Põhja Konn

Njaa, mäletan hästi kui natuke üle 7 aasta tagasi üritasime seda otsida aga kahjuks ei leidnud. Arvasin, et tänaseks olen targem kuid tundub, et mitte. Saadud koordinaadid näitasid suht lambikohta, mis ei tundunud usutav. Vaatame ehk 7 aasta pärast jälle.

Loendus oli varasemalt tehtud, tookord jäi lõpp leidmata. Sügis, pime, mugud ja teised vabandused siin. Nüüd mugusi polnud, pime oli ikka, aga leid tuli! Aitäh!

Seda konna olen varem ka korra otsimas käinud, aga siis polnud kodust kaarditööd teinud ja lahmisin kaunikesti umbes. Täna vaatasin, et ega ma eriti viltu ei läinudki, aga niivõrd hästi peitu pugeva konna puhul on ikka täpsemat asukohta vaja teada. Ega ta tänagi lihtsalt ei tulnud, tammusin siin ikka jupi aega ringi ja otsustasin juba, et las jääb selleks korraks, kui koera puu küljest lahti päästes jäi silm lõpuks ka õigele kohale peale. Sikutasin ta siis koibapidi peidukast välja, las lükkab oma talveune väheke edasi ja panin logi kirja. Tänud sellele Põhja konnale külla kutsumast ja aaret peitmast. Täna ei hakanud seal trepi peal oma füüsilise vormi olematust tõestama, mõni aeg tagasi olin selle teo juba niikuinii ära teinud.

GC-s aktiivne alates 08.09 brittsuits: Konn ootab. Hetkel on loodus suht hõre ja leidmine seetõttu veidi kergem.

Veidi keeruline oli hämaras otsida, kuid lõpuks sai konn leitud ning logitud. Aitäh peitjale!

Uus konn olemas, aga hetkel tema kodus koha sisse võtnud tiibadega külaline.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Uuenduskuur

Maive tuli ametlikult karualugu rajalt neid korjama ja ma veetsin aega üritades aaret leida. Vitamiini oli tõest vägevalt ja lõhn hakkas lausa pähe. Kahjuks oli "maa külmunud ja kärs kärnas" või oli mitteleid ebatäpsete vahendite süü. Aardel võiks minumeelest olla vähe konkreetsem vihje mille järgi kohta otsida. Aga karulaugupõld oli muljetavaldav. Aitäh kutsumast.

 1 

Aitäh aarde eest!

 1 

Seda aaret olin paar kuud tagasi pimeduses otsimas käinud, aga siis ei jäänud silma miskit. Nüüd tulime päikesevalguses kohale ja läks vaid mõni minut, kuni konn end ilmutas. Astmetega probleeme polnud. Aitäh! Lähedal staadionil toimus samal ajal mingi jalgpalli liigamäng.

 1 

Eilsest Viljandi mäest üles - mäest alla - mäest üles kulgemisest oli veel vähe, tulime täna siia. Miskine seltskond mängis lähedal staadionil vutti. Kuidas sellise külmaga sai, mina ei tea. Trepini jõudes mõtlesime natuke abivahendeid kasutada, treppe ise oleme roninud vist üks või kaks korda. Seekord saime lihtsamalt, mingi ähmase punkti kaardile. Sinna liikudes kaua aega ei kulunud kui konna väike sõber silma hakkas. Natuke avalik ta oli, panime tagasi pannes natuke puulaaste katteks peale. Aitäh aarde eest!

 1 

Leitud tänan

 1 

Olen seda konna siin paaril korral otsimas käinud ja kõik need korrad on ebaõnnestunud. Täna siis proovisime uuesti ja nu mida ei tule seda ei tule. Koht on nagu õige, aga ei ole aaret. Nüüd võtsin ette ühe geokõne ja sain teada, et olen natuke vales suunas liikunud, aga seda siis mõne kraadi jagu. Kui see teadmine olemas, tuli ka aare nähtavale. Suured tänud toreda aarde eest.

 1 

Varemgi seal käidud, kuid siis jäime leiuta. Poole otsimise pealt muidugi selgus, et aaret polnudki omas pesas ja oligi suht võimatu midagi leida. Seekord läks kiirelt ja Kristel astus kohe õigesse kohta ja võtsime toreda topsi välja :) Tänud!

 1 

Lõpuks leitud. Tundus raske ja oligi raske. Peitmiskohti oli lihtsalt nii palju. Ühest kohast leidsimegi piiluva konna. Aitäh!

 1 

Enne taastamist ei teadnud sellest aardest midagi. Pärast taastamist lugesime astmeid, saime mingi koha. Kaks korda käisime otsimas, oli parasjagu mudane ja aaret ei leidnud. Nüüd veidi tugevama pinnasega otsustasime tagasi tulla, sai määratletud umbes 100 ruutmeetrine maa-ala. Lõpuks leitud! Aitäh!

 4 

Kunagi sügisel, mingi hullu porise ilmaga oleme korra siin konna vaatlemas käinud. Ilmselt polnud me tookord õiges kohaski, kuid mudamaitse jäi pikaks ajaks meelde.

Täna tahtis Salme kindlasti ka mingit mõistatusaaret leida ja kui olime Pirital ühe üsna krõbeda tavalise aardega edukalt hakkama saanud, siis tekkis uitmõte, et tuleks veel seda konna asja uurima. Kuigi kõik aardekirjelduses olevad probleemid olid täna olemas- õues oli pime, puudealune on langenud lehti täis ja lisaks on maha sadanud ka lumi. Kõik need komponendid ei ennustanud kerget otsimist.

Alustasime taaskord otsast peale, lugesime astmeid. Ausalt öeldes ei saanud lõpuni aru, et milliseid siis peab lugema ja milliseid mitte. Arvutasime, saime paar erinevat tulemust ja alustasime otsinguid. Positiivne asi oli see, et muda oli ära külmunud. Samas lumi ja pimedus just parimad sõbrad polnud. Tuuseldasime seal ikka omajagu aega ja hakkas juba närv mustaks minema. Tegime väikse appihüüde ja saime Puutetundlikult infot, kuidas ja mis sügisel antud kohas olnud oli. Puhastasime lumest veel palju ruutmeetreid maapinda, kui lõpuks ühest hiireuru laadsest pesast ka selle külmunud konnakese leidsime.

Aarde sisu oli kuiv ja korras, võiks öelda, et lausa ülepingutatult minigripitatud. Kuidas täidab donotiit oma ülesannet, kui ta on pakendatud personaalsesse minigripi :)) Panime nimed logiraamatusse kirja ja poetasime samasse kotikesse ka niiskuseimaja.

Suur tänu meie heale abilisele Marisele, tänu kellele me selle leiuni jõudsime. Aitäh peitjale!

 1 

Eelmine kord saime koordinaadid teada aga ei leidnud midagi. Täna tulime kohale ja esimesest vaadatud kohast leidsime. Tänud

 1 

Täna oli mul vaja nii mõistatust kui tavalist aaret leida ja kaarti vaadates jäi sõelale Viimsi. Puhta vedamise korras otsustas Mari ka samade aarete leidmise kasuks. Kuna ma jõudsin kohale natuke varem, võtsin ootamise kõrvale treppe. Maril oli sama töö juba tugitoolis tehtud :D. Nu ja edasi jäi üle meil ainult hoolega puudealuseid inspekteerida, kokku läks sellele oma 25 minutit… Konteinerile ja trepile minu poolt sildid ja punktid, aitäh peitmast :).

 1 

Oi kui äge vaade sellele trepile pimedas on. Karbi leidmine võttis ikka üksjagu aega, sai mitu korda kõik kohad läbi uuritud. Tänan.

Välitööd seekord ei õnnestunud. Peale seda kui ma olin Exe juhatanud klaasikildudesse ja okastraati, tulime tulema. Õnneks käppa katki ei teinud. PS. ei pruukinud üldse õiges kohas olla.

