Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Alyxandria, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Käisin Õismäe rabas marju korjamas, aga unustasin oma marjaämbri metsa.
Mingeid tööriistu või abivahendeid pole vaja. Pange aare tagasi täpselt nii nagu see oli ja taastage maskeering!
Karbi sisu: logiraamat, pliiats, pliiatsiteritaja, eriobjekt, natuke nänni.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (3), rattaga_raske (2), soovitan (1), matkarada (1), marjad (1), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8DY6M
Logiteadete statistika:
111 (96,5%)
4
3
1
0
0
0
Kokku: 119
Aare oli üllatavalt heas korras! Panin aardesse rändurite ja geomüntide karbi ning hunniku uut nänni, mida avastada.
Katse kaks, eelmine oli mõni kuu tagasi. Just siis kui lund oli liiga palju. Uus aeg, uued mured. Rada veel hullemini jääs kui eilne Pääsküla raba. Hea, et ühes tükis kohale saime. Saime veidi otsida kuni märkasime kauguses silmi meie tegevust jälgimas. Mingi loom keda ei seganud ei taskulambi valgus ega ka lärm. Alles lähenemise peale pani jooksu. Meie läksime tagasi nulli ja otsima aga no ei leia kuidagi. Andsin veel endale 10minutit ja sai koheselt jäi ka aare näppu. Aitäh!
Natuke vesisemat teed kohale. Kummikutest oli siin täna kasu. Tagasi sama vesist teed mööda :D
Laenasin koera ja läksin metsa jalutama. Leidsime ka marjaämbri. Tänud peitjale!
Kui juba siinkandis tiirutamiseks läks, siis ikka Marjaämber ka. Tulime huvitavamat maastikku pidi üle laiade kraavide, tagasi juba mööda laia rada kuiva jalaga. Aitäh!
Marjaämber jäi meil täna viimaseks geoaardeks.Saime kuiva jalaga kenasti hakkama.Aitäh!
Praegu pole kõige õigem ilm metsa all ringi kondamiseks, jalad sai märjaks. Aga leitud ta sai!
No oli aga peidukoht välja mõeldud. Ma oleks raudpolt ämbri ikka puu otsa riputanud. Leitud, logitud.
Natuke tiirutamist oli, aga ämber sai leitud. Aitäh.
Ühel õnnistatud päeval avastasime, et keegi tubli on selle riuka ka talvel paksu lumega üles leidnud. Noneh, pidime siis ka ise kaema minema, et kas on lihtsam kui varasügisel, kui meie seda viimati otsimas käisime ja tühjade kätega lahkusime. Ei olnud lihtsam ühti. Tuiasime taaskord nullis hea hulk aega ringi, laiendasime otsinguala, aretasime üht- ja teistsuguseid teooriaid, kuid miski ei lubanud aardel end avaldada. Logide põhjal suutsime vähemalt selle paika panna, et asi asub kuskil maapinna läheduses.. mis selle paksu lumega tähendas umbes, et ükskõik kus.
Aega meil küll palju ei olnud, kuid alla ka ei tahtnud anda. Kui lõpuks närv taas mustaks kiskus, panime paar hädaabikirja teele. Üks neist vastas meeldivalt ruttu ning andis juba üsna paljulubava vihje. Asusime siis hoolikalt ja sihikindlalt seda kasutama. Tutkit. Suur konteiner - kuidas me ei leia!? Lõpuks Märten vaatas veel sinna, kuhu mina olin juba vaadanud ja võttis ämbri välja. Et siis.. pean vist silmakontrolli aja kirja panema. Saime täitsa aru, miks suvel ei leidnud ning tõdesime, et talvel on ikka vist natuke lihtsam. Igatahes saime nimed lõpuks kirja ja saame selle ämbri uusi marjulisi ootama lubada. Uhhh.. enam küll ei taha tulla ja hea, et ei pea. Saime kõige kodulähedasema karbi ka tehtud.
Aitüma peitjale ning vihjeandjale!
No see aare oli meil ikka parajaks pinnuks silmas. Olime nüüd siin juba vast kolmandat korda. Taaskord tuhnisime läbi ca 30x30m ala ja tulemus ümmargune null. Seepeale küsisime varemleidjalt väheke abi ja see kitsendas meie otsingumaad oluliselt. Vaatasime siis uuesti mõned kohad üle ja pärast tund aega lumes kolamist sain karjuda Mirjamile, et siin on! Tüdimus oli ammu peale tulnud, aga kätte saime!
