Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sadamast põhja poole viib teid Haldja tee. Tee ääres näete ehitist, milletaolisi on saarel palju. Saare lõunatipus isegi nii palju, et ehitiste vahe on vaid loetud meetrid.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
väikesaar (1), seened (1), mahajäetud_ehitis (1), lumega_raske (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC76Y8G
Logiteadete statistika:
83 (100,0%)
0
3
1
0
0
0
Kokku: 87
Viimane aare täna siin. Maha jäi kõvasti veel aardeit. Tuleb tagasi tulla. Aare oli täitsa loogilises kohas. Aitäh!
Geoloogil oli seegi aare kunagi juba leitud, aga kuna mälestus toonasest otsimisest oli veidi tuhmunud, ei pidanud ta paljuks siingi käsi külge panna. Vaatasime siit- ja sealtpoolt ning lõpuks oligi just geoloog see, kelle silm õiges kohas peatus. Aitäh peitjatele!
Selle ehitisega läks küll lihtsalt, tänud aarde eest!
Teine päev päikselisel Naissaarel algas meil rattasõiduga lõunas asuvast Külalistemajast saare põhjapoolsematele radadele. See mõnus drive-in jäi teele ja tegime kiire peatuse. Aitäh aarde eest!
Esmalt suure hooga ikka kõige sügavamasse urgu ja siis logima. Tänan peitjat, aardega kõik korras.
Mööda Lõunarada kõndides vahepeal metsas ei olnud levi, nii et keskosa aarded jäid otsimata, aga Argo juurde sain suuna kätte ja otsima ei jõudnud hakatagi, koht jäi lihtsalt ette, leitud-logitud. Aitäh peitjale!
Meil oli päris mitu varianti kaalul, kuidas geopäeva peale kõhukinnitust Külalistemajas edasi jätkata. Külalistemaja jalgrattad langesid ära, kuna nii pikk tuur ümber Naissaare oleks nendele liig olnud. Siis pakuti meile varianti minna tunni aja pärast saaretuuriga põhja ja sealt jala tagasi tulla. Kuna me ei tahtnud seda tunnikest kaotada, valisime viimasena variandi minna sadamasse ja võtta sealt rattad. Nii meie ümber saare sõit sealt algas ja Argo aardega. Aitäh peitjale!
Vahepeal olime oma toa Külalistemajas välja vaadanud ja väikse supiga keha kinnitanud. Seejärel sadamast rattad hankinud ja siit meie rännak põhjatipu poole alguse saigi. Tänan.
Peale paduvihma käidi välja idee sõita kastiautoga mööda Naissaart ringi ja aardeid noppida. Meil oli algselt plaan saart vallutada ratastega, aga otsustasime siiki autosse ennast pressida, nii saab ju tunduvalt vähema vaevaga ja suurema ning toreda seltskonnaga koos aardeid otsida.
Keldri kõrval tehti peatus ja need kellel aare veel leidmata hüppasib välja. Karlil õnnestus aare leida, samal ajal kui ülejäänud veidi teistest kohtadest vaatasid.
Valisime Ingega oma talgutööde paigaks Naissaare põhjasosas oleva puhkekoha, mis võimaldas kenasti ratastega sinna suunas sõites ühtlasi ka teele jäävaid aardeid noppida ja Nargö vahepunkte külastada. Mõned sadamale lähevad jätsime hetkel vahele ja alustasime hoopis Argost, mis vaid mul leidmata oli. Tormasin ilma pikemalt mõtlemata ühte kohta, oma veast aru saades leidsin siiski aarde sealt kus ta ilmselt ka olema pidigi. Aitäh!
Kringel söödud pakuti välja plaan minna saare põhjaossa aardeid korjama ja seda kohaliku transpordiga. Kuna ma teadsin, et minu jalad sinna lõppu jooksmisega kindlasti seekord nõus pole, oli see pakkumine vägagi teretulnud. Kaks sees, neliteist väljas ja koerake ka - ma ütleks, et vägagi hea tulemus. Esimene aardepeatus tehti siin. Mina polnud ei kirjeldust, vihjeid ega asukohta vaadanud ning ronisin kohe sisse (ma ise ka imestan :D), et niikuinii on sees. No vat. Seekord sain kuulda "Juba leitud!" hüüet hoopis mujalt. Aitäh!
