Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
9V korona patarei kaasa!
Jõulude ajal on üle maailma vägagi palju erinevaid traditsioone. Mõni rohkem-, teine vähem veider. Üsnagi populaarne on peaaegu kõikjal ka tulega mängimine. Lisaks kuuskede-, majade- ja tänavate rikastamisele jõulutulukestega, on veel teisigi traditsioone.
Näiteks :
Kreekas süüdatakse 12 ööd järgemööda Kalikanzaride (majavaimude) eest kaitseks jõulutuli.
Goas ehitakse palmipuutüved elektriküünaldega.
Iraagis kogunevad pered süüdatud küünalde ümber ning lapsed loevad jõulujutte. Pärast lugemist süüdatakse okaspõõsastest lõke. Kui okkad põlevad tuhaks, on õnn terveks aastaks tagatud. Kui tuli kustub, hüppab iga inimene kolm korda üle tuha ja soovib midagi.
Ühes Rootsi piirkonnas pannakse juba 60ndatest peale jõulude ajal püsti hiiglaslik õlgedest kits. Traditsiooniks on kujunenud aga seegi, et jõule see kits ei näe, sest vandaalid põletavad ta enne maha.
Guatemalas koristatakse majapidamised enne jõule põhjalikult, saadud sodi kuhjatakse aga naabruskonna peale kokku. Siis meisterdatakse kuhja otsa asetamiseks kurja hinge kuju ja pannakse kogu kupatus põlema.
Kuubal Remediose linnas peetakse detsembris festival, mille raames elanikkond jaguneb kaheks ning kumbki pool peab ehitama elektripirnidest suure skulptuuri.
Lisaks saab tulukestega ka midagi muud teha, näiteks mõne geopeituse multiaarde vahepunkti. Nullist leiad pildil olevate kivide tagant ühe vidina mis ootab patarei järgi ühendamist. Kõik edasine on juba sinu enda kätes. Lõppu jõudes astu mõned sammud tagasi enne kui otsima hakkad.
Aare on peidetud 2018. aasta detsembriseeria 18. detsembri aardena.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 68/107 |
Aarde sildid:
soovitan (16), lahe_teostus (16), 2018_aasta_aarde_kandidaat (5), välimõistatus (3), lumega_raske (2), lühem_matk (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), erivarustus (1), advendiseeria_2018 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC80K5J
Logiteadete statistika:
74 (97,4%)
2
2
1
1
0
0
Kokku: 80
Ma ei ole selle seeriaga enne kokku puutunud. Tundus igatahes põnev. esialgu ei saanud jooksma, kuid kui hakkas minema, siis kohe lõpuni välja. Tänud peitmast
Siinkandis seda praeguseks looja karja läinud tulede sära ma kunagi käisin piidlemas. Ei osanud teisest midagi arvata, nii et tookord lihtsalt imetlesin natuke tulukesi ja sellega kogu asi piirduski. Nüüd olles taas siinkandis, tulime vaatasime siis selle allesjäänu üle. Ei läinudki eriti aega, kui asi hakkas ilmet võtma. Nii tore mänguasi, on ikka mõnedele oskusi antud. Või õigemini, eks ta ole need endale ise hankinud ja jumalast tore, et on, nii tore meil nendest imeviguritest koordinaate välja võluda. Tänud kogu selle sära ja hiilguse eest. Mulle igatahes meeldis.
On ikka tore meistriteos protomeistrilt! Esiteks jäi silma, et ka sipelgatel on aarde vastu kõrgendatud huvi. Teiseks läks natuke aega, et aru saada, kuidas mehhanism töötab. Kolmandaks jäi silma, et üks tuli ei sära ja see nõks mõjutab koordinaadi kättesaamist. Neljandaks saime aarde logitud ja viiendaks suur tänu maestrole!
Täna oli ilus ilm ja mõtlesin teha pausi lõputöö kirjutamisest. Vaatasin kus on aardeid ja saaks ka jalutada ning valikusse jäi see aare. Algu punktis pidin veidi lund kõrvale lükkama paarist kohast ja üsna pea karp ilmutas ennast. Natuke nuputamist ning olidki kordinaadid olemas. Selle ajaga näpud jõudsid küll ära jäätuda, aga panin karbi kokku ning läksin päikese kätte käsi soojendama. Näpud natuke soojemad vaatasin kaarti, et kuhu edasi. Aare ise ilmutas ka ennast kiiresti. Väga nunnu :) Tagasi autosse suutsin kuidagi lühikese tee valida, et auto juures mõtlesin, et kas jalutan veidi veel, aga kuna kõht hakkas tühjaks minema siis sõitsin koju. Väga vinge multi. Aitäh!
Vaatasime neid vilkuvaid tulukesi ikka oma veerand tundi nagu lambad uut aiaväravat enne kui hakkas koitma, mis teha tuleb. Kuna üks tuluke ei põle, siis muidugi sattusime ka veidi valele rajale, aga lõpuks sai kõik paika ja geokontroll roheliseks. Täitsa vahva värk - aitäh peitjale!
