Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Rahvajutu järgi teatakse Piirsalu asustust väga vana olevat. Ümbruskonnas olnud kaks küla: Kiigemäe ja Kalmu, mis hävisid Piirsalu mõisa loomise käigus peale Põhjasõda. Kalmu rahvas kolis praegusesse Kabeli külla, Kiigemäe rahvas aga Ehrkundi saarele, kus oli olnud Anne mõis. Viimane jätnud Kiigemäe küla rahvale päranduseks Annamõisa nime, ahjuvareme ja sirelipõõsa. Annamõisa küla püsis elujõus veel 1948.aastani, mil sinna asus sõjavägi.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
q_seeria (2), lumega_raske (2), drive-in (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7FCJQ
Logiteadete statistika:
85 (97,7%)
2
1
0
0
0
0
Kokku: 88
Lumi oli sulanud aga loodusliku maskeerimisvahendit leidus seal ülearugi. Veidi kaevamist/kraapimist ja karp paljastus. Tänud peitmast!
Leitud paksu lumega, ega kõige mugavam protseduur ei olnud. Lihtsam ikka ilma lumeta. Kuna juba kohale sai tuldud ei jätnud ka jonni.
Millal sa hing ikka mahajäetud külades kodjad kui ikka suure lumega. Autoga sai umbes kilomeetri kaugusele, edasi oleks tulnud esiti lumesahka mängida (ma mõne meetri proovisin) ja lõpetuseks arvatavasti lume sulamist oodata, et truu neljarattaline kätte saada. Tegelikult pudenes sinnanigi sõites see oioioioi tahtmatult mitu korda üle huulte. Aga... kunagi oli seda teed mööda Annamõisa poole sõitnud arvatavasti traktor või midagi samamõõdulist. Seega olid lumme vajutatud kenad jäljed, mida mööda lausa lust astuda. Mulle väga meeldivad niisugused kulgemised. Aarde otsimisega oli aga täiesti teine lugu. Jubedalt kahju oli, et autost lumelabidat kaasa ei haaranud, kuid praegust ilma vaadates lausa uskumatu, aga siis oli lumi kerge ja sõmer, muudkui tuulasime seal ringi kuni Katrin aarde välja võttis. Kui lumi sulanud, võiks järgmine külastaja kriitilise pilguga vaadata, kuidas ta seal oma pesas kah on, suure lume tõttu ei saanud enam aru, kas jäi hästi või mitte nii väga. Tänud peitjale aarde eest ja kohta tutvustamast.
Meid huvitav nurgake oli veel talvise moega, õnneks väikse vihje järel saime piirkonna, mida lahti raiuma hakata, väiksemaks. Aitäh!
Sügav talv siin. Kogu peidupaik oli jääs. Taskunoaga sai see karp välja raiuda ja tagasi veidi inimlikumalt. Aitäh.
Tänud peitjale!
Siin tuulasin kõik kohad kaks korda läbi, aga ei midagi. Sai siis konsulteeritud peitjaga ja võib öelda, et juba vaadatud kohast karbike välja võetud.
Teede võrgustik on siin kahtlane.. esmapilgul lähestikku olevad aarded on ikka uskumatult kaugel üksteisest, kui vihmake soosib autoga liikumist. Siin jätsin auto süüdimatult keset teed ja hüppasin aaret otsima. See otsimine kestis pisut liiga kaua, kuid sai siiski leiuga lõpule viidud. Ilma ja teedekaardi koosmõjul otsustasin geopäeva lõpetada, eks jõuba kunagi hiljem jälle siia kanti tagasi.
Tänan peitmast.
Kui ühelt poolt lähenedes oleks pidanud sõitma mingi 3 km kruusa- ja metsateid, siis pidasin seda paljuks ja loobusime. Üritame siis teiselt poolt. Sealt oli 8 km metsateid. Aga enam ei loobunud. Õnneks midagi väga hullu polnud, ainult paar täiesti jääga kaetud teelõiku, mille edukalt ületasime. Viimase lõpu lõikasime jalgsi mööda metsasihti. Aare tuli kiirelt oma peidukast välja, kõik oli ok! Aitäh!