 3 

Eelmisest korrast jäi see konn kripeldama ning kuna tänaseks kindlaid plaane polnud, siis tegin suured kurvad silmad ja palusin Miki kaasa. Oi-oi kui piinlik oli, kui ta saadud koordinaatidest paari meetri kauguselt aarde välja võttis. Ma olen täiesti kindel, et eelmine kord seda seal ei olnud :D Konn oli igatahes heas korras ning kribasin ka enda nime raamatusse. Aitäh!

Mikil oli ilma peale silma

Juhus? :D

 1 

Tänud aarde eest!

Päeva alguses otsustasime võtta kas drive-ine või lühikese jalutuskäiguga aardeid, sest mu jalg oli hommikul mõnusalt valutama hakanud. Kuidagi juhtus ikka nii, et juhtusime siia trepiastmeid lugema :D Krissu hakkas oma nutika meetodiga pihta, kui mööda kõndiv mugu meile õige numbri ette ütles. Oookei, polegi varem mugudelt sellist abi saanud :D Kõik läks edasi ka täitsa sujuvalt, kuni enam ei läinud. Lõpus sai ringi tuhnitud vist 50 meetri raadiuses ning mitme vihje järgi justkui sobivaid kohti kontrollitud. Pärast tõesti iiiiilgelt pikka aega - äkki umbes natuke rohkem kui tundi? Otsustasime, et nüüd pole küll ühtegi kohta, kuhu me vaadanud ei oleks ning küllap konn täna külalisi siis ei tahtnud.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Uus konn (kes pole tegelikult konn) on platsis. Minu hinnangul on plats hõredamaks jäänud.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Aare oli olemas, aga konn vajab turgutust.

Kalpsasime eile Netiga mööda treppi üles ja proovisime neid astmeid kokku lugeda. Üles jõudes, pidi külm tuul kõrvad peast ära viima. Kui olime arvutused teinud, läksime siis otsingutele, aga nu ei olnud täna see õige päev või siis öö. Pealekauba on ju öeldud, et öösel pole mõtet minna, aga meil oli ikkagi vaja ronida. Eks siis teinekord uuesti.

 1 

See konnake ikka peitis ennast korralikult.On käidud teda ikka mitu korda piilumas aga kas asi oli pimeduses või milleski muus kes seda enam mäletab.Täna päevavalges vaatas teine uhkelt meile vastu.Aitäh!

 1 

Valges ja õigele kohale lähenedes hakkas kaugelt silma. Tänud peitjale.

Kunagi valgel ajal tuleb siia korduskülastus teha.

 1 

Põhjakonnast olin varem mitmeid kordi mööda sõitnud, aga uudistama polnud veel jõudnud. Nüüd sai siis trepp ära imetletud, õles pildistatud ja oma jalaga läbi proovitud ning siis, vajalik info käes, suundusime väikest konnapoissi otsima. Oi küll tema oli ennast ikka ära peitnud, veetsime siin tükk aega ja kui Kommunismi kiirteest pääsesime veel mingil määral puhaste jalanõudega, siis siin oli muda täitsa põhjakonna vääriliselt palju. TFTC!

 3 

Planeeritud kalmistuvahi aarde külastuse jätsime seekord vahele. Mõned meist oleks seal ilmselt siniseks külmunud. Seega tuli käiku võtta plaan B ja suundusime Viimsisse. Paar korda sai küll sügisel siiakanti satutud aga kuna oli ka muid aardeid leida, siis olin seda siin väikese aukartusega ignoreerinud. Kambaga tundus aga palju julgem läheneda. Kaupo jäi konna seltskonda nautima kuni me Jaanikaga treppi vallutasime. Üles jõudes olin endalegi üllatuseks veel ühes tükis. Öösel pimedas oli siin see tulevärk ikka päris kena, vaade aga pimeduse tõttu olematu. Eks peab kunagi tagasi tulema. Vajalikku infot kogudes ja korrigeerides leidsime peagi ennast lõppu vallutamas. Hetkel olid olud ajutiselt keeulisemad kui tavaliselt. Oma lambi unustasin autosse ja olin sunnitud Kaupo oma laenama. Oli see alles eriline seasilm, kuidas sellega üldse midagi otsida saab! Proovisin ikka. Pikapeale tuli tüdimus peale ja olin valmis loobuma ning kunagi valgel ajal naasma. Õnneks tuli Kaupo appi ja päästis päeva.

Tänud.

 1 

Erilisi lootusi me selle aarde leidmisele ei pannud. Logidest on lugeda, et inimesed käivad ikka väga mitu korda kohapeal. Ei tea, kas kirjeldust on meie eelmisest korrast muudetud või mis, igastahes astmed olid eelmisest korrast loetud ja suund nüüd ka selgem. Panime veidi juurde ning Põhja Konn ilmutaski end. Koht endiselt lahe, aitäh.

 1 

Mõned päevad tagasi käisin vaatasin alguse üle ja lugesin astmed kokku. Täna Kumulilt tulles otsustasin lõpu üle vaadata. Ma ei jõudnud veel otsima hakatagi, kui konn isiklikult mulle oma kutsuva pilgu suunas. Konnake on ajaga tublisti kannatada saanud. Konteinerist valasin liigvee välja. Logiraamat õnneks siiski kenasti kuiv oma gripikotis. Tänan.

 1 

Astmed sai selgeks enne ronimist, aga tahtsin vaate üle kaeda ja veidi trepikõndi ka teha. Asimuudiga oli korras, aga meetreid hakkasin ligikaudselt astuma. Oi-kui-palju sealkandis võimalikke peidukaid oli. Eriti, kui oled umbkaudu meetreid mõõtnud. Muidugi ei lugenud peitja hiljutist hooldus-kontrollilogi ja käisin esmalt ka nõlval turnimas. Aga jurakate vahelt sain ka konna kätte.

 1 

Et paar varasemat üritust olid meil siin vett vedama läinud, siis polnud ka seekord suurt usku edusse. Läksime kohale rohkem nagu naljaviluks, aga ennäe imet - ei saanud veel nahkagi soojaks, kui Sigridil konn juba peos.

Aitäh peitjale põneva aarde eest!

 1 

Kui palju me alles siin käisime, keegi enam ei mäleta.. Täna mõtlesime veel õhtu lõpuks õnne proovida ja viimaks käes! Nüüd seda kohta vaadates tekkis küsimus, kuidas see kahe silma vahele jäi, kui ometigi umbes 50 meetri raadiuses kõik võimalikud kohad läbi tuhnitud on saanud. Vaeseke näeb küll täitsa räbal juba välja ning on seest väga märg, meil ei olnud kahjuks aega kuivatada. Kõrval maas vedeles harilik pliiats, ilmselt ikka sellest topsist pärit ja panin tagasi karpi. Aitäh! :)

 1 

Ei olnud lihtne seal kohapeal isegi varemleidnul. Tükk aega tammusime ja sibulalõhn ajas juba südame pahaks, kuni TBin selle aarde lõpuks ikka ise leidis ja mind kohale hüüdis. Oeh, lõpuks tehtud. Tänud.

Konteiner seest väga märg. Viskasin läbiligunenud niiskuskotikese minema.

Umbes 5 kord seal? Nüüd on tuhnitud nii ülevalt kui alt, nii enda kui TBini koordinaatidega, nii päeval kui õhtul. Järgmisena korraldan TBiniga selle konna juurde väljasõudu. Üksi ma sinna enam ei viitsi minna.

 1 

Patuga pooleks sai see konn ka lõpuks nii umbes kolmandal katsel leitud. Tänud peitjale!

 1 

Leitud

 1 

Talvel sai uudistamas käidud aga kuna lumi oli maas ja võimalikud kohad sai läbi vaadatud aga ei leidnud. Täna tuli leid kiiresti, suured tänud :)

 1 

Leitud, tänan!