Ütlen ausalt - tulukesed plinkisid toredasti, aga mitte mõhkugi ei saanud aru, mida ma tegema peaksin. Nii et filmisin selle lihtsalt üles ning mõtisklen ja pean paari geokolleegiga nõu... Kohe, kui olin olukorra taastanud ja üle tee ratta juurde läksin, tulid mööda teed ka kaks mugu koeraga. Seni olid kõik kaugemalt mööda põrutanud. Aga nii päris vaikne kant see polegi, nagu välja tuleb. Aitäh põneva teostuse eest ja loodan kunagi ka lahenduseni leida :)
Tean, et siin nullis olen kunagi iidsetel aegadel midagi otsinud aga siis ma olin isegi natuke veel kobam kui praegu ega leidnud midagi. Täna kulus põhiline aur ikkagi kaadervärgist numbrite välja pigistamisele. Esimesel korral tõlgendasime ühte asja valesti ning kontroll ja ka enda loogika ei tahtnud tulemust heaks kiita aga selle vea parandasime ruttu. Tore, et osatakse ja tahetakse selliseid jupstükke teistele leidmiseks valmis treida, mida ise ei oskaks teha. Tänan.
Aare oli just parajal kaugusel õhtuse rattasõidu jaoks. Ilm oli ilus ja tutvusin lisaks veel aarde juures olevate Saku rattasinglitega.
Kive, kust tagant seadeldist otsida paistis lume alt mitu, kuid peagi kaevasime õige koha välja. Vaatasime karbi sisu ja hakkasime toimetama. Keegi hea inimene oli aardesse isegi koroona poetanud (õnneks mitte selle nakkava variandi). Mõistatus lahenes silmapilkselt ja juba olimegi lõpu poole teel. Ka seal hakkas meisterdis kiiresti silma. Vihjest saime aru siis kui juba nimed kirjas. Tänud laheda multiaarde eest. Meile meeldis!
Meie koroona patarei ootab ilusasti kodus kapi peal. Kell oli küll juba veidi üle südaöö,kuid kuna Silver oli ühes aardes vihjanud, et ta lisas oma aardele nädal tagasi patarei, siis otsustasime minna ka seda veel kaema. Väga lahe süsteem, ruttu läbi hammustatav. Ja lõpp mitte kaugel.. Nüpd saab rahuliku südamega koju magama minna Tänud
Saabus teade et aardel miskit viga. Käisin viskasin pilgu peale. Tõsi ta on, et üks tuluke teeb isetegevust ja tõmbleb närviliselt. Kuid aarde otsimist see suures pildis ei sega ja seekord veel soolikaid välja kiskuma ei hakka. Lisasin aardele ka tutika patarei.
Algusest leidsime karbi kiiresti ning tekitasime lähedal oleva kivi peale oma staabi. Patarei oli kenasti kaasas ja vidin hakkas tööle. Esimesed kümmekond minutit näppisime süsteemi niisama. Siis hakkas nagu mingi loogika tekkima ja korra algusest proovides hakkasidki koordinaadid tulema. Natuke veel pusimist ja oligi lubav koht käes. Igaks-juhuks veel kiire geokontroll ja võisimegi otsima minna. Enne muidugi pakkisime kogu esimese punkti varustuse ka tagasi. Lõpp-punkti konteiner oli ka väga lahe. Aitäh toreda multi eest! Ja aardekirjeldus oli ka väga informatiivne.
Kunagi varem sai alguses käidud ning peale väikest nuputamist sain numbrid kätte. Täna suundusime lõppu ja panime nimed kirja. Tänud!
Kui nüüd aus olla, siis oli mu nimi juba FTF real kirjas, aga kuna see leid liigitus kategooriasse "olin ka kohal", siis tahtsin ikka ise ka sellest masinast koordinaadid välja võluda. Kulgesin entusiasti bussiga Kivi tee algusesse ja hakkasin astuma. Mahajäetud hauakivivabrik üle vaadatud, olingi nullis. Esimesel katsel läks mõnede numbrite tõlgendamisega vähe viltu, aga teise ringiga sain veast aru ja siis oli kõik juba lihtne ja loogiline. Aparaat valve all tagasi, väike jalutuskäik topsini ja võiski selle aarde täitsa ausalt tehtuks lugeda. Tänud peitjale, väga lahe vidin.
Komandopunkt vallutatud mõtlesime taas ühe Silveri nikerduse ette võtta (eilsest mulla liumäest ju ei saanud isu täis :D). Mehed näppisid vidinat suvaliselt ja mul midagi teha ei lubanud. Lõpuks sain vidinale ise ka lähemalt pilgu peale heita, üsna pea hakkasid mõtted vihjete osas liikuma. Numbreid hakkas meelitama Tarmo. Tundus et kõik sobib ja toimib, aga geokontrolli roheliseks ei saanud ja välja peilitud koordinaat näitas 10km kaugusele. Tutvusin logidega ja sain aru, et asi õige pole. Hakkasime uuesti pihta, saime ikka samad numbrid. Ei teagi kas tõlgendamise viga või mis värk oli, peale tunnikest jätsime asja selleks korraks katki. Peab selle üle sügavamalt järele mõtlema ja tagasi tulema :)
Nende seadmetega on nii, et kunagi ei tea, kas hakkab kerima või ei hakka. Seekord sai peale esimest hämmingut asi selgeks. Osa asju maha tõmmatud ja geokontroll roheline. Aitäh!
Vidina leidsin kiirelt, kuid see võttis ikka korralikult silme eest kirjuks. Natuke mõtlemist ja uurimist ning tekkis idee.. kui õiged numbrid ka sellest vormusid, siis oli küll meel hea ja samm kerge lõppu minekul. Lõpus olev pidulik aare sai logi võrra rikkamaks. Tore vidin. Tänan valmistamast.
Tore leid, kiire ka. Enesekindlusest jäi natuke puudu, ei uskunud, et nii lihtne saabki olla. Seetõttu oli lahendamisel ja logimisel väike vahe sees. Aga täna siis logisin, Aitäh.
