Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud luuletaja Gustav Suitsu majamuuseumi juurde.
Gustav Suits oli üks nooreestlaste liikumise juhte ja sõnastas selle lipukirja "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks".
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7WKA5
Logiteadete statistika:
116 (96,7%)
4
2
5
3
0
0
Kokku: 130
Kurb aare, sest 1) õigetelt koordinaatidelt nihkes, 2) märg, 3) ilma kirjutusvahendita. Kahjuks ei olnud ka endal kirjutusvahendit käepärast lisada. Tahendasin väheke tuule käes, aga mingil ajal sai aeg otsa, vaja oleks rohkem kuivatada. Meie luuletaja Gustav Suits väärib seda.
Ajalooga tutvutud ja aaregi leitud. Üsna vettnäinud ja logides tahtis paberisse vägisi auk tulla- nii jäi märk maha jätmata. Pakendasin uutesse minigrippidesse.
Kerkokellad jäid kuulmata, muuseum oli kahjuks suletud, aga aarde sain kätte! Aitäh! Juba ammu plaanisin vana koolimaja üles otsida, aga mitte üldse Gustav Suitsu, vaid viimase sealse legendaarse koolijuhi Eduard Sõõro pärast, kes on minu vanavanaonu :)
Logiraamat on ikka väga niiske.
Muidu mulle sellised hoovipeal luusimised ei meeldi aga õnneks tundus, et siin polnud kedagi kohal seega vaatasime natuke ringi ja saime nimed kirja.
Logiraamat on ikka väga märg, aga saime logitud. Majamuuseum oli meie jaoks aga koht, kuhu polnud varem sattunud. Täname tutvustamast.
Kogu konteineri sisu oli läbi vettinud ja paberid loetamatud. Panime uue juhendi, logilehe, kuivatuspakikese - uude kripikotti. Head leidmist
Leitud! Logitud! Tänud! Aarde lähedal kasvasid kenad tammepuravikud!
See konteiner küll vett ega niiskust ei pea .. logiraamat on väga vettinud ja otsast hallitab. Aga nime sai veekindla markeriga ilusti kirja.
Tänud!
Esimene asi oli kohe, et kas jätta sõiduvahend tee peale, või maja ette, võitis neist viimane valik. Kohapeal sai mitmelt poolt otsitud ja siis kui olime loobumas, siis otsustasime ikka veel ühest kohast vaadata, kust ka leid tuli. Siin on aardel väga suur oht üsna pea kaduma minna, seega omanik võiks aarde üle kontrollida ja panna ta vajadusel paremasse kohta. Tänud!
Topsik oli täiesti jääs, panime selle autosse sulama. Piirissaarelt tagasi tulles taastasime aarde. Konteiner jäi samaks, panime uue logiraamatu- vanast ei saanud asja. Tänud peitjale.
Uus logiraamat, vanast ei saanud enam asja. Aare jälle kuiv ja korras. Toredaid leide!
Talv ei ole hästi möödunud, topsi kaas oli avatud ja sisu ligumärg. Aare tahab omaniku tähelepanu.
Tiirutasin ja piilusin ja mõtlesin endamisi, et "no seal ikka ei ole...". Tuli välja, et ikka oli. Oeh.. Aitäh vist.
Andis ikka otsida seda, peale mitte leidmist sai logisid loetud, et vaja prügi otsida. Lähima puu juurest leidsin prügi aga peale mitu korda nokkimist ei olnud see siiski aare. Tegin isegi abi kõne ja siis tuli leid vähe kiiremalt juba. Tõesti maha visatud, lehtede all märg ollus oli
Tagasiteel Piirissaarelt koju otsustasime Antiga noppida mõned aarded ning nautida imeliselt kena ja sooja sügisilma :) See siin oli üks leidudest.
Jääb nõustuda mitmete eelkõneletutega. Selline aarde peitmisviis ei ole sobilik suurmehe meenutamiseks ja sedasi see tops meenutab tõesti pigem prügi. Suurus samuti mikro, mitte väike.
Üsna kummaline peidukoht paar aastat tagasi peidetud aardel. Loodetavasti seda prügina sealt ära ei koristata. Aarde suurus pigem mikro.
Leiuga läks kauem kui arvasime. Karbist on saanud topsik.
Motoorienteerumise järjekordne leid. Aardeotsimist saatis suur sumin. Pärnad maja ümber täisõides ja mesilased nektarit kogumas. Tänud juhatamast!
