Peitis 26.07.17 Reino ja geowhippetid Leopold&Newton [errvee]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sirelirand oli ja on üheks Käsmu "kaugematest" randadest, Eru lahe kaldal. Sinna tuleb minna läbi metsa ja tavaliselt jäädi sinna terveks päevaks. Koht oli populaarne päikeseloojangu jälgimiseks. Nime on rand ilmselt saanud siin-seal olevast lillat värvi liivast.
Talvel lumega võib leidmine olla raskendatud.
Auto on mõistlik jätta Käsmu kabeli juurde. Sealt on aardeni 3,5 km mööda metsateed.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
pikem_matk(>1km) (4), ilus_vaade (3), ujumiskoht (2), lumega_raske (2), rattaga_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC79GX5
Logiteadete statistika:
118 (97,5%)
3
3
0
0
0
0
Kokku: 124
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Ilmselt kadunud, kevadel kui sealkandis jälle liigub, siis taastab
Selle aardeni liikudes leidsime tossama jäänud lõkkeaseme. Proovisime seda käepäraste vahenditega kustutada (koera kakakottidega merest vett tuues). Veidi paremaks saime, peagi nägime teisi jalutajaid tulemas. Kurtsime neile muret ning uurisime ega neil pudeli vms pole. Kahjuks seda neil polnud, aga kuna olime suurema osa juba veega üle valanud ning taevast hakkas lund sadama siis tulime tulema. Nemad jäid veel sinna olukorda hindama.
Aarde juures oli ka ikaldus, meie miskit tarka ei silmanud. Tulime tulema.
Mõnus matk Käsmul. Tänud peitjale.
Aare paistis päris kaugelt juba. Found it: 21.Jul.2024 Sireliranna - Lilac beach. Tagasi pannes panime talle väikse geokatusekuhja peale. Täname! Siin ei pidanud ma enam vastu ja läksin sulpsti merevette.
Väga ilus koht! Aitäh siia toomast! Ilm oli ka väga kaunis. Tänud peitmast!
Kokku jalutasime täna Käsmu poolsaarel 11 km. See oli tõesti omapärane koht. Mulle väga meeldis, aitäh!
Võtsime korvid-noad-marjakorjajad kaasa ja tulime aardeid otsima ning nimepäeva tähistama. Õnneks leidsime aadre kiiresti. Seeni ja mustikaid oli ka mõnusalt palju. Aitäh peitjale!
Tulime vastupäeva ringiga soovitatud parklast. Siin ka sipelgaid piisavalt.
See rattaretk Palganeemelt Sirelirannale oli sõna otseses mõttes üle kivide ja kändude :D Valmistusin pikemaks otsimiseks, aga kogemata leidsin suht kohe. Nii äge lilla liiv. Kui tuul poleks olnud nii innukas, oleks vettegi läinud. Igati vahva koht. Tänud peitjatele.
Seda aaret otsides tekkis küsimus, milline on pooleks murdunud puu? Murdunud puid oli siin palju, täpset koirdinaati paika ei saanud. Otsisin päris kaua erinevate langenud ja murdunud puude juures, üks tundus eriti 'pooleks murdunud' moodi, ei leidnud. Siis sai puude vahel tuustimisest isu täis ja matkasin edasi. Kas kunag tagasi tulen, pole kindel, pigem mitte, ega kõiki aardeid peagi leidma!
Mingil ajal sai üksi need kaugemad Käsmu naaberpunktid leitud ja täna siis jätkasime. Ega rannal samuti viga polnud, ning karbi leidsime metsa alt peale mõningast tuulamist üles.Aitäh.
Siin lähistel hakkasin oma päeva aardeleidudele joont alla tõmbama ning lubasin endale väikese supluse. Varbad pehmes liivas, nägu päikese poole, ei olnud mingit muret pärast kuivada. Tänud juhatamast!
Rattaga ei tundugi nii kauge paik - saab nii lähedale, et vaata et üle ei sõida. Küll aga jäi silma üks armunud paarike, kes keeldude kiuste oma linnamaasturiga peaaegu randa välja ajanud. Mõnel ikka ei jagu seda mõistuse raasu. Aga peitjale tänud kutsumast!
Kui teised kõik jäid kilgete saatel murumänge mängima, läksime meie Käsmule tiiru peale kõndima. See aare avaldus kolmandana. Signe pani õigele puule kohe silma peale. Ma ei jõudnud otsima hakatagi. Ja liiv oli tõesti ikka kohe täitsa lilla, imetlesime seda ka.
See imeline liiv... Mõnus koht matkamiseks ja lõõgastumiseks :) Täname!
Viimane peatus enne ronimist, siingi kiire põige ja nimed kirja. Aitäh!