Oligi täitsa ehtne moosimarja ämber. Found it: 15.Jan.2022 15:01 Marjaämber / Berry Bucket Tee selle aardeni pidime ise sisse marssima, enamusel ju juba leitud ja suuri radasid siia (talvel) ei too. Aitähh! Aare oli ok korras.
Õismäe rabast polnud kuulnudki, saati siis käinud. Täna saime raba ja terviserajaga ilusti tutvuda. Rada oli ainult nii jääs, et pidid kümne küünega kinni hoidma. Ilus jalutamine ja oligi marjaämber, aitäh! Võibolla peaks marjaajal tagasi tulema....
Seenel käin rõõmuga, aga marju pange korjata mitu tundi suure lustiga ei jaksa. Pigem ajan maasikad kõrre otsa ja patseerin nendega ringi nagu kuninganna.
Selle aarde puhul oli ainus lootus aare leida tänu sellele, et suuruseks oli "suur". Lund aga oli palju. Isegi väga palju. Jupp aega roomasime Kaupoga ringi ja lõpuks jäid õigele asjale näpud taha. Marimagus leid - mis muud.
Aim päkk! :D
Tegin mõned ringid terviserajal ja esimesel võimalusel põikasin juba tuttavasse kohta logima. Seekord hakkas tünn, õigemini selle maskeering, kohe silma. Viimasel ringil nägin ~25m kaugusel kitse, kes rahulikult minu eest üle tee kõndis. Selleks ajaks kui ma telefoni kaamera valmis sain oli ta juba puude vahel ja hämaras oleks ainult mingi udukogu peale jäänud.
Läks päris kaua ja hakkas hämarduma,imekombel siiski leidsime. V:TB J:TB
Läks päris kaua. Leitud enne, kui päris hämaraks kiskus. 507. Aitäh!
Eelmisel korral aaret polnud, sel korral tuli leid probleemideta. Vahetasin rändureid. Aitäh!
Kohale otse, tagasi ringiga. Väiksele geopeiturile väga meeldis :)
Siia läbi padriku, tagasi mööda rada nagu alati. Tore suur tops. Aitäh!
Kuiv metsaalune, hea oli aardeni jõuda. Tänud peitjale!
Raskusastmeid ja kaardilt maastiku vaadates olen seda aaret muudkui edasi lükanud, sest pole ka kõige kodulähedasem täpp. Need hakkavad aga otsa saama, mis tähendab, et täna enda “marjaämber” Boosti näol oli mõlemal käes ja rõõmsalt jalutama suundusime. Ideaalne aastaaeg hetkel selle aarde jaoks ning teooria, mis tekkis, Kärdi teravate silmade abil tõestatud sai. Väga mõnus, aitäh!
Tiirutasime nulli ümber ringi. Logide põhjal mingi aimdus tekkis, aga hulk aega ei jäänud midagi silma. Õnneks ikka üks hetk nägin geokuhja ära ja saime marjaämbri sisu uurida. Mõnus metsaalune. Aitäh!
Tiirutasime veits, aga lõpuks tundus väga loogiline koht. Nina telfus olemisega kadus ära taju, kuhu poole tagasi peab minema. Tore leid. Aitäh!
Too ämber oleks pidanud nagu jalgu jääma, aga polnud teda kuskil... vähemalt seekord.
Selleks hetkeks, kui me selle ämbrini jõudsime, oli juba mitu tundi jalutatud, seega ei olnud just kuigi palju mahti seal märjas ringi trampida ja seekord ei jäänud ämber kuskil niisama silma ka. Lisaks oli seal nulli asukohta gpsiga täiesti võimatu tuvastada. Ikka viskas mingisesse suvalisse kohta meid pidevalt. Teinekord uuesti.
Pärast pikka pausi sain lõpuks aega Õismäe rappa uue marjaämbri ära kaotada. :) Praegu on seal veel üsna märg nii et soovitan kummikutega aaret otsima minna. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Varemleidjaga käisime koha peal. Tundub, et aaret ei ole enam seal kus varem.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tänud info eest! Lähen kontrollima, kui aega saan.
