Kirjeldus
Kord elanud ühes rikkas peres peretütar ja vaenelaps. Vaeselapse elu olnud kiusaka peretütre pärast hoopis halb. Kõik tööd aetud vaeselapse kaela, kuna peretütar midagi teinud ei ole. Kord läinuvad pererahvas jälle kiriku, kuna vaenelaps kodu toimetama jäetud. Ära minnes hüüdnud veel peretütar: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Kui teised ära läinuvad, siis hakanud vaesellapsel kole igatsus hinges ja nagu keegi salavõim käskinud teda eide hauale minna, sääl saada ta rahu. Vaenelaps läinud. Kui ta sääl istunud, küsinud eit hauast, et kuda ta nüüd elama. Vaenelaps rääkinud oma loo ära, et just muidu suurt vigagi ei ole, aga täna ei anna igatsus kudagi rahu. "Kas tahad kiriku minna?" "Miks ma ei tahaks, aga millega ma lähen, mul ei ole riideid." Vaevalt oli ta seda ütelnud, kui ta ilusad riided sääl olnud, mis nagu vask säranud. "Pane need selga ja rutta!" Vaenelaps kuulnud sõna ja rutanud kirikusse. Küll imestanud kõik rahvas uhkes riides tütarlapse üle, kuid keegi pole tunnud, kes ta on. Enne teisi rutanud vaenelaps aga jälle minema, nagu eit käskinud oli, andis riided ära ja ruttas kodu. Sääl oli kõik toimetus juba ära toimetatud ja valmis. Kui teised kodu tulnud, pole neil muust kõnet olnudki kui uhkest tütarlapsest. Teine püha rutanuvad jälle kõik kiriku, et ehk jälle uhket võõrast näha. Vaenelaps jäetud aga jälle muidugi kodu. Kõik kordunud jälle nõnda nagu ennegi. Seekord oli ka kuningapoeg kirikus, sest ka tema kõrvu oli jutt ilusast tüdrukust puutunud. Nüüd aga [andnud] eit tütrele veel ilusamad riided kui esimene kord: kõik säranud ja läikinud nagu hõbe. Jällegi rutanud vaenelaps enne teisi kodu, annud riided ära ja rutanud tuppa. Kõik maja toimetused olnud korras ja valmis. Varsti tulnuvad ka teised kodu ja rääkinuvad imelikust võõrast terve nädala. Järgmisel pühapäeval rutanuvad jälle kõik kiriku, kuna vaenelaps kodu jäetud, öeldud veel: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Vaenelaps läinud jällegi ema hauale, nüüd annud ema tütrele veel uhkemad riided, kõik hiilganud ja säranud nagu kuld ja kallid kivid. Nüüd tahtnud aga kuningapoeg vaestlast vägisi kinni võtta, kuid vaenelaps libisenud käest ära ja saanud kodu pagama. Enne lasknud aga kuningapoeg kiriku põrandale tõrva valada, sinna jäänud nüüd vaenelaps jalgupidi kinni. Jala saanud ta küll lahti, aga king jäänud tõrva sisse kinni. Kuningapoeg võtnud kinga ära ja lasknud igal pool välja kuulutada, et ta kinga omaniku enesele naiseks võtab, kuid keegi ei ilmunud. Nüüd kuulutas kuningapoeg välja, et kelle jalg kinga sisse passib, selle tema omale võtab. Küll käinuvad kõik passimas, kuid kellegi jalg ei passinud. Peretütar lõiganud omal varvad ära, aga king pole siiski passinud. Nüüd taheti peretütart kavaluse kombel kuningapojale anda. Öeldi, et küll igaüks oma tunneb. Pannud vaeselelapsele rattarumm kaela, peretütrele aga pauad1. Kuningapoeg tunnud aga oma ära: "Tahan ikka rummukaela." Järgmine kord vahetud rumm ja pauad ümber, kuid kuningapoeg tunnud ikka oma ära. Laulatusele minnes vahetatud aga peretütar ja vaenelaps ometi ümber. Vaenelaps pandud sigade lauta kinni. Ometigi saanud vaenelaps sealt lahti ja järele. Ühe jõe silla peal saanud ta saajale2 järele. Ka peigmees pole riiete sisse aru saanud, et tal võõras tüdruk kõrval olnud. Nüüd näinud ta oma õige pruudi ära ja lükanud peretütre jõkke [---]. Peretütar vajunud põhja, tema südamest kasvanud aga putk välja. Ämm ei ole aga sellest midagi teadnud, et ta tütar uppunud ja vaenelaps mehel, ta arvas, et vaenelaps ise lahti sai ja hoopis minema putkas. Aasta pärast sündis noorelpaaril laps ja ämm läinud oma tütart vaatama. Jõe silla peal näinud ta jões ilusat putke ja tahtnud teda ära kitkuda, et tütre lapsele mängukanniks viia. Putk hakanud aga laulma: "Pai emake, see mu nabavarreke." Nüüd alles saanud ema aru, kuda tütrega lugu oli.
