Mõõk ja võti

31 august 2024 leidis Anna & [kallo]

Oma madalapõhjalise autoga saime täna künka peal oleva vana talukohani välja, sealt edasi alla metsa äärde ei hakanud läbi ristiku trügima. Kodus oleva natuke suuremate ratastega autoga oleks vast saanud veidi ka mööda metsasihti sõita, aga ega mitte kaugele, sest jah, see metsatee on üsna tihedalt langenud puid täis. Seega läks kummik jalga ning sai see jalutuskäik tehtud. Geopeiturid hoiavad ikka selle kivi puhtana, tegime ka omalt poolt veidi puhastustööd lisaks. Sai nüüd see ammu plaanis olnud aare ka lõpuks külastatud. Aitäh!

25 august 2024 leidis Renor [mixxer]

Metsaservani sai kaherattalisega veel enam-vähem ligi aga edasi tuli jalgsi matkata. Päris võsane koht, mõni mahalangenud puu ka ees, õnneks oli keegi ATV-ga mingisugusegi tee sisse sõitnud. Üles leitud ta sai, oli juba üsna kõva sambla alla kasvanud aga käega natuke puhastades tuli võti ja mõõk ilusti välja. Tänud siia ajaloolise koha juurde juhatamast!

12 november 2023 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Võrumaa vanim leidmata aare :)

Järgmine Võrumaa vanim leidmata on aastast 2021. Kokku on 30 leidmata aaret Võrumaal. Saab kodukanti veel kenasti puhastada.

Retk aardeni oli meeldejääv. Sõitsime autoga nii kaugele, kuniks mutta kinni jäime. Mina keksisin aarde poole, Kaupo jäi tegelema vahepeal poripõrssalikuks muutunud truu geosõbraga. Minek oli c-geo ja kellegi autojälgede järgi väga kerge ja peagi olingi kivi juures. Tükk aega üritasin aru saada, et kus need mõõk ja võti on, aga kui ära nägin, siis ei saanud aru, kuidas varem tähele ei pannud. Nii tore, et selline ajalooline kivi ilusti kaardil ikka tähistatud on.

Tagasiteel mõtlesin mingi 20m lõigata ja eemalt minna, aga see päädis sellega, et sattusin kuhugi tarnaväljale ja kukkusin vööni vette. Polnud just parim algus tuurile, aga samas ma olen see talv kolm korda sunniviisiliselt taliujumist teinud, nii et väga suure üllatusena ei tulnud, et vesi märg ja külm on. Hambad ristis otsisin õiget teed ja kunagi jõudsin sealt rapikust ka välja ja edasi keksisin tagasi autoni, mille Kaupo oli vahepeal kenasti sõiduvalmis saanud. Aitäh!

16 juuni 2023 leidis Marko [markosu]

Aitäh aarde eest!

Ootasin olulisemalt hullemat maastikku. Hommikul otsisin sobiva lähenemistee, aga päris täpselt ka ei vaadanud, mistõttu sõirsin isegi kaugemale kui vaja. Eks siis lõikasin auto juurest kaardil oleva raja suunas, mis õnneks alles ja pikkade pükstega väga hästi läbitav oli -- taimed olid seal ja igal pool mujalgi kõige rohkem põlveni.

Raja veidra riideesemest tähistuse(?) juures pöörasin nulli suunas, kuhu läks samuti midagi raja sarnast. Lõpus olles polnud palju vaja otsida, kuna Google suunas õiges ilmakaare poole. Ja seal sain alles aru, et tegelikult on see ainult virtuaalne aare ja karpi polegi ???? Aga retk ja avastus oli tore ikkagi, nii et aitäh!

13 august 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Seekordse Sangaste külastuse sisse olime plaaninud ka lõpuks selle kivi üles otsida. Nii me siis eraldusime mingi aeg seltskonnast ja käisime ära. Palju, palju hullemat ootasime siin ees. Rinnuni või üle pea rohi enam üldse ei heiduta. Veidi oli mõnes kohas märg ka. Tagasiteel teatas Dauno ühel hetkel ,et kell andis teada, et telefon on kadunud. Keerasime otsa ringi, kõndisime tagasi, kuniks telefon hõikas üle metsa: ma olen siin... Lihtne leid. Tänud

26 juuni 2022 leidis Maret [madkool]

Leitud, pildistatud, tänan!

7 august 2021 leidis Iljar [jan007]

Kuna raps oli koristatud, siis sai ilusti metsaservani sõita, vintsi ja M/T rehvidega oleks 100-200m veel võitnud aga mul neid polnud. Võibolla mõni nädal tagasi oleks ka ilma kaugemale saanud aga nüüd on kõvasti vihma tulnud ja mülkad olid pehmed ja äärest ääreni veeall. Põllul oli mitu kitse, need panid eri suunadades plehku. Jalutasin radapidi kivini ja sain sellegi linnukese kirja. Hiljuti sain veidi targemaks nende piirikivide osas, tuttava talumaa servas ka üks selline, lihtsalt ristiga, see rist aga näitas talupiiride suundi, vot seda ma ei teadnud. Siin ilmselt miskit keerulisemat aga peidus.

23 juuli 2021 leidis Keron, Kerdo, Kermo ja [paberlinn]

Tee kivini oli väga aeganõudev.. Auto jäi umbes 500m kaugusele ja edasi läksime jala. Soovitan tulla kõrgema autoga siis saad lähedamale ja ei pea nii palju kõndima. Kivi leidsime väga kähku. Pakkuda kahjuks ei oska mis see kivi endast kujutab või mis tähtsust sellel on. Aitäh!

18 aprill 2021 leidis Andres [elektrik]

Leitud. Huvitav oli mõelda, et sealsamas jookseb looduses silmale nähtamatu maakonna piir.

10 aprill 2021 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Auto jäi siiapoole põlluserva Võrõndikumäele. Autojäljed läksid küll üle põllu, aga ei tahtnud teise mehe rapsi rikkuda. Mõnus jalutuskäik: polnud segavaid putukaid, liigset rohelust ega palavust. Sinised trussikud olid moondunud roheliseks trikooks, rada oli kohati küll vesine, aga siiski tossuga läbitav. Ka kivi kargas kohe silma ette, õige kivi kõrval õitseb hetkel näsiniin. Aitäh!