Metsaalune oli jalutamiseks mõnus ja aare ise ka põnev. Aitäh!
Käisin nullis tuled särasid ja siis.. mis värk. Uurisin siis natuke ja selgus, et peaks ikka rohkem särama. Teisel korral ikka tuled särasid ja aitasid ka edasi. Kodus lahendasin lõpuni ja suure lumega ründasin lõppu. Tekitasin metsa alla mitmeid radu ja ikka leidsin sära lõpuks esimesest vaadatud kohast. Tänud peitjale.
Selline tore vigur taaskord. Lahendamine oli mu tavapärast loogikavaesust arvestades päris okeilt lihtsal tasemel. Ka lõpus sära ja sädelusega kokku ei olnud hoitud.
Esimese hooga ei tahtnud kaadervärk üldse koostööd teha, vilgutas vaid tulukest. Mina muudkui reguleerisin ja tema ei reageerinud. Isegi varemleidnuga ei olnud apastraat nõus koostööd tegema. Kui kohapealse patarei enda omaga asendasin, siis muutus jutt hetkega. Varsti oligi koordinaat käes ja sai lõppu jalutada. Aga see kohapealne patarei oleks ilmselt mõttekas eemaldada, tekitab ilma asjata segadust. Muidu täitsa vahva vigur. Aitäh peitjale.
Kuna me olime peale uusi aardeid siin kandis, siis mõtlesin, et katsetan multit. Nulli leidsin kenasti, masinvärk hakkas kenasti nagu jõulutuledes kuusepuu särama. Natuke võttis aega, et aru saada mis ja mismoodi koordinaadid kätte saada. Eks, mul oli segaja ka, kes otsustas, et jube lõbus on lombist läbi joosta ja siis mingi hetk lõpetas ta kõhuli vees. Peale kiiret riietevahetust, sain mõistatust lahendama hakata.
Numbrid tulid kergelt ja lõpus säras konteiner juba kaugelt vastu. Aitäh!
Kui me eelmine kord siit möödusime, siis sain ära nihverdada, et patareid polnud. Sest ega nende elektroonikavidinatega mina ju sinasõber pole ja oht lolliks jääda teiste ees on ju tobe.
Täna vahtis patarei mu kindalaekast vastu ja pääsu polnud. Esimene katse loomulikult sinnasamusesse. Teine juba lubas kuid oma kärsitusest ei saanud ka siis numbreid paberile. No see geolatt on ikka laes! Tänud lollitamast, lisaks viled ja tuled aga tuled juba olid vägevad, saad suled!
Hommikune varajane aarde ostimine poisiga. Kõigepealt leidsime maasikaid, siis mustikaid ja alles siis esimese karbi. Mulle avaldas muljet esimene karp. Esimese kontroll näitas punast. Omast arust panin teisel korral samad numbrid, aga panin punkti asemel koma ja sain kontrolli roheliseks. Lõpp meeldis poisile nii väga, et see tahtis ilusat konteinerit kohe suhu panna. Küll me alles võitlesime. Talle ikka see väga meeldis, muidu poleks peale minu võitu jonniks läinud. Isegi mustikad ja maasikad ei rahustanud enam teist. Kokkuvõttes meeldis siis mõlemale. Viis pluss ja suured tänud.
Juba kolmandat korda siin, esimene kord oli talvel sügava lumega kui tuli karpi lume alt välja kaevata. Aardes olev patarei oli kenasti täis ja enda oma polnud vaja kasutada. Numbrid sain veidi paremini jooksma kui eelmistel kordade aga usaldusväärseid koordinaate ei saanud endiselt kätte. Korraks konsulteerisin ka peitjaga ja tänu sellele sain paarist veast kergemini aru. Siiski jäi midagi kordinaatidest puudu aga käisin lõpus ringi piilumas ja leidsin karbi minu saadud koordinaatidest vaevu 10 meetrit eemalt.
Kulges üsna ludinal, lühist ei tekkinud. Aastal ongi justkui kaks märgilist aega, mil taipad, et pool aastat taas mööda lennanud. Eks ikka jaanipäevast jõuludeni ja jõuludest jaanipäevani. Aitäh!
No näed siis, meile oli seda jõulusära vaja otsida ja leida hoopis juunis. Algul lõi silme ees väga särama. Aga seda võiski ju sellest aardest oodata, nimi lubas. Natuke säras, siis tuli nuputamise osa. Läks aega, ei olnud me kõige osavamad, aga logimise osani jõudsime ikka. Tänud peitjale!
Läksin kohapeale, urgitsesin karbi välja ning istusin sellega autosse. Seal läks aga jauramiseks. Kraadide osa jooksis muretult välja, aga edasi ikka täielik ikaldus. Miski poole tunni jagu jagus mul kannatust, siis viisin kasti tagasi ja tegin ühe kirvetuuri. Kirves osutus seekord teravaks, aitüma!
See oli tore ja lihtne lahendus. Polnud patareid kaasas ja läksime lihtsalt lootuses, et keegi on sinna jätnud patarei ja nii oligi. Piisavalt vunki oli veel sees, et järgmine siht kätte saada. Suured tänud vahelduse eest :)
Mõnus aare,väikse nuputamisega ja kaks pead on ikka kaks pead :)
Tahtsime ainult vaadata mis värk on aga ootamatult kiiresti saime nimedki raamatusse. Nüüd logides näen et kontrollgi on minuga nõus. Aitäh!