Peale pikka lumekooriku sees kündmist jõudsime aarde lähistele. Krissu uuris kõigepealt auto alust, et kas kõik on ikka omal kohal ja seejärel suundusime äärt otsima. See oli aga paksu lume kuhja all peidus, mida ma siis hoolega kühveldama asusin. Vahepeal tegime ka ühe hädalise kõne, et teada saada, kas siin on mõtet edasi vehkida, kuid targemaks ei saanud. Juu ta ikka seal kusagil olemas on. Lihtsalt sellise lumega on kõik ikka hoopis teistmoodi. Noh, mis teha, kui omast lollusest siia tuldud sai. Kunagi lumevabamal ajal tagasi.
Ükshaaval sai kõik ääred püsti lapatud ja üle vaadatud aga karpi meil tuvastada ei õnnestunud kahjuks
Keegi oli nulli kuhja kartuleid viinud. Õnneks aare siiski leitav ja korras. Aitäh peitjale.
Pääsesin ligi alles teisel korral tulles. Esimesel õhtul oli hiljutise metsapõlengu tõttu päästeameti masinaid siin-seal Annamõisas parkimas ja sõitmas. Teisel korral oli vaikus ja sain rahulikult aarde üle vaadata.
Õnneks lähenesime autoga õigest suunast, teisest suunast tulev tee tundus oluliselt halvema läbitavusega. Aare korras.
Täitsa tore koht, sammal oli ilus ja pehme, selle imetlemine aardeleiule kaasa ei aidanud, hoopis vihje lugemine tuli kasuks. Tänud ajalugu tutvustamast.
Natuke otsimist, vahepeal hakkasid juba ideed otsa saama, aga õnneks aitas vihje välja. Aitäh peitjale.
Lähenesin objektile läänest, stardikohaga Piirsalu raketibaasist. Kuna raketibaas oli tuumavõimakusega ja tippajal hoiti seal 4 tuumalõhkepead, kandjateks keskmaaraketid R-12 siis perimeetri liine oli metsas ikka omajagu. Baasist 800m kaugusel oli kõige välimine ja siis sissepoole liikudes 3 liini veel. Jalad said märjaks aga väga ilus oli. Eesti mets on ilus. Panin kompassi suuna itta ja jõudsin täiesti otse aarde peale. Leidsin, vahetasin, logisin ja läksin tagasi metsa. Aitäh peitjale.
Leitud, kuigi aega meil ikka läks. Kõik sai seal läbi kammitud, aga üks kommentaar oli suureks abiks
Olin vaid poole silmaga kirjeldust lugenud ja ootasime uhket mõisa. Nooh, kunagi see seda kindlasti ka oli.
Tänu vihjetele leidsime, kuigi oli lihtsas kohas ???? metsas oli ilus, nägime sookurgi ;)
Olime just otsitava leidnud, kui juba järgmine seltskond end kohale roolis. Tänud peitjale.
Elulille juurest kodu poole liikudes mõtlesime, et teeme veel ühe kõrvalepõike ja käime ka siin külas ära. Suurelt teelt maha keerates hakkasin juba seda otsust kahetsema. Kruusatee oli metsaveoautode poolt päris kõvasti pehmeks ja auklikuks sõidetud. Õnneks see pikk tee veidi hiljem läks paremaks, sinna metsategu polnud (veel) jõudnud.
Sündmuskohal tõesti, üllatus oli suur tabades teolt tuttavat seltskonda. Ei ole just geopeituse kõrghooaeg ning pole tegemist kõige värskema aardega aga siin kaugel igasugusest tsivilisatsioonist õnnestus selline tabamine siiski. Saime teada, et neil juba palju leide selja taga ning et samuti Elulille, aga ka Q3 juurde minek. Kuigi mõtlesime, et me täna rohkem ei pinguta ja keerame kodupoole ära, siis ikka mööda seda pikka ja igavat kruusateed kulgedes tegime plaanid ringi ja keerasime meiegi autonina Q3 poole.
Tänud aarde eest!
Siin kohtusime kallo tiimiga.Koos logitud.Aitäh!
Siin tabasid meid teolt Kallod. Üritasin neile küll selgitada, et sissepääs eravaldusesse maksab 10€, aga nad ei jäänud mind millegipärast uskuma. Pärast oli tore nendega koos ka järgmist aaret taga ajada. Aitäh Läänemaa ajalugu tutvustamast!