Tõttöelda panin ma seda randa tähele alles tagasi liikudes, aga oi kui omapärane. Oleks natuke soojem oleks võinud isegi päikest võtta. Aare ise leidus kogenumate pilgu all pea koheselt. Aitäh!
Igasuguseid Slingitajaid kardan ma nagu tuld ja siiamaani pole nõustunud nendega koos veel ühtegi õudusunenägu vaatama! Sirelirannatajatega olen seevastu juba ära harjunud, seetõttu siin julgesin peatuse teha. Sain vaevalt nulli suuna ära rihitud kui saabusid üks võimekam maastur kolme võimekama kalamehega, kes suundusid vee peale võrku kontrollima. Aardepeidik hakkab väsimuse märke ilmutama, üldjoontes hetkel veel pakub konteinerile varju. Liiga välja ei paistnud ja sisu oli heas korras. Aitäh.
Parmud ja sipelgad ei lasknud teel siia hetkekski rahus olla. Leidmine võttis natuka aega, kuna punkt hüppas kaardil ringi. Panime korra varbad vette ja edasi. Aitäh!
Oi kui raskelt see tuli. Põhjus kahetine. Esiteks geps tegi ,mis tahtis, kuid peamine põhjus oli see, et üks väikelastega perekond koos koeraga oli siiasamasse kohe aarde lähedusse, mõned meetrid eemale, oma baasi teinud. Ja mis koer tegi, kui ma kohale jõudsin. Kohe lõugama. No siis mõtlesin jupp aega, et mis teen. Et ega need ju end kiiresti kokku ei paki. Aga siia jalutuskäik on päris tõsine, millal ma jälle siis tuleksin. Ei teagi.
nukralt istusin randa maha ja vees jahutasin oma vähe väsinud jalgu. Ja ennäe imet, mingi tunne oli, et äkki pakivad. Ootasin siis veel ja hakkasidki pakkima. Läks ikka tükk tõsist aega, kuid see oli ikkagi parem, kui siia kunagi uut reisi hakata tegema. Ja lõpuks sain siis otsingutele siirduda. Oma 15min läks ikkagi ära.
Äge rand ja koht. Vääris aaret, aitäh peitjale.
Tänane õhtu oli väga mõnusa ilmaga mere ääres jalutamine. Tänud
Mõnus jalutuskäik ja kui kohale jõudsime oli vaade nii ilus merele. Värviline liiv oli üllatav ja kaldal kivipeal pesitses luik ja vaatas hoolega mida me otsime seal metsas.
Seda lillat liiva oleks küll põnev siia uuesti vaatama tulla, täna nagu silma ei jäänud. Suvel tuleme, siis nt, kui KK-aaretele lubatud lisa tuleb ;).
Huvitav huvitav, üks auto parkis siin rannas. Kust ta siia sai, pole aimugi, sest minu teada peaks siin kõik teed suletud olema. Rand ise muidugi kena ja aare ka korras. Tänan.
Kuidagi sai ka seal ringi tiirutatud ja valesid objekte uuritud, aga lõpuks sai ikka õige otsa ka koperdatud :D Värviline liiv oli muidugi lahe, aitäh! :)
Ei teagi miks, aga suutsime kohapeal otsides kuidagi liiga kaua sellest "peidukast" mööda vaadata :)
Siin läks küll piinlikult kaua aega, aga kokkuvõttes oli ilus ja mõnus aare. Erakordselt looduskaunis rand, aitäh!
Tegime pikemat sorti rännaku ja põikasime sisse ka Sirelirannale. Oli mõnus päikesepaisteline rannailm, millega oli aaret lausa lust otsida. Täname :)
Mulle siin metsatukas meeldis, kuna ma polnud siin varem käinud ja kõik aarded leidmata, siis need lähestikku asetsevad aarded moodustasid omamoodi powertraili. Leid tuli libedadalt. Vähemalt enne talve ei tohiks sellega probleeme olla. Võibolla pole ka siis muret kui ka see aasta sarnaned eelmise aastaga. Loodan, et siiski nii ei lähe ja lund saab ikka tänavu rohkem. Autot kabeli juurde ei jätnud vaid hoopis terviseraja parklasse mööda mida suure kaarega ka juba 5-6 kilomeetrit seljatatud. Tuuline külm ilm päris randa seekord ei kutsunud. Aga mine sa tea, võibolla kunagi tagasi.
Tänud.
Meie liikusime Sireliranda jalgratastega, kohati mõnus allamäge tee vaheldus künkliku kivise ja juurikase rajaga. Kohale me jõudsime ja enne randa minekut otsisime üles ka aarde. Leid tuli kiirelt, võtsime karbist kaasa ränduri. Mere äärde liikudes hakkas kohe silma väga huvitav lilla liiv. Mõistatuseks jäigi, kuidas see seal just seda värvi on. Kuna koht oli väga ilus, siis istusime kividel natuke pikemalt ja tegime ka väikese lõunaeine. Hea meelega oleksime sinna terveks päevaks jäänud, kuid tahtsime veel paari aaret külastada ja jalgrattaid oodati ka kindlaks ajaks Käsmu poe juurde tagasi. Täname väga ilusasse kohta juhatamast!
