Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Jõgevamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest. Mõhu ainus oletatavalt ka muinasaja lõpul kasutusel olnud linnamägi asus Kalanas, Otissaare linnamäel. Linnus rajati 11. sajandil. Kindlustuse rajamine võis osutuda vajalikuks seoses 1030. aastal toimunud Tartu linnuse vallutamisega. Kiievi vürsti Jaroslav Targa juhtimisel ette võetud sõjaretkede oht võis olla ajendiks ka Kalanas kindlustatud tugipunkti püstitamisele. Sealne linnus võis püsida kasutusel kuni muistse vabadusvõitluse sündmusteni 13. sajandi alguses. Võimalik et, Kalana muinaskants häviski 1212. aasta varatalvel, kui ristisõdijate röövretk läbis ka Mõhu alasid. Silmas pidades linnamäe asukohta, tema küllaltki tagasihoidlikku pindala ja nõrku kaitseehitisi, pole põhjust pidada Kalana linnust muinasmaakonnas keskset tähtsust omanud kaitserajatiseks. Näib, et linnuse näol võis olla tegemist pigem Kalana ja tema lähiümbruse elanike rajatud ning peamiselt ohu korral kasutust leidnud pelgupaiklinnusega.
Head otsimist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC79QVD
Logiteadete statistika:
139 (97,9%)
3
5
0
0
0
0
Kokku: 147
Siingi juba varem käidud aga ilma logimiseta. Seekord siis täis komplekt. Tänud
Ei osanud oodata selle künka otsast sellist taustalugu. Tänud peitjale siia juhatamast!
Taas üks täitsa tundmatu koht külastatud, metsaaalune oli paksult lilli täis. Aitäh aarde eest!
Siin tuli meelde nukitsamees, sest need metsa hääled olid samad, mis seal filmis. Läksin mööda georada ja lootsin leida kiirelt, aga tuli välja, et liiga kaugelt otsisin. Mail läks paremini ja tal õnnestus aare leida. Aitäh!
Pärast pea kahe aastast paastu sai ometigi rattasadulasse istutud. Väike samm inimkonna jaoks, aga piisavalt suur minusuguse täisealise jaoks. Romet on laialt levinud noorte ratas. Minu jaoks pisut väike, aga jooksud jooksid hästi. Isegi sellisel lauskmaal, mis Põltsamaad ümbritseb. See piirkond on selline, kus kui konn künka taha varju saab minna, on see kohe mägi. Niisiis, mägi. Saage tuttavaks, Mägi.
Nüüd ma siis lõpuks tean, kus oli Mõhu kants (film Malev hakkas kohe kuklas mängima).
Tänan peitmast.
Tavaline jaanuari keskpaik. Lund polnud, oli metsik tuul ning horisontaalselt näkku sadav vihm. Ehk siis taolise aarde leidmiseks parem ikka kui paks lumi. Äge metallist kaart on seal muidugi ...
Tänud!
Tahtsin just loobuda, kuid otsustasin uuesti nullli vaadata. See oli hoopid 6 m teises suunas. Ja kohe ka ta leidsin. Vihjetest oli kasu. Teritaja oli alles aga pliiats jooksu pannud.
Natuke tuli ikka otsida. Värskelt sadanud vihm ei teinud seal mõõsas müttamise üldse mõnusaks.
Aardeni viis mõnus georada ja karp saigi leitud. Lisaks aardele tõmbas meie tähelepanu suur tiivuliste pesa kuuseoksa küljes. Õnneks pesakese peremehi ringi tiirutamas polnud. Aitäh!
Abiks olid varasemad kommentaarid. Ütleme nii, et konnad polegi enne vasta paljast ihu hüpanud. Ühtlasi tiirutas ringi ka maamesilane. Ajaloolised kohad alati vahvad.
Äge koht.Puulehed olid hästi ära maskeerinud aarde. Aitäh!
Vaikne kena kohakene oleks olnud, kui sealt karjäärist meeletut lärmi poleks tulnud. Leidmiseks tuli kirjeldust uuesti lugeda, sest sellist teostust enam tihti ei kohta. Aitäh!
Selline tore paik, oli põhjust küll peatus siin teha ja ringi vaadata. Aare korras.