20 märts 2021 leidis Tormi, Aimi, Andu [tormit]

Käidud. Huvitav leid keset metsa. Ilmselt mõne vana piirikiviga tegemist on. Tänud!

20 märts 2021 leidis Aimi, Tormi, Andu [aimike]

See aare on geopeituse algusaegadest pinnuks silmas olnud, sest kogu aeg on see koht selline tundunud, kuhu enamikul aastaaegadel mingit kivi otsima minna väga mõnus ei ole. Seekord siis otsustasime, et kui mitte nüüd, siis ilmselt ei jõuagi kunagi. Aardeni navigeerides sattusime "karjateele", nii et saime mõnusale raputamisele ja solgutamisele korraliku sissejuhatuse. Õnneks oli maapind veel piisavalt kahutanud ja õnnestus geomobiiliga raputades-solgutades üsna kaugele trügida, kuni põld otsa sai, rööpad metsateeks moondusid ja priske lomp vastu vahtis. Siis otsustasime, et aitab ja nüüd on jalutusäigu aeg. Ja jalutuskäik oli mõnus, maa veel piisavalt tahke ja mets mugavalt hõre, nii et mingitest padrikutest läbi rühmama ei pidanud. Ja kui kohapeal korraks tekkiski kahtlus, et milline kivi nüüd, siis kaapis kolmas kaaslane üsna pea otsitud sümboli välja. Olin isegi natuke pettunud, et see kõik nii lihtsalt käis. Kivi oletatava päritolu kohta annab tark goooogle kenasti infot, aga ilma selletagi võis oletada, et eks see mingi piirikivi ka kunagi oli. Ja mõõk ja võti on ju Tartu kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse sümbolid. Poleks uskunud, et seos nii kaugele ulatub. Tee tagasi geomobiilini ja uuesti tsivilisatsiooni kulges eriliste vahejuhtumiteta. Mõnus perifeeria ja täpselt õige hetk selle aarde külastamiseks. Aitäh retkele kutsumast!

24 august 2020 leidis Loona ja Kristjan [sportlane]

Peale mõnusat päeva Otepääl tuli ka see täpike teele jätta. Eelmine kord ei olnud mitte aega siia põigata. Autoga saime umbes 700m peale, põllu serva. Sealt edasi oli enamjaolt suhteliselt kuiv ja mõnus astumine mööda rada. Viimased sadakond meetrit tuli suhteliselt viisaka metsa all astuda. Kohale jõudes ei paistnud otsitav aga kuskilt. Päris pikalt sai ringi vaadatud enne kui õige koht silma jäi. Tagasitee tundus kuidagi palju kergem kui sinna minek. Oli tore matk, tänud.

24 august 2020 leidis Kristjan ja Loona [paulaloona]

Muhust jäi kripeldama soov minna seiklusparki ning kui nüüd selle Otepääl ellu viisime, siis oli kohustus ka siia tulla. Olgu see tänane lubaduste täitmise päev. Nimelt on see aare, mille leidmist olen igat pidi edasi lükanud. Kord pole õigeid inimesi, kes siia võssa tahaksid ronida, küll on halb ilm ja mõni kord ei viitsinud ise kah. Nüüd leppisime aga kokku, et lähme. Millal siis veel. Ei tule ju kunagi seda õiget hetke, millal siia väga ronida tahaks. Jätsime auto põllu äärde ning läksime sealt jala edasi. Pikk riietus tuli vägagi kasuks. Rännak aardeni meenutas kohati teekonda Kalevipoja kivini - kõrge rohi ja vesine. Õnneks mitte nii vesine kui seal. NUllis läks ikka korralikult aega kivi leidmisele. Piltidelt tundus teine täitsa suur olevat, aga tegelikult peitis end täielikult puhmarindes. Siiski ei andnud me alla ning kui tundus, et no tõesti on kivi õhku haihtunud, siis leidis Kristjan õige koha ka. Klõps ja sama teed tagasi. Oli meeleolukas. Aitäh!

22 juuni 2020 leidis Epp, Indrek ja Tauno ja Kaspar [karulinn06]

GPS saatis järjekindlalt hoopis teise palju kaugemasse kohta aga tegelikult oli kõik palju lihtsam! Väga tore koht jälle, mida muidu kunagi ei näeks ega külastaks! Aitäh peitjale!

14 märts 2020 ei leidnud Sander [lauralaats]

Sellega oli üks huvitav seik... Olime liialt uljad ja julged, tahtsime autoga võimalikult lähedale jõuda. Lähenesime kohale veidi valelt poolt. Kuna eelnevalt oli olnud vihmane ja soe ilm, oli tee vääääga porine. Mina sõitsin (load on ootel, Sander on mu juhendaja) ja üks hetk ütles Sander, et teeme vahetuse, sest olud on halvad. Jäin siis seisma ja vahetasime kohad. Koha pealt enam edasi ei saanud... Õnneks olime omas kandis, niiet inimesi, appi kutsuda jätkus. Ootasime, proovisime, lükkasime enne, kui üks Sandri sõber meile appi tuli. Saime auto välja ning nagu öeldakse - lõpp hea, kõik hea. Kahjuks aardeni me ei jõudnudki, aga järgmine kord oleme targemad.

6 oktoober 2019 leidis   [tunk]

Siia jooksin sisuliselt viimase päevavalgusega võidu. Kohapeal tiirutasin ligi veerand tundi tühja ja jõudsin juba närveerima hakata, sest hämarus võttis vaikselt maad - virtuaalne mitteleid juba kollitas :P Lõpuks ikka sattusin kivi otsa kah, gepsu järgi päris nullis nagu polnud, samas jube kaugel ka vist mitte.

Millega tegu? Küllap Ats ja Pets tahtsid tuleviku inimestele tünga teha ja graveerisid sihukese põneva märgi kivisse, et siis sajandid hiljem geopeiturid pead murraks - mis see selline siin küll on :D Aga kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis arvan samuti, et tegemist kunagise piirikiviga. Kas muinsuskaitseringkondades on see teooria ümber lükatud?

4 august 2019 leidis Mihkel [sookoll]

No see aare on ka mu top-ten-todo-listis juba pikka aega olnud. Mingi kummaline kivi keset sügavat metsa. Veider noh. Täpselt minu jaoks. Mingi raja moodi asi läheb üsna lähedale, kunagi on ka kuhugimaale autoga saadud. Fotokaardilt paistab vastu küntud põld, seega parim aeg on külastada siis, kui saak koristatud aga maa veel kündmata. Siis peaks sõidukiga vähemalt üle põllu saama.