Jalgrattamatk Käsmu poolsaarel ja aarete otsimine.
Kui külast oma matka alustades saime tõdeda, et pole seda tänast kõva tuult ja tormi kuskil, siis siin poolsaare lääneservas oli olukord hoopis teine. Tuuli oli ja mitte vähe. Selleks, et teineteisega rääkida saaks, tuli päris lähestikku olla. Lained olid samuti võimsad ehk meri möllas korralikult. Neil hetkedel saad ikka looduse võimust aru ning sellest, kui võimetu on inimene loodusjõudude vastu. Aardega läks kiirelt, täname!
Aare korras. Lisaks aardele nautisime ka ilusat randa. Tänud!
Esimene puu, mida kahtlustasin oli õige aga kuna vaatsin seda ainult viivuks valelt poolt, siis sain asjatult veidi metsas ringi tiirutada. Võtsin kirjelduse ette ja see viis mind teiselt poolt esimese puu juurde tagasi kust ka aarde välja võtsin. Seni kuni ma metsas aardega tegelesin, tegeles Henriko rannas kivide merre loopimisega. Sain just aarde ära logida, kui mere äärest kostus: Emme, ma leidsin lilla liiva. Läksin siis ka ise mere äärde lillat liiva vaatama. Seda, et liiv seal nii lilla oli, ei osanud ma arvata. Vahva koht aardele ja ilus vaade. Aitäh.
Alguses läksime aardest natukene mööda, vaatasime randa ning seejärel otsisime ka aarde üles. Aitäh peitmast ja randa näitamast!
Siin sai ette võetud 10 km kulgenud matk, mille käigus antud aare sai leitud kolmandana. Suunaga aardest otse mereranda oli paar naissoost mugu päeva nautima, päevitama ja olulisi eluküsimusi arutama tulnud. Vaikselt toimetades oli nende jutt nii hästi kosta, et lausa piinlik oli seda pealt kuulata. Aga aare vajas leidmist ja logimist. Õnneks see protsess ülearu kaua aega ei võtnud. Haarasin endaga kaasa TB. Tänan!
Ratastega munkade juurest mööda matkarada on ikkagi raske tulla, väga vändata seal ei saa. Aga ära me tulime, aarde leidsime ja lilla liivaga randa nägime ka. Vau!!
Aitäh, jälle midagi uut nähtud.
Tuul oli nii külm, et kiskus kohe pisara silmist. Gps juhatas edasi-tagasi-üles-alla... Lõpuks oli närv nii must, et läksime esimesse nulli tagasi ja muidugi oli karp täpselt seal. Tänud peitjale.
Tegin väikese matkamise mööda Käsmu poolsaart.Taas kena koht ja merevaade.Aitüma näitamast/juhatamast
Leitud. Otsida tuli, aga leida oli tore. Tänud peitjale! Rannal oli täna pikk viirg lillat liiva.
Mõnus jalutuskäik! Puhkasin ja nautisin loodust. Lähenesin Eru rannast. Teekonnal kohtasin kaht matkaseltskonda. Poleks uskunudki, et see mets on nii populaarne.
Pooleks murdunud puu on hea vihje, sama nagu kuuse metsas vihjeks kuusk :D tänud :P
GPS ei töötanud, õnneks üsna kerge vaevata leitav ka lihtsalt maaameti kaardi abil. Ilus koht, sai Sirelirannas ka väike suplus tehtud. Tänud peitjale.
Pikendasime oma matka veel umbes kuussada meetrit. Nii kui Lotte vett nägi, pani padavai minema. Kuid enne kui logitud sain tuli sama targalt tagasi. Panin kõik ära ja ja läksin koeraga siis ikka veepiirini välja. Veideke sai sulistada, aga Vainupea rand oli ikka parem. Tänud peitjale aarde eest.
Maikuus oleks päris tore minna Sireliranda tagasi, et näha, kas mõni sirel seal päriselt ka õitseb
Mu jaoks jalutuskäigu viimane leid, kokku tuli 11,2km ring. Tuleb veel Käsmu tulla, Kuradisaare aarded polnud aktiivsed.
