A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

12 august 2012 ei leidnud Puujalg [puujalg]
Ega ma tegelikult ei otsinudki, aga tekkis huvi arhiveeritud aarete logimise võimalikkuse kohta. Vähemalt adminnil tööd:) Ja palun muuta mitteleiuks!

8 juuni 2011 kommenteeris Märt [mart]
Kuna on ilmselged kahtlused, et aaret seal enam ei ole, aarde omanik on sama moodi juba ammu kaduma saanud, tegemist on aktiivse tööstusrabaga, kus tegelikult siltide järgi üldse nagu viibida ei tohiks, ning pealegi on meil silma- ja hingeilu pakkuvaid rabaaardeid palju paremates kohtades piisavail, muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

5 juuni 2011 ei leidnud Koit, Tiit [koit46]
Talvel sai kord juba vaatamas käidud kuid tulemusteta. Kusjuures ega seegi kord ei läinud paremini. Otsisime nulli lähedusest kuni kolmekümne meetri raadiuses igast võimalikust august, kuid mida polnud oli aare. Sai võetud kõnesid eelnevatele leidjatele: algaja, jmets, karuonu, maku. Kõik väitsid, et aare on põhimõtteliselt kohaleminemise vaev ja kaugele näha. Kuid meie kaevetööd tulemusi kahjuks ei andnud. Äkki on keegi aarde ära korjanud? Minuarust on väga mõtetu aare ka. Omanik oli viimati aktiivne 2006 aasta. Paneks äkki arhiivi?

29 jaanuar 2011 ei leidnud Tiit,Koit [tram]
Oligi liiast! Kes see peitja oli.....

29 jaanuar 2011 ei leidnud Koit, Tiit [koit46]
Peale Torbiku II suundusime entusiasmiga otsima, kuid lumega seda vist ei õnnestugi leida. "Tõstsime" küll lund siit, sealt ja märgasime kindaid, aga tulemust see lõppude lõpuks ei andnudki. Tagasi tulles mõtlesime, et kaks rabakat päevas on ikka palju. Tekkis ka küsimus, kas see aare on omanikuta?

14 juuli 2010 leidis Maku [maku]
Kolmandal kohal olev aare mida pole leitud üle 500 päeva sai leitud. Kuivus oli selle raba lausa kõrbeks muutnud. Siin oli mul juba müts peas ja kärpsed mind ei seganud. Auto jäi sinna kuhu jättis ka jmets. Algul 600m põldu siis metsa ja siis raba. Lisaks oli ka aardel sünnipäev. Siin kulus mul 1h ja 25min

14 märts 2010 ei leidnud Hanno [hanno5000]
Mõtlesin küll, et viimasest leiust möödas üle aasta ja lund ka oluliselt rohkem, aga ei lasknud end sellest heidutada. Auto jäi Pärnu maantee äärde, natuke võsa ja olingi lagedal turbaväljal, mille äärest näitas sihtpunktini täpselt 2 kilomeetrit. Tuisku ja tugevat tuult trotsides jõudsin nulli, kus peale kahe puu ja natuke eemal oleva põõsa polnud midagi. Helistasin kahele eelleidjale, täpsustasin asukohta ning püüdsin siis lumekihti alistada, peagi sai aga selgeks, kui lootusetu üritus see tegelikult on ja otsustasin loobuda. Ebaedust hoolimata oli see tagantjärgi mõeldes tegelikult selle nädalavahetuse mõnusaim matk! :)

28 veebruar 2009 leidis Paavo, Lauri, Emma Liisa ja Andi [andi]
Kelgutasime Emma Liisaga nulli. Peale väikest otsimist leidis Emma Liisa ka aarde. Võtsime klaassüdame ja jätsime kaelapaela.

28 veebruar 2009 leidis Emma Liisa, Andi, Lauri & Paavo [algaja]
Talvel on sellised asjad vaid kohalemineku vaev. Toppisin ka räätsad alla ja sedasi oli edasiliikumine täiesti muretu, kuigi ka ilma räätsata polnud mingit küsimust. Aga kuna ma nad autost juba kaasa võtsin siis oli ka natuke imelik neid käe otsas tassida. Kraavijää oli küll osades kohtades imelik aga mõningase togimise peale sai ka mitteimelik koht leitud. Hea lihtne leid. EVEJ

28 veebruar 2009 leidis Emma Liisa, Andi, Lauri & Paavo [speedy]
Autod jäid Pärnu maanteele lukustatud värava juurde, lähenesime kagu poolt läbi eravalduse. Autost autoni kulus 1.5 tundi väga rahulikus tempos kõndi päikse käes. Kindlasti oli tegu hulga lihtsama matkaga kui suvel. Emma Liisa kelgutas praktiliselt nulli :-) Ka ainus laiem kraaviületus oli looduse poolt õige lihtsaks tehtud. Nullis oleks vihje tõesti liiast olnud - aare on maskeerimata. Aare on heas korras, kuigi sisu ümbritsev kilekott on servast lahti. Vahetasime välise kilekoti uue vastu, sest see oli rabe ja purunes. Katkise kilekoti viisime prügikasti. V: Jägermeister. J: 3 Simpeli SIMi.