Tore asukoht ja sai veidike Markole selgitatud mis on linnus ja muinasaeg. Aare leitud ja logitud. Tänud peitjale
Jälle tükike mõnusat ajalugu ja koht, mis kindlasti vääris aaret. Ega karp väga peidetud olnudki, kuid kes seda sealt niisama ikka väga otsimas käik, ju see aare saab rahulikult seal olla ja pea vargaif kartma. Oli vahva, aitäh.
Välitööd tõid siiakanti... no ja mis saab veel mõnusam olla kui lõunapaus aardeotsinguga. Aga, oh häda! Geopimedus on mind tabanud. Nii veniski mu esialgne veerandtunnine plaan pea kolmveerandtunniseks ettevõtmiseks. Ja aare saigi leitud... Jess!!! Aitäh peitjale!
Läks aega mis läks aga kirja sai, vennalekõne abil. Tänud, jälle uus koht.
Autost aardeni oli ilus suvine heinamaa. Pisut otsimist ja karp oli käes.
uulafi aardeid leidsime me selle kahe päeva jooksul päris mitmeid. Õnneks ka selle. Sääski oli palju muidugi, see ei lasknud kohta pikalt nautida. Infotahvel on võssa kasvanud, üldse ei hoolitseta. :)
Auto ei jõudnud hoogugi üles võtta kui jõudsime eelmise juurest siia. Tutvusime pakutavaga ning asusime karpi otsima. Tiirutasin senikaua kuuskede vahel kuni Erko mind leiuhõiskega päästis.
Tänud.
Koht meenutab natuke Lõhavere linnamäe oma olemuselt ja seal ka muidugi aare peidus. Aare on kenasti kuiv ja korras. Vaade ka huvitav ja meeletult sinililli. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Lõpuks! Käisin eile ka, aga katsusin ja kõndisin terve mäe ja nõlvad läbi aga ei midagi. Täna, tänu kaas-geipeituri abile sain vihje ja asukoht tuli nüüd kergesti kätte. Peitsin natuke leebemalt, kui minu eelkäiad olid peitnud. Edu!
Peale seda, kui ma liiga kaua olin üritanud aaret leida, oli küll tunne, et mida muud ikka wabariigi aastapäeval teha, kui lipuvärvi sinise taeva all lipuvärvi mustas mullas mütata, samal ajal silme ees lipuvärvi valge lootus, et ehk ikka õnnestub. Tegin aina suuremaid ringe, mingi hetk saabus abivägi. Kahekesi läks ka liiga kaua aega, lõpuks Kaups ütles, et lähme ära. Siis aga jäi talle aare näppu ja saime rõõmustada, et Maarjamaa oma geopeitureid ikka hoiab :)
Prügikotti aardel enam ümber polnud.
Tänu Riiusaarele kogunes siin olevaid logimata aardeid juba kolme ringis ja see oli üks nendest. Küngas või mägi võis omal ajal üsnagi atraktiivne olla, aga ilma aardeta ei teakski, et siin midagi kunagi on olnud. Aardega kõik korras ja tuli välja täitsa loogilisest kohast.
Aitäh.
25.detsembril 2019, umbes kell 15 oli aare olemas. Kuna oli siia kanti asja ja see aare oli sügisese kontrollreisi raames üle kontrollimata, käisin seda ise vaatamas.
Aare tõepoolest vanakoolikas - mingi jama all prügikotis tops. Kuna tegemist on mu esimese peitmisega, millest ma ka omajagu kogemusi olen saanud (näiteks teadmise et muidu täitsa normaalne känd võib mõne kuuga peale 45-t geopeituri logimist muutuda hunnikuks jamaks), olen ma arvanud et las see aare olla nagu on. Selliseid lihtsaid eduelamust pakkuvaid aardeid võiks minu hinnangul ikka kah olla.
Kuna sel hetkel, kui ma siin vaatamas käisin, ei olnud ma veel märganud, et korüfeed on siia pannud logi soovitusega must kilekott eemaldada, jäi see aardele ümber. Keegi järgmistest logijatest võiks selle tõepoolest kaasa võtta (kui ma varem ise sealt mööda ei lähe). Enne on muidugi vaja aare üles leida :)
Head otsimist!