Tsikli jätsin 57° 53.280′ 26° 24.684′. Juba seal tuli koristamata kaerapõld vastu, üle mille läksid küll sissesõidetud rööpad, aga valesse suunda. Kott, tagi, kindad, kiiver tsiklile; Telefon, pastakas taskusse ja suund põllule... Ooot, siin pole ju pastakat üldse vaja! Jätsin selle ka maha ning jalutasin juba higistes karupükstes üle mäe. Rihtisin end ilusti metsaraja algusesse ja liikusin mööda kitsede poolt sissetallutud radu edasi. Jõudsin nulli lähedale. Parmud tulid kallale. Oeh, nemad veel puudusid. Hakkasin siis kivi otsima. Ei leidnud. Uurisin logipiltide pealt, kui suur see kivi üldse on. Mingi malts ja nõgesed olid rinnuni. Kui kivi nende sees kuskil peidus on, siis palju õnne sulle, Mihkel! Olin juba mitu ringi ümber nulli teinud, kui hakkasin juba mõtlema geokõne tegemisele. Sain siiski enne kivile pihta. See ju ilge kolakas, piltidelt tundus väiksem.

Ma pakun, et tegu on suht tavalise piirikiviga. Seda see rist tähistab. See, et rist ei ole mitte tavaline rist vaid mõõga ja võtme kujutised, võiks viidata kas mõne eriti rikka ja uhke suurtalu piirikivile või siis lausa mõisa maade piirikivile.

Tagasiteel põllule jõudes viskasin särgi maha ja tegin püksiluku lahti, et natuke end tuulutada. Ühe käega hoidsin siis pükse üleval ja teises käes oleva särgiga peksin parme laiali. Sai nii ka üks kits ära ehmatatud.

Lahe aare, paluks veel selliseid remote-võsakaid!

Motoputuka juurde jõudes oli kell üks. Kell 4 pean olema Pärnus restoranis, seega hiljemalt 15:30 võiks Pärnus juba olla, ehk siis on mul kaks ja pool tundi aega, et sinna jõuda. Krt kiireks läheb, tuleb Sangaste ja Harimäe kõik ära jätta ja lihtsalt otse Pärnu suunas kimada.

29 mai 2019 leidis Karl [zdrk]

Pärast Harimäe seiklusi mõtlesin päeva lõpetamise peale aga avastasin, et mul ikka üle prahi lebo päev olnud. Ei olnud terve päeva peale isegi soovituslikke samme suutnud täis teha. Vaatasin kaarti ja otsustasin nüüd ära teha oma viimase leidmata virtuaalse aarde.

Kivile otsustasin läheneda suunalt WSW. Autoga sain täpselt nii kaugele nagu olin planeerinud - Vana-Madise talukoha juurde. Viimased 500 meetrit küll mööda heinamaad traktori jäljes. Taskusse toppisin maksimaalse arvu präänikuid ja asusin piki seda samust jälge nulli poole sammuma. Esimene pool rajast oli lapsemäng. Siis sattusin aga eriti rõveda raielangi peale. Soisel alal oli mets maha tõmmatud. Põlvekõrgune võsa on peale tekkinud ehk aluspinda üldse ei ole näha. Kord on sügav vesi, siis on soomätas, teinekord tundmatu kandevõimega oksarisu. Liikumistempo oli katastroofiliselt aeglane ja üldse mitte sirgjooneline. Ühes kohas läks lausa nii käest ära, et lehvitasin valget lippu, taganesin ja proovisin uuesti suure-suure ringiga. Suure ringiga minnes kohtasin mittearglikku kitse. Kui proovisin jäljendada kitse hüppeid läbi võsa, siis selle peale sai aru, et ma olen võõrliik ja pistis jugama. Kohtumispaigast kitsega leidsin väga ilus raja. Nagu oleks inimeste oma, sest läks täpselt õiges suunas. Kivist pani aga 30 meetri kauguselt mööda.

Nulli jõudes ei saanud aru kus see kivi siis on. Nägin silmapiiril mingit kõrgemat kohta aga oli känd. Käisin siis suvaliselt edasi-tagasi kuniks leidsin üleni sammaldunud kivi. Ah nii, et siis siin ongi midagi? Vaatasin geopeituse lehelt kus peaks asuma kujutis ja tegi kivi sealt piirkonnast puhtaks. Oksa otsaga eemaldasin ka kõik tekkinud mulla. Mis on aga virtuaalaarde tingimus? Pilti nagu tegema ei pea. Soovitakse geopeituri arvamust, et millega võiks tegu olla.

Mul on mitu ideed. Muistne karikatuur "Võti on mõõk" - mõõk avab kõik uksed. Teiseks ideeks oleks, et mõne lahingu ajal tekkisid juba toona metsavendade tüüpi tegelased. Ehitasid oma onni täpselt selle kivi ümber ja kuna talvisel ajal polnud mitte kui midagi teha, siis kraapisid kivisse 2 objekti millega nad seda kivi kraapisid.

Pärast kivi külastust läksin veel ka talu varemeid uudistama. Lausa 6 erinevat hoonet leidsin väikese maa-ala pealt. Peamajas oli isegi puuriit veel alles. Leidsin ühe veneaegse 15 kopikat maksnud kilekoti, millel oli vaid 1 auk sees. Kuidas see võimalik on? Ühtegi naela jalga ei astunud ja midagi väga erilist ei kohanud ja oli aeg ööbimiskohale suund võtta.

Aitäh aarde eest!

17 august 2017 leidis A ja [mooritz]

Teab mitu korda oleme siiapoole teel olnud ja ikka ja jälle viimasel hetkel mujale pööranud. Nüüd sai lõpuks käidud. Tänud!