1 veebruar 2009 leidis Jaanus ja Eneli [jmets]
Seda aaret on tõepoolest pikalt piiratud. Lausa uskumatu tundus, et autoga lähemale kui bensukas pole lootustki saada. Korra teoorias mööda maaameti kaarti radu vedanud, hõiskasin rõõmust ja hüppasin autosse - kahjuks lõppes tee sõidu keelu märgiga. Tänaseks oli teoorias kõige lihtsam, lühem ja mugavam lähenemispaik välja valitud ja sai peale varjupaika teele asutud. Tagantjärele tarkus - selliste aarete puhul on alati mõistlik salvestada sõiduvahendi asukoht. Soovituslik on kaasa võtta piisava toitejääkväärtusega energiallikad tehnikavahenditele. Igatahes parkisin auto 2,3 km kaugusele kõrvalmantee (Sulu-Papsaare-Nurme) äärde ja asusime mööda põldu aarde poole. Ca mõnesaja meetri pärast märkasime aeda. Selline korralik 2-meetrine võrkaed. Õnneks oli täpselt selles kohas, kust plaanisime üle ronida, aed maha langenud. Oja juures tuvastasime ka loomadele paigaldatud soola ja vägeva loomaraja üle aia - selge see, kes selle aia lamandas. Edasi läks tee mööda päikeselist raba justkui jalutades. Raba oli üsna sile ja Varjupaigaga võrreldes tõeline jalutuskäik. Tegime pilte, imestasime reas paiknevate märgiste eesmärgi üle ( kas rabast asutakse turvast kaevandama, igatahes on kogu ala ca 100m2 ruutudeks jagatud). Vahetult enne aardeni jõudmist hakkas gps pisut trikitama, aga lõpuks suunas aardeni. Seistes nullis olime täitsa nõutud - aare oli nimelt kandade taga ja ühtki loogilist peidikut ei paistnud. Jõudsin peaaegu et siunama hakata, kui Eneli naerma puhkes. Üks suurimaid konteinereid, mida kohanud olen. EVEJ, kuigi Jägermeistrile tahtsime küll küüned taha ajada - väljas oli ju ikkagi ca -10 kraadi. Siis märkasime imestusega, et Imre ja Airi olid täna siin olnud. Vaatasime kähku ümberringi, aga lahkuvaid kujusid ei kohanud. Mängisime pisut jäljekütte ja üritasime aru saada, miks nad tulid ühelt poolt ja täpselt teisele poole lahkusid. Mõistatuseks see jäigi ja siis hakkasime ise mõistatama. Gepsul taustaks ainult ruuduline paber, polnud õrna aimugi, mida orientiiriks võtta. Hakkasime siis mööda omi jälgi tagasi auto poole sumpama. Üsna koomiline oli vaadata, milliseid jänesehaake geps meid oli tegema sundinud. Lõpuks jõudsime tuttava loomarajani aia juures ja märkasime värskeid sõiduvahendi jälgi. Tundub, et keegi oli meie jälgi mööda raba ääreni sõitnud. Ei tea, kas tegu oli maaomanikuga või geopeituriga või kellegi kolmandaga, igatahes autole miskeid märkeid tekkinud ei olnud ja meie kontaktid olid ilusti aknal alles.

Oli see vast päev. Nii pikka jalutust kui Rabani, pole me varem geopeitust mängides teinud. Varjupaiga sundis meid läbima maastikku, mida varem pole pidanud läbima. Aga auvõlg on kustutatud ja kodule häbematult lähedal asuv täpike kustutatud.

