Karukäpa aare

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

10 veebruar 2024 leidis Christine [catiberg]

Turbaväljad olid vaiksed ja mahajäetud. Vaikust siin paraku polnud, sest keegi põristas ja täristas mingi sae- või mootorsõidukiga ja heli kandus ei-tea-kui-kaugelt siiani ja lõhkus mõnevõrra ebaloomulikult ümbruskonnas valitsevat mahajäetuse tunnet. See oli natuke nagu selline situatsioon, et seisatad, vaatad kaugusesse, mõtled, et oo- talvine avarus, laen õige oma akusid (nii öelda)...ja siis hakkab mingi mootor mürisema ja tunne on sama, nagu oleks telefonil 1% laetud ja sa leiad juhtme ja no, pagan, see on mingi täiesti vale otsaga juhe! :) Aga noh - elu ongi selline - valed otsad vahelduvad õigetega :)

Kraavipervel kõndides meenutas Wingmän, kuidas ta suvel nagu vihane gorilla valel pool kraavi seisis - nüüd olime õigel poolel ja terve teekond aardeni oli võrdlemisi lihtne kõnd punktist A punkti B. Küll mõningaste sakkidega, aga sellegipoolest mitte võrreldav kevad-suvi-sügiseste ponnistusvajadustega.

Aare oli kuiv ja korras. Aitäh!

10 veebruar 2024 leidis Herki [wingman]

Lõpuks suutsin ära oodata olukorra, mida olen varasemalt mitmest logist lugenud. Rabaaarde külastust kirjeldatakse kui jalutuskäiku pargis. Täiesti nõustun selle väljendiga täna. Vaikselt lootsin, et olukord hea, õnneks oli väga hea. Vabalt oleks võinud joosta aardeni. Ideaalsed olud, 8 kraadi külma, tuulevaikne, päikesepaisteline ilm. Polegi nagu rohkem midagi öelda – puhas nauding. Aitäh!

20 jaanuar 2024 leidis Priit [sasip]

Käisin talvist raba vaatamas ja räätsasid proovimas. Kuigi ei oskagi nüüd öelda, kas ehk oleks hõlpsam olnud ilma. Selle topsikuni on raba täiesti jääs ja lagedamatel kohtadel mõnus kõndida. Ainult turbavälja piiravad kraavid olid vedelad ja põhjata. Ületamisel tasub olla ettevaatlik — mina taipasin liiga hilja, et kraavinõlvad lume all on libedad ja järsud. Ühtlasi oli üllatav, et ei ühtki jälge ega loomahäält ei paistnud rabas. Esimese fauna esindajana tervitas mind hämaras turbaväljale tagasi jõudes üks nukker ronk. Topsik kuiv ja korras, aitäh peitjale.

19 juuni 2023 leidis Inge ja Marko [markosu]

Aitäh aarde eest!

Lähenesime ka turbaraba poolt. Tõkkepuu taga olles otsisin infotahvlilt välja raba kontsktisiku ja uurisin temalt, kas tohib läbi jalutada. Oldi väga lahked ja lubati lausa territooriumile sisse sõita. Seega sõitsime raba aaretele kõige lähemasse nurka, et palavaga vähem jalutamist oleks. Pilvitu taevas ja pea tuuletu ilm palju ei halastanud. Ainus sellise ilma pluss oli see, et raba oli väga kuiv ja ebaühtlaste mätaste asemel sai mugavalt älvede peal kõndida. Sellele vaatamata oli samm aeglane. Õnneks karukäpp ei asunud väga kaugel ja selle juures sai varjus logida ning esimese pikema pausi teha. Pärast seda liikusime edasi BrokRogaini suunas.

19 juuni 2023 leidis Inge, Marko [aunad]

Hetkel täitsa matkatossuga tehtav. Kuid tänase 30 kraadise kuumusega osutus see siiski päris karmiks retkeks.

Tänan peitmast.