Esmapilgul ei osanud selle särava vidinaga suurt midagi peale hakata. Kuid kui pead kokku panna ja pisut mõtlemiseks aega anda, siis selgus, et päris lootusetud me polegi, esmalt hakkas tärkama väike mõtteidu ja viimaks paistiski tunneli lõpus roheline geovalgus. Kui olime esimese pähkli läbi närinud, siis tuleb tunnistada, et lõpus oli isegi raskem, sai neid kuuski omajagu läbi tuuseldatud, tuul tahtis juba kontidest läbi puhuda ja olime juba loobumas, kui viimaks õige otsa sattusime. Aitäh peitjale!
Nullis võttis umbes 5 minutit, enne kui süsteemi loogikale pihta saime. Lõpus kohmitsesin täitsa vale koha peal, kuni Andromeda äkisti kuidagi kahtlaselt väheaktiivseks ning vaikselt muhelevaks muutus. Siis sain ka mina lõpuks silmad õigesse suunda.
Talvisel pööripäeval tule süütamine ja selle 12 päeva jooksul põlevana hoidmine on põhjamaades lisaks puhtpraktilisele küttefunktsioonile alati sümboliseerinud päikese taassündi, mis sealt alates iga päev järjest pikemalt oma palet näitab, pakkudes aina enam valgust ning soojust.
Tõsi-tõsi, tule(de)ga mängimine on omamoodi lummav ning paelunud inimesi läbi aegade. Geopeituridki leiavad üha uusi viise, kuidas tulukeste virrvarri koordinaadinumbreid ära peita. Silveril tuleb see veel eriti hästi välja, särava teostusega tulevärk jällegi, aitäh!
Lõpu koordinaadid said leitud juba talvel, kui selleks jupp aega kaevama pidi. Kuid kuna tol päeval oli juba kohustuslik aardeleid olemas, jäi selle aarde külastamine teiseks korraks. Nüüd siis saabus selleks sobiv aeg. Vahvad tuled! Tänud!
Nullis oli ikka üksjagu pusimist, enne kui koordinaadi kätte saime. Edasi oli juba lihtne, tänud.
Lahe aare. Lõpus ei saanud mu telefon tükk aega hästi aru kus ta on, kuid lõpuks nägin ikkagi õiget kohta. Tänud!
Nulli leidsime kiiresti ning ka koordinaadid tulid kiiresti. Ainult geokontroll näitas punast. Sellest hoolimata üritasime 1.2km kauguselt aaret leida, kuid edutult. Tagasiteel tuli aga idee, mis võis valesti olla ning kohe oligi geokontroll ka roheline ning varsti ka aare leitud. 1.5h küll läks, aga üles leidsime :)
Viimase advendiseeria ajal olin hõivatud muguks olemisega ega olnud üldse kursis sellega, et Silveril on vahepeal veel üks aare valminud. Tavaliselt eelneb peitja aarete otsimisele tugev ettevalmistus – esiteks tuleb hankida vajalik varustus, mis lihtsamal juhul tähendab vaid akupanga sahtlist välja otsimist, halvimal juhul olen aga Silveri pärast ka auto ärandanud; teiseks, enese vaimne tippvormi viimine, mis koosneb „sa suudad, sa suudad“ mantrast, kaheksatunnisest ööunest, tasakaalustatud lõunasöögist ja kahest kohvist; ning kolmandaks – logide analüüs, sest mu enda aju kipub isegi oma parimatel hetkedel lati alt läbi jooksma.
Seekordne otsimaminek nägi aga hoopis teistmoodi välja. Mälumänguõhtu oli mu aju rosinaks muutnud, jalad lakkasid juba kaks aaret tagasi koostööd tegemast ja lohisesin tõepoolest teistel lihtsalt sabas järgi, aardest endast ei teadnud ma ööd ega mütsi (seda, et tegu on multiaardega, sain teada alles tükk aega pärast esimese punktiga tegelema hakkamist) ja särtsu mul ka kaasas polnud. Ühesõnaga, mingist vormist ega ettevalmistusest polnud juttugi. Õnneks olid kaaslased, kellel see aare ammu leitud oli, kannatlikud ja abivalmid - Tarmolt sain patarei, Merle tegi märkmeid ja peitja oli väga viisakas pealtvaataja, kes ei irvitanud, et mul asjale pihta saamiseks omajagu aega läks. Aare ise oli äge ja kena, oli tuld ja oli sära ning lõpukonteiner tuletas meelde mitmeid toredaid hetki, kui ilu nimel sai veel paar kuud hiljemgi seda „ilu“ toast koristatud :D Aitäh peitjale ja kaaslastele!
Nulli läks korralik geomaantee äratallutud lumega. Mitte küll värskete jälgedega aga ikka piisavalt märgatavate jälgedega. Võtsime karbi autosse ja hakkasime uurima. Kordamööda näppisime aga aru ei saanud, mis värk on. Mingil hetkel Herki väljus autost ja läks ära. Ma jäin tuledega mängima. Neli numbrit tuli ja siis edasi asi jäi toppama. Ütleksin, et see kollane seal hakkas lausa närviliselt vilkuma. Aga mul oli aega küll, nii et näppisin edasi. Mingil hetkel vaatan, et Herki keksleb tee peal - nimelt kallas kummikutest lund välja. Sai vist lumest lahti ja tuli jalutas auto poole, endal rõõmus nägu peas.
Lihtsalt läks ja leidis kirvega - talverõõmud.
Tänud!
Särasime koos aardega. TFTC! Lahe teostus järjekordselt. Kiidusõnad !