Auto jätsime Käsmu järve lähistele ja jalutasime meeldivaid metsaradasid mööda aardeni. Nii kui Sireliranda jõudsime hakkas suurt matkaringi mööda mugusid ilmuma... mitukümmend mugu jõudis oma teekonda jätkata enne, kui meil lõpuks otsimise võimalus tekkis ja ranna nautimine lõppes. Leidmisega liiga kaua õnneks ei läinud ja aare oli kenas korras. Tagasi kulgesime piki randa ja kaesime ka kaunist Käsmu järve. Tänan kohta tutvustamast.
Kui senine matk oli möödunud pea täielikus tuulevaikuses ja vaikset lainete loksumist jälgides, siis nüüdne lõik möödus tuulepealses küljes, kus puud kõikusid ähvardavalt, kapuutsid olid silmini tõmmatud ja omavaheline rääkimine muutus õige keeruliseks. Vähemalt rada oli sama lõbusalt kurviline kui ennegi. Vaid paarikilomeetrine lõik tundus võtvat pool igavikku, aga kohapealne lahesopp oli ka sellise ilmaga väga sümpaatne. Ja siis vahtisime seda liiva ja arutasime, et kas see on silmapete või on see lillat värvi. Üks meist väitis, et ei ole, täiesti tavaline tume liiv... Ja siis lugesin aardekirjeldust ja veendusin, et ei ole hullus mind tabanud :)
Tagasi läksime vahelduse mõttes otse läbi pimeda metsa. Lampe me muidugi ka kaasa ei võtnud, sest läksime ju ainult korraks :) Tagasi auto juures oli jalgades ja peas mõnus väsimus, sestap suundusime tagasi tuttava Kõrve metsaonni juurde öömaja otsima.
Aitäh meeleoluka jalutuskäigu eest!
Kuna Kuradisaarele lainetava vee tõttu ei pääsenud, otsustasime Sirelirannani kõndida. Kokku tuli 9km matka väga lumises ja raskete teeoludega metsas, kuid see-eest oli enesetunne hea... kuni pühapäeva hommikuni, mil kurk oli hirmvalus. Ja nii päädis meie matka nädalane kodurežiim. Ega midagi, nii on päris mõnus geopeituda, kui pärast saab nädal aega kodus tööst puhata.
Aaret ei osanud me alguses ikka üldse õigest kohast otsida. Murdunud puid ja kände oli mega palju. Lõpuks leidsime aarde kohast, kuhu ise poleks küll osanud ei vihje ega vihjeta minna. Lihsalt kogemata möödaminnes astusin peale.
Aitäh, väga mõnus matk. Tagasitee oli muidugi karm, aga pidasime vastu.
Jalutuskäik nulli oli küll väga mõnus, vaikne. Isegi soe hakkas pärast poolt kilomeetrit kõndimist.
Läksin täpselt kellegi jälgedes, tegin isegi samu vigu, nagu nemad, nii et olin kindel, et leian aarde juurest kellegi otsimas, kuid 200m enne aaret jäljed lihtsalt haihtusid, nii et aarde juures olin ikka üksi.
Murdunud puid oli seal palju, küll pooleks, küll lausa juure pealt. Tuhnisin seal natuke, aga väga palju ei viitsinud. Nagunii tahaks seal veel kunagi pildistada, nii et hiljem tagasi.
Väga tore jalutuskäik oli randa ja tagasi.Siin olin ma esimest korda ja väga uhke vaatepilt avanes.Tänud siia kutsumast.
Siin läks ikka päris pikalt, telefon erilist täpsust üles ei näidanud ja eks neid vihjega sobivaid objekte oli seal ka üksjagu, aga lõpuks ikka sai õige ka leitud. Tänud peitjale!
Ja oligi lillakas liiv :) Aardega oli nii, et seal tasus gepsu rohkem usaldada kui enda vaistu. Tegime mõned klõpsud ja kimasime edasi, sest lähenes suur vihmapilv. Aitäh!
Vaatasime ikka päris mitme pooleksmurdunud puu juurde enne kui õige leidsime. Lahe rannake!
Peale seda, kui olime Lahemaa Mereklubi lastega geokoolituse Võsu rannas lõpetanud ja kõik koos kõhud täis söönud, istusin mina ratta selga ja otsustasin korjata veel mõned aarded. See aare oli esimene millele ma külla tulin. Aarde lähedal tuli vastu üks perekond. Algul kahtlustasin, et äkki geopeiturid, aga kuna logi polnud raamatus, siis olid ikka tavalised matkavad mugud. Tänud aarde eest.
Kuna olime juba siinkandis, otsustasime ka mõlemad rannaaarded üle vaadata. Auto jäi keelumärgi taha ja poistekarjaga teele. Viisakad teed viivad aardeni. Nägime ära ka lilla rannaliiva ja edasi naaberaarde poole. Aitäh.