 1 

Selle aarde jaoks oli mul kodus põhjalik eeltöö tehtud.
Kõik, mis lugemist vajas, oli üle loetud.
Kõik, mis arvutamist vaja, oli välja arvutatud.
Seega polnud muud, kui nulli minna. Nullis ei tahtnud aga see märkamise värk kuidagi õnnestuda. Seetõttu läksime uuesti algusesse tagasi.
Liisi teostas (üle)loedamise ja mina (üle)arvutamise. Tee või tina, kõik klappis. Läksime uuesti sinna, kus juba korra olime. Vaatasime uuesti neid kohti, mida juba vaadanud olime. Ei midagist. Olime juba kergelt loobumas, kui mulle ühel hetkel tundus, et keegi jälgib meid. Pöörasin selja ja noh, Põhja Konn ise põrnitses oma peidukast meid. Panime siis nimed kirja ja trepist üles järgmise pähkli juurde.

Me täname!

Järgmine kord võtame korralikud vahendid (loe: kompass) asimuudi määramiseks ja hoidmiseks. Ja iga kord mõne kivi üles tõstes jõuab ehk eesmärgini.

 1 

Kunagi sai umbes-täpselt siinsamas ühte teist aaret otsimas käidud. Tundub, et see pole enam aktiivne.

Selle konna ja selle trepi olemasolust ei olnudki me teadlikud. Selline tore üllatus. Peab ütlema, et selle mõistatuse lahendamisega ning ka aarde leidmisega läks meil päris edukalt ja kiirelt.

Küll aga valmistas ebameeldiva üllatuse see, et siinne seikluspark, mida ka ise oleme külastanud, kui see veel töötas, on praegu kasutusest väljas ja sedasi lihtsalt maha jäetud. Täitsa uskumatu tegelikult. Üks puu, kus küljes kunagi platvorm oli, on ümber kukkunud ja lihtsalt nii ongi. Atraktsioonid, platvormid, trossid - kõik lihtsalt seisavad ning on jäetud saatuse hooleks. Samas saab praegu takistamatult ronida näiteks 10m kõrgusele ning seal ilma turvarakmeteta turnida. Kas omanikul või endisel operaatoril mingeid kohustusi ei ole selle seikluspargi jäänuste kõrvaldamiseks kui see enam ei tööta?

Aga aardemeistrit täname!

 1 

Lõpuks kuulus trepp nähtud, jalutusrada üle vaadatud ning aare leitud! Aitäh peitjale!

 1 

Asimuudi ja kauguse saime paika. Oli seal alles peitmisvõimalusi. Eks siin oli ikka õnne ka, et ühel hetkel krooksuja silma jäi. Tänud!

 2 

Olen seda konna siin kodu lähedal otsinud juba viis korda, mitte ei õnnestunud. Seekord võtsin poja kaasa ja kohe hakkas juhtuma. Tänud peitjale.

 3 

Me oleme siin Timmuga kahekesi käinud. Me oleme siin Timmu ja Robiga varem käinud. Me oleme siin Karli, Lauri, Marise ja Timmuga käinud.. ning ikka leiuta jäänud. Nüüd lõpuks sai see asi lahendatud ja nimed kirja. Aega võttis, aga asja sai. :D

Tänud peitjale korraliku pähkli eest, või siis pigem konna eest. :P

 1 

See on vist siis kolmas kui mitte neljas visiit siia. Korraks hakkasin nullis kahtlema enda sunnatajus et äkki konn pilgutas mulle valet silma, aga koha peale tammudes sain aru et vist siiski mitte. Tulin siis tiiruga selle sama koha peale tagasi, kus olin juba eelnevalt otsimas käinud. Peale pisikest ringikest märkasin et keegi piilub mind. Konnakene :D. Oli teine suurest ootamisest hakanud juba l6hki minema aga tegin loomale pai ja silitasin ka k6hu alt ;) Tagant järgi ytlex vaid seda et olin kodutööga asukoha ca 5m täpsusega paika ajanud, aga ikkagi oli mitu ringi vaja teha. Kll lumega ja lumeta. :D Lahe laegas ja tänud peitjale siia meelitamast ;)Krooks

Kumba silma täna pilgutada :P

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Konna veidi kuivatatud ja ravitud. Ootab kõiki külla. Kusagil kallakul turnima ei pea ja jalga võiks panna jalanõud, mis võivad mustaks saada.

3

 4 

Ammu juba oli plaan, et millagi istume Krissu ja Timmu juures ja siis jalutame sealt seda aaret noppima. Õnneks oli meiega kaasas ka Karl, niiet lootus leida tundus suur. Kõhud kõike head ja paremat täis, asusime õhtusele päikeseloojanguga jalutskäigule. Treppideni jõudsime suurema vaevata ja siis hakkas Maris lugema, mulle oli jutu sees juba mitu korda õige arv meelde jäänud :D All valisime sobiva suuna ja jõudsime oletatavasse nulli. Sai ikka omajagu otsitud. Karlil polnud ka enam eriti meeles kus kunagi asus, kuna torm oli oma tööd teinud. Mõtlesin siis vahepeal logisi lugeda, et äkki saab sealt targemaks...ja mida ma näen...karp on kenasti peitja poolt üldse koju viidud :D Taaskord tarkus, et kadunud karpi on palju raskem leida kui olemasolevat (v.a. kui sa oled lätlane). Igatahes saime nüüd võsas tuhnimise ära lõpetada ja valisime järgmiseks sihiks NKK aarde. See oli küll teistel peale meie leitud, kuid teised ei jahi ka nädalaseeriat nii hoolega nagu Maris (ja mulle tundub, et ka mina), niiet aaret oli meil vaja :D Peale sealset edukat leidu haarasime veel lähedal olevast müügikohast jäätised ja jalutasime tagasi, piiludes vahepeal veripunast kuuvarjutust...tol hetkel oli see veel üpris lahja, öösel läks asi paremaks :D Aga jah, oli tore mitteleid ja teinekord siis äkki targem enne jalutuskäiku...või noh, väga vahet pole kah :D

Sain palve kontrollida konna olemasolu. Konn oli olemas ja piilus peidupaigast välja. Kuna ta aga oli vettinud ja veidi vigastatud, siis võtsin koju hooldusesse.

 1 

Kunagi lugesin Veiko logi ja irvitasin. Siis lugesin teist Veiko logi ja irvitasin jälle. No on ikka algaja.
Täna läksin kohale ja ilma mingeid astmeid lugemata sumasin ülepea kuhugi mülkasse, kuna arvutatud koordinaat ju sinna näitas. Veerand tundi otsimist ja siis otsustasin ikka need astmed üle lugeda. Noh, sama arv, mis ennegi, kuid lihtsalt kraadidega on mul kehvad lood. Korrigeerisin neid, vaatasn kaarti, siis korrigeerisin veel ja lõpuks ka kolmas kord, kui meenus, mis kant see NNE üldse on, ning sain punkti täitsa söödavasse kohta. Egas midagi, kui järele.
Kohapeal otsisin, siis otsisin veel ja kui maastik juba 3 kanti hakkas minema, otsustasin loobuda. Kas vale koht või karp kadunud.
Tagasiteel suutsin okastraadi läbi plätude astuda ning üldse oli autosse naasmine kuidagi vaevaline. Õhtul lugesin logisid korralikumalt. Ah et maastik ongi 3-3,5. No siis olin ilmselt õiges kohas, lihtsalt ei otsinud piisavalt hästi. Jalanõud nagunii ei soosinud seda tegevust.
Jääb järgmiseks korraks.

ITC logi kirjutama hakates m2rkasin et olin sellest lihtsalt tuimalt m66da k6ndinud. Tegin siis kodus nac taustauuringut ja sain mingisuguse raadiuse ja suuna nagu paikka. Koha peal aga k2isin oma pool tunnikest n6utult ringi. K6ikv6imalikke peidukaid otsides aga jah eks ta l2heb vist sinna "Lumega raske" kausta soojemaid ilmasid ootama ;)

 1 

Lugesime, liitsime, lahutasime, otsisime aga ikka ei piisanud. Oli suts kõrvalist abi ka vaja, et nimed kirja panna.
Täname.

