Kirjeldus
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Tegemist on lihtsa aardega Pirita jõe ääres. Norra sirgeks kutsuvad kalakaitsjad aarde lähedusse jäävat lõiku jões.
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistad röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Pirita jõel on täielik kuderahu 15. oktoober kuni 15. november. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1247!
____________________________
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st salmon run-e, teadmata, et Eesti jõgedes käib sügiseti samasugune möll. See vaatepilt on aukartustäratav, sinust 1-2m kaugusel toimetav 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila.
Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada.
Last but not least: EKS geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused: 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1247!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme.
EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Tegemist on lihtsa aardega Pirita jõe ääres. Norra sirgeks kutsuvad kalakaitsjad aarde lähedusse jäävat lõiku jões.
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistad röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Pirita jõel on täielik kuderahu 15. oktoober kuni 15. november. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1247!
____________________________
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st salmon run-e, teadmata, et Eesti jõgedes käib sügiseti samasugune möll. See vaatepilt on aukartustäratav, sinust 1-2m kaugusel toimetav 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila.
Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada.
Last but not least: EKS geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused: 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1247!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme.
EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Aare arhiveeritud.
Kasutaja soovis aarde arhiveerimist.
Ei püsi see suur kast enam seal. Teeme koha vabaks.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Paistab, et taas oli kellelgi just seda karpi väga vaja :(
Väikese Pirita rännaku järgmine sihtmärk. Plaan oli väheke samme koguda ja selle täpiga õnnestus plaan kenasti. Suur tänu peitjale!
Kuna siinkandis juba jahtisime, jalutasime selle aardeni ka. Praegu on selleks suurepärane aeg. Eeldasin võpsikut, aga tee oli sile ja vaade kaunis. Aitäh!
Sai paksus lumes tatsatud ja ääre pealt oleks leidmata jäänud, õnneks õiges kohas lund polnud. Tänud! :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kuuldavasti konteiner jalutama läinud, aitäh teatajale. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Väga ilus koht. Seadsime ennast kohvi jooma ühe pikali puu peale päris vuliseva vee kõrvale. Sealt ei raatsinudki lahkuda. Ma olen Pirita jõge korduvalt süstaga sõitnud ja natuke allavoolu oli meil igakevadine slaalomi võistlus, olen ka vahvasti kivi otsa ennast kinni sõitnud. Oli mida meenutada. Täname!
Tulin vigade parandust tegema. Rattaga kohale vurada oli lausa lust ja lillepidu. Mõnus siin pingikese peal natuke lilli imetleda, linnulaulu ja vee vulinat kuulata. Aitäh!
Hommikul ärkasin ja vaatasin aknast seda õnnetut ilma ning kurtsin Carolysile, et just siis kui on vaja normaalset aaret ja selleks ka aega leidub, siis keerab ilm mingi vingerpussi. Siiski ajasin ma end siia parklasse ja kui Carolys minu halamisele lõpuks vastas, oli mul juba aare logitud. Väga mõnus jalutuskäik oli ja tegelikult polnud ilm ka nii hull kui esialgu tundus. Ilma lokkava looduseta nägi siin ilusaid vaateid. Suur tänu!
Aitäh aarde eest!
Leitud
Väga õigel ajal taastati. Praegusel pimedal ajal on kõik aarded arvel. Iga uus täpp teeb eesmärgi kergemaks. 871. Aitäh!
Aare ootab geopeitureid taas kalu kaitsma. Lisatud ka mõned puumündid. Pirita jõel on täielik kuderahu 15. oktoober kuni 15. november. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Keegi on väga vajanud just sellist karpi. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Siin oli täna üllatavalt ilus jalutada. Segamas ei olnud rohelust, putukaid ega lund. Kohati pisut mudane ja libe oli aga seda vaid mõnel järsakul kus oli vaja kas siis tõusta või laskuda. Kuna ma viimasel ajal just kuigi sageli päevavalguses välja ei satu siis tänane tatsamine siin oli eriti nauditav, mida kaunistasid ka särav päike ja mitte nii särav kuu. Kohapeal oli kõik justkui nagu vaja. Kõigepealt kiikasime maast kõrgemal asuvat kasti, millest leidsime poenimekirja. Siis vaatasime ümbruskonnas kõik potentsiaalsed peidikud üle, kuid midagi aarde sarnas mina vähemalt ei leidnud. Margus aga leidis kamo katte, mille all võiks arvata, et on ka kunagi aare olnud. Ilmselt on see aga tuuri pandud. Kahju. Aga siia kutsumise eest tänan!