Ka siin kulges metsa all esialgu päris korralik rada aga ühel hetkel pidime sellelt kõrvale astuma, et nulli jõuda. Kui me peale mõningat ringi vaatamist aaret ei leidnud siis vaatasin mida GC lehe kommentaarides kasulikku on. Viimane kommentaar väidab, et aare on varastatud. Samas ei ole tegu peitjaga ning logi autoril on vaid 14 leidu - mine võta kinni kas see on tõsi või ta lihtsalt ei leidnud (nagu meiegi). Äkki tasuks omanikul või mõnel varemleidnul kontrollida, mis seis selle aardega on?
Auto jäi parklasse ning varba otsa tõmbasin juba väga kalliks saanud kummikud, sest olin valmis tõeliseks mini rabaseikluseks. Tegelikkuses aga oli maapind valdavalt kuiv, vaid paaris kohas viskas sekka niiskemat pinda. Konteiner oli meeldivalt suur ja sisaldas ohtralt nänni, õnneks meie igast nahkseid ei karda. Aitäh :)
Jätsime rattad suurema tee serva ning jalutasime kohale. Aarde peidukas polnud mingit kahtlust, kuigi ka siin nagu eelmise aarde juures tundusid koordinaadid veidi mööda olevat.
Vägev ämber ja palju sisu! Kujutan ette, et väga tore lastega külastamiseks. Aitäh!
Sattusime siia õigel aastaajal tulema. Sõime teel mustikaid ja pohli. Aardekonteiner oli igati kohale vääriline! Poiste suureks lemmikuks sai tore ussike, kellega vahetuskaupa teha ei tohtinud, aga sai mind kohapeal proovida ehmatada.
Õhtupimeduses ei tasu ikka võõrale marjaämbrile nii aplalt kallale minna. Ehmatas natuke ära teine :)
Aare igati oma nime vääriline :) Sattusime õigel ajal, mets marju täis. Täname, lahe teostus!
Vot mina ei teadnud, et siit ka mustikaid leiab. See infokild oli aardejahilt päris heaks boonuseks. GPS ei tahtnud mind kuidagi päris õigesse kohta juhatada, täpike sõitis lihtsalt kaardil edasi-tagasi. Siis aga tõstsin pilgu ekraanilt ja aare jäi poolkogemata silma :) Aitäh!
Nagu meie gepsule omane, hakkas ta ka selle aarde juures oma trikke tegema ja mitmekümne meetri kaupa ringi kepslema. Ta vist väga tahtis, et me aaret ikka igalt poolt korralikult otsiksime. Nii me veetsimegi esimesed paarkümmend minutit edasi-tagasi, paremale-vasakule kõndides. Lõpuks küsisime varemleidnult, mida umbes otsima peaksime. Nüüd saime kohe aru, kuhu meil vaatamata oli jäänud. Konteiner oli teemakohane ja meeldiv. Aitäh!
Tegime kodukandis väikse rattamatka ja astusime läbi. Lõpp kiskus juurikaseks ja seal asjaarmastaja enam rattaga ei sõida, aga jalutamiseks kõlbas rada kenasti. Leiuga läks veidi aega, sest GPS jukerdas.
Huvitav koht, jalad tiba said märjaks ja sääsed sõid meid isuga kui kiirelt nime vihikusse :)
Ei läinudki kaua, kui uuesti Õismäe rappa tulime :). Väga korralik teostus aardel, minu poolt sildid ka, aitäh.
GPS ei tahtnud meid alguses üldse õigesse kohta suunata, aga lõpus leidsime nulli ikka ülesse. Aarde saime kätte täitsa kuiva jalaga. Kui sääsed närinud poleks, siis oleks täitsa mõnus jalutuskäik olnud :)
Mitte karutilkagi pole ses metsas. Ehki väga maitsvates kostüümides orienteerujad vallatult ringi silkasid. Aarde juurest lahkudes saime teada, et keegi Janek olla karu ära lõhkunud. Eks ta siis ole.
Kuna me silla viskamisega hakkama ei saanud, siis otsustasime mõnda lihtsamat ämbrit kolistada. Väike hommikune jalutuskäik ja saingi nime kirja. Polnudki siin enne kolanud. Aare väga korralik ja esinduslik.
Tänan peitjat!
Lähenesime ilmselt mitte kõige kergemat rada pidi aga kohale me saime. Veidi läks aega aarde asupaiga tuvastamisega. Rohkem kulus aega Silveri kanseldamise peale, et see omal jalgu märjaks ei teeks.