Kuna tegemist on rannaga, siis läksime kõik. Plaanis oli aare ära logida ja siis ujuda. Teekond aardeni tundus niiii pikk ja rannani jõudes oli parajalt palav. Lapsed läksid kohe randa ja meie suundusime aarde otsinguile. See leidmine võttis natuke aega aga leitud ta sai. Kui aare logitud oli, läksime ka randa. Lapsed ei sulistanudki vees, vaid istusid kaldal nii, et ainult varbaotsad olid vees. Põhjenduseks ütlesid, et ootasid meid. Ega siis miskit. Võtsime riided seljast ja läksime. Oh sa tohho tonti! See vesi oli nii jäine. Lausa nii jäine, et ei suutnud sinna üldse minna. Lastel oli vesi proovitud ja sellepärast kaldal istusidki, et me omal nahal ka tunneksime. No on alles pätid! Tubli 5 kraadi võis see vesi olla, mitte rohkem. Proovisime mitu korda aga ei, see oli nii karge. Palavusest hoolimata, ei sundinud mitte ükski vägi meid vette minema. Sai plaan tehtud, et geotuuri lõppedes lähme Maardu järve ujuma. Seal on alati soe vesi. Aga nüüd tuli siis sama targalt autoni tagasi jalutada. Tänud peitjale!
Käsmu kaugemad rannad on kindlasti meie ühed L-Viru randade lemmikud. Täna võtsime ette väikese rattaringi. Praeguse ilma ja veetemperatuuriga avastada end peaaegu inimtühjas rannas on väga meeldiv. Ujusime ja mõnulesime päris kaua. Tagasiteel otsisime ka aarde, telefon eksitas pisut siia-sinna, aga leitud sai. Täname!
Väga lahe matk mööda mere äärt Palganeeme juurest, nägime ära Meremunga, Metsamunga asukoha lihtsalt teadvustasime. Kohtasime palju sipelgaid, kes kohe jalga kargasid ja valusasti hammustasid. Huvitav, et põhjapoolsel matkarajal neid ei tuvastanud. Aardega läks hõlpsalt, seest kuiv, väljast kuivatasin veidi. Tagasi Käsmu jalutasime juba väikest jalgarattateed pidi, kuna palav päev oli parasjagu väsitanud ning pikaks ringiks jaksu enam polnud. Käsmus tuvastasime, kuidas härra Kivirähk maja trepil istub ning vaatleb vastasmaja juures toimuvaid Tallinktakso suvepäevi (viimane on meie oletus ohtrate taksode põhjal). Arutasime, kas nüüd tuleb uus romaan või vähemalt äramainimine RahvaOmaKaitses. Igatahes oli väga ilus matk ning täname aarde eest.
Tulin Kuusikranna juurest ja nagu ikka, otsustasin olla kaval ja lõigata. Tulemuseks oli ring, sest vahepeal kadus levi ja kõndisin iseenese tarkusest, loomulikult selgus jälle, et seda pole ju väga palju. Lõpuks kohale jõudes läks nii 10 minutit, vihje aitas lõpuks, kuid jäin ise ühte teise kohta väga kinni. Aga super koht kus suvitada! Tänud peitjale kena kohta tutvustamast
Palganeemelt siia oli teekond raskem, sest terve rada oli kuklasi täis. Mingil hetkel kõndis meist tagapool kõlisev mugu. Ja niiviisi killadi-kolladi matkasime me aardeni, sest hoidis kuuldavat pikivahet. Aarde lähedal õnneks läks ta meist mööda ja kadus silmist. Peale logimist tuli meie juurde omanikuta koer, kes erilist huvi õnneks me vastu ei tundnud. Veidi hiljem nägime sama koera fotosessioonil viikingitega metsa all. Kuna meil rohkem aardeid Käsmus polnud, otsustasime Eesti100aaret Käsmu punktid ka läbida. Valisime kõige otsema tee keskuseni ja korraga kohtusime taas kõliseva muguga, kes oli ära eksinud. Erki aitas selle Soome mugu, kes suved Käsmus veedab taas kaardile ja väikese lobisemise käigus teatas ta, et ta kannab oma vööl kellasid, sest peletab niiviisi karusid eemale. Ta olevat Käsmu metsas sel aastal kahte karu näinud. Tore! Tahate mind tõsiselt närvi ajada? Öelge, et ma olen karuga samas metsas ja minuga on lõpp! (Ma ei tea, kus ma nüüd need julguse riismed pean kokku koguma, et augustis 3 päeva ja 2 ööd metsas olla). Õnneks jõudsime keskusesse nii, et ühtki metslooma ei kohanud. Nojah, matka algul oleks võinud seda teist mängu ka teha.., aga kui pea ei jaga, siis jagavad jalad ja nii me teisele väiksele Käsmu ringile suundusime.