28 jaanuar 2023 leidis Oliver [olimar2]

Leitud! Tänan peitmast!

9 jaanuar 2022 leidis Krissu ja Margus [yksk6ik]

Seekord oli minu kord Margusega plaane teha. Nii me siis varahommikul end siia parklasse sättisimegi..

Räätsad läksid alla raba servas ja matk võis alata. Ilm oli hea ja raba piisavalt lumine ja jäine.

Aarde purgil vahetasime kaane ja panime terve minigripi.

Nimed kirja ja edasi matkama. Tänud

24 oktoober 2021 leidis Andres [elektrik]

VAJAB HOOLDUST. Sai rabamatk tehtud. Paistab, et üsna harva külastatav aare. Üle aasta leidmata ning eelmine aasta vaid üks logi. Aare muidu kuiv ja korras, kuid logiraamatu minigrip oli rabedaks muutunud ja lagunes kätte ära, uut kahjuks polnud võtta. Suht roostes kaane võiks ka välja vahetada. Paistis nagu suht levinud keeratav kaas, nagu nt purgisupil. Mõtlesin algul hooldusvajaduse teate lisada, et paremini silma jääks, kuid ei taha statistikat ära rikkuda. Hetkel on ta üle 20 aasta vanune aare, millel on 100% leiulogid.

18 juuli 2020 leidis Marta & Villem [marta]

BrokRogaini juures panime suuna paika ja hakkasime siiapoole astuma. Vahepeal katsetasime ka ilma räätsadeta liikumist ja tundus, et praegusel kuival ajal vist polegi neist suurt kasu - ilma sai edasi tunduvalt mugavamalt. Eelis seisnes ainult selles, et mõnes keerulisemas kohas, kus muidu oleks pidanud sammu sättima, sai nüüd otse peale minna. Kohale jõudes jäi aare ruttu silma ja saime tagasi hakata liikuma. Tänud peitjale!

3 märts 2019 leidis Mihkel [sookoll]

Turbarabale on kaks teed. Kodus ettevalmistusi tehes tundus, et lõunapoolne on uus ja seal ei ole veel väravat ees. Noh, tegelikult on ikka aga minu üllatuseks oli see lahti. Sõitsin sisse ja sain autoga aardest 1100m kaugusele. Võtsin autost räätsad, panin uksed lukku, ise mõteldes: Loodetavasti on värav ka siis lahti, kui ma välja tahan saada.

Pingu järvel alanud lumesadu kestab endiselt. Raba servas sattusin jälgedele, mis tulid otse aarde suunast. Ohoo, kolleegid. Raba pinnas oli lumest välja sulanud aga jäätunud ja astumine oli üle ootuste lihtne. Seega riputasin räätsad ühe männi otsa. Mingi hetk kaotasin jäljed ära.

Aarde leidmine raskusi ei valmistanud, kuid tänast logi seal kijas polnud. No vot, hoopis niisama on paari tunni eest siin matkatud. Logi kirja ja edasi BrokRogaini poole.

13 jaanuar 2019 leidis Külli,Piret,Krista [krista]

Neljarattaline jäi tõkkepuu taha ootele. Oodatust õhem oli siin lumekatte paksus. Kulgesime turbaväljal maanteid pidi ojani, mis vulises ja ületasime silla. Soosaare rabas oli huvitav. Lund vähe, vesi lahti, mätas libe ja loopis kummuli. Aeg-ajalt kuuldus kilkamist, aga jalanõudessse vesi ei jõudnud. Peagi olimegi kohal ja logisime. Matkamine jätkus edasi Brokrogain V juurde. Tänud peitjale.

13 jaanuar 2019 leidis Krista, Piret ja [ky]

Kui alles kella neljaks Põltsamaale sündmusele minna, siis jõuab enne seda veel päris palju seigelda. Tänane rappa tulek oli suurepärane otsus: puud olid imeliselt härmas ja enamaltjaolt sai mööda lund astudes kenasti hakkama. Üksikud korrad sattusime ootamatult mätta kõrvale astudes sügavusse, aga siis oli kummikust suur abi ja rõõm. Konteiner tahtis külma pärast natuke pusimist, aga lahti ta tuli ja nimed kirja. Meie siis aga ikka mööda lumevälja järgmise aarde suunas. Aitäh!