Käisime kuuske toomas ja tegime väikese jalutuskäigu ka juba ammu tuttavasse Annamõisa külla. Aardelogi sai mõned nimed juurde. Aitäh!
Raskelt algas see geotuur. Kohalesõidutee oli lahti lükatud enam-vähem ühe auto laiuselt. Vastu tulnud järelkäruga maasturi mööda laskmiseks rammisin põhjalikult teeäärset lumevalli, õnneks oli see suhteliselt värske ja pehme. Nullis parkisin lihtsalt keset teed ega hakanud enne sügelema kui vajadus peaks tekkima - sest aare peaaegu drive-in ju. Vajadust ei tekkinudki, kuigi pühendasime selle lihtsakese leidmiseks vist ligi 10 minutit. Juba vihje vihjas, et siin võib aega minna. Alguses tuhnisin niisama huupi. Lõpuks sai puhtalt maa-ameti kaardipunkti järgi otseses mõttes tühja koha pealt sapöörilabidaga välja kaevatud. Kah omamoodi geopeitus :o)
Aardeni sõites oli tee äär iga natukese maa tagant täis laotud pukke. Paistab et siin läheb suuremaks kõmmutamiseks. Õnneks hetkel veel pukis kedagi ei olnud ja sain rahulikult mööda sõidetud. Kohale jõudes kartsisn et siin on sügis vingerpussi mänginud ja lehtedes sahistamine võib mul hoo maha tõmmata. Mu oletused olid siiski valed ja sain peagi taas liikuma.
Tänud.
Jätsin ühe popi mänguasja aardesse. Viimane aardeleid siinkandis selleks korraks. Rabades sai turvas üle mõõdetud.
Mõnus rattasõit aardeni, kiire leid ja väntasin tagasi Riisipere jaama :) Siinkandis olid tühjad teed, vaid vanapaar seenelisi, kaks metsameest ja põder, kelle liikvele ehmatasin. Aitäh peitmast ja siia kutsumast!
Ootamatult uhke maantee viis meid kohale. Millegipärast oli mälusopis kellegi kirutud muhud ja sopp ja augud. Age ei miskit. Logi kirja ja vaid natuke pidime tagurdama, enne kui bussi nina taas sõidusuunda saime. Tänud !
Täiesti korralik tee läks aardeni, ainult viimased 300 m oli mururiba tee keskel kuid täiesti sõidetav. Aitäh.
Esimese hooga sinna ääre alla küll ei osanud vaadata. Toitsime natuke sääski ja siis suundusime edasi.
Tänane esimene. Väga kiiresti just ei läinud, aga hakkama saime, tänud.
Pärast üllatavalt pikka ja mõnusat und Valgejärve ääres tuli taas hakata vaikselt lääne suunas liikuma. Esimesena jäi teele see Q-seeria aare ja mida rohkem ma neid otsisin, seda rohkem see seeria meeldima hakkas. Siin küll esialgu peidukat ega isegi otsimisjälgi ei tuvastanud, aga kuidagi koba peale õnnestus siiski õigesse kohta vaadata. Tagantjärele vihjet lugedes oleks ilmselt kiiremini läinud, ootasin veidi teistsugust peidukohta. Aitäh!
363
Tee siia oli lahe ja lai ja ilus külasilt tervitas ka. Leiuga läks paganama kaua ja appi kui palju siin vereimejaid oli. Päästsime ränduri sääsepesast. Aitäh! Äge seeria!
See oli täna õhtustest kolmest unustatud külast viimane ja oligi kõige rohkem unustuse hõlmas. Ümberringi ainult mets ja metsas peituv elu, mitte inimtegevus. See-eest oli siia viiv tee väga hea, kõva kattega, sirge ja probleemivaba. Aare tekitas meis segadust. Mitte kuidagi ei osanud õiget peidukat ära arvata. Püüdsime otsitavat ikka igalt poolt mujalt leida, lõpuks jäigi üle vaid see üks ja ainus koht, kuhu oli veel vaatamata. Tänud peitjale! Tagasi kodu poole sai kilomeetrite kaupa neid huvitavaid metsateid sõita.
