Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ussid on enamasti väikest kasvu selgrootud loomad, kel madudega vaid niipalju pistmist, et näiteks noored rästikud lasevad meelsasti vihmaussidel hea maitsta.
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (10), soovitan (7), matkarada (2), lastesõbralik (2), ämm (2), pliiats_kaasa (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7NGYF
Logiteadete statistika:
156 (100,0%)
0
1
2
1
0
0
Kokku: 160
Õnneks oli georada ees. Aitäh peitjale!
Siin läks kõige kauem aega, lausa juba loobumise mõtted olid täiesti aktuaalsed. Lund oli ka südamest, tekkis juba tunne, et sellise poole põlve sulalumega ei olegi mõtet otsida seda. Aga kuna on niivõrd eraldi aare ja siiatuleks on matk, siis pressisime korralikumalt. Tuli lihtsalt nullist natukene kaugemalt otsida ja siis leidsime ka vahva teostuse. Aitäh!
Siin oli keegi ussikesele saba peale astunud. Nimi sai siiski kirja ja võis teekonda jätkata. Tänud peitjale
Natuke tatsamist nina kepsus ning leitud kohe. Tänud!
Mu naabrimees on kirglik harrastuskalur ja abiellus hästi koleda naisega. Ainult selle pärast, et naisel olid ussid.
Hea tervise juures priske ussikese leidsin. Linnud polnud teda pintslisse pistnud. Aitäh peitjale!
Otsisime ja leidsime, kuid otsisime ikka piisavalt vaöledest kohtadest. Aitäh aarde eest!
Mulle väga meeldib, et peitja toob välja erinevuse madude ja usside vahel. Mind alati segab, kui rästikut ja nastikut ussideks nimetatakse, see kõlab lausa nende mõnitamisena !
Otsisin ühelt poolt, otsisin teiselt poolt, tagasi esimesele ja ikka tükk aega, Kui aga sisiseja lõpuks end paljastas, siis üllatused veel ei lõppenud. Vahel saadetakse tegelasi ussitoiduks, aga see uss oli saanud sipelgatoiduks. Kui konteineri kõhust välja tõmbasin, siis järgnes üks kuri must kuuejalgsete pilv. Lasin neil seal vahutada ja astusin sammu eemale logima. Nimi kirjas vaatasin, et tegelased ikka ei vähene. Võtsin siis ussi pihku ja koputasin veidi. Poleks uskunud, et ühe ussi kõhtu nii palju sipelgaid, mune ja saepuru mahub, aga välja tuli seda peotäite kaupa. Kui uss enam-vähem tühjaks pudenes sai vabanenud kõhuõõnsus jälle eesmärgipäraselt täidetud - jääme lootma, et kuuejalgsed parema koha leiavad.
Sellisel kujul ussi kohtan rõõmuga, kui sisiseja aga päriselt väänlema hakkaks, siis ülirõõöus vist ei oleks.
Pontsakas kapsauss on oma kunni kohal kenasti aaret valvamas.
Tänan peitmast.
Võrreldes matkarajaga on siin hoopis teistmoodi maastik. Päris usse õnneks ei kohanud kogu ringi vältel. Selle nunnu aardeussi siiski leidsime. Aitäh!
Ämma ma ämma rajale kaasa ei võtud, võtsin hoopis ema. Kuna Lauril oli vaja, et ka sellele aardele hooldus tehakse, siis just siia me suundusime. Kartsin küll, et siin mingi kummiuss vastu vahib, kuid õnneks läks paremini ning sain armsasse aardesse uue logilehe panna ning oma nime samuti kirja.
Aitäh!
Hästi vahva teostus, sisu pisut niiske ning vajaks uut logiraamatut, aitäh! :)
Sisu niiske. Vajab uut logiraamatut. Teostus lahe
Kaunil sügispäeval võtsime ette Äntu Metsa Matka raja koos aarete otsimisega. Kõigile eelleidjatele tänud suurepäraste geomaanteede eest. Nendest oli palju abi. Ilus aarde vormistus. Leid tuli lihtsalt.
Kõrges heinas olid magistraalid sisse sõtkutud. Tuli ainult järgneda logimiseks.
Pere kõige väiksem (2a) tahtis küll ussi koju kaasa võtta, aga looma koht on looduses ;)
Seda kohta aarde nime tõttu pelgasin, sest olid puhta lühikeses vormis. Tegelt oli väga ohutu uss.