28 september 2018 leidis Raul [raul59]

Turbaväljade juurde jõudes oli suur vihm lakanud ja tõkkepuu juurest sai jalutatud raba servale.Täpselt kilomeeter ja konteiner hakkas paistma.Tänane rabaretk kulges küll täielikus tühjuses.Leidsin ainult 3 jõhvikat ja see oli ka kogu saak. Logi kirja ja edasi järgmisse punkti.

5 august 2018 leidis   [tunk]

Eelmise nädalavahetuse raske rabakülastus ajas hamba verele. Kui tookord segas kõva kuum retke täiel rinnal nautimast, siis täna 5 kraadi võrra jahedama ning keskmiselt tuulise ilmaga tundus ideaalne. Ja oli ka. Turbaväljade vahele siirdudes tuli alustuseks tuju kohe kõrgemalt pilk peale visata. Vana kiitsakas torn oli piisavalt pikk, et tippu ronides võttis päris arvestatavalt kõikuma. Tagasi maa peal, läks alguse ots kiirelt mööda teed. Edasi vabas looduses pisut aeglasemalt, aga siiski ootamatult kergesti - pikk põud on raba pinna nii ära kuivatanud, et pea igalt poolt võis otse astuda justnagu mööda metsarada, täiesti kuiva tossuga. Jälle üks GP saidi ühekohalise järjekorranumbriga aare leitud - tore, et meie esimesed peitjad just niisugustesse kohtadesse kutsusid.

24 veebruar 2018 leidis Ain, Margit [maky]

Palju õnne, armas Eesti! Tänase nii piduliku päeva puhul mõtlesime juba hommikul, et meiepoolne kingitus Eestile saab olla ainult ühe korraliku rabamatka ettevõtmine. Kui olime aga juba jäätunud laugaste vahel saime aru, et tegelikult on hoopis Eesti see, kes on meile kõigile suure kingituse teinud oma puutumatu looduse ja puhta õhuga. Oskaksime me seda kõike ainult hinnata, hoida ja kaitsta.

Meie rännak aardeni päris muretult ei läinud, sest suutsin ühe jalaga ikkagi laukasse vajuda, nii et vesi üle saapaääre tuli ning oma lirtsuva jalaga leidsin ennast mingil hetkel ka horisontaalasendist. Kuidas või miks ma tasakaalu kaotasin ei saa siiani aru. Enne sihtpunkti jõudmist avastasin ka jope küljes rippuva helkuri kadumise. Püüdsime viimast tagasiteel ka otsida, kuid tulutult. Seega, head geopeiturid, kes te soojal ajal sinna kanti satute ja lume alt väljasulanud helkuri kuskilt mätta pealt leiate, siis palun koristage see sealt ära ja toimetage kuskile prügisse. Meie aga täname toreda väljakutse eest. Tundsime endas veel küllalt jõudu, et BrokRogaini juurde edasi matkata.

10 veebruar 2018 leidis team Soomaa [berti]

jälle üks tore laupäev :)

10 veebruar 2018 leidis Vanda, Reet, Sirja,Kleone,Mari,Reino,Kaupo ja [thunder]

Üksmeelse matkaseltskonnaga lähevad kilomeetrid ikka lennates.Väga kiirelt jõudsime geotuuri esimesse punkti.Eriti vahva on leida aardeid millel pikk ajalugu seljataga.

10 veebruar 2018 leidis seltskond geopeitureid ja Reet [kassikakk]

Retkekaaslased on kõike juba värvikalt kirjeldanud, aitäh!