Muuseumisilti ei näinud, aga saime mälestustahvlilt teada, et Suits õppis selles majas kolm talve. Aitäh!
Viimane aare Võnnus leitud! Selle aarde leidis minu 7aastane õde. Ta arvas esialgu, et tegu on prügiga aga siis selgus, et just see on ihaldatud aare. Ta oli enda üle väga uhke. Tundub, et temast saab järgmine geopeituse mängija. Aitäh peitjale!
Õnneks läks Gustavi juures kiirelt. Logi kirja ja edasi lõuna poole. Aitäh.
Kiire jätsipaus Võnnul ja vaatasime Gustavi koolimaja ka üle. Karp oli natukene naljakalt seal aga ei osanud kuidagi paremini ka panna.
Kerge leid, paistis lausa välja. Proovisime sel korral rohkem maskeerida. Võtsime lehma ja helkuri, jätsime Eesti krooni aegsed 20 senti ja t-särgi (nuku suurus).
Lumega sai kah vaadatud, aga siis jäi peitu, nüüd tuli lihtsalt. Ilmselt kaas ja kotike hästi ei pea, mistõttu logiraamat niiske ja tahaks kuivatamist. Aga sisu poolest ülitore aare. Aitäh.
Veidi lage otsimine oli, aga see-eest kiire. Topsik on paraku vesine ja logi õige niiske. Igatahes tänud peitjale.
Aarde leidmine nõudis korraks lummesukeldumist ja siis paari koputust, et kokkukülmunud kooslus lahti läheks. Karp oli mingil põhjusel täis väikeseid kivikesi nii, et karbi kaas ei sulgunudki ja seetõttu oli ka kogu sisu jäätunud ja soojenedes loomulikult märg.
Oli põhjus taas meenutada lugu klaasist, kuhu kallati sisse kivid ja siis kui kõik arvasid, et klaas on täis, mahtusid sinna järgemööda väiksemad kivid, liiv ja veel ka pudel õlut... ja iga kord oli tõdemus, et klaas on täis jah. Seega mahub klaasi märksa enam kui asju õigetpidi ja arukalt teha.
Oot, mida ma nüüd öelda tahtsin? Mis on sellel seos geopeitusega.... ega vist polegi.
Uus veekindel karp. Markeering ei saanud nii hea, kui varasemalt, kuid täitsa normi piires. Logiraamatu kallasime üle niiskust imavate padjakestega. Vast on abi. Karpi jätsime ka minigripi, et kui ükskord raamat kuiv, siis saab selle sinna panna.
On jahh lumega raske. Peeter pidi mitu korda jalaga togima, enne kui see külmunud kärakas ennast liigutada suvatses. Keegi tark oli geotopsi väikseid kive täis pannud, logiraamatu kivide peale, kõige otsa veel kaane. Logiraamatu suutsime logitavaks sulatada. Karp koos kividega rändas prügimäele.
Kohalik rahvas pidas parajasti laata ja mugusid vooris siia-sinna, aga õnneks oli peidukas piisavalt diskreetne, et sai ikka vaikselt nimed kirja. Tänud aarde eest!
Selline mees võiks olla tähistatud väheke suurejoonelisemalt. Kuidagi väga õnnetu kooslus vaatas peale peidiku avastamist vastu.Aga tuleb leppida sellega mida parasjagu pakutakse. Aitüma siia juhatamast!
Väga sürr muuseum. Ühtki viita polnud. Majal polnud silti, et see oleks muusem. A aarde sain kätte. Veidi veider oli seal luusida, nagu eramaja hoovis oleks olnud. Aitäh aarde eest! Muidu poleks teadnudki, kui muuseumist mööda vuran...
Üritasin Noorpeiturit kultuurilooliselt veidi harida aga.. Gustav Suitsu kohta jäi talle meelde vaid, et Suits ei leiutanud suitsetamist. Asi seegi? Aga maja tundus mõnusa iseloomuga, leidsime kiirelt. :)
Ainus Võnnu aare, mis minu jaoks sokikas ei olnud. Mõnda aega sain otsida, siis tuli karp üpris nähtavalt välja. Imestan natuke kohavaliku üle. Arvasin, et aare on peidetud kas varakevadel või talvel, aga vot siis, hoopis augustis.