Tänu vihjepildile oli esimese topsi leidmine kiire. Natuke leiutmist sain ka esimese poole koordinaadist kohaliku patareiga kätte. Teist ei tahtnud see kuidagi enam anda. Siis sain ka teada, et mu enda autos olev patarei on täitsa tühi. Õnneks on mul tööriistakohver reeglina alati kaasas ja sealt sai multimeetri seest patakat laenatud. See aitas ja peagi jalutasin lõpu suunas. Kõigest kahe kuuse pealt sai kogu lumi omale kraevahele raputatud. JA juba see tops paistis.
Statistikute päeva 7. aardetüüp - "Multi".
Mul oli üks kindel tingimus ennem Priidu radadele minemist see multi läbi käia. Mihklil vastuväiteid ei olnud ja keerasime maanteelt maha. Esimest punkti otsisime supper üli kaua. Alguses kaevasime käte ja jalgadega, siis labidaga, siis kaev/basime virtuaalselt ja siis saime teada, et kirjelduses on isegi pilt :D Nojah.. kurat.. Siis natukene veel kaevamist ja togimist ning olimegi päral. Võib öelda, et lumega_raske silt on siin õigustatud. Kuigi 2 päeva tagasi oli käidud, siis null asus väga paksu lume all.
Järgmine etapp - toreda Silverile omase vidina näppimine läks ladusalt. Üks lahendas ja teine pani kirja. Aga siis saabus järjekordne ikaldus. Lõpus oleva metsa all olid eelmiste otsijate jäljed veel ilusti näha. Iga puu ja kännu juurde viis rada. Käisime neid objekte järjest läbi, punnitasime silmi, kergendasime kuuski lumekoormast kuniks üks oli see õige. Aitüma!
Ohjah. Kõigepealt ei näinud me kirjelduses olevat pilti, nii et saime algul labidaga päris pikalt vales kohas askeldada. Tulede säramise osa oli tore. Lõpus tiirutasime ka kaua, lõpuks siiski jäi topsik silma. Aitäh!
Mõistatusega kaua ei läinud. Natuke sai nuputada, aga sokikas ka ei olnud. Lõpus hullasime natuke vales kohas lumes ja siis panime nimed ka kirja. Aitäh!
Tuled särasid täitsa uhkelt, algul küll ei saanud kohe aru, mis nendega peale hakata, aga katse-eksituse meetodil saime numbrid kenasti kätte. Täitsa tore vidin. Tänan.
Esiteks otsisin pikalt seda tuledega karpi kuna vihjet polnud lugenud ja paksu lume alt niisama ei olnud midagi näha. Peale vihjega tutvumist sain karbi kätte. Tuled vilkusid ja esimesed paar numbrit sain justkui kätte. Mudisin seda karpi terve tunnikese aga koordinaate ta mulle teada ei andnud. Eks tuleb tagasi tulla kui mõni parem mõte pähe tuleb.
Käisin ka tuledega mängimas. Õnneks sain päris ruttu aru, mis nad mule rääkida tahavad. Tore vidin. Lõpus läks vaja mõne vale objekti kontrollimist enne kui konteiner vastu hakkas särama. Aitäh ja kaunistan aaret soovitussiltidega.
Õigel ajal, st. aarde ilmumisel advendiajal jäi siin käimata. No ei sattunud kuidagi sinna kanti. Täna aga tundus täitsa õige aeg ja ka ilm. Lumi juba igal pool maas, kerge lumesadu veel lisaks. Metsas on sellisel ajal ilus olla. Aga ainult olla, mitte metsa (näiteks küttepuid) teha, sest siis on kõik see ilus lumi kiirelt kraevahel ja riided märjad.
Leidsime kiirelt, mis vaja. Lugemisoskus ja info vaatamine tuleb kasuks. Vihjepilt oli igati abiks. Kui vidin käes, vaatasime natuke seda diskot ning siis asusime asja kallale. Üks luges, teine pani kirja ning oligi peagi selge, kuhu minna.
Seal, kuhu läksime ahvatles algul üks sobiv känd, aga tundus, et sealt lume alt on küll maru raske midagi leida. Õnneks ei olnud sealt ka koordinaat päris täpne ning enne põhjalikumat otsimist vaatasime natuke laiemalt. Tuli kasuks, pääsesime palju kergemalt.
Täname peitjat taas ühe huvitava vidina eest!
Found it: 05.Jan.2019 13:44 Tulede säras Naabritega geopeitumas. Siin lugesime isegi kirjeldust ja kenasti vidina pealt juhendit. Neli pead ja 8 silma sai kohe pointile pihta. Ühed vilgutasid, teised kirjutasid ja siis .... läks midagi viltu. Kuidas sa ikka aru saad, et viga sees kui mitu sama sära üksteisele järgneb. Saime kilomeetri lumist metsa jalutada, et nentida oma viga. Õnneks oli auto alguses ja taas tõime topsi tuppa mängimiseks. Ilusti vilkus ja kenasti sõnas uuesti samas järjekorras kombinatsioonid. Ühe erandiga, mis muidugi oluliselt lähema koha meile andis. Asusime taas teele ja seekord saime leiuga premeeritud. D oli see kes lumest kastanid taas välja tõi. Aare korras, 9V töötas kenasti (mitu korda). Täname. Ega me siis veel minema läinud.
Väga lahe vidin, saatis meid ilusti 300m eemale jalutama. :) Uus katse tõi oluliselt parema tulemuse ja tops tõi sära silmi. Aitäh!