 1 

Kaasas polnud kompassi, ega saanud aru ka kas kokku tuleb lugeda ka trepiees lebavad astmed. Seega sai ikka otsida üksjagu, väike abigi kulus ära. Taevas säravad haloefektid ei teinud ka otsimist lihtsmaks.

Halo, ülejäänud eriti ilus pole

 1 

Esimene sihik oli vildakas, sai uuritud aga midagi silma ei jäänud. Loobusime, võtsime vahelduseks lähedusest teise aarde. Jonni ei jätnud, läksime tagasi ja seekord sihik tabas kohe. Uhh, läks õnneks. Tänud peitjale.

 1 

Kolleegi elab Põhja-Konna kandis ning kiitleb oma uhke uue trepiga. Mis seal ikka, ütlesime siis Marttiga, et mis sa niisama seal trepi vahet käid, loe meile astmed ära. Lugeski. Selle alusel pani Martti sihiku paika ning täna siis otsisime. Algselt veidi valesti, siis natuke õigemini. Leitud, aitäh!

 2 

Seda tihtilugu teele jäävat konna oleme otsida saanud suisa mitu korda. Esimest korda käisin üksi, avaldamispäeva viimase päevavalgega ning leidsin eest vaid üsna nõutu Erko, konnast polnud kippu ega kõppu. Samal õhtul hiljem jõudsime veelkorra koos Andromedaga otsida, siis ilmus sinna juba tunduvalt suurem geoseltskond. Näib, et keegi ei leidnud. Algne kirjeldus oli jättis muidugi rohkem tõlgendamisvõimalusi kui praegune, samuti oli suunasektor küllalt ligikaudne ning eksitav.

Vist oma nädala jagu kollaseid nägusid ootasime ära, enne kui uuele katsele läksime. Nüüd juba sihikindlamalt, ent siiski veel ebaedukalt. Seejärel unustasime asja paariks kuuks ära ja otsisime lepituseks jõukohasemaid asju :P Aga tee mis teed, tee viib siitkandist nii sageli mööda, et uuel aastal tulime uue jõuga ning kirjutasime viimaks logi raamatusse :o) Pole paha mõistatus ja ka koht väärib tähelepanu, aitäh! Ainult peidukoha raskusastmeks pakuksin pigem 3, isegi praeguse kirjeldusega. Mis puutub Eesti kõrgeima kõrguste vahega trepi teemasse, siis meie meedia on jätnud täpsustamata, et hooned nagu näiteks teletorn jmt jäeti arvestusest välja.

 4 

Konnakülastus oli ammu plaanis, tavapärased geokaaslased otsustasid aga hoopis kinno minna, mulle sobis vahepeal paar tundi geopeitust siiski hästi. Tegime ülesande korralikult läbi, lugesime astmed üle. Arvutused tehtud ja suund paigas, hakkasime peiduka suunas hüppama. Pille sai enda arvates õige kauguse kui mul oli veel mitukümmend hüpet teha.. kuna silmasin umbes-täpselt seal, kus minu hüpped oleks lõppenud, liikumist, nõustusin Pille pakutud kaugust ka viisakusest uurima.. Kahtlustades nüüd, et siin on teised otsijad ees, taandusime diskreetselt teise objekti taha ja lasime neil otsida. Nähes neid lahkumas ei suutnud kiusatusele vastu panna ja sain teada, et leiti.;) Aga, Mooritz, ausalt me ei jälginud teid ja ei näinud, kas leidsite või mitte..:);) (tore oli siiski kuulda, et leid käes).. Olgugi, et me ikka üsna algajad, meeldib pigem ise leida.;) Korralikult sopased saapad saime meiegi;). Natuke uurimist siit ja sealt ja leitud ta sai, vihje aitas väga. Trepp ja konn olid tätsa vahvad, täname siia kutsumast.

 5 

Meil oli vaja veidike aega parajaks teha enne sünnipäeva, nii suundusime seda kuulsat konna uurima. Tänaseks päevaks on interneedus täis piisavalt mahukat pilditagavara, et mugavalt kodus diivanil koordinaat välja arvutada. Alex uuris ja puuris neid pilte ja saadud numbritega saime maaametist vaadates täitsa potensiaalse piirkonna mida uurima minna. No ega me sinna nii hämaras plaaninud sattuda aga no kuna juba ligi sai oldud siis haarasime kaasa taskulambi ja suundusime otsingutele. No seda ma pean ütlema, et pimedas võib seal ju ilus olla, meie otsingute ajal pandi tuled ka treppidel põlema, aga otsida pimedas on ikka parasjagu keeruline, sest see va maapind kipub pillama ja maa sisse imema. Nii omandasid meie papud kenakese kamoflaaži ja saime seda maastiku mõnu ikka täiega katsetada, hea et pee puhtaks jäi. Ja ega need läheduses jalutavad mugud ka asja kergemaks ei tee, muudkui kehastu mõtlikuks värske õhu nautijaks, kes millegipärast väga kummalisse suunda sihib :). Lõpuks mitmendamal tiirul jäi esimesest kahtlustatud , kuid kehvasti kontrollitud :P, kohast ikka aare silma ja salamisi logisime ära. Omast arust toimetasime küll salamisi, kuid ilmselgelt meid jälgiti :D, sest kuidas muidu seletada tagasiteel kostnud küsimust: "Kas leidsite ?". No muidugi ei taibanud küsida , kes oli see salapärane küsija ja teadupärast on pimedas kõik kassid hallid, aga valgustatud isik oli ta küll ;). Vaatasime veel seda valgusemängu, tegin konnale silma ja trampisin autoni. Sõna otseses mõttes trampisin, sest papud oli vaja sellest kamost puhtaks saada. Ega see eriti hästi ei õnnestunud, sest Viimsi Keskuses vaadati meid kui tulnudkaid kuigi me enne sisenemist hoolikalt vaipa kulutasime :D. Nüüd koliseb pesumasin ja varsti saame sealt puhtad papud kätte.
Üks detail on karbi küljest eraldunud, vajab peitja hella puudutust, enne kui ära kaob.
Peitjale tänud!

 1 

Neljapäeval olin tööl ja ühtäkki saabus meil, et Stina logis minu Lubjakelder aaret. Mõtlesin, et mis nüüd siis toimub ja kirjutasin talle, et kas tõime talle siis pisiku tagasi. Tundus nii jah. Uurisin siis, et mis aare on järgmisena plaanis. Ta arvas, et Pandisahr. Oi mul oli nalja kui palju. Uurisin Stinalt, et kas ta ikka teab, et see vees on? Loomulikult ta ei teadnud. Kuna Põhja Konn oli seal lähistel, siis soovitasin seda. Aga ütlesin ka seda, et mul see leidmata. Nad otsustasid minna vaatama. Nad lugesid astmed kokku. Ja ma pidin kokku genereerima uued koordinaadid. Oot kuidas? Joonlauaga v? Proovisin arvuti ekraanil joonistada aga ei tulnud hästi välja. Siis meenus mulle telefonis üks äpp, mille Nargö pärast tõmbasin. Toksisin numbrid sisse ja voila oligi koordinaat käes. Aga selle aja peale olid nad jõudnud arusaamale, et nad ei lähe otsima kuna sopane jne. Aga mind jäi see aare häirima. Nii palju mitteleide. Peab vaatama minema. Laupäeval, kui olime oma vajalikud toimetused ära teinud, läksimegi. Peale saabumist 8 minuti pärast lahkusime ja logi oli kirjas. Nii lihtne oligi! Tänud peitjale!