Ussike ei olnudki endale auku ussitanud. Alguses otsisime liiga kaugelt. Geps polnud eriti täpne. Aitäh!
Ilusa päeva, toredad leiud. Kuigi tegelikult pelgab meie seltskonnast 2/3 neid loomakesi kohutavalt, siis see olend oli täitsa nunnu. Aitäh!
Leidsime,mingid mugud jälitasid meid aga nagu selgus nemad aardeid ei otsinud.
2019 septembris sai pool tehtud ja täna siis teine osa. Mõnus ilm ja hea matk.
Suurepärase päikesepaistelise ilmaga oli lausa lust matkata. Aarded olid samuti kõik korralikud ja üks vahvam kui teine :) Seda aaret sooviks eriti kiita! Muidu ma neid voolikuid kohe üldse ei armasta. Ei oleks osanud arvata, et seal nii kenad ja nunnud ussid elavad. Tänud!
Umbes 1,5 aastat tagasi jalutasime suurema osa ÄMMa rajast läbi, täna oli tahtmist ja aega võtta ülejäänud. Ilm oli ilus, päike paistis, mõnus oli kõndida. Põhja pool asuvad sõbrad-sugulased saatsid meile mingeid lumepilte. Me ei teadnud lumest midagi. Siin kohtusime terve hulga viipekeelsete ja huskyt jalutavate geopeituritega. Andsime logiraamatu sõbralikult käest kätte. Aardekonteiner oli väga nunnu, üldse mitte selline, nagu ma ette kujutasin. :)
Sai selle sarjaga algust tehtud. Sadas vihma, puhus korralik tuul ning oli kottpime. Isegi peremees ei lase koera sellise ilmaga välja. Ainsaks abivahendiks oli 2 taskulampi ning gps. Igatahes meie linnariided vajasid peale seda korralikku küürimist. Nii mõneski kohas suutsime korralikult võssi panna. Pidime lootma, et gps akud vastu peavad, sest muidu oleks olemine suhteliselt ekstreemseks läinud. Aga esimesed 10 punkti said ära lahendatud, eks tulevikus jätkame. Täname!
Arvasime küll, et sellisel aastaajal, sellised vennikesed juba põõnavad. Aga näed, üks siiski peesitas :)
Ikka öeldakse, et nii kuidas lõpetad oma vana aasta, selline tuleb ka kogu sinu uus aasta. No meie võtsime siis sihiks saata vana aasta ajalukku koos ühe meeliköitva matkaga - eks ikka selleks, et uuel aastal selliseid matku veel mitu korda rohkem tuleks :) Eesmärgiks, ei võtnudki esialgu ühtegi konkreetset kilomeetrit ega aarete numbrit - otsustasime, et vaatame jooksvalt, kuidas keha ja vaim vastu peab. Enda kiituseks võib öelda, et pidasid küll - vaim ehk natuke paremini kui keha aga kokkuvõtteks skoor 34 aaret (varem leitud veel 6) pole sugugi kehv tulemus. Et kogu lõbu kohe otsa ei saaks, siis mõned jätsime siiski ka järgmiseks korraks :) Start rajale algas esimeste päikesekiirtega natuke peale kella kaheksat ning kodupoole sai vurama hakatud umbes kell neli - seega peaaegu üks tubli tööpäev, mille jooksul saime näha ägedaid aardeid, mõnusalt mitmekesist maastikku, kui ka kõiki eesti nelja aastaaega!
Selline priske tükk peesitas kännul. Pudeli oli endale nii hästi sisse vohminud, et paras töö oli seda õige nurga alt välja raputada.
Huhh, vaatasin hoolikalt jalge ette, voolikutega kohtumine ei ole meeldiv. Õnneks siinne ussike oli igati meeldiv. Täname.
Kas tõesti tuleb sinna minna? Jep! Konteineri mõttes midagi uut :D
Suurimad tänud!
Arvasin, et siin ootab mingi triibulise seljaga tegelane, aga kui see uss poleks savist, saaks temast kord liblikas. Jah, 35.aarde peal väsimust ei tunne, aga katus kergelt sõidab küll. Sipelgad ei tuvastanud. Kõik on pro. Aitäh Laur!
Jälle raiesmik, ei taha!!! Õnneks see siin on veel hästi läbitav, sest rattajäljed on ees.
Ussike oli, sipelgaid mitte. Aitäh!