1 veebruar 2009 leidis Imre ja Airi [triick]
Selle aarde peale oleme pikalt mõelnud ja käike kavandanud. Ikka ja jälle hakkas see punane täpp kaardil hinge kraapima. Täna oli ilus ilm ja raba oodatult kõvaks külmunud. Seega näis kõik ideaalne, et Raba aare üles otsida. Auto jätsime T4 äärde ühele väikesele teeotsale aardest linnulennult umbes 2,6 kilomeetri kaugusele. Seejärel sukeldusime võssa. Võsa ei jätkunud siiski kauaks. Peagi jõudsime välja lagedale turbaväljale. Turbaväljal sai rahulikult ja mugavalt traktorijälgedes kõnnitud veidi üle kilomeetri. Seejärel ootas meid taas ebatasane ja ebamugav rabapinnas. Lumi ja kadarbikud olid piisavalt pehmed, et veidi sisse vajuda ja liikumist raskendada. Aardeni jõudmiseks tegime väikese tiiru lootuses paremale teele. Teine tiirutamise põhjus seisnes GPS's kasutatud akudes. Esimene akude paar tühjenes esimese paarisaja meetriga. Teisi üritasime hoolega hoida ja kasutasime GPSi vaid aegajalt suuna täpsustamiseks. Umbes tunni ajaga jõudsime ühe jändriku puuni, mille lähedusest avastasime ka aardekarbi. Samuti leidsime sealt eelmise otsija jalajäljed. Tegime vajalikud toimingud logiraamatuga ja astusime tagasi auto suunas. Aardest ei võtnud midagi ja ei jätnud ka midagi. Tagasi tulime võimalikult otse, mistõttu pidime kuivenduskraavidest üle hüppamisega ennast lõbustama. Kogu ring võttis aega umbes kaks tundi ja selle käigus läbisime ligikaudu kuus kilomeetrit. Igatahes oli päris väsitav. Need aga, kes suudavad turbakaevandajaga kokkuleppele saada, jõuavad aardele ka autoga üsna lähedale.

24 jaanuar 2009 leidis Lembit [polekala]
Olin suvel korra teeääres peatunud, GPS-i vaadanud ning edasi järgmiste aarete juurde sõitnud. Nüüd sai aga loodetud külmunud raba peale. Auto bensujaama ja otse aardeni. Väsitav ja vahva matk oli. Tänud. EVEJ.

4 jaanuar 2009 leidis Gerto & Nele [gernel]
Ausalt...meie seda aaret vihkasime! Teisest küljest üsna põnev aare nii et edu järgmistele :) tuli meilgi mingi ca 2 tunnine tiir...EV...jätsime taba

30 august 2008 leidis Ermo [pioneer]
Suvelõpu tuuri käigus sai külastatud seda ammu silma kraapinud aaret. Ilm retkeks ideaalne, aga maastik rabale kohaselt raske. Olukorda ei teinud lihtsamaks ka eelnevad sajused ilmad. Tehtud investeeringud varustusse tasusid ennast ära - ilma räätsadeta ei kujuta seda otsimist eriti ette. Veel vingem oleks olnud muidugi peitja kombel traktoriga tulla, aga see selleks. Aare ilma erilise maskeeringuta omal kohal olemas, seest natuke niiske, aga ei midagi hullu. EVEJ.

21 mai 2008 leidis Jan [muhujan]
Täna siis raba-eri. Auto jäi ka sinna 2,3 km peale. Hiljem küll tundus, et oleks ka lähemale saanud kuid see polnud eesmärk omaette. Esmalt siis väike metsamatk ja seejärel haljas raba. Viimased 600 meetrit oli suht väsitav. Kohapeal õnneks otsima ei pidanud. Võtsin lambi, jätsin südame. Teel kohtasin kolme kitse, metsist ja hariliku rästikut. Aega ei võtnud, aaret soovitan kõigile.

20 aprill 2008 leidis Silver ja Aare [karuonu]
See aare oli tänase päeva põhieesmärk. Mitu korda olime uurinud aerofotosid, et parimat teekonda valida. Aga ega seal vist suurt vahet ei olegi. Parkisime 2,3 km kaugusele. Algus läks üllatavalt kergelt. Kuskilt põlluservast ehmatasime ühe kitse üsna lähedalt hüppesse. Viimased 600m oli päris tõsine katsumus. Aare, nagu sellises kohas ikka, heas korras. V: lambi; J: kompassi. Aeg tuli koos tagasiteel ojja kukkumisega 1h50. Tänud seikluse eest!

8 september 2007 leidis Miki ja Tibu [miki]
Selle rabamatka jaoks sai planeeritud eraldi sõjakäik Pärnumaale. Õigesti tegime.. teiste aarete "vahelt" ei oleks jõudnud noppida. Kohapeal oli leidmine lihtne ei võtnud midagi, jätsime taskulambi.