23 juuni 2017 leidis Kaupo [lepalind]

Auto jäi 1.8km eemale teepeale kukkunud puu taha. Puu oli väike ja kohalikud on sellest üle sõitnud, aga järgmised lombid oleksid nii kui nii maha võtnud. Minna oli hea kuni jõudsin põllu lõppu, seal tulid parmud ja kärbsed kohale. Panin sooja ilmaga pusa selgam kapuutsi pähe ja prillid ette, siis nad väga ei seganudki. Kivi kaugele ei paistnud. Kodus vaatasin mitu korda teiste logisi, kas tegin ikka õigest kivist pilti, õnneks ikka tegin. Kogu tee autoni saatsid mind putukad. Pärast tuli veel 10 punkti pööre teha. Nüüd ainult üks virtuaalne aare leida - OOO aare. Plaanis suvel ära teha. Kahju, et neid virtuaalseid nii vähe on, mulle need meeldivad.

7 aprill 2017 leidis Martin [matu07]

Kui umbes täpselt kaks aastat tagasi jäin Põssaga lähenemisel hätta, siis nüüd tundus täpselt õige aeg teha korduskatse, seekord Traktoriga, värsked siledad suverehvid all. Sest noh, loogika ju pädeb - pehme maaga pole mõtet üritada ja kui võsa enam läbi ei paista, siis on ju ka jama.

Lähenemistee esimesel lõigul oli näha, et alles oli see olnud täiesti läbimatu, aga nüüd juba täiesti tahke, tuli ainult trajektoori valida. Siis oli korraks lühike lõik väga head teed ja edasi tuli vana hea sõber, veetakistuste rada. Traktor liputas usinalt saba ja vilgutas veojõukontrolli tuld, aga mulistas igalt poolt läbi. Kui suuremad mered selja taga, läksin natuke liiga julgeks ja kohe üks "hüpekas" karistas ära: käis matakas ja ragin, kui lõug maapinda kündis. Kiire kontroll näitas, et mahlad olid jätkuvalt sees, aga hambumus oli õige viletsaks jäänud :D Korjasin tükid kokku ja sõitsin ettevaatlikumalt edasi. Järgnes veel üks kraaviületus ja vaimustavalt libe mäkketõus, aga küntud põlluni ma jõudsin.

Kummarid jalga, GPS kätte ja... krt, patareid tühjad, varu ka otsas. Tuleb telefoniga minna. Kui põld ületatud, algas jälle metsatee, mis oli paras kergendus. Mõne hullu maasturiga saaks vist aardest umbes 60 meetri peale sõita. Aga mina lihtsalt jalutasin ja kuulasin linnulaulu ja nautisin kevadet. Nulli jõudes keerutasin natuke ja õnneks suutsin peagi kivi ka üles leida. Rohkem ja vähem mõistlikud teooriad on ilmselt kõik juba välja toodud, aga ilus vaadata, et mõni asi püsib ja püsib ja püsib. Aare jääb ilmselt leitavaks ka tükk aega pärast seda, kui geopeitus ammu otsa on saanud :)

Proovisin erinevaid kompositsioone, puhkasin natuke niisama ja asusin tagasiteele. Näsiniin õitseb, sinilill ka. Linde ma kahjuks ei tunne, aga nemad vist ka õitsevad. Tee peale sain ka tagasi, hambumus tuleb homme valges üle vaadata. Aitäh selle vahva retke eest, nautisin täiega!

7 detsember 2016 leidis Heldur [heldur]

Tee ja loigud olid külmunud seetõttu oli madalapõhjalisega lihtne kuni küntud põlluni. Kerge jalutuskäik ja leitud ta oligi, see huvitav piirikivi? Tänud!

23 juuli 2016 leidis Tanel ja Anne [phantom]

Kui aardeni oli nii 800 meetrit, siis geomuutus tee äkki viljapõlluks. Jätkata tuli jala. Teiselpool põldu oli veidi võsas tuulamist enne kui uuesti teele pihta saime. Õnneks oli tee vähemalt kaardil olemas. Edasi oli juba mõnus jalutuskäik. Viimased 100 meetrit ilusas metsas ja olimegi nullis. Kivi tundus piirikivi olevat. Aitäh peitjale.

23 juuli 2016 leidis Anne, Tanel [nuffi]

Õige autoga kohaleminek kukepea ja nats jalutamist kulub kõigile ära.

Otsisime just nullis kivi, kohe ei märganud kui järsku minu ees tõusis lendu lind. Ja kohe nägin kivi. Niiet kui keegi küsib, mis kivi, siis mina tean täpselt. See on - linnu istumise kivi!

19 juuli 2016 leidis Tanel ja [kalmer]

TFTC!

19 juuli 2016 leidis Kalmer ja Tanel [timix]

Oleks teadnud, kui õudne võss see on, oleks minemata jätnud, aga kui juba poole peal olime, ei tahtnud enam pooleli jätta. Õigemini, kui oleks pärast viljapõldu õige teeotsa üles leidnud, oleks muidugi ka parem olnud. Nullis läks ka veidi aega, enne kui see kivi sealt floora seest ennast näitas. Iseenesest ju huvitav koht.

10 aprill 2016 leidis Mari [marx303]

Siin sain teha päeva pikima matka, sest tee oli minu auto jaoks liiga läbimatu. Kummikutega sai mööda ääri mõnusasti läbi. Suts üle 2km tuli üks ots vist. Igatahes eeslit mulle ei näidatud. Küllap ta kartis sookurgi, keda seal täna ohtralt oli. Nende hääli oli ümbruskond täis ja mäel olin sunnitud veidi aega peatuma ja kurgi imetlema, et nende toiminguid mitte häirida. Mõne aja pärast otsustas mulle lähim paar teiste juurde edasi minna ja sain oma matka jätkata. Tee viis aardele väga lähedale ja nullkoordinaatide lähedal see kivi vedeleski. Aitäh niisugusesse põnevasse kohta kutsumast!

3 aprill 2016 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Tahtsime kavalad olla ja kivi enne üles leida, kui rohi üle kasvab. Teel aardeni nägime põllul üsna eksootilist looma, kelle kohta Einar hüüdis- "näe eesel". Lähemal vaatlusel selgus siiski, et meile poseerib isane metskits, kellel olid ülisuured veel samblased sarved, täpselt nagu eesli kõrvad. Tee lubas minna 1,9 km kaugusele aardest. Kõrrepõllul hirmutasime lendu sookure paari. Metsavahelisel teel näitasid pöördekohta sinised trussikud puu otsas. Kivi oli ilusasti olemas. Aitäh!