Tegelikult oli plaan ratastega Naissaare põhjaossa sõita. Eks seepärast sai ka just ratastega saarele tuldud, et pikkasid otsasid natukene kiiremini läbida oleks võimalik. Pärast ärategemist sai varjualuses aga head ja paremat söödud ning ka joodud (Nutella viin, nämm-nämm :D), plaane tehtud ja arutatud, mis päädis sellega, et tekkis võimalus autokastis sõita Naissaarel ringi.
Kui paduvihm oli järgi jäänud, siis oligi paras aeg liikuma hakata. Autos oli meid palju. Roolist hoidis kinni Rainer ja shotgun oli Sigrid. Kastis said istekoha Paavo, Marje, Henri, Elena, Mirtel, Chaky, Krissu, Kristjan, Loona, Merike, Herki, Inge, Marko, Maire ja ma ise. Ehk siis 16 inimest ja 1 koer.
Esimeseks peatuspaigaks oli Argo. Täpselt keldri kõrval tehti peatus. Need kellel see veel leidmata, said otsima minna. Ronisime meie Mairegagi siis kastist välja. Seni kuni teised otsisid aaret valest kohast, jäi mulle üks maskeering silma. Seda näppides ilmuski aare välja. Minu õnn või siis õnnetus oli nüüd siis kõigi soovijate nimed mikro logiraamatusse sisse kanda. See edukalt sooritatud, võisime kõik kasti ronida ja edasi sõita. Aitäh!
Naissaare viies ja siit algas kukeseente uputus - esimesel päeval süda valutas, sest üks kukeseen ajas teist taga, aga mul ei olnud mitte ühtegi kilekotti ega anumat, millesse neid korjat. Sõbrale oma südamevalu kurtes sain soovituse metsa alt plastprügi otsima hakata või vitstest korv punuda.
Jah, tõesti on neid ehitisi siin saarel rohkelt, mõnesse tuli sisse minna (loe: aardeleid nõudis), mõnesse võis sisse minna (loe: puhas uudishimu nõudis). Peidukas oli kaugelt sedastatav.
Ratastega tegime siin esimese peatuse logimiseks. Kuni rattad aaret valvasid, lipsasime meie mere äärde. Tänan.
Oh, Naissaar, lõpuks ometi! Nii palju olen vanematelt ja Kaupsilt kuulnud kiidusõnu ning näinud pilte, kuid endal pole kunagi olnud võimalust minna. Mõni päev tagasi sõbranje küsis, et ega ma ei tahaks temaga sinna avastusretkele minna. Loomulikult tahtsin (kui ma palju-palju aardeid leian). Hommikul sättisime end uhke auriku peale ja reis võiski alata. Kogu reisi vältel oli selline ebaeestlaslik hõng: inimesed olid nii-nii sõbralikud, tulid ise juttu ajama ja küsisid, kas soovime ehk pilti teha. Samuti pakuti võimalust käia kaptenisillal.
Naissaarele kohale jõudes panime kohe ajama ja võtsime suunaks selle aarde. Lähtusin GPS-ist, sest nii interneti- kui ka telefonilevi olid üpris nõrgad. GPS näitas vähe mööda ja nii ma tuulasin seal valede georadade peal. Liiga kaua läks aega, kui aare tuli välja sealt, kust otsimist oleks võinud alustada. Aga no mis sa teed.
Leitud ja logitud, tänud! :)
Minipuhkus lastega Naissaarel muinastulede öö raames ja möödaminnes ka mõned aardeleiud.
See aare on tõesti selline draivin. Ei saanud õieti pidamagi kui juba Annal oli purk pihus. Need pehme liivaga teed ei ole tõepoolest ratta jaoks kõige mõnusamad, aga õnneks siit edasi põhjatipu poole läheb tee paremaks. Täname aarde eest!