Eelmistele leidjatele (nende logi ka 17.04 kuupäevast) banaan kõrva, sest ämbri kaas oli suht lahti jäetud.
Õhtune jalutuskäik metsas... kohtasin ka geoinimesi kes olid parajasti aarde juures. Pisut geoloba ja edasi järgmist aaret otsima
Väga kena aare ja mõnus jalutuskäik. Nullis hakkas õige asi kaugelt silma. Aitäh!
Siin juba kolmandat korda. Ratastega õnnestus peaaegu nulli sõita ja seekord tuli ka leid!
Õhtune jalutuskäik rabas. Huvitav koht. Rabasse on buldooseriga sirged sihid sisse aetud ja siis see terviseradadeks ümber nimetatud.
Aarde asupaigas oleks nagu Kalevipoeg või mõni veel suurem tegelane üritanud kartulivagusid ajada. Aga kummikuga saime kohale ja ka aarde leitud. Tänud!
Tore oli üle tüki aja rattaga sõita ja metsa saada! Olime aga nii roostes et ikka veerand tundi vist läks. Lõpuks aitas energiabatoon vist tuulest ja päikesest tuhmunud silmi turgutada ja vees plätserdadamisest oli ikkagi kasu ka. Väga 5+ sisuga konteiner. Aitäh.
Lausa lust ja lillepidu, kui on keegi, kes hoolitseb selle eest, et rattaga sõitmine liiga võõraks ei jääks ehk siis Ahtol oli plaan rattaid tuulutada ja selle käigus plaanisime ka ühe aarde üles otsida. Plaan sai täidetud, kuigi see ämber lasi meil ennast üksjagu otsida. Lisaks plaanile külmetas tuuleke ninaotsa ja päike soojendas selga. Mul polnud enne aimugi, et seal metsas nii uhked rajad. Tänan!
Algselt vaatasin, et otse minnes saab päris lühikese jalutusega hakkama. Aga kohapeal nii lihtne ei ole, peab ikka ilusaid teid kõndima mitte otse ründama. Lõpus olin õnneks valelpool kallast sealt aga paistis maskeering ilusasti silma.
Jalutasime mõnusat rada mööda kohale ja panime nimed kirja. Tänan.
Kalendrist paistis, et ka täna tuleks üks leiulogi kirja saada. Algul valisin välja ühe teise otsitava, kuid kohapeal selgus, et seal ehitustööd pooleli ning see ei oleks väga ilust välja näinud, kui ma ehituse territooriumile turnima oleksin läinud. Seejärel valisin selle välja, kuivõrd eeldus, et ka siin kohapeal miski takistus esineb, ei olnud just ülemäära tõenäoline. Ja nii ka läks. Aardeni jalutades ja logi kirjutades ei näinud ühtegi mugulast. Metsast läbi auto poole kõndides sain aga u minuti jagu jälgida paari kitse toimetamisi. Aitüma peitjale!
Viimasest lõunapausi aardest oli juba vaikselt 3 nädalat möödas. Parklas vahetasime jalanõud kummikute vastu ning asusime teele. Ilmselt õigel ajal ära pöörates ei oleks kummikut üldse vajagi olnud aga meie teega sobisid need kokku küll. Alguses olime natukene nõutud aga ringi vaadates jäi ka aare silma. (292) Aitäh! EVEJ
Leidsime päris kiirelt üles, lisaks nägime metsas veel kitsi.
Suurepärane aare. Kergesti leitav, samas varjatud. Sisu korralik, hea avastuspaik isegi kohalikele ;)
Selle aasta teine aare sai võetud ette koos pisipõnniga. Parklasse jõudes oli veel valge, aga metsa vahel juba hämar. Poolel teel väikse koeraga kohtudes oli mõlemal pisikesel uudistamist mitu hetke. Lõpuks olime aarde manu, küll mitte päris osemat teed mööda. Minul ainsana kummikud, mis siiski pigem üleliigseks osutusid.
Aare oli igati nimele kohane ja ohtra sisu poolest lastele eriti paslik. Valasimegi kogu kraami välja, et ämber puusodist puhtaks teha. See, kuidas kõige pisem pahaaimamatult kõige olulisema atribuudiga mängis, oli omamoodi naljakas ja imekspandav. Ju pole erinevalt vanematest mängijatest isiklikku kokkupuudet ;-)
Aare oli lumeta kenasti leitav, isegi pimedas. Sisu rikkalik, konteiner temaatiline. Aitäh mõnusa metsajalutuse eest peitjale! Rajalt sai üks veekanku sang ära korjatud, muud ei võtnud.