Hakkasin ühest nurgast minema ja peagi märkasingi aarde minigrippi. Logi kirjas ja tagasi panin veidi varjatumalt. Täname!
Selle aarde leidsime peale kiriku oma ja olime juba nii väsinud ja tujust ära. Ei leidnud ja leidnud, siis hakkasin uuesti vaatama nullpunkti ja sinna seistes sain täpselt aru kuhu vaatama pean. Aitäh!
See on nüüd küll "lumega raske" aare.
Aga ometigi hakkas Rainer kaevama ja kaevas aarde välja.
Tänud!
3542 Ok Found it: 01.Jan.2020 12:14 Gustav Suits. Aare oli korras
Järjekordselt võtsime uue aasta vastu Tsirna talus Leego järve kaldal. Ära sõites proovisime kolme Võnnu aaret leida, see oli ainus, millega õnneks läks.
Nimi kirja pandud ja akendest sisse piilutud. Tänud peitjale!
Sedasamustki Noor-Eesti lipukirja "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" armastati ohtralt letti lüüa Eesti Euroliitu astumisel ja sama plaati leierdatakse aeg-ajalt siiani. Kas Gustav Suits ise täpselt nii ette kujutas, vat ei tea. Isiklikult olen küll lauses väljendatud ideega päri, kuid tunnen siiski, et lühim sõna "ka" väärib aina enam toonitamist, sest pimesi rahvuskultuurivaba "ühtse" globaal-Euroopa suunas püüeldes kipub niisugune pisiasi üsna unustusse vajuma. Ja mis Euroopa see nii väga enam ongi... võrreldes tänaste liiduriikide omanäolisust ning kultuuri kasvõi sajanditagusest ajast säilinuga, näeb igaüks - kontsentratsioon on ülilahjaks muutunud.
Piltlik võrdlus kulinaaria vallast:
Võtame 30 erinevat aastasadade jooksul peensusteni viimistletud ning tipptasemel valmistatud puhast rahvusrooga.
Segame need kõik ühte suurde patta kokku.
Täiusliku kompoti saavutamiseks lisame veel ohtralt maitseid teiste mandrite köögist.
Segame veelkord, suurema jõuga, samal ajal mõõdukal tulel kuumutades ning tasakesi vett lisades, et põhja kõrbemist vältida.
Kui pada hakkab vee lisamisest juba üle ääre ajama, siis on toit valmis.
Serveerime normatiivportsjonid uuel, uuringute põhjal tõestatud efektiivseimal viisil, hind sõltub peakatla ning lõpptarbija vahelisest distantsist.
Külalistele pakume loomulikult tasuta - selleks, et neid rohkem ja paremini kostitada, kogume omadelt reservi.
Kuna eine on kokku keedetud igalt poolt kogutud heast ja paremast, siis tulemus kindlasti maitseb kõigile. Rikutud maitsemeele korral võib algul esineda vastunäidustusi, kuid meil on välja töötatud raviprogramm ning spetsiaalsed preparaadid taoliste hälvete kõrvaldamiseks.
Umbes säärane on tänase Euroopa retsept.
Käeoleval sajandil sõnastaksin Gustav Suitsu hüüdlause juba nii: "Olgem ka eurooplased, aga jäägem ikkagi eestlasteks".
Natuke maja uudistatud ja nimed kirja.Aitäh!
Kohalike uudiste lugemise järel tulime ka majamuuseumi uurima. Õhtul oli hea rahulik siin luusida. Aitäh.
Siin tabasime Viive ja Raivo aknast sisse piilumas. Näis, millal muuseumi uksed avatakse. Tänud peitjale.
Puhkuse esimese osa viiekümne kaheksas aare. Kenasti korda tehtud majake, aardetops ja kenasti olemas. Ma võimalusel vähendan poleerimise kahjustavat mõju küüntele ja sõrmeotstele, seega telefon aitab pimedaid nurki vaadelda. Ränduri edasiliigutamist kaalusin, aga kuna ta soovib Šveitsi minna, mina aga hoopis Soome minemas, siis jätsin ta paika.
Majamuuseum oli vaikelus ja täiesti muguvaba, ent endal oli energia otsas, lebasin veidi aega ning sõin maja juures puude otsas hapuõunu, mille energeetilise mõju avaldumiseni läks aga tunnike aega.
Kohe silma ei jäänud ja "poleerimisega" tegelema hakata ei viitsinudki.