Leidsime tagasiteel sadamasse. Et need teed ka nii liivased peavad olema. Ja ohtralt liivahunnikuid oli tee ääres ootamas. Ei teagi mida. Igatahes aare oli korras ja sellega meie tore geopäev lõppes. Aitäh!
Ega ma täpselt aru ei saanudki, mis ehitisega tegemist. Aga see ei takistanud aarde leidmist, mis tuli välja küllaltki lihtsast ja loogilisest kohast. Aitäh!
Et kõik ausalt ära rääkida nii nagu oli, pean alustama sellest päevast umbes kuu aega tagasi, kui meil töö juures infotunnil teatati, et selle aasta suvepäevad toimuvad Naissaarel ning uuriti kas kellelgi on traditsiooniliseks öömatkaks mingeid ideid - mille peale mina siis, ilma pikemalt mõtlemata, nagu mul kombeks on - kääksatasin: GEOPEITUS! Ülemus, kellel oli ilmselt mingi udune arusaam olemas, mida see endast kujutab, oli kohe nõus ja mis teistelgi siis enam vastu vaielda on - nii saingi mina omale kohe lisaülesande korraldada meile siis öömatk koos Geopeitusega. No tore lugu küll! - mõtlesin 15 minutit hiljem oma laua taha potsatades...mis ma endale nüüd kaela tõmbasin. Öömatk (ma pole varem kunagi öömatkal käinud) Naissaarel, kus ma pole kunagi varem käinud ja ei tea maastikust halligi ja karjatamiseks suur kari mugusid - kes ei tea Geopeitusest mitte halligi. Kiirelt vaatasin, kas Naissaarel üldse aardeid on - huh, vähemalt sellega on korras, aardeid on seal piisavalt. Ööbimispaik teada, hakkasin siis meile Geotuuri planeerima - Nargö jätsin heaga kohe kõrvale, lisaks jätsin esialgu kõrvale ka teised multiaarded ja mõistatused, ning keskendusin tavalistele - sest neidki oli ümbruskonnas piisavalt. Leidsin, et kui teha umbes 12-13km pikkune ring, peaks olema võimalik leida 15 aaret - piisab mulle endale ja kindlasti ka kõigile töökaaslastele. Järgmine mure oli, kuidas töökaaslased aardeid ja ennast kaardil näeksid ja otsida saaksid - kindlasti ei eeldaks ju seda, et kõik või isegi mõned hakkavad endale gc lehel kontot tegema, et saaks kasutada gc äppi või Locust. Järsku turgatas mulle pähe, et Geojaanil oli ju juttu Sookolli veebilehest - natsa googeldamist ja tudeerimist ja leidsin, et Super! Täpselt seda mul vaja oligi. Kui teha seal geotuur valmis ja seda linki jagada, ei pea keegi kuskile sisse logima, aga näeb ilusti kõik vajaliku ära. Nädal enne üritust saatsin ka lühikese mänguõpetuse kirja teel laiali (mida loomulikult keegi väga lugeda ei viitsinud nagu pärast selgus)ja tegin aaretsest parerile tabeli, kus olid kirjas suurus, raskusastmed ja vihjed, et ei peaks koguaeg ninapidi mobiilis passima (lisaks selgus ju ka mingi aeg see, et ega Naissaarel mobiilileviga just väga hästi pole...) Kohapeal tundus, et õnneks huvitatuid äkki väga palju polegi, aga siis tekkis ülemusel geniaalne mõte, et selle asemel et alustada öömatkaga traditsiooniliselt kell 00, lükkame alguse kaks tundi varasemaks ja tulemuseks oligi see, et peaaegu kõik olid huvitatud, välja arvatud väikeste lastega tulijad - oeh. Oma lastele seletasin, et kui nad just ei taha tulla meiega kaasa ja hommikuni võsas ragistada, siis peavad nad umbes tunni aja pärast ise leidma tee tuppa ja voodisse - ei mingit probleemi, saab tehtud! Kogunesime siis kell 22 ja jaotasime ennast kiirelt kolme tiimi. Esimesse läksid need kes teadsid, et nemad otsivad üles ainult 5 lähimat aaret ja pikemale ringile kindlasti ei tule, sest tahavad ka muude öiste tegevustega hiljem tegeleda. Teise tiimi koondusid kokku kõik meie noored ja tugevad kutid ning mina, ülemus ja kõik teised ülejäänud moodustasime siis kolmanda tiimi. Iga tiim valis oma marsuudi, ning minema hakkasime 10 minutiliste intervallidega. Kaks esimest panid siis minema ja meie väljusime 22.30. Etteruttavalt mainin ära, et meie retk kestis täpselt 5 tundi, tagasi jõudsime kell 03.30, meie tiim leidis 11 aaret, 2 jäi leidmata ja 2 ei jõudnud otsimagi. Meie parim tiim - Novarc2, mis koosnes noortest kuttidest, kes olid 100% mugud - noh...nemad leidsid üles 13 aaret :D Täpsemalt siis juba iga aarde juures...