Siia rappa olen korra juba sattunud, õnnes on see raba mõnus ja pole kahju mitu korda tulla. Kõndisime nii kaua kui võimalik mööda teed ja siis kiskus asi rappa. Ületasime mitu kraavikest ja jõudsime täitsa korraliku aardeni. Mina logisin ja Karl hirmutas mind seni ussiga.
Mõnus jalutuskäik mööda terviserada ja metsa. Kuna ühest kohast ei pööranud me õigel hetkel ära, siis pidime ületama ka 3 turbavõtu kraavi. Aarde juures oli veidi niiske. Mul muidugi oluliselt rohkem kui Mairel. Samal ajal kui Maire logiraamatut täitis, proovisin mina enda keharaskusega ta jalgealuse ümber väikest tiiki tekitada. Aitäh suure aarde eest ja metsa kutsumast!
Päev oli küll kirjas, aga enne õlivahetust vaja õli kuumaks ajada. Et mitte tühja sõita siis sõitsin aarde juurde. Kaarti vaadates ei teadnud, kus küll siin sobilik peatuda oleks, aga leidsin suure parkla eest. Töö tegemiseks olid kummikud jalas ja siia sobisid need väga hästi. Nullis otsisin mõned minutid aaret, kohe üldse ei saanud aru, kuhu siin aare mahuks. Lõpuks leidsin ja aarde kvaliteet tegi tuju heaks. Mõnus metsaalune, terviserada on väga asjalik.
Tee viis alguses päris õigesse kohta kohale, aga siis tekkisid komplikatsioonid ehk kaine mõistus hakkas räätsasid või midagi muud taolist rabakindlat nõudma. Lõpuks sai vajaduspõhine jonn loogikast ja ettevaatusest jagu. Teekond sihile lirtsus ja vajus mis hirmus, aga kahtlane koht osutus õigeks. Marju nagu otseselt polnud, aga mingid mammud ikkagi olid. Aitäh. Sai tänased sammud täis ja võib isadepäeva marjatorti süüdimatu aplusega jõllitama asuda. Ehk mekkidagi.
See võpsik hakkab seal täitsa ilmet võtma. Ämbri leidsime ka. Kusjuures veekindlad jalanõud on antud aasta-ajal täitsa vajalikud, kui kaalu rohkem kui lambal (lihtsalt on selline võrdlus). Keegi heatahtlik inimene oli oma kodulooma sinna ämbrisse talvituma jätnud. Hetkeks võttis täitsa sõnatuks :)
Ilus kuiv ja päikseline lõunane aeg, et end väheke tuulutada ja marjule minna. Marju muidugi ei leidnud, ämbri aga küll. Tänud!
Marjade jaoks oli küll veits hilja kuid leid oli korraliku ämbri näol rõõmustav. TFTC!
Marjaämber ilusti korras, saime väga ilusa armsa marja sealt endale. :) tänud peitjale !
Mõnus jalutamine,käisime ilusti terve pakutava ringi läbi.Aitüma suure tünni eest,Karola tegi tiba kaubanduslikke tehinguid kah :)
Lähedal olevaid aardeid tuleb hoida aga kuna see päev haigutas tühjus tuli seal kiire põige teha. Tänud aarde eest :)
Sügisese aardeotsimise eripära - päev on lühike ja paljud otsimised toimuvad juba pimedas. Samas, ka selles on oma võlu. Natuke parem kui pimerestoranis, on lubatud ikka valgust kasutada. Lambivalguses siiski marju silma ei jäänud. Muidugi, mine tea, äkki olidki need kõik ära korjatud ja söödud. Mets oli tihe ja seetõttu gps-signaal nõrk, enese positsioneerimisega oli veidi raskuseid. See aga pikalt ei seganud ja peagi oli meil ämber käes. Tänud aarde eest!
Olin olude sunnil pool aastat "tugitooligeopeitur" ja nüüd oli tunne nagu teeks jälle esimest korda. Võtsime ette pika rabaretke, õnneks väga märg ei olnud, kraave sai ületatud küll hüpates küll ronides. Väga vinge ämber! Suur tänu, oli põhjust välja tulla.