PS Veiko, tundub, et oli õige koht :)

 2 

Käisime päevavalges arvutuskäiku kontrollimas. Vaatsime veits laiemalt ringi kuna ei tea kui õige me arvutus on aga hoolimata võimalike peidukate rohkusele ei leidnud neist ühestki karpi. Rahvast oli liikvel palju ja meie lahkudes liikusid järgmised kaks inimest sinna kus me just kolanud olime. Järgmine kord tulen otsima ilmselt siis kui on mingisugunegi kindlus, et koht õige on. Me läksime hoopis Karulaugu terviseraja 2,6km-sele ringile ja sattusime juhuslikult MOBOtama. :)

 1 

Leitud peale kerget jalutuskäiku, tänud.

 1 

Kuna Kaksjärve juurest tulles oli väljas pime aga kell veel vähe, siis tundus olevat hea aeg see kuulus valgustatud trepp üle vaadata. Ma mõtlesin juba tükk aega, miks siia veel aaret pole peidetud ja nüüd kohale jõudes avastasin, et neid lausa kaks tükki siin - kole tore! :)
Lugesin kirjelduse läbi ja tekkis samuti küsimusi nagu eelnevatel otsijatel. Igaks juhuks lugesin astmed eraldi lõikudes kokku ja salvestasin ära. Seejärel tegime veits pilte ja arvutasin kõige loogilisemana tunduvate numbritega lõpu välja. Kahjuks päris nulli kohale ei jõudnudki, sest jube mudaseks kippus olemine ja taskulampi meil ka polnud. Kuna tulemuses 100% kindel ka pole siis lükkasime selle osa mõneks järgmiseks korraks. Aga koht on aaret väärt ja tuleme kindlasti tagasi.

konn

vaade kõrgemalt

 7 

Napp kuu tagasi saime siin vastu pead, näppe ja pükse. Ega oleks saanud palju teistmoodi ka teha, sest potentsiaalseid peidikuid jagub siin selle suuna ja kaugusega tõepoolest mustmiljon. Kuna lihtsat leidu siit ei tule, jääb endiselt arusaamatuks, kas vaja lugeda KÕIK astmed või siiski vaid need, mis konna juurest panga peale viivad. See kindusetus lisas veel pool mustmiljonit peidikut.
Täna olime varustatud pimedas tehtud vihjepildiga, mida küll esiti ei kasutanud. Kui teist korda siiber sai, vaatlesin ja kirjeldasin Marjele pilti verbaalselt. Nüüd läks kahepeale vaid kümmekond minutit, et konnake päevavalgele aidata. Pigistasin konnast vee välja ning pistsime ta samamoodi varju tagasi. Esiti viskasin ka puuehti peale, aga eemaldasin need ruttu, et järgmistele leid vähegi reaalsemaks muuta.
Täname konnast vaatamisväärsuse, Eesti ühe kõige-kõige trepi ja toreda konteineri eest ka! Raskusele võib julgelt +1.5 otsa pista, sest logidest selgub, et 2.0 see ju ometi pole või pigem täpsustada suunda või lisada täpsustav vihje. Aga eks see ole peitja teha, kas ta tahab, et tema aaret (lihtsa(ma)lt) leitakse või mis emotsioonidega vaatamisväärsuse juurest lahkutakse. Aare seest kuiv ja korras.

 2 

Tasus pimedas tulla - milline imeline tuledesäras trepp ja milline jurakas konn, üldse mite jupats. Mustmiljon aardepeidukat ja aare asus neist viimases. Aitäh!

 1 

163 ja aitäh.

Trepp oli igati äge. Lugesime astmeid, vaatasime konna, saime mugult teada, et see polegi betoonist, vaid makroflexist või millestki taolisest tehtud, jalutasime aarde suunas, sahistasime lehtedes, libisesime nõlvadel, tüdinesime ära ja läksime edasi.

Tund aega raiskasime selle üritamise peale ära.

 1 

Aga mina olen kiirem. Kui Karin trepist üles jõudis, oli Tanelil veel päris mitu treppi tulla. Aga matemaatikud oskavad loendada küll, tulemus oli sama. Peaaegu oleks isegi ekstreemsusi näinud kui Tanel tahtis ühest kohast otse liikuda. Ma palusin tal oodata kuni ma ringiga lähen ja filmima asun ( ma oleks seda ekstreemspordi üritust teie kõigiga jaganud, ausalt). Kuid tundus, et Tanelil puudus ambitsioon saada filmitäheks. Seega läksime siis koos ringiga. Otsida tuli kaua. Aga lõpuks piirkonda vähendades hakkas üks koht silma ja aare sai leitud. Tänan peitjat.

 2 

Lugesime astmed kokku, arvutasime koha välja ja hakkasime otsima. Ega ta just lihtsalt ei läinud, sest kirjeldust võis mõista nii ja naa. Lõpuks ta mingi ime läbi siiski pihku jäi, aga peiduka raskus on kindlasti oluliselt suurem kui 2. Aitäh peitjale.

 1 

:)

 1 

Leitud

 1 

Kari suslikuid mitte ürgkari. Aga trepp oli peaaegu sama äge kui piltide peal....ainult valgust ei raatsita sisselülitada. Vaade linnale oli tore. Konn oli kah äge. Parem kui võis arvata. Aare oli....vanakool. Preagusel ajal ongi vaja massi ja võimalikult palju käsi ja silmi, ei ta siis pääse kuhugi. Jälle loodan, et vasikas vol.2 on veel ägedam. Aitähh.

 2 

Aitüma!

 7 

Pärast Naiskodukaitse kerget leidu tulime edasi seda mütoloogilist kolli kaema. Koll oli täitsa olemas, astmed ka. Muidugi tekkis juba neid lugedes dilemma, kas lugeda KÕIK astmed nagu kirjeldus käsib või kõik astmed, mis viivad nullist/konna juurest panga peale. Loendasime igaks juhuks mõlemad variandid ära, seda küll treppi läbimata. Kuni me vaidlesime, sammus trepilt alla venekeelne noormees, keda pidasime samuti geopeituriks, sest kes see teine neid astmeid ikka loendab. Marje astus temaga kontakti ning sai oma arvutusele kinnituse. Noormees geopeitur ikkagi ei olnud, vaid tuli hoopis kontrollima, kas delfis vms kohas öeldud astmete arv vastab tõele. Ei vastanud, kohe umbes kaks korda erines tegelikkusest. Digitaalne ajakirjandus valetab!
Suundusime siis Konna taga ajama. Ei jõudnud veel suurt kuhugi, kui teine paarike selja taga, telefonid käes. Jälle geopeiturid? Ei, seegi kord mitte, hoopis MoBo mängijad, mille üks usinaim osaleja ka selle aarde peitja paistab olevat. Lasime neil oma mängu mängida ja jätkasime enda oma. Info ju kenasti kirjas, et lumega ja lehtedega raske. Oli jah, sigaraske kohe. Suhteliselt lootusetu. Õigemini lootusetu oli täpse asimuudi puudumise tõttu ning ega ei teadnud ju ka täpset astmete arvu e. kaugust. Tuhnisime lehtedes ja võimalikes peidukates paarikümne meetri raadiuses omajagu, aga lehed katsid ikka kõiki võimalikke peidukaid päris hästi. Sestap sai poole tunniga siiber, ei olnud meil isu siin viis tundi olla.
Tänud koll-konna näitamast! Palun kirjeldust veelgi täpsustada, et sammud selgeks saaks ja kas tõsta tublisti peidiku raskust või lisada asimuut ja/või vihje, et aare normaalse pingutusega leitav oleks. Praeguse info alusel otsimine on ikka paras nöök.