Muinasjutt on võetud siit: http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/72.html
Aarde leidmiseks vajad kas lühemat sorti abivahendit või sõbra tugevat õlga. Ole hea, proovi karpi avada nii, et "kuldkingake" pihku ei jääks. Head otsimist!
Kord elanud ühes rikkas peres peretütar ja vaenelaps. Vaeselapse elu olnud kiusaka peretütre pärast hoopis halb. Kõik tööd aetud vaeselapse kaela, kuna peretütar midagi teinud ei ole. Kord läinuvad pererahvas jälle kiriku, kuna vaenelaps kodu toimetama jäetud. Ära minnes hüüdnud veel peretütar: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Kui teised ära läinuvad, siis hakanud vaesellapsel kole igatsus hinges ja nagu keegi salavõim käskinud teda eide hauale minna, sääl saada ta rahu. Vaenelaps läinud. Kui ta sääl istunud, küsinud eit hauast, et kuda ta nüüd elama. Vaenelaps rääkinud oma loo ära, et just muidu suurt vigagi ei ole, aga täna ei anna igatsus kudagi rahu. "Kas tahad kiriku minna?" "Miks ma ei tahaks, aga millega ma lähen, mul ei ole riideid." Vaevalt oli ta seda ütelnud, kui ta ilusad riided sääl olnud, mis nagu vask säranud. "Pane need selga ja rutta!" Vaenelaps kuulnud sõna ja rutanud kirikusse. Küll imestanud kõik rahvas uhkes riides tütarlapse üle, kuid keegi pole tunnud, kes ta on. Enne teisi rutanud vaenelaps aga jälle minema, nagu eit käskinud oli, andis riided ära ja ruttas kodu. Sääl oli kõik toimetus juba ära toimetatud ja valmis. Kui teised kodu tulnud, pole neil muust kõnet olnudki kui uhkest tütarlapsest. Teine püha rutanuvad jälle kõik kiriku, et ehk jälle uhket võõrast näha. Vaenelaps jäetud aga jälle muidugi kodu. Kõik kordunud jälle nõnda nagu ennegi. Seekord oli ka kuningapoeg kirikus, sest ka tema kõrvu oli jutt ilusast tüdrukust puutunud. Nüüd aga [andnud] eit tütrele veel ilusamad riided kui esimene kord: kõik säranud ja läikinud nagu hõbe. Jällegi rutanud vaenelaps enne teisi kodu, annud riided ära ja rutanud tuppa. Kõik maja toimetused olnud korras ja valmis. Varsti tulnuvad ka teised kodu ja rääkinuvad imelikust võõrast terve nädala. Järgmisel pühapäeval rutanuvad jälle kõik kiriku, kuna vaenelaps kodu jäetud, öeldud veel: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Vaenelaps läinud jällegi ema hauale, nüüd annud ema tütrele veel uhkemad riided, kõik hiilganud ja säranud nagu kuld ja kallid kivid. Nüüd tahtnud aga kuningapoeg vaestlast vägisi kinni võtta, kuid vaenelaps libisenud käest ära ja saanud kodu pagama. Enne lasknud aga kuningapoeg kiriku põrandale tõrva valada, sinna jäänud nüüd vaenelaps jalgupidi kinni. Jala saanud ta küll lahti, aga king jäänud tõrva sisse kinni. Kuningapoeg võtnud kinga ära ja lasknud igal pool välja kuulutada, et ta kinga omaniku enesele naiseks võtab, kuid keegi ei ilmunud. Nüüd kuulutas kuningapoeg välja, et kelle jalg kinga sisse passib, selle tema omale võtab. Küll käinuvad kõik passimas, kuid kellegi jalg ei passinud. Peretütar lõiganud omal varvad ära, aga king pole siiski passinud. Nüüd taheti peretütart kavaluse kombel kuningapojale anda. Öeldi, et küll igaüks oma tunneb. Pannud vaeselelapsele rattarumm kaela, peretütrele aga pauad1. Kuningapoeg tunnud aga oma ära: "Tahan ikka rummukaela." Järgmine kord vahetud rumm ja pauad ümber, kuid kuningapoeg tunnud ikka oma ära. Laulatusele minnes vahetatud aga peretütar ja vaenelaps ometi ümber. Vaenelaps pandud sigade lauta kinni. Ometigi saanud vaenelaps sealt lahti ja järele. Ühe jõe silla peal saanud ta saajale2 järele. Ka peigmees pole riiete sisse aru saanud, et tal võõras tüdruk kõrval olnud. Nüüd näinud ta oma õige pruudi ära ja lükanud peretütre jõkke [---]. Peretütar vajunud põhja, tema südamest kasvanud aga putk välja. Ämm ei ole aga sellest midagi teadnud, et ta tütar uppunud ja vaenelaps mehel, ta arvas, et vaenelaps ise lahti sai ja hoopis minema putkas. Aasta pärast sündis noorelpaaril laps ja ämm läinud oma tütart vaatama. Jõe silla peal näinud ta jões ilusat putke ja tahtnud teda ära kitkuda, et tütre lapsele mängukanniks viia. Putk hakanud aga laulma: "Pai emake, see mu nabavarreke." Nüüd alles saanud ema aru, kuda tütrega lugu oli.