Päeva viimaseks õnnestus siis üks mitteleid teha. Ma pole kindel, aga karp võib olla kadunud. Ei õnnestunud kusagilt leida normaalsuuruses karpi. Logidest saime aru, et tegu peaks olema vanakoolikaga, et mingi jama all prügikotis tops. Hunniku musta prügikotti me leidsime nulli lähedusest põõsa alt. Topsi koos sellega mitte. Prügikoti eemaldasime loodusest. Ma väga loodan, et kui aare alles on või see taastatakse, siis 2020 aastal ei panda karbi ümber enam kilekotti. Peitjad võiks aru saada, et see ei aita mitte millelegi kaasa. See ei aita aaret paremini peita. See ei hoia aaret kuivana. Niiskus pääseb niikuinii sisse ja tänu kilekotile ei kuiva karp ka ilusate ilmadega enam ära. Lisaks see lihtsalt laguneb looduses ja lendab tükkidena ümbrusesse laiali. Meil ei ole vaja sellist asja.
Sai vist kaarti valet pidi peos hoitud jah... aga käes!
Kuidagi kaua läks selle asjaga, aga leitud ta sai. Tänud aarde eest!
Huvitav koht ja kilekott oli niiske ja märg. valasin tiba vett välja.
Auto jäi tee pervele seisma ja käisin aaret logimas. Tagasi auto juurde jõudes avastasin, et võtmekaart oli jäänud autosse. Kui vahepeal oleks mõni autoga ära sõitnud... Tore. Aarde leidmisega raskusi ei tulnud, tõeline vanakool.
Linnamäed mulle meeldivad. Jooksin kohe mõnudega märjas heinas ülesse mäkke, teised vaikselt mulle sabas sörkimas. Leidsime ruttu, tänud.
Ilus väike linnamägi, tahtsin küll natuke ka rohkem jalutada aga ei viitsinud kummikuid autost tuua. Infotahvel on õnnestunud hästi ära peita.
Siin tegime ringe. Ikka üsna mitu tuli kuni karbi leidsime. Tänud, huvitav koht.
Mind pandi karjääri juures maja ja jäin sinna logima. Sain seal ühele poole ja hakkasi siiapoole astuma, arvates, et kui ma autoni jõuan, siis on poistel juba logitud ja liigume edasi. Auto oli tühi ja lukus, künka otsas kedagi ei paistnud. Läksin neid otsima ja leidsin nad põsast. Otsisid veel aaret. Õnneks enam kaua ei läinud ja saime nimed kirja.
Siin olime natuke pimedad. Lõpuks jäi ka õige asi näppu, tänud.
Käisin aaret vaatamas. Tõepoolest - algsest peidikust ei ole tänaseks enam midagi jäerele jäänud. Ime, et aare üldse minema pole jalutanud. [sookoll] on leidnud aardele uue pesa ja ma arvan, et kui aare seal selliselt püsib, siis võikski ta sinna jääda. Vähemalt esialgu. Aarde koordinaadid pisut muutuvad ja ka võiks raskusastet tsipa peale keerata 2,5-ni
Tänud Sookollile info eest!
Katsun lähinädalatel Otissaare linnamäel ära käia, seal valitsevat olukorda hinnata ja vajadusel muudatused teha...
Tänane masterplaan oli enne tööpäeva algust sõita Tartust Põltsamaale ja need viimased kolm silda ära logida, mis nädalavahetusel leidmata jäid. Ja siis tavalisel ajal tööle jõuda. Ärkasin 4:40, kella 7ks oli Põltsamaa tühi. Kuna minu tavapärane töölejõudmise aeg jääb sinna 10 kanti, siis oli veel aega selle kiire asjaga ning võtsin ette veel 5 aaret.
Tänase varahommiku viimane aare. Ja kõige raskemini tulnud leid. Nullis seistes oli selge, et koordinaadid ilmselt väga täpsed ei ole. Lumi kattis kõike. Tegin paar tiiru nulli ümber ja üritasin leida iseloomulikke peidukaid. Ei midagi. Lugesin logisid, tegin veel ühe tiiru ja üritasin otsida ka vähem loogilistest kohtadest. Ikka ei midagi. Saatsin kirja viimasele leidjale ja küsisin infot. Suurendasin otsinguraadiust ja ühel hetkel märkasin silmanurgast lumest turritavat musta kilekotinurka. Aare vedeles lihtsalt maas lume all. Ilmselt see nii ikkagi olema ei pea. Vahepeal oli ka lelo mulle vastanud aga see ei viinud algse peiduka leidmisele kuidagi lähemale. Vaatasin ringi ja peitsin selle ära nii, et ta sealt jalga ei laseks enam. Koordinaadid võiks olla 58.72555 ja 26.034.