Aitäh peitjale Käsmu kutsumast ;)
Ega me kirjeldust tegelikult lugenudki. Käsmus mõistsime, et siit kujuneb mõnus Võidupüha matk. Joonistasime maha planeeritava matka tagasitulekuga Palganeeme kaudu, kuigi sellel hetkel olid kõik ümbruskonna aarded logitud ( sellel ajal, loomulikult peidetakse järgmisel päeval just sinna käidud teele uus aardekonteiner). Meie saime läbitud teekonnaks 12 km, ajakuluga mitu tundi. Enamik teepeal vastutulnud inimesi teretasid meid erinevates välismaa keeltes. Need, kes meile tere vastu ei ütlenud - need olid arvatavalt põhjamaised eestlased. Aga kohatud seltskondi oli kogu sellel teel päris palju. Kui metsavahelt mereäärde välja jõudsime, siis puhus tuul sääsed minema ja me kulgesime kogu ülejäänud, umbes 8 km 12st mööda toredat mereäärset matkarada, mis samas piisavalt metsik, et kohati äragi kaduda. Aga kulgeb sellises piirialas, kus meri, mets, rand ja taevas omavahel kohtuvad, segades siis igaüks oma värve lõhnu ja helisid.
Kellel vähegi aega ja mahti soovitame ka kasutada seda mereäärset matkarada oma seiklusel. Ilusa ilmaga on see meeletult ilus, hästi lõhnav ja kõrvupaitavalt harmoonilise heliga.
Uue geomänguriga vanadel radadel kolades tegime seekord pikema ringi ja jõudsime ka siia punkti logima. Super mõnus matk mööda mereranda. Oi kuidas ma seda kanti armastan. Meri on võimas. Noored selfitasid "palmide" all :) Aare oli alles ja korras.
Seda teekonda nautisime juba ette eile Purekkaril telkides. Valisime ühe tee minekuks ja teise tulekuks, kabeli juurest. Imelik oli see, et mitte ühte inimest ei kohanud ei Käsmu vahel ega matkarajal. Oleks nagu hooaeg? No ei saa kõik jalkat vaadata. Normaalsed inimesed peaksid looduses viibima. Selle ütlemisega tegin kellelegi haiget, aga noh, ta teab seda isegi.
Aarde rannas leidsimegi uskumatu lilla liiva. See oli parim tõestus "ilma geopeituseta poleks siia sattunud" - oleks mööda rada või rattarada astunud. Kummardus!
Ei teagi, mis sellel telefonil viga oli aga vedas ta mind täiesti võssa. Õnneks oli Marttil natuke parem pill kaasas ning aarde leidis üles tema. Aitäh!
Ikka mõõda matkarada edasi. Vahepalaks mõned rogaini punktid. Äkki pudenes seltskond rajalt kõrvale aaret otsima. Vaatasin ka ühte pooleks murdnunud puud aga ei midagi. Võtsin siis gepsu välja ja täpsustasin asukohta, täitsa vale koht. Nullist leidsin ilusa geokuhja ja selle alt ka aarde. Tänud peitjale.
Tänane jalutuskäik siis tõi mu siiakanti. Aarde leidmine tuli tänu geokuhjale kaugelt ja kiiresti. Aare heas seisus.
Ei tulnud mõttessegi autoga kuhugi trügida! Liiatigi veel siin rahvuspargis. Soovitud parkimiskoht on antud, minu arust näitab selle järgmine ka austust peitja vastu. Seega mõnus jalutus vihmases sügisilmas. Olen sellel Käsmu suurel ringil ka varem käinud, täna jäid küll paremad lõigud sellest matkarajast välja. Märkasin sedagi, mida peitja näidata tahtis - liiv rannas on tõesti sirelililla. Huvitav, mis selle tingib? Aitäh!
Me tegime natukene pätti, sest kohast kust autoga lähenesime ei olnud tõkkepuud ees ja vaja oli vaid valdaja nõusolekut. Pigistasime silma kinni, tegime valdaja näod pähe ja sõitsime edasi. Radade peal oli palju värskeid autode jälgi, see nägemus leevendas süümepiinasid. Lugematul hulgal erinevate teevalikute hulgast proovisime valida kõige raskemini läbitavaid teid. Midagi ekstreemset peale ühe väikese väga järsu künka ei leidnud. Autoga saime kokkuvõttes 20 meetri peale. Leidsime mõnusalt värske aarde. Imetlesime kummalist lillat värvi rannariba ja suundusime tagasi. Valdaja loa märgi juures peatas meid kinni üks meesterahvas. Käis juba silme eest läbi et mis peapesu me nüüd saame. Tegelikult oli hoopis kalamees ja arvas, et meie oleme valdajad ja küsis luba. Tahtis minna mere äärde õnge viskama aga kartis, et äkki ei saa pärast enam tagasi. Jagasin nii palju infot kuis oskasin aga ei garanteerinud, et ta oma autoga sinna pärast vangi ei jää. Ta jäi sinna mõtisklema aga paistab, et ta seda riski ette võtma ei hakanud, sest ta jalutas hiljem vastu Käsmu punkri ligiduses. Aarde eest tänud!