Viimane l6pp oli veel minna. Olime matkarada alahinnanud ja 25 juures jätkasin juba yksi kui ylejäänud pere laagriplatsile suundus. Kogu veevaru oli ära joodud ja janu hakkas endal ka ysna tugevalt tunda andma. &nnex metsa all oli omajagu mustikaid ja nendest sai pisut vedelikku ja energiat. Neid usside aardeid ole ju ka igasuguseid nähtud. Ei teadnudki mis siin ees ootab. Vahest äkki m6ni ehtne rästik ? :D siiski oli tegelane palju s6bralikum. Yhtegi sipelgat ei kohanud. Vist oli 23 24 juures kui kohtasime ka ehtsat caterpillarit. See meeldis lastele väga ja arvatavasti oleks ka siinne s6bralik limukas meeldinud ;) Tänud peitjale
Tuvastasime meiegi eelmise leidja viidatud probleemi- mustad sipelgad. Lisaks tegime veel selle vea, et panime ühe mobla logimise ajaks konteineri kõrvale... Märkasin toimuvat küll suht ruttu, aga mobla kubises siis juba sipelgatest :D.
Mõni järgmine otsija võiks sipelgapulbrit kaasa võtta kui on meeles. Ega nad sealt vabatahtlikult ei lahku niikuinii.
Selle leidmisega läks nõks aega. Eks juuni keskpaiga lopsakas rohelus ja õiterohkus võtab silme eest kirjuks kah :) Lõpuks kui õige koha tuvastasime, selgus, et aardekonteineri peidiku on vallutanud sipelgad. Logimiseks oli vaja kõigepealt peidik sipelgatest, sipelgamunadest ja täitematerjalist tühjendada. Tegime seda võimalikult viisakalt ja ehk leiavad need usinad tegelased mõne teise lahenduse aardepeidiku asemel. Tänud peitjale!
Nagu talvel ikka, ussid magavad. Tuli magavat ussi äratada. Tänud peitjale!
Nullis ei jäänud esialgu ühtegi peidukat silma, järgmisel hetkel silmasin siiski seda imearmsat ussikest. Aitäh! :)
Alles nüüd logiteadet sisestades lugesin, mis on aarde nimetus. Heldene aeg, nii armas. Aitäh!
Kujutasin ette midagi jubedat, aga õnneks oli vaid üks armas tegelane. Tänud.
Ootasime kurja sisinat, aga oli hoopis tore kapsauss :) Aitäh!
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Väga vahva aare. Algul tundus topsi kättesaamine suurem mõttetöö olema kuid peale keeramist ja pööramist oligi tops näpus. Aitäh.
Algul jalutasime mööda, kuid siis naasesime õiget rada pidi. Vahva peidukoht. Aitäh!
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Ussid, jänkuonu, ussid. Kõhuussid, maduussid, ussid omas mahlas, ussid kastmes ja kastes. Eriti ei meeldi viimased ja esimesed :-P Õnneks oli see ussike ohutu ja päris ussikesi me ei silmanud. Eks me meestega silmitsesime esiti targu üldse vähe eemalt. Evolutsioon on õpetanud, et koopasse ei tasu esimesena tormata. Nagu ka rohus esimesena kõmpida. See rada õpetas mulle, et üle silla - mille all on tigedad suskajad - ei tasu viimasena ületada. Evolutsiooni õppetunnid ei lõpe iial. Inimene õpib kogu elu.
Ülivõimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Aitäh aardeleiu eest! Seegi aare heas korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu). Ja ajastus oli õige. Kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi-tagasi. Osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtut. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalolevad sääsed Pranglile suunama). Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast telkidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega ja nii selguski, et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike, mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti, kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud, polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest, et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veel üks järv, kus on ka laudis, millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on nii kaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud endale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. Kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu.
Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! Eelviimases punktis, meie laagri juures, ootab meid ees Külli, kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid) ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised! Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne. Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia, kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks. Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest! Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsile ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida.
Ussid? See lause ei innustanud väga-väga väsinud jalgu kiiremale sammule. Ettepoole trügisid seekord Pi ja Ma, meespere jäi kaugemalt asja piidlema. Kui aga "ussike" nähtavale ilmus siis fotosessiooni tegime ikka ära. Täname!
Kui aarde nime vaadati, siis nojah, lõppu pidin üksi minema. Õnneks mind ära ei söödud ;). Tänud!