Mulle väga meeldis, et me selle aarde juurde sõites ära eksisime, sest tänu sellele leidsime koha mis mulle palju rohkem meeldis :D Mitte, et unustatud Annamõisaga oleks olnud halb tutvus aga no see teine koht oli omaette :) Äkki saaks sinna ka aarde? :D
Proovisime ühelt poolt läheneda, sattusime Kaitseliidu plakati peale, et edasiliikumine ainult nende loal. Maris siis võttis südame rindu ja helistas, et me tahame siit läbi Annemõisa (!) saada. Kas laskmist kuulete? Ei kuule? No minge siis. :D
Kaarti vaadates selgus, et sealtkaudu saab tee otsa ning soo on vahel. Aga kuna meil juba luba oli, siis uudistasime vanu angaare ja platse, kus sõda mängitakse. Siis pidime ikka ringiga Annamõisa minema. Geps ka ringitas ning tegime seal ikka mitu tiiru. Aitäh juhatamast!
Võtsime Q-aardeid ka tänasel ringil natuke vähemaks, nüüd jäävad ootele veel 6 ja 8. No ja pluss siis veel kõik need uued, mis sarja vahepeal koos 10-ga juurde tulevad ;). Kas number 10 tuleb juubeli puhul midagi eriti suurejooneliselt mahajäetut? :).
Oi kui lahedad teed siin metsade vahel olid, hea, et kinni ei jäänud :) Aitäh!
Vau, nii palju märtsikellukesi kui siin metsa all oli, pole ma enne näinud. Tänud juhatamast.
Kohale saime kenasti ja ära sõitsime mööda uusi teid. Vahepeal oli küll tunne, et kas oli ikka õige valik, aga metsa me siiski ei jäänud. Tänan.
Ilm oli kevadiselt särav ja mälumänguni oli veel tunde. Siit tõotas matkamoodi kulg tulla ja seega oli suund valitud. Teed olid sellises olukorras, et kuidagi inimjalga kandsid, mistõttu jätsime raskema liikuri heaga kaugustesse. Kui oli mõtteid, siis vestlesime, kui mõtteid oli vaid ühel siis rääkis vaid üks, või siis olime vait ja lasksime meetritest kilomeetreid kasvada. Kuskil teepeal, kohas, mis viitas ilmselgelt imitegevuse märkidele leidsime ka karbi ja logisime. Seega oli kulg kuskil kuhugi ja tagasi, aga kohalesaabumine polnudki ju ja pole enamastigi eesmärk, tunduvalt olulisem on kulg.
Mälumänguni jäi ikka tunde ja seega võtsime suuna Valgejärvele ja sealsele matkarajale, kuigi kõik, mida seal logida oli, on ammu logitud, aga ka sellest seal sai kulg tähtsaimaks.
Peale Marimetsa rabamatka tulime siia kah korraks uudistama.Aitäh peitmast!
Rohelised mehikesed tegid õppust siin tänagi. Õnneks läks rada sobivalt mööda ja sai rahulikult logimisega tegeleda.
Kaitseliiduga olen õppuste käigus siia ennegi sattunud. Aga sellised kauged mahajäetud metsakülad on alati lummanud. Kuidas inimesed just siia jõudsid, ju siis mujal vaba maad enam polnud ja tuli siia elu trotsima tulla. Ja terve elu teed tööd ja näed vaeva ja ühel hetkel võtab ikkagi loodus selle kõik üle nagu poleks sind kunagi olnudki.
Väga huvitav küla - kohapeal oli nii mõnigi jälg lumes aga ükski neist ei jõudnud aardeni :D, meie aga panime nimed kirja, nökerdasime autonina tuldud suunda tagasi ja müttasid läbi mumevaalude uuesti tsivilisatsiooni :)
Astusin aardele pahaaimamatult peale. Õnneks maaskeering kandis minu keharaskust. Teed on siin päääris lumised. Joppas sellega, et täpselt minu ees oli üks Audi kes oli saha eest. Kahe rööpa vahele jätsin siiski enda auto põhjamustri.