Aitäh!
Meeleolu sant eelmisest kohast, peaaegu pime ka. Selle aarde saime siiski kätte. Vahepeal pidime mööduvaid mugusid valvama, aga leitud. Tänud peitjale aarde eest.
Silver oli eile teinud mitteleiu. Mõtlesin, kuidas küll selliste raskusastmetega mitteleidu saab teha, peaks esimest kohast leitud saama. Ega ei olnudki nii kerge, mul läks u 10 minutit.
Selline ma siin keset tühjust. Kahju, et uks kinni oli, suvel võiks ju sellised kohad avatud olla. Piilusime sisse, väga ilus maja oli.
Tänud aarde eest, see koht vajas küll tutvustamist!
Poisil oli aeg unede riigi sõuda ja nii ma siis autosse istusin ja teda selle riigi poole sõidutasin. Kuna enne polnud mõtet tagasi minna, kuni poiss on ennast välja puhanud, võtsin ka ühe lähedal oleva aarde. Raskusaste oli lihtne, aga leid ei tulnud lihtsalt. Tänud aarde eest peitjale.
Üks aare õnnestus õnneks Võnnu kandist leida ka. Alustasime valest nurgast ja siis läksime õigesse. Aitäh! EVEJ
Aaret väärt koht ja hea oli leida ka väheke suurem tops. Tänud!
Kahtlemata mees, kes mängu kaudu ka geokaardile kandmist vääris, aitäh peitjatele.
Marje kunagises kodukandis ka üks hõlpaare. Õnneks ei olnud perenaist ega mugusid kodus. Aare korras, lõhnas endiselt hästi. Selle totsi eest lausa aitäh!
Siia jõudsime just õigeks ajaks, sest Laulupeo tule toomine oli kohe kohe algamas. Peale logimist hakkas rahvas juba kogunema kuid meie õnneks keegi maja ette ootama ei jäänud vaid suunduti päikese poolsesse külge.Vastasel juhul oleks hiljem pidanud tagasi tulema.Aitäh.
Peraküla - Ähijärve. Pisut sai ikka servaaluseid krabatud enne kui karp pihku jäi. Tänud!
Tänu kergele vihmale mugusid ei olnud ja saime rahulikult otsida.
Kerge vihmasabin oli mugud minema pühkinud ning saime siin muretult mõned minutid valesid kohti poleerida, enne kui õige vidin näppu jäi. Aitüma!
Plaan oli siit samuti täna läbi lipsata ja aare üles otsida, aga kohapealsed olud ei võimaldanud. Juba eemalt oli näha suurt rahvahulka ümber maja ja siis tuli meelde, et Täna suured talgupäevad üle eesti. Keerasin otsa ringi ja tulin tagasi.Millalgi uuesti.
Mõttes oli tänasel varaõhtul Pireti kodule lähimate ehk kõigi Võnnu aaretega tutvuda - rõõm, et peitjad on siin nii aktiivselt tegutsenud! Et aga kaugemalt lõunast tagasitulek hilja peale jäi ja siinsamas majamuuseumi juures korralikult kallama hakkas, jätame ülejäänud teiseks korraks "magustoiduks". Piret aga mäletab täpselt, et omal ajal on kogu klassiga ratastega siia muuseumi ekskurseerima tuldud. Täna siis majaga tore taaskohtumine... seekord küll pigem ümber hoone ja piki seinaääri:) Aitäh peitjatele Võnnus jala maha panemiseks põhjust andmast!
Kuna Võnnu on viimasel ajal kohe mitme aarde võrra rikkamaks saanud, siis teenis see meilt välja terve geotripi ja pikniku. Ilus ning kohati isegi palav ilm ja hea sõber tegid aardeleiu meeldivaks, kuigi algul olime koordinaatides natuke liiga kinni ning ei näinud aaret meile juba kaugelt naeratamas. Aitäh siia juhatamast! Ehk kunagi kui maja seest ka valmis külastame jälle.
Kui juba Võnnus olin, siis panin üksiti ka siia oma nime kirja. Aitäh.
Üks kodulinnale lähedane aare sobis imehästi tänaseks (poolpidulikuks) otsimiseks. Kui vaadata enda logisid, siis alguse said need täpselt 10 aastat tagasi Pikasilla aarde juures sarnasel päikespaistelise kevadpäeval, kus haneparved otsivad taevas õiget teed. Edasi tuli sealt de Tolly mausoleum ja veel sealtsamast Sillapea kaval tüng. Ja uued, ja uued - nii see geopeitus haaras endasse ...