Kollkonn

Soovitus seinal

 3 

Trepid on kohalike seas üllatavalt populaarsed. Oli lihtsalt turiste ning neid, kellel silmad sportlikkust pingutused peas kilasid. Aardekirjelduse täpsustuseks võib öelda, et kokku tuleb lugeda ka need astmed, mis trepini viivad. Siis peaks jõudma küll õigesse kohta. Segadust tekitab ilmselt ka suund N NE, mis numbritega kompassil tuleb ise paari kraadise täpsusega välja arvutada. Aga igatahes, üks parimaid viise sügisel lehed vaaludesse saada, on visata tops metsa alla ja varsti ongi brigaad kohal, kes selle töö ilusti ära teeb ja selle tegevuse rõõmsalt ka veebi kirja paneb.

 1 

Kõik astmed lugesime ära ja kõik saime sama tulemuse. Trenn selleni jõudmiseks oli hea ja me polnud ainuksed kes seal trenni tegid. Edasi enam nii lihtsalt ei läinud. Algul proovisime kirret, siis suundusime sealt otse põhja, peaaegu kõik kohad sai ühtlasi sealt vahepealt üle vaadatud. Raskuste ja abiga.. aga lõpuks tuli see õige koht ka. Tops oli kena ja seda suurt konna polnudki enne näinud, tänud juhatamast.

 3 

Eks nende loendamist ja mõõtmist vajavate aaretega saab ikka korralikult maadelda.Siin tundus alguses lihtne olema,kõik me saime ühesuguse arvu trepiastmeid,tehtega tuli samuti ühene vastus,aga kus on siis aare.....??

Jõudsime oma rännakuga aardest ca 25-30 meetri kaugusele.Kuna polnud ka plaanis 5 tundi otsimisele kulutada tegime väikse kõne.Ingrid oli tubli jäljekütt ja saime edasi liikuda.Aitüma

 4 

Algul loendasime kõik trepiastmed kokku. Et loendamine sassi ei läheks astusin 3 astet korraga, ehk 3-6-9-12 jne. Päris tõhus oli, aga viimaste sirgete peal väsisin ära ja trepp läks libedaks. Nuffi logi järgi võtsime umbes kirde suuna ja arvasime, et aare üleval. Nii päris ei olnud ja läksime siis õige kaugse pealt mäest alla. See oli palju mõnusam kui Prototüüp 3-s, samas pisut pinget pakkuv. Võtsime ette põhja suuna, aga sealgi ei suutnud midagi leida. Küsisime abi ja siis otsisime veel 10 minutit ja Ingridil õnnestus leida. Kuna antud lõpp ei eristu teistes ja ei hakka geopeiturile kohe silma, siis peaks distants ja asimuut olema väga täpsed. Muidu ilma teiste abita polegi alla 5 tunni võimalik seda leida.

 1 

Mul need astmed jäidki loendamata. Mikilt sain tema kõne pealtkuulajana (ei ole ilus tegu, aga seekord väga kasulik) piisavalt head infot aarde kohta. Kohapeal oli Merilin kiirem ja tõmbas konna talvekorterist õrnalt päevavalgele. Tore trepp ja üllatav Põhja Konn. Tänud näitamast.

 5 

Esimene katse Põhja Konna jälile jõuda oli üks mu toredamaid mitteleide - nimelt tabas mind teolt mu ema, kes terviserajal parasjagu jalutama juhtus. Hiljem ta rääkis, et märkas mingi kahtlase tegevusega ametis olevat seltskonda, tuli asja lähemalt uurima ja leidis eest oma tütre. Otsima jääda ta kahjuks ei tahtnud, aga selline kokkusattumus oli toredaks üllatuseks meile mõlemale. Teisel korral polnud enam otsimise järele vajadust, sest samal päeval oli Mikile juba kahel korral helistatud ja vihjet küsitud ning nende kõnede põhjal olin juba enne kohale jõudmist aarde umbes meetrise täpsusega lokaliseerinud. Algse kirjelduse kohta oli peidukas natuke liiga kuri, nüüd võib-olla et isegi on vähem kui 5 tunniga leitav. Kui aga tahta aaret otsijasõbralikumaks muuta, tuleks täpne asimuut anda. Konteineril oli tore teostus. Aitäh! :)

 2 

Loendasin KÕIK astmed. Kohe 2 korda igaks juhuks. Nii üles minnes kui alla tulles. Astmete hulk jäi samaks. Tore. Siis sügasin natuke kukalt ja mõtlesin veidi. Läksime emaga mu esimest mõtet kontrollima, aga konna me ei näinud. Ema leidis eriti rõveda nälkja. Must seatigu peaks ta nimi olema. Paraku peesitas too suts liiga kaugel ja konnaks tunnistamiseks ta minu tagasihoidliku loodusalase harituse põhjal ei sobinud. Otsisin edasi. Mingil ajal said kõik pädevad kohad nagu üle vaadatud ja tekst ning sisu erinevatel viisidel tõlgendatud. Kasu neist ponnistustest polnud, peod olid ikka tühjad.
Otsustasin uurida, kas ma olen üldse õiges kohas ning helistasin Mikile. Ta tunnistas mu mõtted õigeteks ja täpsustas, et meelde tuleb tuletada GP algusajad. Nojah. Siis tuli välja, et aare oli umbes 30 cm mu varvastest... Kui sedagi. Mu lootus, et midagi eristub, ei olnud seekord täidetud. Järgmistele ma lehemaskeeringut ei teinud, aga küllap lehed ise teevad. Edu ja järjekindlust kõigile! Aitäh!

 1 

Lapsed jäid konna juurde kui mina trepiastmeid lugesin. Ülevalt on uhke vaade ja rahvast oli trepil päris palju. Kui kaugus teada, siis suundusi, esmalt konna poolt näidatud suunas. Sealt me aaret ei leidnud ja laiendasime otsingute sektorit kuni pangapealseni välja. Kui aare ennast ikka kätte ei andnud, siis peale täiendavaid vihjeid otsisime edasi kitsamas sektoris. Leid ei tahnud aga ikka tulla aga kunameid oli neli, siis lõpuks ei jäänud aardel midagi muud üle kui end meile kätte anda. Aga peab tõdema, et konna hüpe on mõnevõrra pikem kui aarde kirjelduses kirjas.

 1 

Konn oli äge, müstiline ja ülla-ülla trepiastmed sain ma ka teistega üheselt loetud. Eks see oli vast kõige esimene ja viimane kord ka kui joppas. All kohtusime projekteerija-ehitajaga, kes lahkesti kõike seletas ja pilte näitas. Siia tuleks küll pimedal ajal tagasi.

Meetrid meil nagu sobisid aga põhi on jah nii ja naa mitte niiväga põhi. Kuna kõik sellest ka kirjutavad, et mööda, võiks asendada kirdega selle. Et aga tegemist esimese aardega, millel tore idee ja hea teostus, siis tuleb seda ikka kiita, aitäh, pane julgelt edasi!

 1 

See kodule lähim leidmata aare oli juba mõnda aega laagerdunud, nüüd siis tulime geotrioga siia toimetama. Trepi otsast paistis täitsa vahva vaade. All kohtusime ka ühe mehega, kes selle trepi-projekti vastuvõtmisega ametis. Näitas ka öist pilti sellest ehitisest... täitsa äge led-idega valgustatud asjandus. Pean miski aeg krantsiga jalutama ja uudistama tulema. Aga jah, kiiresti see totsik siin silma ei jäänud... olime alguses liigselt selles põhja suunas kinni... Tuli seda suunda veidi laiemalt tõlgendada... ja peale paikkonna õlekõrre abil lokaliseerimist jäi juba vajalik tegelane kiiresti näppu. Aitähhid!

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 3 

Teisipäeva õhtul käisin emaga ning lugesime astmed kokku, tegime arvutused ja saime eeldatava otsingustooni. Kahjuks või õnneks ei olnud meil kaasas mitte ühtegi vahemaa mõõdikut ja õues oli juba nii pime, et kaua seal ei kolistanud. Täna läksime natuke valgemas tagasi, kaasas lambid. Otsisime päris pikalt, sõrmed külmetasid ja õues oli jälle pimedaks läinud. Küsisin väikest vihjet Karlilt ning edasi oli juba suhteliselt lihtne.