Päris mõnus matkarada oli. Mis siis et vihma sadas, sai see tee päris kiiresti läbitud. Mulle meeldis. Aitäh peitjatele.
Georont jäi aardest 2,5 km kaugusele keelumärki valvama ja jätkasime jala. Täitsa mõnus jalutuskäik läbi kena metsaaluse, õnneks polnud ka väga üksluine erinevalt seenelkäigust. Aitäh peitjale.
Selle õhtu viimane aardeotsing, pärast selle õhtu ainsat Vana raja I palja peega leidu. Üritasime geolandariga ühest kohast lähemale sõita, aga kui keelav silt ette tuli, keerasime otsa ringi ning sõitsime soovitatud suunas.
Aardekirjeldusele sobivalt jõudsime just päikseloojangu ajaks. Kalameeste džiip ootas nulli lähedal, ise paaditasid, ju neil siis on ligisõiduluba. Otsing võttis omajagu aega, ei leidnud kohe. Õnneks lõpuks leidsime, saime päikseloojagut nautida ja läbi mööda teisi radu massinani tagasi kapata. Keegi oli mööda neid teid ennegi kapanud.
Aare korras. Polsterdasin pesa pisut, et maskeeringu raskus karbile peale ei rusuks. Soovitan enne lund ära otsida. Mõnus ligi 5 km matk alla tunniga. Aitäh Reinole mõnusa metsase jalutuskäigu eest päikseloojangut nautima! Ja nüüd Võsu telkimisalale tšillima ja öömajale B)
Jalutuskäigu esimene leid.Täname
Kulgesime siia jalgratastel Käsmust. Plaan oli sõita edasi Eru poole, aga mugude rohkus Astu laeva aarde juures tegi plaanidesse muutuse. Seega saime ka tagasi sõita just Käsmu järve poole, et veelkord laeva astuda. Tore oli, tänud peitjale!
No kui seminarile planeeritakse pooleteisetunnine lõuna ja sellele järgi veel pool tundi pausi, on tegevuskava selge. Laanest sain ratta ja edasine oli vormistamise asi. Kohapeal geps tiba jamas, aga kui maha rahunes, läks asi kähku. Ja aega jäi ka nautimiseks - sulnist päikest ja tasa loksuvat merd pole sel aastal sugugi mitte liiga palju antud. Tänud juhatamast, mulle sobis.
Enne seda aaret meenutas Teele Palganeeme aarde otsimist ja uuris, kas tuleb sama pikk matk. Ma siis lohtasin, et palju lühem ikka. Tema pisikesed jalad suutsid meiega ikka tempot hoida. Aarde juurde jõudes teatas ta, et tema on nüüd küll väsinud. Mooritz siis andis talle dopingut. Meie Mooritzaga proovisime nulli paika saada, samal ajal seisab tähtsa näoga Alex ja küsib, kas me tahame veel kaua otsida. Selge, tal leitud. Egas midagi, nimed kirja ja minekut. Tänan peitjat.
Parkisime oma autod metsa alla ja hakkasime aga astuma. Jalad ju astusid, aga silmad käisid koguaeg metsa poole. Oi kui palju seeni siin oli. Aga kuna taaskord polnud mingit anumat ühes siis jäidki need iludused sinna edasi kasvama. Metsarajad olid sobivas suunas nii oli täitsa muretu kõndida, vaid väikesed jalad väsisid natuke, noh need Alexi omad :P. Sai siis seda kõige pisemat kommidega turgutatud ja tagasiteel lippas ta autosid nähes juba väga kiirelt. No ja seentele leidus ka kilekott, linnamugud jalutasid vastu ja liikusid just seente suunas, krm...ilma jäime, aga eks tuleb nüüd salamisi ikka kokkulapitav pang kaasas kanda. Tänud peitjale! Tegelikult oli ju see paganama pang autos olemas, noh vähemalt kolmes formaadis ja nüüd, kui A sai teada diivanil, palju me maha kõmpisime- ulub nagu Suurupi udupasun...mehed-tugevam sugu...pähh.
Nii pikk tee oli ja ma väsisin ära. Tänan
Pakkisime rattad välja ning tegime mõnusa rattasõidu aardeni. Tänan peitjat!