Vajadused kuhjusid ja nii me täna õhtul siia tulime aardeid hooldama ja pärast otsustasime ka midagi otsida. Välja valisime boonusrajale jäävad aarded. Püüdsin silmad kinni otsida, aga esimene asi mida luuke paotades nägin oli peidik. Suured tänud aarde eest.
No teinekord õpin isegi mina veel. Seekord oli aarde nimi läbi loetud ja seetõttu tundus, et teame, mida oodata. Kohapeal - no kõik kolm said hea lõuatäie naerda :) Aitüma, kulus kenasti ära sinna!
Kuigi ma suur ussipelgur teoorias pole, ei meeldi mulle neid ekstra otsima minna. See oli siiski nunnu uss. Aitäh!
Harleyquinn ei julgenud minna otsima, et nagunii midagi rõvedat kummist pandud :D. Ei olnud rõve, ega kummist, pigem nunnuke :). Aitäh!
Uss oli isegi oodatust sõbralikum. See eest haaras kuue sabast kinni kohalik rokimees Hevi Rein ja järgmise tunni jooksul enam sammugi maha ei jäänud.
Tänase plaani - boonusraja ringi läbimine teine aare. Aitäh, vahva peidukas!
Kui tervet rada ei jaksa tee pool. Kui poolt ei jaksa tee natukenegi. Viies. Aitäh!
Laurist ja tema suurest geokirest ei teadnud ma midagi kuni oma pudelilaeva avaldamiseni. Olin just semudega aastasündmusel mööda Eestit ringi tiirutamas. Olin teist päeva jutti vägijoogi dieedil. Kui Lauri teate avastasin olin otsapidi jõudnud ka staadiumi, kus väge oli rohkem kui küll. Et nagu mis mõttes!, olles just loonud maailma parima aarde ja keegi veel julgeb selles kahelda!!! Kui lõpuks pilt selgeks sai, püüdsin ennast selle sildistamise asjaga kurssi viia. Kui aru sain mis toimub ja mis valesti läks siis oli põhjust häbeneda küll. Vabandan veelkord selle ülereageerimise pärast. Hea meel et see vahejuhtum jäädavaid tagajärgi ei tekitanud ja ikka sellesse kirjusse punti ka kutse sain. Aitäh, see tähendas mulle palju. Olgu siinkohal juba ka ära märgitud, et ka Maarjamäe aarde asukoha kinkis mulle Laur, ise ma peale võpsikute, paremaid kohti ei tea. Aga seda infot ei pea te teps mitte siit logist välja lugema, vaid võite hea õnne korral selle väga salajase info otsa koperdada boogie-masina kallal nokitsedes lõppfaasis peitja konkreetseid soovitusi eirates.
Tänud.
Aarde nime tõttu lubasime Annel aaret otsida. Kuna gps näitas pisut eemale ja georada silma ei hakanud sai siin natukene tiirutatud.
No loomulikult oli vaja mind nende rästikurajakatega hirmutada, seepärast Silver tegi nägu, et ei leia ja ajas gepsu süüks, et see tiirutab. Ussi leidsin mina ja näppisin esimesena ka mina. No kui kõik rajakad sellised välja näeks, siis võiks ma tulevikus ka nendega sõbraks saada. Hetkel jääb mu seisukoht ikka samaks - et kõlbavad nad vaid Tallinn-Tartu mnt rekkarööbaste täiteks.
Nunnu aare, aitäh!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Sai eelnevalt juba kokku lepitud, et teeme neid aardeid edasi. Ilm oli hea, seltskond ka mõnus. Tänud peitjale.
Mõnus jalutuskäik üle heinamaa ning kohal me olimegi. Kujutasin juba elavalt ette, kuidas säravate silmadega rästik kivil peesitab ning aaret valvab, kuid need olid kõik minema lipanud. Madudega olen ma alati hästi läbi saanud, usside kogemus puudus. Seekord läks õnneks ning nii nunnut volaskit ei ole ammu kohanud. Kõige keerulisem oli näppupidi tagumikus sorkides see neetud tops kätte saada. Nimelt valepidi peesse pistes ei tule see jurakas sealt enam välja. Lõpuks erinevate nööridega meelitades saime kätte. Meeldejääv, tänud :)
Eelmisel "õhtul" jõudsin auto juurde umbes kell 1 öösel, valmistasin ette pesa, sirvisin geolehte ja jäin und ootama. Magama läksin 3 paiku öösel, kui hakkas juba valgemaks minema. Oh üllatust siis, kui kogu selle väsimuse peale juba kell 6 uuesti silmad lahti lõin. Molutama jääda polnud ka mõtet; kuigi olemine oli veidi habras, olin rõõmuga valmis uuesti rajale suunduma.