Kokkuvõttes väga mõnus hommikune geotuur. Ärkamine enne viite oli natuke raske aga super ilus talvehommik, 8 leitud aaret ja normaalsel ajal tagasi Tartus tööpostil!
Sel linnamäel ei olnud enne käinud. Kohalikud olid mäe kasutusele võtnud liulaskmise kohana. Minu katse vallutada linnus ja sealne aare avastada seekord vilja ei kandnud. Tulen siia meeleldi uuesti, kui mätas rohelisem.
Õnneks siin kah kaua ei läinud. Tänane viimane. Nüüd kiirelt koju ja kohe edasi koerte kooli. Tänud peitjale
Seekord siis viimane aardeleid. Aeg kiirustab ikka liiga kiirelt edasi, kui vaja ei ole. Suured tänud aarde eest.
Natukene otsimist ja leitud karp saigi. EV J: käepalead ja magneti
Olemas... mäge pole väga olla, aga kui jooksuga minna, siis võtab võhmale küll. Aardesse panin ühe "A" tähe
Mäel käidud ja edasi Kareda karjääri. Tänud peitjale.
Aare tõesti korras ja leitav. Isegi pimedas. Aitäh künkale kutsumast!
Olles alarmeeritud Speedy märkusest, et peidikuga võiks midagi ette võtta, käisin täna olukorda hindamas. Tõepoolest, algsest peidikust ei ole eriti palju midagi järele jäänud :( Ma saan aru, et kõik mis liigub see kulub, aga kõiki asju ei ole ju vaja liigutada ja need ei peaks siis ju ka kuluma. Kuna selle aarde näol on tegemist mu esimese peitmisega, on palju õppida. Tähelepanekut, et selline peidik peab vastu umbes 45 logimist, võtan esimese õppetunnina:)
Tegelikult pole ju hullu midagi - aare on korras ja leitav ning Otissaare linnamäele langev sügis on kaunis. Võimalik, et enne lume tulekut teeme linnamäel aardega mõned ümberkorraldused.
Head otsimist ja leidmist! :)
Leitud teel maisilabürinti. Kohalt võttes ilmusid välja juba järgmised otsijad. Pärast käisime veel suurema kambaga kordusringil. Aitäh!
Sõites kodust Maisilabürindi sündmusele jäi see lausa teele ette. Polnudki siin varem käinud. No lihtsalt nii tore, et Olavi mu kodumaakonda järjest aaretega rikastab! Samal ajal hakkasid labürindi juba läbinud geopeiturid teiselt poolt tulema ja varsti otsisime päris suure seltskonnaga. Lõbus oli ja üles ta leidsime. Aitäh!
99
Arutasime autos, kas linnamäele minnes oleks ehk kummikuid vaja, aga siin oli puha luksuslik eurovärk: muru oli niidetud. Vaade oli ilus, nautisime peale leidu veel tükk aega ilusat kohta ja mõnusat ilma, sest aeg vajas parajaks tegemist. Aitäh!
Sellist kogemust meil veel polnudki..ühed tulid, teised läksid. Otsida saime siiski omaette, künkalt alla tulles tervitasime järgmisi ja siirdusime edasi järgmise aarde juurde. Täname peitjat.
Saime meiegi taaskord kohtuda selle kuulsa vasetahvli seeriaga. Jah need linnusemäed ja rekonstruktsiooni pildid tekitavad alati rahvusromantilise tunde. Kahju, et lembitumehed ennekõike vaid kaitsesõjas tugevad olid
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Anne-Lauri suursündmuselt lahkudes peatusime enne RMK Hundissaare lõkkekohta öömajale suundumist veel siinse, tänase suurkäibe aarde manu. Janar jalutas meile vastu ja soovis jõudu.
Vaade on mäe otsast küll kena, igati paslik linnusepaik. Kui infoga tutvutud, suundusime aaret taga ajama. Oi, me otsisime, mitu minutit kohe. Sest ükski koht ei tundunud aardepeidikuks sobilik või kui oligi, siis ei sisaldanud see pesa jällegi aaret. Lõpuks tuli aare ikkagi välja kohast, mille välistasin, sest seda peidikut kohe peagi enam pole. Erivanakool. Ei teagi, kas enne mitut kümmet tänast otsijat oli peidik peidiku moodi, aga enam küll mitte.