 1 

Leitud ja logitud.

 4 

Mõtlesime Egertiga Viimsis tiiru teha. Tahtsime oma silmaga näha, mis imekonn see on seal. Autot parkides tundusid kaks parkivat autot kahtlased ja tagaklaasil olev kleebis reetis, et geopeiturid on kohal :) Vallutasime trepi, vaade ülevalt on ilus. Vaatasime konna lähemalt, ei pilgutanud ta meile silma :( lõpuks kui suund selge ja kaugus käes hakkasime mõõtma. Eemalt tuvastasime tuttava tegevuse metsatukas. Astusime Egertiga ligi ja tegime tutvust. Liis ja Ethel andsid kiire ülevaate. Otsisime edasi, aretasime teooriaid, katsetasime variante. Nalja sai palju ja Liis jõudis veel Egertiga peituski mängida :) Aeg läks kiirelt ja meie liikusime kodu poole, teised läksid sööma. Teadsin, et pärast lähevad veel tagasi ja pm koduukse ees kontakteerusin Liisiga ning järgmine hetk tegin juba kannaka ja autonina oli Viimsi suunas. Ees ootasid kaks tuttavat autot, pluss veel üks. Egert kaenlasse ja hakkasime tatsama. Äkki kuulsime võsas ragistamist, Miki oli kohal. Koos suundusime Liisi ja Etheli juurde, kes andsid jälle kiirelt ülevaate ning otsimine jätkus. Panustasime Mikile, kes tuleb, vaatab ja võtab. Seekord nii lihtsalt ei läinud, pidi ikka otsima natuke, siis vaatas ja võttis :) Logi sai kirja 13.50, mul on rõõm, et sattusin sellise seltskonnaga seda konna otsima, sellest kujunes lõpuks vahva seiklus ja minu esimene FTF. Aitäh!

 6 

Huh, nii pikka aardeotsingut polegi mul vist kunagi olnud. Eelmisel õhtul otsisime aaret vist umbes 2,5-3h, aga nagu juba teada, siis edu meid ei saatnud. Autos kodu poole sõites mõtlesin, et võiks ju kõik oma kohustused kolmapäeva peale lükata ja järgmisel hommikul tagasi tulla. Nii panimegi Etheliga plaani paika, et kui valgeks läheb, siis ta helistab mulle ja lepime konna juures kohtumise kokku. Umbes nii me tegimegi ja juba 9 paiku olime objektil. Tuulasime, otsisime, kirusime, arendasime teooriaid. Ühel hetkel liitusid meiega ka Kristel ja väike Egert. Mõne teooria kontrollimise juures sai Egert lasteaialaste tähelepanu eemalejuhtimise ülesande, kuni meie aaret otsisime. Kui kered juba väga heledaks läksid, läksime meie Etheliga lähedalasuvasse kaubandusmekasse sööma, Kristel ja Egert läksid koju. Me polnud veel söömist lõpetanud, kui saime kõne, et nad tulevad ikkagi tagasi objektile. Kohapeal selgus, et tee pealt on leitud ka Miki, kes tuli ja üsna varsti aarde peidukast välja võttis. Esialgu me ei uskunud teda, mõtlesime, et see on mingi nali jälle. Olime vist igalt poolt mujalt vaadanud, aga no sealt küll mitte :D Huh, logitud. Aitäh seikluse eest!

 9 

Päeval märkasin murelikku peitja logi ja sellele eelnenud geomassi mitteleide. Tekitas uudishimu, et mis värk on. Lugesin kirjelduse läbi ja kõik paistis üsna loogiline. Otsustasin siis Jõgevamaa kolmepäevaselt geotuurilt kodutee Viimsist läbi väänata.

Kõigepealt tegin tutvust konnaga. Märkisin endale koordinaadiks konna tegeliku asukoha ja suundusin treppidele. Märkisin igaks juhuks üles kõikide erinevate kiviastmete arvu ja läksin põhitrepile. Teekond tippu oli pikk. Avanev vaade oli kena. Tavaliselt ei paistnud sealse panga pealt peale puulatvade midagi aga nüüd kui trepi jaoks puud eest ära võetud, on ka vaade olemas. Nüüd olid astmed olemas, arvutused tehtud ja suund selge. Kuna ümbruskond oli üsna mudane, siis pidasin targemaks tennised kummikute vastu välja vahetada. Auto poole minnes kõndis mulle vastu Erko. Teretasime ja kohtusime hiljem uuesti lõpu ümbruse ligiduses.

Lõpus oli variante põhimõtteliselt mustmiljon. Põhjuseks muidugi sügis ja puudelt langenud lehed. Lisaks palju puid, juurikaid, mahalangenuid puid, seest tühjasid kände ja erinevaid kivikuhilaid. Ilusti oli näha kust olid öine ja hommikune kamraad otsinud. Puude ja kändude ümbrused lehtedest puhtaks koristatud. Puhastamata kohtasid sai kummiku ninaga natukene togitud. Mingi aeg hiljem kui Erko oli võtnud ühendust ühe hommikuse leidjaga, et abi küsida, siis seisime põhimõtteliselt aarde kõrval ja ma nii muuseas togisin õigest kohast testleidja poolt kirjeldatud eripära nähtavale. Nimed lisasime STF reale kell 17:20. Ma maskeeringule lisalehti peale ei lükanud, et oleks järgnevate otsijate suhtes sõbralikum.

No nii üle mõistuse raske nüüd ka see aare ei olnud. Nagu ennem kirjeldasin, siis suurimaks probleemiks oli pigem see sügis, mis oli originaal maskeeringu katnud loodusliku maskeeringu kihiga. Võibolla aitaks lõpu jaoks väikese vihje lisamine, mis filtreeriks valed objektid välja. Natukene võib muidugi ka konna hüppe pikkust ja pilgutamise suunda korrigeerida.

Peitjale aitäh aarde eest!

 4 

Jäi kripeldama, et mis kohta me siis öösel ei vaadanud ja läksin pärast tööd uuele katsele. Taskulambi aku laadisin vahepeal täis ja lisavalgus kulus täitsa marjaks ära. Öösel kontrollisime ~15 meetrit eemal asuva objekti üle ning aarde objekt jäi tähelepanuta. Mingi hetk jäi õige koht lambi valgusvihku ja siis oli juba vaid logi kirja paneku vaev. Lahe konteiner aardel! Mõistatuse osas töötaks vast paremini asimuudi ja sammude variant, aga see vaid mu tagasihoidlik arvamus. Aitäh aarde eest!

P.S. Nii üleval kui all oli trepile ligipääs aiaga tõkestatud täna õhtul.

 3 

STF kell 17:20. Jäi ikka kripeldama küll, et eile otsisin juba alguses vaid mõne meetri kaugusel õigest kohast. Aga no sellist maskeeringut ei osanud küll kahtlustada.