Jajah, hea lihtne aare. Me saime ikka tükk aega kanapimedad olla, kuniks Kerli päeva päästis. Veidi häbi oli küll, nii suurt ei näe. Vähemalt lõpp hea ja kõik hea. Tänan kaaslasi ja peitjat!
Taaskord Tallinnas olles järgisin juba traditsiooniks saanud tava õhtupoolik ikka aarete alla panna. Kuna siinkandis on raske leida aardeid, mis poistel veel leidmata on, siis uute aaretega võib nii juhtuda küll kui ise piisavalt kiiresti Tartust tulema saad. Käisime tiiru Tarmo juurest läbi, kes meid ka hoiatas, et me ämbrit avades ei ehmataks. Parasjagu marjule sõites sain aga perekõne peale ja ütlen ausalt, et esimesed pool maad tegin seda "vanainimeste asja" ehk siis lobisesin telefoniga ja kõndisin poistel niisama sabas. Vahepeal jäin lausa tükk maad maha ja Miki arvas, et eks see mõni raba-kana oli, mille süül rebane taha jäi :D Nullis tatsusime ikka häbiväärselt kaua ringi, aga süüdistame pimedust ja seasilma astmes kolm, noh et pisut vähem piinlik oleks. Ämbri leidsime lõpuks täiesti ilmselge maskeeringu alt ja kaant eemaldades ka keegi teises suunas ajama ei pannud. Aitäh aarde eest! :)
Läheneva pimedusega võidu "joostes" osutusime võitjateks meie ;)
Tänud!
Õhtune rahustav jalutuskäik vihmas ja lõpuks ka pimedas. Andis ikka veidi otsida. Eks pimedus lisa maskeeringut juurde. Suurimaks maastiku takistuseks osutus metsas vastu tormanud Kerberos. Kuna mina olen ju püha mees siis ei saanud ka seekord põrgukoera jõud minule takistuseks.
Ühte mitteleide täis päeva mahtus siiski mõni leid ka. Ühelt pildilt mida ma kohe kindlasti poleks näha tahtun, aga kogemata silma jäi, võis eeldada lihtsat leidu. Aga siiski kulus mul leidmiseni jupp aega. Teekond ise oli mõnus kulgemine tuttavas rabas aga null oli koguaeg muutumises. Ilmselt on koordinaat siiski õige, lihtsalt telefon on viimasel ajal väga imelikult käituma hakanud ja ootab välja vahetamist. Nii ei jäänudki muud üle kui silmad lahti suuremaid ringe teha. Sedaviisi saabus ka leid ja juba tuttav konteiner oligi pihus.
Tänud.
Täitsa viisakas jalutamine, sai kenasti kuiva jalaga tehtud. Tünniga läks küll sutsu aega, aga kui peale väikest pinnavormide loendamist enda asukoht kindlamalt paika sai, siis läks juba ladusalt. Tänud aarde eest!
Ilus ilm kutsus jalutama. Minu ülesanne oli meid nulli juurde viia ja poisid võtsid aarde kiirelt välja. Sisu neile meeldis :) aitäh!
Plaan oli Vabaõhumuuseumisse sibulat ja kala jahtima minna, jätsin auto rabaraja parklasse hoopiski ja tegin jaheda päeva algatuseks algust marjaämbriga. Terve nädala vahelduva hooga alla sadanud vihm oli nähtvasti metsaalusesse taimestikku imbunud, sai igati kuivalt tünnini ja kui osalisest pimedusest üle sain, sai nimi vihikusse ja pikem jalutuskäik alles alata.
Päev 95. Ülikiire tööpäeva õhtuks oli soov kiirelt koju jõuda aga koduteele ei jäänud ühtegi aaret, siis sai võetud suund "marjaämbrile". Ei saaks öelda, et kiirelt leitud. Tegin ikkagi natuke jalutuskäiku "rabas" kuniks midagi jäi silma. Sorteerides marjaämbrit sai natuke kulmu kergitatud. Ootan huviga logisid - kes küll paneb mullitaja aardesse või arutelu, miks peitja on pannud silikoonist rästiku (või siis eesti metsades leiduva roomaja kunstliku versiooni) aardesse. Aga mida viriseda, lihtne ja tore jalutuskäik.