Pärast Elektriku 2-te oli Sireliranna aardeni jõudmine rahulik kruiis. Väga ilus koht, aitäh! :)
Võtsin Võsult sugulase koeraga peale, et koos minu teise geoaastapäeva puhul väike matk teha. Kenasti piknikukraamigi veidi ühes. Ainult et ilm kiskus ära. Parkisime auto, edasi jala mere poole ja sealt 2km mööda mere äärt. Kuskil kaugemal taevas kõmises. Logisime aarde ja läksime ujuma. Kõmin tuli lähemale ja välgud hakkasid sähvima ning otsustasime ruttu tagasi hakata minema, piknik jäi pidamata. Poolel teel kuskil jõudsid vihmapilved meieni, tuul tuhises ja olime hetkega veel märjemad kui peale ujumist. Jõudes ranna sinna punkti kus sisemaale auto poole hakata minema jäi vihm järgi ja kuna olime niikuinii läbimärjad otsustasime veelkord ujuma minna. Tagasi auto juures, oli hea tunne kui sai kuivad riided selga ja ilm oli jälle ilus. Ah jaa, ja rannaliiv oli Sirelirannas tõesti lilla. Tänud juhatamast, meeldejääv matk oli.
Väike jalutuskäik värskes õhus. Boonuseks mõned kukeseened.
Seekordse jalutuskäigu viimane aare. Tagasi auto juurde jõudsime juba pimedas. Tänud!
Teen logisid korda. Tänud peitjale väga mõnusa matka eest!
Põlise maismaalasena on minu jaoks meri alati kutsuv olnud. Jalutuskäik Sireliranda oli igat oma sammu kuhjaga väärt. Peaaegu peegelsile meri ja õhtune päike ... sirelikarva liiv ning augustisoe ... Oo, hetk, peatu vaid! Aardeleiuga läks natu aega, aga tehtud. Tänud imelisse paika juhatamast!
Auto jäi aardest 2,2 km kaugusele keelumärgi taha. Sealt siis jalutasime koos krantsidega aardeni ja tagasi. Kohapeal jäi topsik õnneks üsna kiiresti näppu. Tagasi liikudes jäi näppu ka peotäis kukeseeni. Aitähhid peitjale, Käsmu on tore paik, sinna lähen alati hea meelega tagasi.
Kulgesime kaunis metsas ja nautisime õhtust päikest mererannas. Leid tuli peale otsimise ala lainedamist. Tänud peitjale.
Üks tore õhtune jalutuskäik mere äärde. Tuul oli vali ja mere kohinat oli kaugele kuulda. Nullist oli aare veidi eemal. Läks aega, et õige koht tuvastada. Aitäh toredasse kohta juhatamast! EVEJ
Olles pea-aegu kohalik käsmukas oli rõõm ja huvi näha ühte uut aaret tekkimas Käsmu kanti. Pidasin ainult päeva vastu siis käisin rattaga ära. Tõtt öelda läks metsas parasjagu aega, sest vihjele vastavaid objekte oli mitu. Aga seda suurem oli leidmise rõõm. Medalist jäin siiski ilma, sissekandes platseerusin neljandale kohale.
Eile pakkus Elve välja, et võiks Käsmu terviserajale minna kuid muude asjatoimetuste tõttu jäi see plaan katki. Täna hommikul võtsime plaani uuesti ette. Enne lahkumist vaatasin veel GP lehte ja nägin uut aaret ilma logideta. GC lehel oli selleks hetkeks siiski marxi logi juba olemas, seega polnud mõtet liialt erutuda.
Nagu eelmise aarde logis mainitud siis läksime tervet rada läbima. Palganeeme juurest olime sunnitud suuremalt jaolt mööda rannakive tulema kuna matkarajal oli meeletult palju vihaseid sipelgaid kellele meeldis rihmikutes matkajaid kiusata. Sirelirannas võtsin plaani enne turistide saabumist aarde ära logida aga sellega läks üllatavalt kaua aega. Telefon juhatas vihjele vastava objekti juurde, mis juba kaugelt silma hakkas. Uurisin seda igast küljest aga ei leidnud miskit. Lõpuks, kui piirkonda laiendasin ja Elve ka rannast appi tuli, jäi õige maskeering silma. Tea miks see telefon mind niimoodi kiusata tahtis. Kirjutasin nimed kolmandale kohale ning tegime rannas väikse peatuse. Väga mõnus koht ja vesi oli ka soe ning selge. Lasime sakslased jälle ette ja jätkasime oma teekonda, tagasi parklasse jõudsime siiski enne neid.
Kuigi päev kaldus juba õhtusse ja jalad polnud enam kõige värskemad, otsustasin siiski siin piirkonnas viibides aarde ära võtta. Tegelikult oleks võinud siia hoopis varem tulla, sest paik on tõeliselt imeline. Peegelsile meri, üksik paat rannal, hetke nautiv lind kivil, vaikus, ootus, rahu. Oli imeline olla! Aitäh kutsumast!