26 aprill 2015 ei leidnud Põssa ja [matu07]

Käisin niisama Otepää kandi kruusateedel mõtteid tuulutamas ja head tuju tekitamas, kui märkasin gepsu vaadates, et üks täpike on õige lähedal. Eelmistest logidest olin oludega kursis, aga huvi pärast läksin ikka uurima. 2 km märgist alates läks tee kahtlaseks ja nii mõnegi mudaaugu juures tuli viimaseid kilomeetreid sõitva tagarehvi tõttu edasiliikumisele jalgadega usinalt kaasa aidata. Jõudsin 1,5 km peale, aga siis jäi ette Kõigi Lompide Ema ja ega edasine ka parem ei tundunud. Väikese järelemõtlemise järel andis alla minu valmidus Põssat üksinda kusagilt mülkast välja sikutada. Vast millalgi uue rehviga ja mitmekesi uuele katsele. Oli tore geoelamus!

28 juuni 2014 leidis Reino [errvee]

Auto jäi kusagil 2 km kaugusele aardest, sest eesolevad lombid lubasid vaid kangemal maasturil edasi sõita. "Juhuslikult" kaasasolnud jalgrattaga pääses väiksematest lompidest läbi ja suurematest teeperve pidi mööda. Lõpuks suubus tee heinamaale ja kasvas järjest rohkem rohtu. Sealt edasi juba jala. Kummik vägagi soovitatav, sest tee ja järgnev raiesmik risti-põiki vett täis rööpaid täis. Päris pikalt sai seal lopsakas taimestikust otsitud, enne kui nullist 10 m eemal kivi silma jäi. Otsingul oleks äärepealt pardile otsa astunud, too istus kangestunult pesal ja tegi ennast märkamatuks. Peaaegu õnnestuski. Parkimiskohas oli õnneks paisjärv kus sai suurema pori maha pesta. Otsimisega läks pool tundi, teised pool samapalju kohalejõudmiseks / äraminekuks. Kraadisekundid võiksid sel kivil olla 48.8 ja 11.6.

23 august 2013 ei leidnud Aare, Andreas & Carolina [caro]

Selle aardega on imelikud lood, lugesin hoolega kirjeldust, mida leiuks tegema peab aga ei lugenudki midagi välja, isegi kohaleminemist ei nõuta. :) Arvamust tuleb lihtsalt avaldada?
Panen vist ikka mitteleiu, sest kivi me ikkagi ei leidnud sealt võsast. Minu taluvuspiir sai rutem otsa (rääkimata noorgeopeiturist), kui Aarel, kes ühe korra veel võssa sukeldus ja sealt kriimudega ja nõgese kõrvetatuna tagasi tuli. Meie kivi ei leidnud, ilmselt on kadunud. Palun aarde omanikul aarde olemasolu kontrollida ja vajadusel taastada. ;)

24 mai 2013 leidis Hannes ja Anu [hpalang1]

Pika päeva (mis algas mu jaoks Stanstedis) kõige meeleolukam leid. Tuli juba hilja, kuskil poole kümme paiku õhtul. Teel oli lompe ja ma ei tahtud nii hilja neist enam läbi trügima hakata. Nii jäi auto kuskile 1.5 km peale ja andsime sealt saabast. Suminat ja pirinat oli suht vähe, aga igasugu muud lärmajad pruukisid himuga nokka - rukkirääkki oli kohale matkanud ja lõugas seal rohus. Viimased 600 m võimlesime rattarööbaste peal - tegelikult on see hea hariv näide sellest, mis juhtub, kui püüda oma tranduletiga kaugele ja sügavale uppuda. Metsa veeti sealtkaudu välja hea mitu aastat tagasi, toonastes rattarööbastes on nüüd eeskujulised soolaigud. Ma jah parema meelega väldiksin sellist läbu. Ja kivi - pärandkultuuri andmebaas ei jäta ju kahtlust, millega tegu. Ordu, kelle piire kiviga tähistati, lõpetas oma tegevuse ju Liivi sõja aegu - üle 400 aasta tagasi. Ja millal see keskaegne kivitäks siis seal toksimas võis käia? 500 a tagasi? 600? Ja toksis ta kohapeal või veeretati see kivikene sinna kuidagi? Ei usu, et piir kivi järgi paika saadi ... Tagasitulles oli täiskuu ka kenasti masti tõmmatud ja elu sellevõrra veel ilusam. Aare korras, suurim tänu kutsumast, muidu poleks osanudki!

14 oktoober 2012 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Huvitav leid. Mobiiliga saab lõdvalt 400m peale.

6 oktoober 2012 leidis Hülgepoeg ja [myrakas]

Autot tuleb veits modida veel enne kui selliseid kohti rünnata! :D Aga eks siis upume lihtsalt kaugemale ja sügavamale. Täname aarde eest Arnoldit.

6 oktoober 2012 leidis Toomas [toomastiisler]

Leitud! Ei soovita vihmase ilmaga 300m kaugusele autoga sõita :D. Jäime hiluxiga ikka korralikult kinni :P. Aitas ainult teise auto kutsumine .

19 mai 2012 leidis Eero [valap]
Tänase geopäeva kõige meeleolukam aare. Mesilane sutsas üle aasa kõndides kätte, puuk kargas metsas jalga kinni. Selle asjanduse on sinna padrikusse toonud ufod, kes muud.

10 oktoober 2011 leidis Alex [alex]
Kohe hommikul tehti meeled erguks kui aarde asemel kellegi trussikud silma jäid ja nulli ligidal kostis ainult üks üle laante kaikuv ohe millele sekundeerisid vaid vihmapiisad.Ma saan aru Vanapaganast ja Kalevipojast kui need kive pilluvad aga seal?Selline?Õnneks hakkab tasapisi tekkima mingigi vilumus mis padrikus ei luba üle veerandtunni olla sest padrik ei kao ju kuhugi:D

3 september 2011 leidis Maku [maku]
Jätsin tsikli sama mülka juurde, millest rääkis Algaja ja läksin otsima. Õnneks tehtud :)