Muinasjutt on võetud siit: http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/72.html
Aarde leidmiseks vajad kas lühemat sorti abivahendit või sõbra tugevat õlga. Ole hea, proovi karpi avada nii, et "kuldkingake" pihku ei jääks. Head otsimist!
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Sedakorda siis täitsa kadunud. Kuna jõest ka enam tükke ei leidnud, siis paneme palun arhiivi. Aitäh kõigile otsijatele.
Leitud.
Mind & muscle vol 2. Aitäh!
Vahetasin 4jalgse sõbra 2jalgse vastu ja tulemus sai kohe parem. Tänud!
Aarde kirjeldust lugesin alles kohapeal. Sõber oli kaasas, isegi nelja jalaga- kahjuks antud juhul vähe tolku :)
Tuleme tagasi paremini ettevalmistutatuna!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Läks aega, aga lõpuks leidsime.
Leitud
Tuhkatriinu ei andnud ennast kergelt kätte. Õige ka, väärt naisterahvas ennast esimesele vastutulijale ei kingigi. Aga kui ma seal tõlkjavarrega oma tööd tegin, tuli sillale keegi ahvipere, kel tavaline kivide vette loopimise aktsioon käimas. Küll oli ahvipealik üllatunud, kui ma keset tihedat tuld silla alt välja ilmusin ja vaatasin teda kõige militaarsemalt pilgul, aga midagi ei öelnud.
Lahe
Leitud
Võtsime pikema mehe kaasa ja kingake jäi näppu. Rõõmu kui palju. Aitäh!
Kolm-neli aastat tagasi tahtsin Tuhkatriinule külla tulla aga pikkusest jäi puudu. Abivahendiga õigesse kohta jõudes leidsime eest kalamehe kes peagi kala veest välja tõmbas (poleks arvanudki, et siit midagi saab). Üksinda olles oleksin ma ära läinud aga kahekesi otsustasime operatsiooni lõpuni viia. Alguses onu vaatas veidi viltu, et mis pooletoobised need siin on aga siis tegeles oma asjadega edasi. Uude Kuldcrocsikese logiraamatusse saime oma nimed esimesena sisse joonistada ja seejärel käisime kohalikus ülikallis supermarketis end maiustustega premeerimas. Tänab.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Ausalt öeldes olin peale GC mitteleiulogi kindel, et see aare liigub arhiivi. Sest no kui logis on kirjas, et aare ujus jões ja aarde asendamine samal kujul oleks olnud keeruline, siis ei jää ju muud üle.
Siiski tahtsin kontrollida, et aaret kindlasti pole, seega võtsin noored geokährikud kaasa ja läksin kontrollima. Tegime kindlaks, et aaret pole ja mõtlesin juba koju sammuda, kui tüdrukud padavai mööda jõe kallast minema panid. Juba hüüti, ma leidsin karbi alumise osa (mis ei olnud kuigi originaalne) ja siis, nii uskumatu, kui see ka pole, ka ülemise. Wow!
Aga leidmisest oli tegelikult vähe tolku, sest tükid asusid keset jõge. Algas operatsioon geokarbi päästmine, kus Saskia ja Johanna näitasid üles leidlikkust ja nutikust kuivalt geokarpi õngitseda. Igal juhul said nad mõlemad tükid kätte.
Seega, kokkuvõttes, arhiivi minema pidanud aare on uuendatud ja taastatud ning ootab otsijaid.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Pikkusega saime kambapeale hakkama.Aitäh!
Leitud loogilisest kohast. Aitäh!
Leitud. Tänud peitjale
Leitud. Tänud peitjale aarde eest.
Tänud
Ei hakkankurtma, mitu mitteleidu Tallinnast sai täna enne katsetatud, kui siia jõudsime, aga ma tunnen end ka nagu Tuhkatriinu, kes peab ainult kannatlikult kõik talle antu ära kannatama (vaktsiininähud + külmetus 2in1). Aga vähemalt premeeriti pingutust aardekesega. Nagu Kärt kirjutas, siis puuduolevad sentimeetrid sai jõest toodud ning pärast kenasti tagastatud. Oleks veidi kauem kohmitsenud, oleks väga kentsakas olukord tekkinud, kui mugud koeraga meiega aarde juures kokku oleks sattunud. Aga nagu muinasjutus ikka - õnnelik lõpp. Üks FP ka kiiksuga kingakese eest ning aitäh otsa!
Tore aare. Kui aarde asukoht oli kindlaks tehtud, tuli leida abivahend. Selle sai läheduses olevast veekogust. Hiljem tagastamine abivahendi. Aitäh!
Siin õnnestus kuldset kingakest eelmiste otsijate käes märgata ja selle võrra lihtsamalt nimed kirja saada. Tagasi paneku sain siiski oma käega tehtud.
Tänan peitmast ja tervitused kiisudega tüdruku perele.
Selgus, et pikkust on piisavalt ka ilma abivahendita. Huvitav konteiner, aitäh!
Väike õhtune turnimine. Peidukoht sai üsna kohe välja raalitud ja nimed kirja. Tänud, kõik korras.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