Päeval nautisime tulede sära ja saime loogikaga kaubale. Kuidagi aga geokontrolliga jutule ei saanud, seega tulime tulema. Silver, hea omanikuna, aitas ühe korraliku koolipoisihinde võrra edasi, seega õhtuks jäi vormistamise vaev. Leitud kiirelt, aitäh taas kord vahva aarde eest. Mulle väga meeldivad need :)
Algul läks ikka veidi aega, enne kui tuledemöllu mingi selgus tuli. Esimese hooga lõi lihtsalt silme eest kirjuks. Ega lõpp ka kergelt tulnud. Lihtsalt seisad ja ei näe.
Tulede tehnikale saime päris ruttu pihta ja koordinaadid tulid ludinal. Lõpus saime veidi otsida enne kui tops silma jäi. Tänud, tore aare!
Korona oli kaasas, aga alguses päris täpselt täpselt aru ei saanud kõikidest nendest tuledest ja viledest. Aga pool saime pihta ja teise poole lahendasime autos. Lõpuga läks isegi suts kauem kui algusega, sest konteiner kohe silma ei jäänud. Lõpuks siiski. Aitäh toreda aarde eest!
Autot parkides tundus üks oma peremeest ootavast autost kuidagi tuttav,kuid ei seostanud kellegiga konkreetselt.Võtsime nullist vidina välja ja suundusime autosse lahenduskäiku välja võluma.Olime just süsteemiga ühele lainele saanud,kui märkasime eemalt lähenevaid Mari ja Heldurit.Vahetasime nendega paar sõna ja geokolleegid suundusid edasi oma tuurile.
Ja ega meilgi muud üle jäänud,kui minna logiraamatut otsima.Väheke ringi ekslemist,sest geps ei suutnud kuidagi maha rahuneda ja õigele suunale meid juhatada. Lahe jupstükk valmis meisterdatud-aitüma.
Päeval (kuid pimedas :D) käisime lahendamas, kuid koerteplats ootas ja otsustasime lõpu mõneks teiseks korraks jätta. Taavi sai pihta, kuid mitte kontrolli roheliseks. Saatsin Taavi Exega uuele ringile ja lahendasin ise lõpuni. Õhtul kui matemaatika liiga hilja koitma hakkas ja uni juba vaikselt silmas oli, tulime siia siiski tagasi. Kook sai ahju ning 30 minutit hiljem kui taimer tirises, olime juba kodus tagasi. Aitäh!
Vaatasin, et Eestis on kuus aaret, mis sisaldavad nimes sõna "tulede", viis neist Muinastulede ööd, millest kõigil on olnud rõõm osaleda. Täna võtsime pärast kerget turningut ette ka viimase tulede-aarde. Autot parkides lahkus miski džiibilaadne masin (nr 135 või 153). Pilgud kohtusid, aga vähemalt mina kiiresti kedagi ära ei tundnud. Siis viisin me kolmiku ilusa ovaalse kaarega nullini. Alles seal meenus, kes on peitja ja mis aardega tegu. Noh, kas võtsime enda Loogilise karastuse komejandist õppust ja kas on 9V patarei kaasas? Kõlas laei naer - muidugi mitte! :D Õnneks oli peitja sellistegi tainapeade peale mõelnud ja karpi patarei jätnud, täitsa toimis.
Kui oma asjatoimetustega poole peal olime, jalutas eemalt naisterahvas. Ma pistsin karbi peitu, aga kui ta meieni jõudis, sai ruttu selgeks, et võin karbi tagasi maapinnale panna - Prt-Piret liitus meiega. Marje ja Peeter pusisid rohkem aardega, me ajasime Piretiga geojuttu. Lõpuks kilgati, et võime aaret otsima jalutada.
Lõpus oli kena jõuluaare olemas. Omamoodi tegi nalja see, et tavaliselt on ikka vastupidi - vahepunktides mikrod ja lõpus suurem karp, siin oli vastupidi (-: Aga see ei kahandanud leiust rõõmu, sest puänt oli juba ära ja välimõistatuski sai lahendatud.
Tänud Silverile laheda teostuse eest! Aardega kõik jonksus. Ja ei pidanudki kuhugi ronima nagu viimsel ajal moes :-)
Piia oli endiselt piirilinnas ja mina igavlesin üksi kilulinnas (on ikka jama küll ei oska enam lihtsalt logeleda. Aga nagu hundid seal Karuaabitsa seriaalis rääkisid, et logelemine ongi maailmaa kõige raskem töö - ei tohi isegi suurt varvast liigutada)
Ja siis tuleb kõne Marjelt, et ka Paavo ei suuda enam logeleda, äkki paneks rahutu nooruse kokku. Nii tehtudki, kohtusime kuskil maanteel linnaääres. Lahendasime mõned väljakutsed, selle käigus ehitasime isegi jõululõkke, aga kuna tikke polnud, siis jäi see järgnevaid püromaane või siis lammutavat omaniku ootama)
Siia jõudes, tegime Paavo pealekäimisel alustuseks nullile uhke auringi ja siis asusime jõulutulede säras kingitust välja manama. Meie ootasime küll lõpulahendust, aga jõuluvanal olid teised plaanid. Saatis meile hoopis toreda geopeituri seltsiks. Piia puudumise tõttu oligi meie naeratavas suus justkui üks hammas puudu, nüüd oli kohe kuidagi lõbusam taas. Roheline geokontroll kingiti ka kohe seejärel ja loomulikult võimalus siis seda kõike logiraamatus ka jäädvustada. Ei tahtnud lahkuda, võtsime siin metsas veidi jõulumeeleolu nautida.
Suured tänud.