Kena ajaloolise paiga eest tänud! Aare ka korras, aga peidikuga võiks midagi ette võtta (-:
Kui meie linnamäele jõudsime, toimus seal juba vallutusretk. Osad olid nii tegevuses, et ei pannud tähelegi, et abivägi saabus ja logiraamat oli juba liitlaste kätes. Tänud.
Sündmuselt suundusime edasi,siin tegime esimese peatuse.Üks tiim oli siin usinalt juba tuhnimas.Ingrid tegi siin kiire töö,nimed kirja ja Põltsamaale.Tänud tutvustamast!
Kui me 3 autoga aarde lähedusse jõudsime, siis oli 2 autot juba meie ees ja enne äraminekut jõudis veel 2 autot tulla. Kõrvalolevas killustikutööstuses ilmselt vaadati, et turistid on päris hulluks läinud, voorivad hordide kaupa linnamäele.
Kui eelmine seltskond aarde kandist lahkus, siis ma üritasin lastele (keda mul oli tol päeval kaasas 10, nii omi kui võõraid) näidata, et nüüd niimoodi otsime nulli, siis tuli harleyquinn, põrutas otse nulli ja enne kui me talle järgi jõudsime minna, oli juba logiraamat väljas. Me olime nulli otsides samast kohast tegelt juba korra üle trampinud. Igatahes tore oli tuttavaks saada ja kerge saaks!
Peale maisipõldu tulime siia mäele. Oi, siin tuli kiirelt teha. Tuul oli parasjagu sigala poolt ning parema nägemise korral võis näha, kuidas õhk oli paks. Aroom oli võimas. Seega vaatasime väärika koha kiirelt üle ning panime punuma. Täname.
Paistab, et enne mind oli täna seda kohta korralikult poleeritud, igatahes oli logiraamatus täna päris mitmeid logisid ja ei jäänud ka minu logi täna sinna viimaseks. Nii kui mina sain nina põõsast välja, jõudsid kohale Paavo ja Marje. Tervitused ja koha vahetus. Suured tänud omanikule kohaliku ajaloo tutvustamise eest.
Kohapeal tekkis peale väikest ringikakerdamist leidjate rivi. Kui kõik olid leidnud, siis logisime ja lahkusime. Tänan peitjat kohta tutvustamast.
Võtsime ka sappa võsakülastamisele. Märkimist vajab võib-olla isegi rohkem kohalik Kalana külapood, kus me oma varusid käisime täiendamas - ei ole mina veel näinud, et krõpse müüakse kaalu järgi kilekotiga. Poehärra tegi saabudes aupaklikult ukse lahti, kaardimakset ei olnud ja täiesti imeasi oli kummikommipulgaga jäätis. Maal on tore.
Peale maisilabürinti tekkis siin lausa geoparkla. Tänan.
No siin oli nüüd küll korralik laulupidu käimas. Kohale jõudes oli parkimas 2 autot. Meie tulime omakorda kahe autoga. Otissaare linnamäe peal, aarde logimise protsessi käigus, sõitis kohale veel 3 või 4 masinat. Kedagi me aga teolt ei tabanud ja meid samuti mitte. Logimine käis viisakalt vahetustega. Igatahes ühel aardel nii palju sama kuupäevaga logisid ma pole vist varem kohanud. Varsti hakkavad kõik Eesti muinaslinnuste asukohad külastatud saama. Aitäh siinset paika ka tutvustamast!
Pärast sündmust teel Põltsamaale leitud. Kui mul kummikute vahetamine oli lõppenud ja kohale jõudsin, siis käis nimede kirja panek.
Leitud koduteel. Newton sai veelkord ringi lipata. Nime sai kiirelt kirja. Kaugemal olema farmi aroomid tahtsid hinge matta. Auto juurde tagasi minnes kohtasime ka eemal labürindi juures kohatud [kallo]-sid. Tänud peitjale. Meie logi oli tänastest kahekümnes.
Mul õnnestus erinevalt paljudest seda aaret ikkagi üksi otsida ja kuidagi hirmus kaua läks mul. Telefon on ka niuke pann juba, et selle ma ükskord metsa ära viskan ka. Aina enam kaalun käsigepsu soetamist, ehk siis jäävad nullid paremini paika. Tänud peitjale kohta tutvustamast, samasuguse kaardiga kohtusin just eelmisel nädalavahetusel Lihula linnuses.
Seda aaret külastasin enne maisilabürinti minemist, aga sattusin ka pärastpoole sinna, kui seal tundus juba teine sündmusaare aset leidvat :) Üksi otsides kulus aega pisut kauem kui neil, kes massiga peale lendasid. Aitäh aarde eest!