14 juuli 2007 leidis Ove [ove]
Oligi kohe täitsa raba, mis raba. Algul turbaraba, mida oli kerge läbida ja siis ikka päris raba, mille mätaste vahel oli päris väsitav liikuda. Aardeni jõudsin kell 15:00. NB! Täna oli aarde sünnipäev! V: kuldketi, J: Jägermeister

10 juuli 2007 leidis Harrys, Haljar [harrys]
Leidsimegi oma esimese aarde- kokku paar tundi mülgaste vahel müttamist:) Ärastasime uss, asendasime jämeda 'kuld' ketiga- (no kroon/meeter või nii ;) Kokkuvõtteks- lahe:)

1 juuni 2007 leidis Kalle [sookoll7]
Ei võtnud just eelmiste soovitust kuulda ja sai jala kohale kombitud.Aega kulus küll jupike rohkem kui traktoriga meestel aga leitud ta sai. Mõni oli seal oma ATV võimeid küll proovinud aga aardeni ei onud jõudnud.Sinikad ja jõhvikad juba õitsesid ja ehk saab järgmine juba marju maitsta. V:märkmepaber J:täring

2 jaanuar 2007 kommenteeris Rein [muhhin]
Tahtsin veel vaid lisada, et jõhvikad olid kah juba täisa valmis!!:)

31 detsember 2006 leidis Rein, Kaido(3) alias seltsimees Geo ja Hilmar [muhhin]
Kohast, kuhu auto parkisime, näitas GPS aardeni linnulennult ca 2,3 km. No mis seal ikka - jalad selga ja igatahes....:) Rabas liikumiseks on olemas oluliselt paremaid aegu, kui praegune, mil kunagi ei tea, kas ja milline mätas on külmunud ja milline mitte. Tulemus - kuus märga kummikut ja üks kell 13:45 leitud aare. Vahetasime prillid ussi ja pesulõksu (neile, kel vaja pärast kohale jõudmist märga särki kuivatada) vastu. Võtsime aarde terviseks lonksu Jägermeistrit ning asusime tagasiteele. Läbisime kerges lumetuisus kokku 5,5 km ja selleks kulus 1 tund ja 45 minutit. Järgmisetele otsijatele vihje - aardeomanik soovitas traktoriga tulla;)

30 september 2006 leidis Marek ja Villiko [villiko]
Leidsime aarde üles. Jalgsi marsruudi pikkuseks tuli kokku 1,7km ühe otsa kohta. Raba oli kuiv ja läbitav, kuigi kuivanud mättad meenutasid kuumaastikku:). Aarde seisukord hea. Ei võtnud midagi, kuid lisasime ühed toredad prillid. Aitähh aarde peitjale: soku sarv ja kulli suled olid igati toredad leiud rabast servast.

20 august 2006 leidis anti ja liina [loser]
seiklus oli päris põnev, 3m sügavused kraavid ja läbimatu võsa. ja palav ilm mis kohati hakkas meenutama juba kõrbe. igatahes kulus meil ~4km läbimiseks ligi 3 tundi. võtsime wifi-pulga, jätsime mälukaardi.

16 juuli 2006 leidis Andri, Epp ja Riho [andri]
Njaa .. maaameti aerofoosid uurides avastasin ühe väikese tee raba ääreni, millelt tundus otse aardeni kulgevad turbakogumismasinate rajad. Väike kahtlus oli, et tee on suletud ning turbaväljale minek takistatud - kuid ei ühtki silti ega takistust (va märk, mis asus meie jaoks keset raba, et "võõrastel rabas viibimine keelatud :D)
Auto parkisime võpsiku vahele ning alustasime siis 3,4 km pikkust jalutust aardeni. Viimased 200 meetrit oli vaja juba mättalt mättale turnida.
Tagasi pidi ka ju tulema :D ... nii et kõmpisime ligemale 7 km
Võtsime Grünelandi CD ning jätsime krooni.
Väikene mõte maastiku kohta - esimesed 3,2 km oleks maastiku raskuseks 2 ning viimased 2sada meetrit oleks raskuseks ehk 2,5.

15 juuli 2006 ei leidnud Andri [andri]
Algul oli kahtlus juurde pääsemisega.
Maaameti kaart näitas, et tee-taolised-rajad kulgevad ligemale 400 meetri kaugusele aardest ning algavad tootmistsoonist.
Kohale minnes oligi selge, et ühestki tööstuspargist läbi ei saa - ühel suur aed ning teisel lonkisid näljaste pilkudega penid.
Seiklesin natuke ümbruskonnas ja kuulasin "Brigada soundtracki" ... kohtasin üht habemikku ... kuid hetkel ühtki inimlikku ligidale pääsemis rada ei leidnud. Arutasin endamisi, et kas rappa tohib minna ... kui metsa on keeld ning .... et kas peitja töötab ehk ühes nedes kahes ettevõttes, mis on seal turbaraba lähedal.