Kui aare avaldus, siis oli kiusatus ka kohale joosta, kuid tagasi hoidis see sama fakt, et seal suures möllus ei saa ollagi lootust rahulikule mõistatuse lahendamisele ja võib-olla ei saa isegi pihta, kuidas asi üldse käib. Olen ma ju harjunud ikka ise ja ise lahendama ja leidma ja ronima ja küünitama ja kirja panema. Seega siis mõned päevad hiljem käisin seda esimest punkti piilumas, kuid ei saanud kohe asjale pihta ja külm oli ja.. ühesõnaga lasin jalga järgmise aarde poole. Täna ei olnud plaanis kusagile minna, kuid ikkagi tõmbas õue poole ja otsustasin korra veel piiluma minna. Parklast leidsin auto ja mõned sammud edasi astudes paistis kaugelt puu tagant üks selg. Nüüd oli mõtlemise koht, kaalul oli võimalus jääda üldse ilma logita kui lahkuda ja hiljem ise tuledega hakkama ei saa või siis kasutada juhust. Astusin ligi ja juhtuski see variant, et tolknesin kaasas ja sain käed taskus nime kirja. Vahest on tore ka niipidi. Aitäh sõbralikule triole!
Väga lahe mini-multi-mõistatus. Soojas autos natuke nuputamist ja lõpus ka väga armas pakend. Meile väga meeldis. Tänud peitjale.
Jõuludeks täpselt sobilik aare. :)
Tänan Silverit aarde eest! Tema aardeid on alati puhas rõõm otsida. :) Sildid ka muidugi külge.
Tulin üksinda otsima, sest voolutarvitavad mõistatused tahaks ise läbi teha. Kui aga sain tulede särasse, siis esimene minut oli piinlik, ei saanud kuidagi tulesid koordinaatideks. Õnneks kaua ei läinud kui tuled loogilisemalt särama hakkasid ning numbrid välja tulid. Esimesel katsel sain valesti aru, teisel katsel kasutasin küll õigeid numbreid, aga midagi sisestasin valesti. Sattusin uuesti tulede särasse ning sain sama numbrid, nüüd tunnistati tulemus heaks. Lõpus näitas mul 10m eemale, aga ega seal palju peidukaid polnud. Tore on selliseid lihtsaid säravaid vidinaid lahendada. Kuigi vähemalt mul läheb nende ehitamiseks umbes sama palju aega kui aasta jooksul leidjate lahendamiseaeg. No kohe kuidagi ei õnnestu neid kiirelt teha. Kui võimalik, siis läheb jubin valet pidi ja kindlasti midagi ei taha tina külge võtta, küll tuleb hunnik varem kogemata anomaaliaid ja siis tahab kogu kupatus puruks minna. Aga nagu keegi tark ütles, et iga keerulise asja arendamine peab algama lihtsate asjade tegemisest. Kui üritad teha nullist midagi keerulist, siis see ei tööta ning ka ei hakka kunagi töötama.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Juba mitu korda olime oma stardipostisiooni ideega pange pannud, sest üks aare pidi ju siia tulema... Selgus, et Silveri aare oligi see ja nii saime vaid mõni minut peale aarde avaldumist parklasse sisse keerata, aga noh, esimesed me ei olnud :D Kokku jõudis korraga kohale 3 autot ja koos asusimegi otsima. Kõik läks üle ootuste hästi ja jube peagi olid nimed kirjas ja meie parklas tagasi ning hetke pärast saabus 3 autotäit järgmisi. Aitäh toreda aarde eest!
Õhtuse advendiaarde otsimise plaan polnud üldse kindel, aga peale esinemist mõtlesin, et ootan aarde ikka ära. Vahepeal väänasin tee läbi Ida-Tallinna uute aarete ja siis avastasin, et aare ammu üleval. Pöörasin siis nina aarde poole ja lootsin, et kohale jõudes veel keegi kohal on. Polnud mul ju ei patareid ega taskulampi, ainult üsna tühja akuga telefon. Pidu paistis õnneks juba maanteele ära ning esimese asjana pakuti kohe head ja paremat. Krabasin kohe ühe mandariini maiustamiseks ning siis sain saatjatega koos suunduda aaret otsima. Veidi pusimise (ja peitja seatud lõksu langemise) järel oli koordinaat käes. Geokontroll jäi tegemata, selle asemel sai lumise ilma eeliseid kasutada. Aare ise oli väga elegantne, aga torkis veidi käsi. Nimi sai kirja kolmandana. Pärast sai veel tükk aega geojuttu aetud. Aitäh! Annaksin FP, aga need on kahjuks otsa saanud.
Pärast lühemate ja pikemate piiksude dešifreerimist tekkis uudishimu. Patarei on küll endal olemas, aga huvitav ikka, kus peitja talvel neid lilli kastmas käib.. tahtmatult meenus muinasjutt vaeslapsest, kes talvel metsa lumikellukesi korjama saadeti..;) Põnev ju, millega peitja seekord üllatab. Niisiis otsustasime ka ära proovida pealinna detsembrikuumuse.
Mõni minut enne kellukese helinat peatusime Luige bensukas ja jäime telefoni põrnitsema. Pärast plinni olime viie minuti pärast nullis. Üllatuma ei pidanud, parklas tervitasime ootuspäraseid geokolleege. Esimene mõte, mida lapsega juba ka autos arutasime, oli saata kogenud kiirreageerijad rajale ja ise järjekorras omaette pusida. Peitja aga ahvatles hõbevaagnaga- taas nagu muinasjutus.. vaid Hansukese-Greetekese leivapuru asemel poetati meile iga sammu järel maitsvaid komme koos range soovitusega pakutu energiavaruks põske pista, mis võis vabalt tähendada eesootavat tundidepikkust koodimurdmist. Nii me maiustades siiski sujuvalt kambaga kaasa kulgesime.