23 juuli 2011 leidis Lauri [algaja]
Autoga sai muretult 300 meetri peale. Siis oli mingi ilge mudaauk. Kuna mul juba kogemusi on (ikka väga mitu aega oma elust olen igasugu sopaaukudes kinni istund) siis läksin jalgsi edasi. Polnud asi üldse hull. Kellegi alukad olid puu küljes, kasv võis vist olla 3 meetrit ja vööümbermõõt ka samapalju. Igatahes rippusid nad õiges kohas, sealt pidi rajalt metsa vahele keerama. Lõpuks olin 4 meetrit kivist aga kivi polnud kuskil. Uitasn ikka mitu aega seal. Äike hakkas pea kohal lärtsuma. No ehk saab ruttu valmis. Esimeste piiskade ajal ronisin mingite lähemate puukeste vahele ja kuna ma kivi ikka veel ei leidnud siis uurisin moblast, et milles asi. Ei saanud midagi targemaks. Uuesti GPS pihku ... raisk seda polegi enam taskus. Tänasin kõiki asju viisakalt ja ebaviisakalt ja hakkasin siis seal pea rinnuni rohus ja endisel raielangil oma GPSi otsima. See on üks haigemaid kogemusi. Poole tunni pärast hakkas vihm ametlikult pihta. Mitte ühte kuiva riiet polnud seljas/jalas. Kummik oli pea ääreni vett täis. Kuna moblast oli kahju siis rebisin tal aku ära ja toppisin selle kõige kuivemasse kohta, kolme riidekihi vahele. Tunni pärast oli kopp ees. Vihm oli üle jäänud ja see tegi hea võimaluse kogu lendavale koosseisule rünnakut alustada. Trampisin autosse, tuju kadunud. Kruvisin 5 suitsu valmis, et seal lendava brigaadi vahel kuidagi ellu jääda. Läksin tagasi ja hakkasin otsast peale. Kaasa võetud suitsud panin vahepeal kogemata leitud kivi juures oleva oksa külge rippuma. Kuna enda käidud rajakesed olin juba mitu korda läbinud siis hakkasin süstemaatiliselt otsima. Ehk siis roomasin ringi ja kiskusin seda jama mis seal kasvas. Ja siis, kokku vist 2 tundi hiljem leidsin. Juhhuu. Loivasin kivi juurde tagasi, tegin kivist pilti ja siis trampisin autosse. Sõitsin tükk maad eemale ja heinamaal hakkasin kuivi riideid selga ajama. Kogu see lendav parasiitide kamp oli endiselt kukil. Kõik see äratrambitud ja juurtega üles kisutud umbrohi ning muu jama on seal minu tehtud. Väga kauaks jääb meelde see aardeleid. Kilomeetreid hiljem naba sügades tundsin läbi särgi mingit imelikku muhku. Mis asi see veel on ? Tee ääres seistes ja särki üles tirides leidsin 4 parmu, kes olid särgi ja keha vahel ootamas millal rünnata. Vähemalt on neid seal kivi juures selle võrra vähem. Aga muidu oli ilus rahulik õhtupoolik. Ja legendi kohta arvan, et kivil olev märk räägib sellest, et sealt edasi on eramaa ja kui üle piiri tuled siis lõigatakse midagi küljest ära.

13 september 2010 kommenteeris pillekene [pillekene]
Tundmatu objekt on lakukivi - (täpsemalt http://www.sool.ee/?id=1151).
http://www.sool.ee/?id=1151

11 september 2010 leidis Ave ja Marko [oiorokko]
Seened, seened, seened, kivi, seened, seened, seened. Seitse märksõna sellest aardest. Kuna mul olid jalad juba läbi ligunenud, siis polnud minul kummikuid vaja, muidu aga tuleksid need kasuks. Ave tahtis juba legendide tõelevastavust kontrollima hakata, aga suutsin talle selgitada, et ilmselt poleks see tark tegu :).

5 september 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Aasta tagasi jäi leidmata, sest vastu õhtut ei tahtnud enam metsa minna ning kirjelduste järgi pidasime teekonda raskeks. Nüüd võib öelda, et tegemist oli jalutuskäiguga metsaradadel, kuigi kummikud olid vajalikud. Jalutasime sinna ja tagasi 4,7 km, korjasime seeni, tegime kivist pilte ja korjasime veel seeni – kuuseriisikaid oli palju.

9 august 2010 leidis Joonas [joonas444]
leiukuupäev umbkaudne

21 juuli 2010 leidis Hanno [hanno5000]
Mööda põldude vahelisi teid ja lõpuks üle heinamaa sain autoga lausa poole kilomeetri kaugusele. Siis raskem osa alles algas, läbi kõrge rohu ja tiheda võsa ragistamine võttis selles palavuses päris läbi, aga lõpus oli metsa all juba lihtsam. Lõpuks nulli jõudes ei läinudki kaua kui leidsin mingi kivi, esialgu ei märganudki kohe, et tegemist ongi sellega, mida otsin. Peale mõningast sambla kraapimist paljastusid ka salapärased märgid. Jäädvustasin siis tõestusmaterjali oma seal viibimise kohta, sõin ära kosutava halvaa kamaka ja suundusin tagasi auto poole. Loomulikult leidsin nüüd ka mingi loomaraja, mida mööda oli oluliselt lihtsam liikuda ja mis viis ka täpselt õigesse kohta :).

24 juuni 2010 ei leidnud Mart [marlai]
Järgmine kord lähen maasturiga :)

24 juuni 2010 ei leidnud Piret, Mart ja Annika [sylli]
Jaanipäeva jalgrattamatkalt tagasi sõites otsustasime, et otsime ka selle aardekivi üles. Algul lähenesime auto GPSi järgi sealt poolt, kus tee peal oli silt, et ERAMAA ja valvab kuri koer, siis suure ringiga läksime teiselt poolt. Sealt jäi aardeni kusagil 1,5 km. Kuna rattad olid auto kärus, siis ei hakanud autoga porist teed edasi sõitma, vaid kimasime ratastega. Umbes 500m enne aardekohta pidime ka rattad maha jätma, sest kiskus metsikuks. Ja nii metsikuks, et rohi ulatus rinnuni ja kärbsed oli nii palju, et üksteist nägi nagu läbi loori. Nullpunktis aga tabas meid üllatus - meile ei hakanud silma mitte ühtegi kivi. Ka natuke kaugemalt otsides. Võis olla viga selles, et oli kõrge rohi ja me ei otsinud piisavalt põhjalikult või mahalangetatud ja saetud puid oli kohapeal, mida me ei jõudnud üles tõsta ja nende alla vaadata, või olid need miljon kärbest meie silmavaate tuhmistanud. Igal juhul kivi me ei leidnud ja üsna surmväsinult jõudsime tagasi autoni. Naljakas tunne oli, et imepisikesi mikroaardeid leiad, aga suurt kivi ei leidnud... Loodame, et aarde koordinaadid olid ikka õiged, olime need aardelehelt alla laadinud.