Vahetasin geoparklat, pakkisin eilsest kergema koti (tegelikult ei läinud siit üldse midagi vaja) ja uue hooga edasi! Juba vaikselt soojendav hommikupäike andis aimu, et tuleb palav päev, sedavõrd parem on pikem kõndimisetapp enne suuremat kuuma ära saada. Muhe ussike juba ootas, õnneks ühtegi liigutavat suguvenda ei õnnestunud neil päevil kohata. Aitäh!
Aarde nimi peletas eemale aga kohapeal olles ei tahtnud enam lahkuda. Mis muud selliste asjadega ikka peale hakata, kui antud mängus ära kasutada. Jätsime ta sinna õhtuse päikese kätte edasi mõnulema ja kulgesime järgmise huvitava nimega aarde suunas.
Kolmekümne viies logi läks kirja 20:24 Laur - kniks kuulub Sulle!
Aarde nimi oli pelutav, kuid aarde poole suundus lai tee, millel Airi asus vapralt sammuma, eks ma siis vudisin ka järgi. Lõpp nunnu, kõik nunnu :)
Ussid tundusid nii nunnud, et mingi 5a tagasi tulid meile koju elama vihmaussid - need, kes banaanikoorest ja kohvipaksust mulda teevad. Paraku paar aastat hiljem lõppes nende rammus elu meie juures ära, sest nad olid omakorda kutsunud enda juurde elama terve karja kärbseid ja sellega ma leppida ei suutnud.
Ei olnudki sik-sakiline uss siin. Aitäh ;)
Siin võiks tõesti usse olla. Üks oligi, kuid õnneks tema ei olnud ohtlik.
See uss siin oli nii sõbraliku moega, et isegi mina oleks julgenud teda kätte võtta :). Aga võttis ikkagi keegi teine, mina panin vaid nimed kirja… sinna seedetrakti siis, aitäh, Karl :D
Meil on ideaalne ilm raja läbimiseks. Päike soojendab ja tuul jahutab. Sellist aaret ei osanud oodata. Nunnu! Aitäh!
Heiki oli üsna pettunud, kui sai aru, et null on keset kännumerd - mismõttes on nii ägedas seerias nüüd üks kännukas. Pahurdas valel pool teed kändude vahel kuni ma ussikese üles otsisin ja talle näitasin. Tore ussike oli. Tänud.
Huvitaval kombel lagedal viisid koordinaadid mind teisele poole, või oli see midagi muud. Selline kaval loom siis siin maiustamas. Tänud!
Vahva ussike. Selliste ussidega võib küll silm-silma vastu seista. Tänud!
Lageda peal oli valgem ning lülitasin pealambi välja. Aarde juures kasutasin siiski jälle lisavalgust. Äge konteiner! Aitäh peitmast! Logi sai kirja kell 23:23.
Siin arvasin eelneva kogemuse põhjal veidi teistsugust lahendust.. no ja selle-võrra lahedam üllatus oli. Sihksed ussid igavesti vahvad mu meelest. Aitüma!
Sellised ussid meeldivad isegi minule. Ei hirmuta ja lisaks leiab seedetraktist karbi kuhu oma külastus üles märkida. Aitäh!
Siin oli juba lagedam ja tee ka laiem. Leidsime eest ühe tegelase, kes oli endale hea päikeselise koha leidnud. Aitäh!
Oleks teadnud, et see boonusrada selline on, oleks teisiti lähenenud. Aga see juba tagantjärgi tarkus. Vahva ussike igatahes. Aitäh peitjale.
Üle ühe ussi ei suutnud tuvastada, aga see vist oli õige ja temast tänaseks piisas. Aitäh.
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Ussid iseenesest ei ole kuigi meeldivad tegelased, aga sellel isendil polnud nagu vigagi. Täitsa numpsik teine, aitäh!
Uuuuups, mitte minu lemmikloomad, laseks teistel otsida. Polnudki midagi hullu, väga lahe. Ikka kestvad kiiduavaldused!
Peale pommiauku komistasin usside otsa ja ei oodanud sellist teostust.Igavene äge roomaja jõllitas mulle vastu.Tegin tegelasele pai ja panin logi kirja.Aitäh.