Olime geoüritusel lahkumas ja äkki Mare vaatas kaarti ja ütles, et siin lähedal on veel üks aare. Loomulikult tuli ka see üle vaadata. Jõudsime sinna eelmised tulid metsas ja meie läksime. Tuleme välja ja juba uued tulid. Sellist konveierit pole varem muidugi ühegi aarde juures kohanud aga eks me teame miks ... . Tänud peitjale.
Korra olen siit mööda sõitnud aga aaret seal veel ei olnud. Tegime kiire peatuse ja kiire leiu. Logiraamatusse kirjutasime tänase kuupäeva 18-ndana. Mitmendad geopeiturid olime, ei jõudnud lugeda. Aitäh.
Sõitsime jällegi parklasse kohe peale berti mobiili. Tere-pakaad ei jõudnudki hüüda. Jällegi kuupäeva populaarne aare. Tea kas seal ongi ühel päeval niipalju külastajaid kunagi olnud sellel kohal. Täname.
Leitud hommikul Matu soojades jälgedes astudes. Gps näitas 6m mujale millegipärast. Aitäh!
No see linnamägi pole vast ammu nii tihedat liiklust näinud kui täna. Päris kummaline kogemus mulle kui reeglina üksi mängivale inimesele korraga nelja autotäie inimestega aaret otsida. Aitäh!
Lapsed läksid heinapallide otsa turnima ja meie ronisime mäe otsa. Geokuhi reetis kiirelt aarde peiduka. Tänud!
Peale maisilabürindis käimist otsustasime ka mõned aarded üles otsida. Otisssaare aare jäi esimesena Tartu poole sõites tee peale ette. See leid väga lihtsalt ei tulnud. Küll oli aga palju otsijaid. Üritus toimus ju lähedal :) Alguses olime lausa järjekorras. Ei tahtnud ka põnevusmomenti kaotada. Ootasime. Kui ühed olid lõpetanud, alustasime meie otsimist. No ei tahtnud see aare ennast kuidagi kätte anda. Samas hüppas gps siia ja sinna ning piirkond juba päris suur, mida läbi kammida. Järsku oli otsijaid juurde tulnud. Kui ma pöörasin end teistpidi, nägin geopeiturit mõned meetrid eemal logiraamatusse oma nime kirja panemas. Ehh, ma isegi ei näinud, millal ta ilmus :D Panime sõbralikult siis nimed kõik kirja. Aitäh peitjale! Oli lõbus :)
Milline kuldne sügisene sära oli üle selle linnamäe. Ja esimene niidetud linnamägi, mida minu silm näinud on. Nii madala muruga on väga vahva linnamägesid vallutada. Pärast tegime sügispäikeses fotosessiooniga aega parajaks ning edasi tuli maisipõllu külastus.
Leitud peale maisipõllu labürindi läbimist! Aitäh kohta tutvustamast! EVEJ
Kuna Maisilabürindi sündmuse kuupäev meile kahjuks ei sobi, otsustasime tänasel suviselt ilusal päeval seal ise ära käia. Pärast ülivahvalt veedetud tunde selles toredas talus oli loogiline ka see aardeke tee pealt ära korjata. Mäekeselt avanes ilus vaade kuldsetele koristatud viljapõldudele ja taamal müristasid masinad killustikku teha. Rahulikus vihmaeelses õhkkonnas sai aare leitud ja logitud. Tore, et peitjate read muudkui täienevad. Aitäh kohta tutvustamast!
Meilgi see viimane aare koduteel, enne kui pimedaks läks. Otsisime normaalmõõtmetes karpi, aga õite väiksekene see. Eks ta selline vahepeale ole, aga ehk järgmistele teadmine abiks ikka.
Viimane peatus koduteel. Kui autost välja astusin, siis muutis GPS värvi. Päike oli just loojunud. Aardega läks omajagu aega. Olin juba peaaegu loobumas, aga lõpuks ta siiski silma jäi. Aitäh peitjale.
Lasin krantsi autost välja ja kulgesime nulli poole. Päike oli mõnusalt välja tulnud ning hetkeks tekkis mõte, et suvi veel äkki siiski kestab veel veidike. Koht on tegelikult väga äge ja igati tutvustamist väärt. GPS jauras üksjagu, mistõttu ikka nii mõnigi minuti tuustisin vales paigas. Aitähhid!