25 oktoober 2009 leidis Ove [ove]
Kuna vihma tibutas, siis oli lähenemistee mitte just kõige autosõbralikum ja enne ühte suuremta tõusu põlluteele liikusin juba edasi jalgsi. Metsast leidsin nii mõõga kui ka võtme, tegin neist ka pilti, et selle virtuaalse aarde juurest käimist fikseerida.

11 august 2009 leidis Kats, Indrek ja jäljekoer Luna [carina]
Leitud koos kasutajaga [kil]

11 august 2009 leidis Kac, Indrek ja jäljekoer Luna [kil]
Jõudsime aardest umbes 300 m. kaugusele, kui auto keeldus edasi liikumast (ehk siis jäime lihtsalt kinni) :-) Ei lasknud ennast sellest häirida vaid läksime aaret otsima. Metsatee oli väga, väga märg, aga metsa-alune kuiv ja läbitav. GPS juhatas meid päris aarde ligi ja pärast mõningast otsimist leidsime ta kenasti kätte. Tagasi auto juures selgus, et omal jõul me välja ei pääse ja läksime abi otsima. Välja tõmbas meid endine metsavend Mart Prisko, kes oli oma metsavenna aastail selle kivi leidnud. Tema teada on tegemist Tartu Ordu maade piirikiviga! Tänud talle abi ja huvitava info eest.
http://www.umaleht.ee/index.php?leht=3068&keel=110

8 juuli 2009 leidis seekord ainult [bjorn]
Pääsesin mootorattaga 750 meetri kaugusele. Enduuroga oleks veel paarsada meetrit edasi saanud aga põlluralli polnudki eesmärgiks. Tohutu kärbse ja sääseparv kannul suundusin aarde poole. Maa läks vahepeal päris tümaks, kuid ei midagi hullu. Kohalejõudes vaatasin lootusrikkalt ringi, et kus võiks olla peidukas, enne kui logisid lugedes sain aru, et tegu on virtuaaliga. Kaadris olev UFO on tegelikult objektiivi ees olev sääsk

15 mai 2009 kommenteeris www.geopeitus.ee [kaits747]
aardel on geocachingu tunnus GC8C81

3 mai 2009 leidis Lembit [polekala]
Vahva kivi. Praeguse ilmaga kannatas sõiduautoga aardest u 360 meetri kaugusele saada, edasi ei soovitaks ka maasturiga mitte, millel vintsi ees ei ole. Teepeal õnnestus näha ka ühte hoiatust, see siis ka pildil jäädvustatud. Tänud vahva objektini juhatamast!

6 jaanuar 2009 kommenteeris Ain [aints]
Sellest kivist paistab juttu olevat teadusartiklis: Kalda, M. Märkidega kivid ja peidetud varandused. Mäetagused, 2002, 17/18, 194-211, mis on elektrooniliselt kättesaadav (vt Seonduv URL). Leheküljel 202 kirjutatakse kivist ja lk. 203 on toodud joonistus. Viimaselt torkab silma kaks asja: 1) mõõga käepideme tipp ei lõpe joonistusel aasaga nagu näeme fotodelt (joonistatud osaliselt mälu järgi?); 2) lisaks fotodel nähtavatele mõõgale, võtmele ja ristile on joonistusel ka kirves. Soovitan järgmistel leidjatel kivi lähemalt uurida - kas selle madalamal osal on tõesti ka väikene kirve kujutis? Kui on, siis...ah, lugege parem ise.
http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr17/kalda.pdf

28 detsember 2008 leidis Erkki [drerz]
Millegipärast arvasin seda aaret otsima minnes, et asi lihtne ja kiire aga võta näpust. Auto jäi aardest ca 1,5km kaugusele ja aardele lähenesin alguses tohutu ringiga, et vältida vesist metsarägastikku. Tagasitulles otsustasin otse läbi metsa kimada. Aega kulus ilmselgelt kauem kui ringiga käigule kulus ja kuna jää ei olnud veel piisavalt paks ja minul kõht kah jõulukraami täis siis suutsin 2 korda läbi jää kah kukkuda :) (õnneks vesi jäi ikka allapoole põlve). Üldiselt oli vahva :)

15 november 2008 leidis Sven [geokrahv]
Auto jätsin ikka väga kaugele ja edasi riskisin ainult kõndida. Kivi juures tekkis selline teooria, et kivisse raiutud rist on ilmselt piirimärk. (Eelajalooline silt "ERAMAA") Võti sümboliseerib kodu ja mõõk tähendab kaitsmist. Seega on jutt üsna lühike. "Siit algab minu maa, kus on minu kodu, mida kavatsen kaitsta iga hinna eest" Kas see nüüd tõele vastab on iseasi. Tänud juhatamast!

23 august 2008 leidis Ermo [pioneer]
Selle aarde juurde jõudes oli ilm jõudnud halvaks minna. Nullis tabas ebameeldiv üllatus 50 meetri kaugusel töötava harvesteri näol. Siiski otsisin kiiruga kivi ülesse ja hakkasin maha võetavate puude vilina saatel edutult aardekarpi otsima. Siis selgus, et tegemist virtuaaliga. Egas kedagi, mingi foto telefoniga ja kiirustades ohutusse kaugusesse. Arvan, et tegemist on kiviga, kuhu mingil põhjusel on raiutud mõõk ja võti.

11 mai 2008 leidis Kaimo, Laivi, Rait ja Kurmo [kimo]
Saaremaalt tagasiteel sai nüvi järgi kohale sõidetud. Õnneks olid ilmad eelnevalt kuivad olnud, kuid siiski C-klassi mersu jaoks suht kehva tee, mis mingist hetkest päris põlluteeks ja metsarajaks üle läks. Lõpuks läks metsatee juba päris soiseks kätte, niisiis panime jala edasi. Ligi 350 meetri pärast tuli metsavahele keerata, kus otsijatele abils puu külge ujumistrikoo (sinine) riputatud. Natuke võsa vahel ragistamist ja nüvi järgi pidanuks nagu kohal olema. Pisut ringitatsamist ja Rait siis kivi nägigi. Mõned pildid moblaga ja saigi tagasi vantsitud.