Lahe pusimine oli, aitäh Silverile järjekordse vahva vidina eest! Kiitused!
Nüüd siis üks geopeiturite jõulutraditsioon (ilmselt ka kõrvaltvaatajale veider) ehk kiirreageerimine detsembriöös ka kogetud. Ajasime Jasperi ja tema vanematega mõnda aega parklas lõbusalt geojuttu, kuid järgmine kamp paistis rada mõnuga nautivat, ei jõudnud neid ära oodata, lehvitasime ja lahkusime.
Päeval Etheliga arutades mõtlesime, et ei hakka rabelema vaid vaatame, kuhu tuleb ja siis otsustame. Kui aare ilmus suht mõistlikus kohas, siis otsustasime kohale vedada. Et ei hakka võidu jooksma vaid kui kohale jõuame, siis ootame ja tsekkame koos, mis värk on. Kui mina kohale jõudsin, siis oli nende pere juba kohal, parkla autosid täis ning kaagutasime tükk aega enne, kui nulli poole liikusime. Ja nullis tuli muidugi välja, et haa, seda asja ma olen kunagi auditeerinud Silveri palvel ning jätsin pusimise teistele ja lobisesin edasi. Ühel hetkel oli kõigil selge, mis suunda edasi, mõnus jalutuskäik ning saimegi bling bling lõpus aardeleidu tähistada. Ega siis geopäev sellega läbi saanud. Järgmisena laekus Mariann ning lonkisime talle seltsiks olles uuesti kogu raja läbi. Tegelikult meeldis talle kuklasse hingata, et "kas on juba käes, kas said aru, kuidas see lahendub" jne.. et ikka põnevam ja ebamugavam oleks :) Kogu sündmuse tegid veel kaasa Tarmo oma põnniga ja peitja ise, kes oli meile head ja paremat kandikul valmis pannud. Aitäh, Silver!
Poolkogemata sattusin foorumis ühe jada otsa ja kohe oli ka selge, et täna tuleb tunnike varem geovalmis olla. Kui esialgne plaan oli tüdrukutega tulla, aga ei viicinud nemad toast välja tulla. Poisil aga olid kohe näpud püsti et prrrm autoga sõitma. Kuna täpselt ei teadnud kuhu poole sõitma peab, siis hakkasin lihtsalt nac ennem kaheksat linna poole sõitma. Poolel teel avaldus ka aare ja sai kohe ka marsuut korrigeeritud. Kohale jõudes kohtusime Merle, Madise, Liisi ja mudilastega. Oli just esimene vahetus omad toimingud lõpetanud. Nüüd oli meie kord koos Priidu, Etheli, laste ja mõne revideeria pilgu all ;). Eks saime omast lohakusest mõned punased kontrollid ka teha, aga ei miskit hullu. Alguses oli siis lõbus tuleshow oh seda lõpusära :D Rihardi krabas karbist veel ühe ränduri välja ja mängis sellega lumes. Et ta sinna talveunne ei mattuks krabasime ta ikka kaasa. Täitsa mõnus pusimine ja igati advendilik tulede ja sära. Silver jällegi ühe laheda viguri valmis meisterdanud ;) Mandariine ja komme revideerides mängisime veel Mariannile ka koos Miki ja Silveriga töövarju :). Tänud peitjale
Leppisime eelnevalt Mikiga kokku, et ootame, kui aare avaldub ja siis hakkame kumbki oma kodust sõitma. Nii me tegimegi. Kohale jõudes, tulid esimesena aarde loginud meile parklasse vastu. Jalutades nulli, ootas meid Tarmo juba ees vidin käes. Tegime ikka paar punast ka geokontrolli, seda kõike enda lohakusest Aga õnneks saime pihta, mis number üle oli ja saime roheliseks üsna ruttu. Lõpus ootas meid ilus sädelev konteiner, mille peale ütles peitja, et esmaleidjad võtsid palju sädelust juba kaasa:) Nagu ikka Silveri aarded oli seegi laheda teostusega ja kõigile arusaadav. Tänud peitjale aarde ja kommide ning mandariinide eest. STF kl.20.50
Leitud ja logitud. STF kl.20.50
Leitud ja logitud. STF kl.20.50
Tore, et Silver aarde logis ja foorumis morsega vihje andis, et aare tunnike varem avaldatakse. Sättisime ennast kella kaheksaks Pumbajaama tee otsa ootama ning aarde avaldudes selgs, et päris hea koht sai. Esimesed me siiski polnud, kes kohale jõudsid ning vahetult pärast meid tulid juba järgmised. Silver ise oli tulnud ka otsijaid tervitama ning mandariini ja kommi pakkuma.
Vahepunkti vidin täitsa tore ning aarde nime hästi peegeldav. Saime mingid numbrid kätte, kuid geokontroll sellest midagi ei arvanud. Suure seltskonnaga aga miski lahendamatuks ei jäänud ning üsna pea pakuti õige idee välja. Jah, väga loogiline tegelikult :)
Jalutasime seejärel lõppu, kus oli ka väga jõuluteemaline sädelev konteiner meid ootamas. Meie logi sai kirja kell 20:20 ning tagasi autode juurde jõudes olid juba järgmised kohal. Natukene saime juttu ka rääkida, aga kuna Jasper leidis, et nüüd on paras hetk natukene joriseda, siis tulime koju ära.
Aitäh Silverile toreda aarde eest, meeldis!