Tegime ühe kiire väljasõidu. Leid ei tulnud lihtsalt, kuid kätte ta saime. Kert ja Mirko võtsid värvilised kuulid, asemele jätsime ... panen pildi, ei teagi kõiki neid asjapulki! Tänud peitjale!
Leidmine võttis veidi aega, aga ümbrus oli hooldatud ja pärast tööpäeva lõppu ka vaikne. Infotahvel oli tõesti naljaka koha peal. Aitäh peitjale!
Linnamägesid on meil ikka väga vahvaid. See siin kaitses oma varandust ikka täitsa aktiivselt, sest mind ta mäest üles ei tahtnud lasta, ikka libisesin sammukese allapoole. Lõpuks sain üles ja ka aarde leitud ja siis pidin pidurdama, et mitte mäest pee peal alla libiseda :). Tänud!
Siia kohta oli meilgi plaan aare peita. Aga jäime hiljaks. Kuid hea meel oli ikka, kui märkasin, et tuttavas kohas uus aare.
Sellele künkale ronisin elus teist korda. Esimesel korral tulin siia Pisisaare Algkoolis käies terve koolirahvaga. Oli see alles matk. Mäletan, et meile räägiti mingist rahapajast, mis siia künka juurde on maetud. Igaljuhul oli tore siit nüüd geopeituse aaret otsida.
Pärast aardeleidu suundusime Maisilabürinti. Sinna just praegusel ajal ongi kõige õigem aeg minna.
Aga peitjale suured tänud!
Leidsime mäe tipust muinasasulakohtade kaardi ja mõtlesime, et kas igas täpis on juba aare. Vist mitte. Veel. Aitäh!
Äge. "Ja, peitja, ole nüüd kena inimene ja pane nt Kalana karjääri tuhamäele aare ja Otissaare linnamäele ja ilmselt Pajusisse ka veel mõni," olen ma talvel naaberaarde logisse kirjutanud ja ei läind poolt aastatki, kui osa tellimusest täidetud. Küll teise firma poolt, aga ei sellest miskit, karp on karp.
Tegelt tahtsin juba talvel Adaverest otse üle selle pisikese silla Pajusisse sõita - too kahe kolhoosi rivaalitsemine on kuskilt meelde jäänud, aga alles nüüd tegime ära. Jõgi rahvast täis, karm supelung käis vaevalt vööni vees - järvedevaene Kesk-Eesti, mis teha. Linnamäel saime ka ikka natuke kolada, enne kui Madis õige koha leidis. Ja too silt, seda ei väsi vist keegi mainimast :) Aitäh!
Küll on hea lugea, et ma pole ainuke, kel aega läks. Millegipärast otsisn mikrot, no ikka sealt samusest. Leidsin ägeda mahajäetud linnupesa. Kuna lootsin siin kiiret leidu, siis telefoni ei võtnud ja nii see pilt tegemata jäigi. Põõsasilti nägin mina ka, täitsa mõtetu.
Koht vääris aaret, polnud enne käinud ega teadnud kohast midagi.
Vaatasime natukene ringi, logisime aarde ja jätkasime teekonda. Aitäh!
Ei olegi enne nii värskesse logiraamat oma varesejalgu kirjutanud.
Võib ju töölt korraks ära küsida, aga kui kohapeal millegipärast kulub oodatust rohkem aega, siis võib jamaks minna :D Geps ei saanud mitte õigele asjale pihta ja keegi appi ka ei tulnud. Maa-ameti kaardi abiga sai karp lõpuks leitud ja FTF 11.20 kirja. Aitäh!
Kui ilmnes, et see pole mitte Orissaare vaid Otissaare, siis tulin ahnelt otse kahe eelnenud FTF-i juurest siia, et samal moel jätkata :o) Ega ma lootnudki kõiki uusi esmaleide endale krabada, aga pigem arvasin määritud logiraamatu eest leida Elukindlustuse juures kui siin. Igatahes STF logi kirjutasin alles umbes 4 tundi pärast esimesi.
Kõrval asuv paekarjäär pisut rikub idülli nii visuaalselt kui ka heliliselt, muidu avanevad künkalt hunnitud vaated. Vaatamisväärsuse tutvustustahvel on küll naljakalt paari üksiku põõsa varjus, selle lugemiseks peab sisuliselt ise põõsasse pugema :o)