Tahtsin jalutuskäigule minna, aga nii kole ilm oli, et lõpuks sattusin hoopis Võnnule. Huvitav, seda teed on kahtlaselt palju sõidetud, aga majamuuseumi polegi märganud. Kui siit kogu aeg otse edasi sõita, tuleb üks "sõiduautoga_huvitav" metsavahelõik, kuni jõuate viimase korraliku RMK kiirteeni, kus on mahajäetud talud ja metsaonn. Edasi on ainult Suursoo ja Uku ja lõpuks Meerapalu. Aitäh õhtut sisustamast!
Teel Põlvast Tartusse tundus mõistlik ka Võnnu kollased lõpuks rohelisteks teha. Siin ei läinud üldse kaua, pisut poleerimist ja sõrmede vahel ta oligi. Kiire logi kirja ja edasi juba Võnnu uudistesse, mida me mõlemad terve päeva pingsalt oodanud olime. Aitäh!
Sumpasin hanges ja veidi otsimist ja käes karbike oligi! Võnnus käisid meie kandi inimesed koolikokkadelt pidudeks külmlauasnäkke ja pirukaid tellimas. Olid ikka maitsvad söögid! Täitsa nostalgiahetk! :D Aitäh peitjale! EVEJ ja kõik OK!
Praegu tundub maja nii mahajäätuna, mitte ühtegi hingelist kusagil. Aitäh.
Kuigi Koosal olid vaatamata 10 kraadisele soojusele tee ääres lumehunnikud, siis siia jõudes "hall on taevas ja must on maa". Nagu luules.
Aarde leidmine väga lihtsalt ei läinud, kuid järjekindlus viis sihile ja leitud ta sai.
Aitäh kutsumast!
Tore, et ka Võnnu kanti uusi aardeid tekkinud on. Veelgi toredam muidugi, et see taas ühe kirjanikuga seotud on. Suitsu luule mulle meeldib. Kohapeal selgus, et eelmisel suvel matkates viis tee sellest majast mööda, aga siis polnud muidugi aimugi, et siin midagi sellist on. Enne siiatulekut muretsesin enim sellepärast, et kuidas ma majamuuseumi juurest ilma seda külastamata ära lähen ja kuidas kaaslane nõusse saada. Kohapeal tuli uus mure: kuidas selline aare ilma tähelepanu äratamata ära korjata. Õnneks lahenesid mõlemad probleemid, sest tundub, et see majamuuseum veel päris töökorras pole. Loodetavasti omanikud ikka teavad, mis aare neil seal muuseumile endale veel lisaks on. Tundus, et oleme juba natuke rooste läinud, aga õnneks saime ikka karbikese kätte. Aitäh!
Kahjuks olin eelnevalt mõnda viimast logi lugenud, kus juttu koordinaatide mööda olekust. Seepärast ma algul eriti nulli ei usaldanud, vaid tiirutasin veidi eemal ringi. Viimaks sain siiski toodud koordinaatide juures logima asuda. Aitäh.
Koordinaat juhatas küll natuke eemale, aga õnneks tuli leid kiiresti. Aitäh!
Väike kõrvalepõige rattamatka rajalt ja logi kirjas, aitäh.
"Om asja ilman imelise, nii jäi ma veelgi mõtlema" - see on üks väga hää tsitaat Suitsult. Sobib ka praegu kasutada. Mingi imelik seltskond käib kellegi luuletaja koolimaja juures miskit topsikest otsimas.....Imelik jah!!! Aga leidsime meiegi selle topsi. Täname peitjat.
Teel täna töölt Põlvast koju Tartusse valisin siit läbituleku. Mu vanaema on Võnnus sündinud ja olen siin palju käinud, aga selle maja juurde polnudki sattunud. Aitäh tutvustamast!
Eile mõtlesin, et ah ei hakka, nagunii on pool Tartut sinna FTF-tormi jooksmas. Kui täna tööpäeva lõpuks siin ikka midagi kirjas polnud, siis ei pidanud närv enam vastu. STF läks kirja 16:45. Keskid olid lõuna paiku ette jõudnud. Sel nädalal juba teine aare, mis paikneb kirjaniku majamuuseumi juures.