud? Või et mõni kiirreageerijatest korraks töölt vehkat ei tee või, et kellelgi veel peale minu puhkus on? Ilmselt on logiraamat juba pooltäis... aga... äkki seekord veab?! Davaika, kiirelt riided selga ja minekut. Enne linnast väljumist märkasin enda taga sinist Škodat, mille kohta logidest on meelde jäänud, et selline isend Liisile ja Madisele kuulub. Veidi enne Luiget kadus see ähvardav oht mu tahavaatepeeglist ning sain jälle rahulikult hingata.
Nullis tegin kiirelt ühe punase ja ühe rohelise kontrolli ja valisin oma arust parima lähenemistee. Lõpu poole jalutades refreshisin mõned korrad GP lehte, et kas juba on logisid või geokontrolle juurde tekkinud, aga siin valitses vaikus. Alles siis vaatasin ka esmakordselt aarde raskusastmeid ja silte - rabamatk! See oleks küll nõme kui nii vähe enne lõppu valede jalatsite tõttu teekond pooleli jääb. Jõhkralt palju kitsepabulaid ja -jälgi oli ka valitud teel, nii et olin peaaegu valmis metsiku Bambi-karjaga kohtuma. Lõpus oleks võinud vähem nina telefonis passida, oleks sirgjoonelisemalt tünni juurde jõudnud.
Jupstükk ise on täitsa lahe, sobib hästi keskkonda ja kohe on selge kuhu tuleb sõrmed pista, et logirull kätte saada. :) Paberit lahti harutades oli juba päris põnev, kas keegi jõudis ette või mitte. Seekord sain kell 11:08 nime FTF reale kirjutada. Pärast nautisin veel 15 min päikest ja ootasin järgmisi leidjaid kuid ühtki hingelist välja ei ilmunud. Tänan väga! :)