6 aprill 2008 leidis Ain [aints]
Esimesed pool kilomeetrit jalgsimatka mööda heinamaad kulgesid täis lusti, kuid siis tuli üsna lai kraav ning teine pool kilomeetrit märga metsaalust. Nii venis pooletunniseks prognoositud matk ligi tunniseks. Ei varjagi: päris raske oli. Kivi leidsin ruttu ja pärast langenud lehtede kõrvaldamist avanes aare täies oma põnevuses. Nagu ka eeleidjate fotodelt näha, on kivisse raiutud kolm elementi: ristatud mõõk ja võti ning kreeka rist. Kuivõrd kõik need sümbolid kuuluvad heraldika kullafondi, otsustasin need lahti mõtestada heraldilisi põhimõtteid arvestades. Võrdsete harudega kreeka rist on igivana nõiamärk, mille hoidev ja kaitsev tähendus on nüüdisajalgi salvestatud Rahvusvahelise Punase Risti sümboolikasse, rohelise ristina apteekide sümboliks ning sinise ristina veterinaaria tähiseks. Muidugi ei saa välistada, et rist kivil tähistab siin lihtsalt nelja maavalduse piire ning heraldiline tähendus sellel antud kontekstis puudub. Võti on Püha Peetruse sümbol, mis kujutab sissepääsu paradiisi. Mõõk on heraldikas Püha Pauluse atribuut, kusjuures tõstetud mõõk väljendab pühaku võitlust usu eest. Esimene mõte on siduda sümbolid Võru ja Valga vappidel kujutatuga, kuid see raketiteooria ei tööta: 1931.a. kinnitatud Valga vapil oli küll käsivars ja mõõk (aastast 1996 hoopiski neli viisnurkset hõbetähte), kuid Võru vapp kujutab kuuske. Tegelikult ei saagi administratiivset vapindust tõsiselt võtta, sest vapid on suhteliselt uued, olles kinnitatud 1920.ndatel ja 1930.ndatel ning veelgi hiljem 1990.ndatel aastatel. Hoopis tõsisemalt tuleb aga võtta Tartu vappi, mille aluseks on 1250.a. pärinev linnapitsat. Sellel on kujutatud linna kaitsepühakute sümbolitena need samad mõõk ja võti, mis teineteise suhtes ristatud 90-kraadilise nurga all. Tulemuseks on rist (kolmas komponent kivil!?). Kaks risti on samas ka Tartu vapi müüridel. Siit ka põhjus, miks Tartus on Peetri ja Pauluse kirik, vastavad kogudused ning kalmistud. (Huvitav on mainida, et Tartu linnaga sama sugune apostlite pühakute „kombinatsioon“ figureerib ka Saaremaal, 1430.a. paiku ehitatud Kaarma kirikul.) Erinevalt Tartu vapist on kivil kujutatud mõõk ja rist teineteise suhtes hoopis teistsuguse nurga (mitte täisnurga) all ning võti on mõõgast hoopis väiksem. Arvatavasti on selle põhjuseks lihtne asjaolu, et kivil olev looduslik suhteliselt sile kaldpind ei võimaldanud kiviraiduril kasutada teistsuguseid proportsioone. Probleemi tuleks analüüsida ka aadlivappide kontekstis, kuid vastavad andmed mul hetkel puuduvad. Seega pakun kokkuvõtteks välja, et tegemist on apostlite Peetruse ja Pauluse atribuutidega, kuid küsimus MIKS need sümbolil sellele kivile on raiutud, jääb minu poolt vastamata. Suur tänu peitjale põneva aarde eest!

1 juuli 2007 leidis Miki ja Tibu [miki]
Saime autoga kusagile kilomeetri peale ja siis suund otse koordinaatidele läbi metsa ja muda. Kohale jõudes (kergete killast see jõudmine kohe kindlasti ei olnud) oli objekt kergesti tuvastatav, minu arvamuse järgi on tegemist siis piirikiviga, millele talumärgid sisse toksitud.

24 juuni 2007 leidis Paavo [speedy]
Raudne suksu jäi minust 700 meetrit aardest eemal looduslikku parklasse. Kohe silmasin valvetorni. Edasi sammudes tuli peagi ka teine hoiatus. Esimene oli vist nii hirmutav, et selekteerisin selle välja. Kohapeal nullis olles sain ikka omajagu ringi tatsuda, et kõrge heina vahelt graveeritud kivikene üles leida, sest piisas, et GPS näitas vaid 10 meetrit mööda ning ma päris suure maalapi - kuid valelt poolt - läbi kammisin. Auto juurde tagasi jõudes tundsin end kui lehm - must, hullupööra pinisev kärbseparv lärmas mul ümber pea. Aga "tegija" tunne oli siiski. Õigustatult.

7 detsember 2006 leidis Kalle [sookoll7]
Kuna ilm oli vihmane, siis tuli üle kilomeetri jalgsi kõmpida.Teepeal sai nätud nii vahitorni ja hoiatusi neile, kes väga kaugele lähevad.Kes kohale jõuab on "tegija".Arvamus, et see võiks olla piirikivi, kuna minu vanaisa maadel olid samasugused, ainult ristiga.Aga sellel ka rist ja lisad.

28 oktoober 2006 leidis Reido, Anne [reido]
Sealkandis on metsa tehtud ja mingid teed on hetkel täiesti olemas, võiks öelda, et üsna tihe liiklus isegi, 4 autotäit jahimehi tuli vastu. Teine hoiatus oli omal kohal, esimest kahjuks ei näinud. Objekt ka alles, keegi pole kaevamas käinud.

23 juuni 2006 leidis Silver, Kirke, Heli ja Aare [karuonu]
Kaartidel lõppesid kõik teed juba 1km enne sihtpunkti. Meie parkisime 500m kaugusele, aga 4WD sõidaks päris lähedale. Koordinaadid täpsed ja aare ise lihtsalt leitav. Arvame, et objekt võib vihjata läheduses peituvale päris aardele. Mõni sõja eest põgenev mõisnik võis oma vara maha matta ja tähistada niimoodi selle peidukoha.