Öömatka kümnes aare. Rooste juurest siia oli päris pikk tee, aga õnneks oli rada mõnus ja ei pidanud enam okastraatidest teetõkkeid läbima. Nullis juhatas gps meid natukene valesse kohta aga mul oli aimdus olemas, kus aare ennast peidab ja täpselt seal ta oligi! Tänud peitjale!
vägevad keldrid ikka, vähemalt nemad mäletavad aega, kui saarel oli kõrgkultuur enne kõige valgustunumat nõukogude kultuuri. Aitäh aarde eest.
Miks on peaaegu alati nii, et otsimist alustan valest kohast? Peale edutuid katseid nägin ilmselget. Tänud peitjale aarde eest.
Logiraamatul oli ainult viimane leht tühi. Lisasin juba igaksjuhuks uue logiraamatu aardesse.
Magamiskotid ja muu üleliigse olime hommikul selle aarde lähedale metsa alla sokutanud, et ratast veidi kergemaks muuta. Enne ööbimispaika jõudmist otsustasime selle aarde veel ka ära noppida. Kiire leid. Täname.
Soovitasin kohe laagriplatsi lähedased aarded viimaseks jätta. Optimistina arvasin, et kui me esimese päevaga kogu saare puhtaks teeme, siis jääb vähemalt paar tükki hommikuks ka, et päev kirja saada. Reaalsus oli aga see, et lõunasse me üldse ei jõudnudki veel. Vähemalt oli minu prognoog parem kui Kaupo oma kes arvas et meil võib kuluda saare puhastamiseks 2,5 päeva. Kui me nulli jõudsime, ei jõudnud ma veel rattalt mahagi kobida kui Merle juba karbi peidukast välja tõmbas.
Tänud.
Päeval sõitsime mööda ja otsustasime õhtuks jätta. Õhtul kohale jõudes ütlesin, et kuskil siin on aare ja järgmisel hetkel oli Merlel käes.
See käis kiirelt. Esimene roheline täpikene Naissaarel olemas :)
Miki jäi minust veidi maha ja ma kepsutasin kiirelt nulli. Leid tuli kiirelt, nimed kirja ja edasi. Aitäh!
Üks tops, üks tops veel
Üks tops on jäänud veel
Siis on saarest siiber ees
Ent rõõmus meitel meel
Just nõndaviisi sobinuks siin sulnilt laulda. Ja hakkaski meie kuulsusrikas saarekülastus läbi saama. Oma 18 km jalutust nii umbes 4 tunni liikumisega nagu nutiföön koos Endomondoga arvab. Kõik 15 plaanitud aaret said leitud, suhteliselt kerge vaevaga lausa. Aega jäi õige pisut ülegi, sest põhjapoole viimase kolme aardeni ja no muidugi Nargöt me isegi ei üritanud vahele pikkida. Aega oli nii palju, et siit lahkudes üritasime 15 minutit ka Terra Feminiarumit leida-välja kaevata. Ei leidnud, aga õnneks kolleegid taastasid selle pärast meie lahkumist.