 6 

Täna siis kulus aega 4,5h. Hommikul kl.9.15 olime Liisiga platsis, läks mingi 1-1,5h ja meiega liitus ka Tikker koos lapsega. Aga kasu ei olnud midagi, kl.13.00 otsustasime, et loobume ja lähme hoopis sööma. Meie Liisiga läksime sööma ja Tikker kodu poole. Kõhud täis, siis mõtlesime, et lähme vaatame veel kord ja kõne tuli ka Tikrilt, et ta on teel tagasi. Mis seal ikka koha peal liitus meiega Miki, kellele tegime selgeks kus aare võib olla, sest omast arust olime me kõik kohad juba läbi vaadanud. Aga nii see ei olnud Mikil võttis aega mingi paarkümmend minutit ja konteiner oligi käes. Teostus oli lahe, tänud peitjale. Aega kulus kahe päeva peale parajalt- ei olegi enne ühte aaret nii kaua järjest otsinud, aga mõnusa seltskonnaga oli huvitav. Tänud ka kaaspeituritele seltskonna pakkumise eest. FTF sai kirja kl.13.50

Ilus vaade ülevalt

 5 

Öösel on kõik konnad hallid, sinised on leiumollid ning geopeiturid on lihtsalt.. pimedad :)

Ehk siis, Britt võib rahulikult kell 18 kodus nurru lasta ja ei pea kohale tulema, et geopeitureid ninapidi aardesse susata. Küll see kirjeldus ka aja jooksul paika loksub, et iga loll üheselt aru saaks, mismoodi sinna karbini jõuda. Sest lollid (mina kaasa arvatud) on ju hämmastavalt leidlikud, kui on vaja midagi enesele sobivalt tõlgendada või üle mõelda. Natukene võiks kohendada küll, et meetrid üheselt mõistetavad oleks ning suund ka täpsemaks. Sest konn tegelikult vahib üleüldse mujale ja õiges peidukohas on võimalikke kohti oioii, kui palju :) Ning üleüldse, mitte midagi ei ole katki, kui aaret ei leita esimese nädala või paari jooksul. Koht on suht lähedal, et seda iga natukese aja tagant vaatamas käia. Mina tänan mõnusate emotsioonide eest :)

 13 

Palun kergemat karistust.

Aaret peites olid ikka head kavatsused. Oma algaja aruga mõtlesin küll oma arust hea lihtsa ja huvitava aarde välja. Testisin ka veel, et kas on arusaadav ja tundus, et oli (kui mina peaaegu et kõrval seisin). Koordinaadid on mõõdetud telefoniga ja võivad tõesti mööda olla, mistõttu olen tänulik täpsemate koordinaatide eest. Konna võimalikke täpsemaid koordinaate mulle juba pakuti. Aaret pole vist veel keegi leidnud :( Ma ise olen ka veidi kurb, et minu head kavatsused ei kukkunud kõige paremini välja. Olen nõus tulema õhtul 18 paiku (plussmiinus) otsijate sekka, et ikka oma esimest peidetud aaret paremini leitavaks vormistada.

Britt

Juba eile öösel sai Etheliga plaan paika pandud, et tuleme valges tagasi. Natuke enne valget aega saingi äratava telefonikõne ning kui kohale jõudsime, oli juba valgeks jõudnud minna. Vahepeal saime otsijaid juurde, aga kasu siiani ikka ei miskit :( Meeleheide :(

 1 

Otsisime pikalt (2,5 tundi), aga aare jäi leidmata seekord. Taskulambi aku sai ka tühjaks, nii et kella 1 ajal oli paras aeg koju magama minna. Kuna seda mõistatust annab mitmeti tõlgendada, võiks olla ka geokontrollimise võimalus.

 4 

Õhtul, kui Ethel helistas, et võiks minna konna solgutama, oli mul veel tunnike-paar tegemisi ees. See tähendas, et rahvast muudkui lisandus, kes tahtsid õhtul võpsikus kooserdada. Kohapeal läks suuremaks kädistamiseks, sest me ei ole ammu kohanud aaret, kus võib asju nii erinevalt tõlgendada. Kas astmeid tuleb loendada konna juurest üles minnes või siis alt trepi alguses?. Kas astmeid tuleb loendada ainult ühel trepi harul või all mõlemal harul? Lihtsalt üles minnes neid ju loendama ei peaks, sest lähed ju ühel harul korraga. Aga siis pead tegema valiku, et kumba haru kasutad üles minemiseks ning tulemused tulevad juba erinevad. Järelikult tuleb minna kusalt poole pealt, konna kõrguselt. Aga see tekitab ju veel erineva tulemuse. Heakene küll, proovime need kõik läbi, ju peitja tahabki, et oleks nii palju erinevaid tulemusi ja kõik kohad läbi kolataks. Reeglite järgi peab olema aare leitav ilma vihjeta, vihje on vaid abiks. Mis tähendab, et peitja eeldabki, et me teeks 3 erineva suurusega täisringi ümber konna? Ja otsiks KÕIK kohad läbi, mis teele jäävad? Hmm, kas tõesti selline tegevus on peidukoht raskusega 2? Ma pakuks 4,5, sest ringi ümbermõõt on pirakas. Heakene küll, kasutame vihjet. Aga konn ei pilguta silma, ei niisama heast peast ega UV lampi kasutades. Ning üleüldse see, kuhu ta vaatab, ei ole kohe päris kindlasti põhjasuund. Hea tahtmise juures midagi väga ähmaselt sinnakanti.

See tähendab, et peitja jaoks on suund üsna loominguline, peidukoha raskusastmed üsna loomingulised ning ilmselgelt võivad loomingulised olla ka meetrid aardeni. Ja see tähendas veel suurema maa-ala läbi kammimist. Nüüd ma ei imesta, et eelmised nägid objektil vaeva 5 tundi ja lahkusid mitteleiuga. Meie seltskonnal koos lisandunud Liisi ja Madisega läks ka mõni hea tund enne, kui lahkusime. Kui otsimistunnid kokku lugeda.. tuleb mitteloominguliselt tubli 15h lisaks :) Ning ilma igasuguse ülemõtlemiseta, lihtsalt loendatud andmetele tuginedes ei suutnud me võimalikku maa-ala läbi otsida.

Päris hea pähkli oled meile püstitanud sinna võpsikusse, peitja. Mina ise arvan, et praeguse kirjeldusega võiks peidukas olla julgelt 4.5 ja pisike geokontroll ei teeks ka paha. Õhtu ise oli muidugi tore, külm ei olnud, seltskond oli heas tujus ning erinevaid mõtteid, mida kontrollida, muudkui tuli ja tuli. Kusjuures kirjeldust lugedes olid kõik korrektsed. Tänan mõnusa geoõhtu eest, geokaaslased ja peitja! Ning konn oli ka lahe, päriselt. Ma tulen veel tagasi (kui targemaks saan). Kuigi geokogemust peaks karja peale olema piisavalt: Miki - 4052, Priit - 3363, Madis - 2582, Liis - 2146, Ethel - 1794, Annabel - 968, Merilin - 489, ei piisanud sellestki seekord, et õnnelikult leid kirja saada.

Eks mingi aeg päevavalgel tagasi ning siis võib kõik olla imelihtne. Aga seda näeme siis :)

 1 

Meie kohale saabudes oli Erko otsinud seda aaret juba 5h ja samuti oli Tunk platsis juba mitu tundi otsinud. Kui meie kohale jõudsime tuli ka Madiselt kõne ning nemadki saabusid pärast meid mingi 20min. Tuuseldasime seal mingi 1h 45minutit. Astmed sai loetud, meetrid arvutatud, aga mida ei leidnud pimedas oli aare. Ja Põhja Konn vähemalt meile küll silma ei pilgutanud. Ja hiljem koju jõudes, sai test leiu logi loetud, et valges hakkab ebakõla silma. Eks siis tuleb valges tagasi minna uuesti otsima.

Kahjuks jäi pimedas leidmata.

DNF

 2 

Testleiu logi - peitja palvel.

Laupäeval Viimsisse sünnipäevale saabudes pisteti pihku üks paberileht mõistatusega kust puudusid koordinaadid. Ometi oli kohe selge, et tegemist on geopeituse aarde testimise/otsimisega (ja hea õnne korral ka leidmisega).

Peale pidu seadsime seega sammud põhjakonna juurde ning trepi mõõdistamise ja sobiliku distantsi läbimise järgselt silitasime siin-seal võimalikke peidukohti. Mitmekesi läks meil tegelikult ikka oma-paar-head-minutit aega enne kui (test)leid tuli.

Ja kui see kellegile abiks on, siis minul tekkis kohapeal tahtmine veidi üle mõelda. Peidukas ise on ju pigem selline "vanakoolikas" ja tegelikult ka lihtsapoolsem. Päevavalges peaksid geopeituri silmad seda ebakõla märkama, öösel või talvel on asi muidugi keerukam :)