Peale ebaõnnestunud surfamist tulime siia ilusale aasale jalutama. Ilm oli igati sobiv, lõõskavat päikest polnud ja rohi pole ka veel üle pea kasvanud. Tänan.
Koivad nõudsid liigutamist ja nii ma siis tegin enne poodi minekut väikese vahepeatuse Iru linnamäel. Lausa kahel korral olen siin "poolsaarel" varem käinud geopeitusega seoses aga "poolsaare" tippu jõudsin esimest korda. Vesi vulises, lind laulis, päike paistis ja mina leidsin aarde. Uskumatu, et kast on nii avalikult üle kahe aasta vastu pidanud. Loodetavasti peab veel pikalt. Aitehh!
Tegin täna varahommikuse ratas-jooks-kõnd tiiru ja see aare sobis selleks suurepäraselt. Isegi vihm, mis tibutas, ei häirinud. Kella seitsme ajal oli heinamaa ja jõeäärne ala kõik inimtühi. Arvasin küll, et koeraga jalutajaid ikka, aga....vedas ;) Esimese hooga, kui üht objekti nägin, mõtlesin, voilaa...siis oli kerge hämming ja siis nägin ka aaret. Aitäh!
Olin juba ca 2 tundi õues ringi mütanud, kui otsustasin, et see aare jääb päeva viimaseks. Mõeldud, tehtud.
Tahtsime välja, haarasime naabrimehe kaasa ja läksime õue. Päris nulli lähedale jõudes nägin rohu sees enda ees halli voolikut, mis vaikselt rohu vahele libises. Brrrr! Kummikud oli küll jalas, kuid ikka võttis kõhedaks.
Koht oli meie jaoks uus, vaatasime jõe äärde ka, peale meie polnud hingelistki. Tagasitee viibis magusate ja mahlaste põldmarjade tõttu. Märkasin ka ühte roosaõielist taime ning kuna mul on kasutusel üks hea taimemääramise äpp (PlantNet), siis sain teada, et tegu on Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku kantud taimega, mille nimi on kare kõrvik. Jälle palju targem. Auto juurde tagasi jõudes langesid esimesed piisad ning uste kinni lüües algas selline sadu, et kojamehed ei jõudnud ära lükata. Vedas. :)
Aitäh siia kutsumast.
Nagu ikka - kaarega sinna ja otse tagasi (ilma ujumiseta). Minnes sai kaasa haaratud vahvlitopsijäätis - oli päris hea, arvestades, et pidi asendama nii lõunasöögi kui õhtuoote!
Täna oli plaan minna Merle aardeid rattaga otsima. Siin oli väga kena koht, polnud enne sattunud siia. Kuna pika rohumatka olen kunagi siia teinud, siis ei viitsinud ringiga minna ja panustasin veeprotseduuridele. Kohapeal selgus et saab ka täitsa ilma ujumata kohale. Mind üllatas väga kena objekt nullis, tükk aega vaatasin juba kust üles saaks. Siiski oli leid lihtne. Püüdsin maskeerida nii hästi kui sain aga tundus veidi liiga suur ja leitav asi käidaval kohal. Aarde juures saadud nõgeseravi ja veeprotseduurid sobisid kokku ülihästi. Ja julge pardipere oli ka koos minuga seal sulistamas. Tänud toredasse kohta peitmast. Pastakas on aardes olemas.
Leitud! Aga kahjuks pastakat polnud karbis :-(
Leitud! Kaunis jalutuskäik linnuses, voolava jõe vetevulin ja imeline linnulaul. Kirjutusvahend paraku puudu, nagu ennist Toivo mainis, seega jäid nimed kirja panemata.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus. Oma pliiats alati kaasa!
Leidsin. Palava ilmaga kohale kõmpimine võttis päris võhmale. Oleks pidanud moonakoti kaasa võtma, et tagasiteeks jõudu koguda. Aga aitäh peitjale!
P.S. Konteineris puudub kirjutusvahend.
Leitud
Ratas veereb, tolm keerleb, laulud keelel. Aitäh!
Tänane eesmärk oli Pirita jõe äärset ala aaretest puhastada. Kuidagi nii lähedal, aga samas nii kaugel tundusid need ja seetõttu siiani huviorbiidist kõrvale jäänud.
Grillihuvilisi oli ühel ja teiselpool jõge, 2+2 ei huvitanud kedagi, seega korraks tundus, et kas üldse saab vaikselt ära logida. Jätsin meeneks mündi, selline suur karp ei peaks nõnda tühjalt seisma :)