Tänud selle aardesaju tekitajatele! Oli meeleolukas ja sportlik päev looduses ja merel. Naastes hakkas laevas korralikult sadama, aga siis saime juba kaitsvatesse autodesse ja hiljem tuppa tähistama. Laevas saime kaptenisillale ja ajasime pool teed kapteniga meremehejutte. Aitäh - kõige eest! Seegi aare korras.
Liiga palju seeni! Mõni rändas hiljem pannile ka. Aitäh!
Päeva viimane. Marje ja Paavo läksid siit edasi veel Terra olemasolu kontrollima, meie lonkisime peale nimede kirjapanekut otse tagasi sadamasse… Et seal taas kaaslastega kohtuda ning suunduda edasi üheskoos õhtut lõpetama :). Oli mõnus tripp, aitäh toredatele kaaslastele :)
Jõuame? Ikka jõuame! Laeva lahkumiseni oli veel parajalt aega, et ka selle karbi juurest läbi minna. Carolina ja Aare otsustasid aga sadama juurde ära minna. Neil jäi sinna niikuinii veel ka teine tol hetkel taastamata aare kõrvale paremaid aegu ootama. Meie panime aga kiirelt nimed kirja ja samuti sadama poole. Oli tore päev. Kusagil 18km jalutuskäiku ja paras ports aardeid. Hetkel siis jäi veel otsida ainult Bakbyn ja Nargö, niiet Erko kui sa sinna aardeid peitsid terve selle päeva jooksul, siis palun avalda ka, mitte ära hoia enda teada mitu aastat :) Naissaarele pole kunagi kahju tagasi minna, niiet las aaretesadu jätkub :) Loodan, et on ka veel vaatamisväärsusi tutvustada.
Maša käest pääsenuna väntasime liivas ja kuna liikumine oli suht vaevaline siis silmadel oli aega märgata. Ja märkasid need silmad kollaseid ahvatlevaid seeni :D. Nii kargas Kaja piduritulesid näitamata lihtsalt ratta seljast, eks järelsõitjad pidid seda äkilisemalt pidurdama. Ja nii ikka mitu korda järjest, sest seeni oli siin ikka omajagu. Aga aardeni me jõudsime ja selle logisime, et siis seentejahiga jätkata. Tänud!
Algul vurasime nullist veidi mööda, kuna GPS ukerdas seal metsavahel. Aga no loogika just eriti palju eksivõimalusi ei jätnud. Kohapeal logides jäi ka GPS peitjaga nõusse, et ikkagi sinna tuleks näidata :). Aitähhid!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Leidsime kiiresti! Kahjuks jäi seekord ka päeva viimaseks aardeks.
Päeva viimane leid, klassika. Tänud.
Jällegi olin valmis enamaks, kuid pidin leppima sellega, mis on tegelikkus. Aitäh!
Kiirelt leitud ja edasi kukeseente valdustesse. Tänud peitjale.
See aare oli siis tänaseks sissejuhatuseks. Ja selle piduliku hetke tunnistajaks oli ka üks vihmapilv. Aga õnneks ta pikalt pidama ei jäänud :)
Täname!
Pikalt plaanitud , pigem unistatud saarekülastus sai siis teoks. Loomulikult olid varemlubatud kuiv ilm asendunud vihmasega, ja vihmapilved, mis pidid kulgema kaugemal liikusid päeva alguses just siit mööda. Vaatamata sellele oli saar täis trafficut, sest eri seltskondades saabus hommiku rahvast palju. Ka siin pidime oma tegevust kohandama tulenevalt sellest.
Eks ta ole. Saime jälle kokku - kes otsis aaret, kes mustikaid. Aare ise - noh jah. Aga eks kogu see asi ole sihuke - imeline - seal. Panime nimed kirja, istusime hulk aega, pidasime plaani - kaks tundi vaja veel surnuks lüüa. Aga toime tulime. Aitüma peitjale ka.