Mõnus sügisene jalutuskäik. Vedisie käru metsa, siis lasime käru kokku, et kellelegi silma ei jääks ja hakkasime telefoni järgi orienteeruma. Telefon va sunnik näitas mitu korda aiateibaid ja jooksutas meid mööda metsa ringi. Lõpuks, kui olin telefoni trikitamisest tüdinud ja andsin selle Liina kätte, et äkki temal parem aura ja saab telefoniga paremini läbi. Sellel hetkel sain nägijaks ja aare ilmutas end. Nii kena suur tünn. Suured tänud aarde eest.
Suure ämbri eest aitäh. Marju polnud, ju on peitja need koju viinud, kuid eriliselt meeldis sisuks olev eriobjekt. :)
Jalutasime terviserajal, siis natuke mättalt mättale kulgemist ja leitud. Tänud peitjale.
Svenil oli vaja mingit voodit vedada ja ma olin nõus kaasuma, kui me ka aardejahile jalutame. Olin endale välja mõelnud, kuidas see aare võiks peidetud olla ja kujuta ette, absoluutselt nii ei olnud. Seega, lähtuvalt oma eeldusest, ma otsisin kindlasti rohkem kui 10 minutit täiesti valest kohast. Lõpuks leidis Sven, thanks aarde eest!
Peale Vabaõhumuuseumit tegime ka tiiru rabapeal. Mõnus jalutuskäik ja nimed said kirja. Aitäh.
Tore oli vahepeal veidi liikuda ka. Aitäh! Jätsin tb, mis tahab Soome.
Kummikuid siin rabas küll vaja ei ole, isegi praegusel aastaajal on kõik kohad täiesti kuivad. Üllatas aga see, et peaaegu aardeni läheb väga uhke rada. Marjaämber ise aga ootas mustikapõõsaste kõrval. Out: TB.
Käisime minu sünnipäeva tähistamas ja kõige õigem mõte oli ikka kuhugi sohu ronida. :) Tänud.
Täna oli minu kord Jasperiga tegeleda pärast ta ärkamist ning pärast hommikupudru söömist seadsime käru rattad taaskord Õismäe raba poole. Pärast mõningast bussidega kolistamist olime Haabersti ringi juurest, kust tegime jalutuskäigu aarde juurde. Käru hülgasime Õismäe raba bussipeatuse taha raba serva ja sealt oli juba väike maa aardeni. Panin meie logi kirja, Jasper mängis natukene aega aardes olnud ussiga ning seejärel asusime tagasiteele. Aitäh taaskord Õismäe rabasse kutsumast!
Hommikul oli just tunnikene vabat aega vaja parajaks teha ja nii suundusingi juba tuttava raba poole. Marjakorvi asemel haarasin siiski kaasa hoopis kummikud. Kahte kummikusse mahub ju palju rohkem marju kui ühte piskkesse korvi ;). Mõnusad rajad ja sillakesed. Pisut pimesikutamist ja kui siis lõpuks gepsu asemel loogikat kasutama hakkasin, hakkaski üks objekt silma. Väga lahe. Tänud peitjale
Pärast tööd Marjule sobis igati. Tiba peale loojangut jõudsin parklasse, aga kuna päevavalgust kohe korraga kinni ei keerata, siis lampi ei hakanud kaasa võtmagi, suur aare ikkagi. Rahvast liikus väga palju - kes sporti tegemas, kes koera tuulutamas, kes terve perega niisama jalutuskäigul. Ma olin natuke nagu valge vares - kingades ja kontoririietes, üksi pika sammuga astudes ning siis asja ees, teist taga, otse rappa keerates :P Tegelikult muidugi hea, et mõistlikud inimesed teid mööda liiguvad, muidu mine tea kuidas see mugude vahel aardeotsing edeneks. Algul püüdsin püsida tallatud rajakesel, aga kui suund kuidagi ära keeras, siis hakkasin otse roosat joont eelistama. Vihjega olin kursis, kuigi täna see ei kehtinud - kingad jäid täiesti kuivaks. Peidukoht 3 ja aarde suurus viitasid ühele konkreetsele peiduviisile. Kuna koordinaadid on täpsed ning maskeeringuga polnud üle pingutatud, siis tegelikkuses võiks mu meelest peidukoha raskuaste isegi pügala võrra madalam olla. Esmaleid läks ämbrisse kell 19:20 ja vastavalt tähistatud auhinna võtsin kaasa. Eeskujulik aare, aitäh!