Olles ära kuulanud Risti kauplusest esimese hommikuse õlle kätte saanud kohaliku härra kurva saatuse, asusime Annamõisa poole teele. Kui üks paarisajameetrine pehme lõik välja arvata, siis oli tee täitsa normaalselt liigeldav. Aarde leidmine läks kiirelt, uudistasime veel natuke talu jäänuseid ja suundusime Valkse poole. Konkreetse paiga kohta õnnestus hiljem veel teada saada, et tegu oli Mägari taluga ja antud talust on rahvausundite ja muistendite andmebaasi "Rehepapp" kirja saanud järgmine tarkus: Madisepää ei tohi hinges puid kodu tuua, ussid aeavad siis sui õue. Tänud peitjale!
Lähenesin Ellamaa poolt ja lahkusin Risti suunas. Ei teagi kumb ots parem oli. Ellamaa suumast tulles vedas aastaajaga, liiv oli külmunud ja paar suuremat põõsasse keeranud rööbast väljaarvates polnud hullu midagi. Teine pool teest oli aga suuri lahtiseid kive täis. Aare ennast kaua ei peitnud, piilusin vihjet ka kuna täitsa külm oli pōllupeal. Nii tulles kui lahkudes kaunistasid metsa hüplevad kitsed. Aitäh! EVEJ
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Peale pikka loksumist kruusateel olime kohal ning leid tuli suht kiiresti. Tänan.
Autoga nulli ja nii see aare leitud saigi.
Päris õige päev see muidugi polnud, aga kodus ka ei tahtnud enam passida ja nii see reis ka teoks sai. Tänud unustatud külla juhatamast.
Tänase geopäeva õnnestumiseks oli kasutada vähe toekam mobiil, sellega julgesime trügida vanade küladeni.
Jälle need lõpmatud kehvad kruusateed. Lõpuks kui asfaldile sain, siis oli alles hea tunne. Tegin TBout.
Möödalennul kiire leid. Aitäh siia juhatamast.Tänud peitjale!
Siin sõitsin autoga treppi. Jätsin ta teepeale podisema ja panin nime logiraamatusse kirja. Aitähh uut kohta tutvustamast!
Tuttavad teed, sihid, metsarajad - alles sügisel sain siinset piirkonda koos Kairega TAOK 8 tunnisel rogainil läbida. Päris selle talukoha juurde küll meie rajavalik siis ei viinud, pöörasime küla teisest servast mööda sihti rabasse, et jõuda otse vana sõjaväeosa territooriumile. Täna siis kutsusime samuti Kaire kaasa väikesele nö taastavale treeningule. Kui oleks ainult, millest taastuda. ;) Hennyle oli tänane päev kindlasti kõige rohkem trenni moodi: hommikul maal vabalt silkamine, siis vaimne treening koolitunnis ja nüüd veel siinne jalutuskäik. Auto jätsime heaga kaugele ja meie ring tuli 9,2 km, Hennyl muidugi + tema koefitsent.:) Üksildane paik siin, kogu oma rajal möödusime vaid ühest majapidamisest. Aitäh peitjale!
Autoga päris nulli ei hakanud trügima, sai koeraga jalutada. Ilus lumine päev :) Tänud juhatamast. Kant ise väga võõras polegi, kilomeetri kaugusel olevas lasketiirus on nii mõnigi lask sooritatud.
Teel Ristile töösutsakale viib tee siit ju sirgjooneliselt mööda, millal siis veel. Teadmata oli, kas seia saab autoga ligi või mitte. Mõned Q-d on ju olnud mõnusalt pikad matkad. Ootamatult on tegu lausa draiv-iniga, seda veel pea igasuguse autoga (vormel v.a.). Levia märgatud jahikantsleid silmasime meiegi. Kuna need olid nummerdatud, siis loendasime meie neid 25, aga me keerasime ehk ka teisele teele ja võib-olla jätkus neid veel. Omapärane vaatepilt tõesti. Müüdagu soomlastele neid edukalt.
Sellest külast pole siinkandis küll palju alles. Sestap oligi siin Marje logimise ajal paslik riietuse vahetus teostada. Aitümps peitjatriole ajalugu meenutamast! Aare igati korras. Küllap saame veel uusi Q-sid avastada.