52
Mihkel tõi isaga meid purjekaga saarele ning esimesena jäi ette see aardekene. Aitäh!
Kellele see merereis meeldis, kelle mitte... Minule igatahes meeldis :) Kui olime sadamasse jõudnud, tegime väikse söögipausi ja asusime teele. Mmm kui mõnusad mustikad siin olid! Üritasin neid tee äärest võimalikult palju kaasa haarata. Aitäh aarde eest!
Plaanid on selleks, et neid saab muuta. Ja kui üks saar jääb tugeva tuulega kättesaamatuks, siis võib suuna võtta mõnele teisele saarele, nii algas meie seekordne Naissaarde sõit. Alustuseks üks lihtne aare. Leidmine käis meil üsna möödaminnes. Geopeituri nina tundis aardelõhna, gps jõudis vist kah piiks öelda ning käesirutusele järgnes juba logimine. Tänud!
Pühapäevane väljasõit Naissaarele. Kui veel mõni nädal tagasi olin kindel, et ei satu nii pea Naissaarele, siis laupäeval tekkis plaan ja pühapäeva hommikul läksimegi Salmega saarele. Paraku oli laine minu jaoks nii jõhker, et pool teed saarele toitsin kalu ja enesetunne oli väga kehv. Veidi üle kahe tunni kulus ning lõpuks oli väga hea meel kindlal maal olla. See aare oli esimene. Peidukas jäi kiirelt silma varisenud kivide tõttu ning saime logi kirja. Aitäh taas Naissaarele kutsumast!
Kõigepealt minu lugupidamine peitjale, kes peitis kaks aaret Naissaarele ja tekitas põhjuse järjekordselt seda mõnusat kohta külastada. Ei ole lihtne aardeid omada ja hooldada sellistes kõrvalistes kohtades nagu Naissaar, Mohni või hoopiski Keri ja vaevalt need aarded ühekordsed on või jäävad järgmiste külastajate hooldada või lastakse arhiivi, kui nendega midagi juhtuma peaks. Respect, tõsiselt! Paljud ei jõua kunagi sellistesse kohtadesse. Saarele jõudes oli Argo esimene valik, aarde leidsin kiiresti ning seal oli ka Karlo tänane logi ees. Tegin talle hiljem kõne, et Hülkari tulepaak muutus asukoha poolest legaalseks, võtku see ka plaani ning kirjeldasin, kuidas nüüd kätte saab.
Hommikul alustasime perega sõitu. Naissaarele tulles oli laev paksult rahvast täis. Maabudes rentisime rattad ja liikusime esmalt selle aarde juurde. Kiire leid, aitäh peitjale :)
Jõudsin vaevu Keibu matkalt koju, kui sain pakkumise minna Naissaarele jaanipäeva tähistama. Naissaart läheks niisama ka avastama, aga leidmata aarded lisasid asjale põnevust. Saare peal läks osa kambast Hülkari tulepaagi juurde grillima, teine osa (sh mina) tegi väikese tiiru saarel enne sinna suundumist. Esimese asjana tulime selle aarde juurde. Ei tea, kas tegemist on kõige parema peidukaga, sest hetkel pärast ainult paari logi on juba näha lagunemise märke. Aitäh!
Nüüd oli meil lõuna söödud ja veidi üle kahe tunni vaba aega saarel. Meie plaane arvestades, polnud seda just eriti palju. Mingi valemiga õnnestus meil suuremast seltskonnast eralduda ja nüüd panime padavai Argo juurde. Väike lootus ju oli, et tuleb FTF. Kohale jõudes mõtlesime, et otsime nüüd kiirelt selle aarde üles… ei õnnestunud otsida. Geokuhi hakkas kohe silma, krabasime aarde kaasa ja läksime ühte metsa all vedelevasse lohku logima. Nimelt ei tahtnud me jälitajate grupile vahele jääda. Logiraamatust selgus aga, et ei mingit FTF’i. Esimene rida oli juba täidetud.
Me täname!