10 veebruar 2018 leidis Allan, Kaupo, Kleone, Mari, Reet, Reino, Sirja, Vanda [sirts]

Karukäpa oli päeva esimene aare. Parkimiskohta jõudsime Tartust Reinoga esimestena. Jäime siis teisi ootama. Nii kõik vaikselt järgemööda saabusid. Ilm oli mõnus, parajalt külm ja suhteliselt tuulevaikne. Matk võis alata. Olin valmistunud hullemaks (teadmata siis, et see hullem ootas alles ees :) Oli mõnus matk esimese aarde juurde. Siiski oli see raba ja tundus, nagu viis jopet oleks seljas olnud :D Tore oli ühe Eestis vanema peidetud aarde logiraamatusse kõigi nimesid kirja panna. Aitäh peitjale.

10 veebruar 2018 leidis Vanda, Reet, Sirja, Reino, Allan, Kaupo, Kleone ja Mari [marihen]

Eelnevates logides on juba kõik ära öelda, nii et ega mul suurt lisada ei olegi. Teekond siia läks mängleva kergusega ja õnneks karuga käppa suruma ka ei pidanud. Tänan.

10 veebruar 2018 leidis Allan-Kaupo-Kleone-Mari-Reet-Sirja-Vanda&Reino [errvee]

Autod jätsime värava taha ja esialgu suundusime turbaaaunade vahel puutumatu rabaosa poole. Paar kraaviületust ja raba ootaski meid. Natuke erinev suhteliselt tasastest Soomaa eelmiste kordade rabadest - rohkem mättalisem, männisem ja seekord ka lumisem. Aga lund oli piisavalt vähe, et räätsade või suuskadega oleks kiiremini saanud. Nii, et hanereas loogeldes sihtkoha poole. Tänud kutsumast. Siiski eelistan talvist versiooni rabast. Ja ajalooline aare number "kuus" leitud.

10 veebruar 2018 leidis Vanda, Reet, Sirja, Reino, Mari, Allan, Kaupo ja Kleone [kleone]

Kogunesime hommikul pool kümme turbaväljade värava taga. Teekonna esimene pool kulges turbaväljadel, mööda lahtilükatud teed. Enne rabasse pääsemist tuli ületada sügav kuid kitsas kraav. Kes hüppas ja kes kasutas selleks langenud kase tüve. Peale seda olimegi jõudnud rabamaastikule. Lume tuhisedes ja Kaupo jälgedes suundusime aarde juurde. Logisime aarde, tegime väikese fotosessiooni ja edasi jätkus teekond Brok Rogaini suunas. Aitäh.

10 veebruar 2018 leidis Allan&Kaupo&Kleone&Mari&Reet&Reino&Sirja&Vanda [lepalind]

Parkisime autod tükk maad enne tõkkepuud ja hakkasime vantsima. Kaardilt vaadates tundus, et saab otse diagonaalis üle turbaväljade minna, aga kohe kukkusin lume alla peitunud kraavi. Läksime siis lõpuni välja ja hakkasime matkama. Lumi oli kohev ja ei seganud üldse. Kardsime palju hullemat suremist, aga läks kergelt. Meeldis kuidas aare on peidetud. Väga lollikindel ja odav lahendus. Selliseid vanu aardeid võiks rohkem sildistada, eriti lumega leitavuse osas.

24 september 2017 leidis Karl [zdrk]

Hommikune seiklus Navesti jõe kaldal oli olnud pikk ja kurnav. Ei hakanud päevaks seatud geonimekirja läbi tegemagi vaid võtsin suuna otsejoones peaeesmärgile - Soosaare rappa. Seal ootasid mind 2 aaret. Vanuselt Eesti 6. aare nimega Karukäpa ja BrokRogaini seeria viies. Igast ilmakaarest paistis lähenemistee päris pikk aga kaalukauss langes tegevuses oleva turbakaevanduse kasuks. Kirdest oleks ka kindlasti huvitav olnud, sest seal käib hetkel mahajäetud kaevanduskraavide kinniajamine ja paisutamine.

Autoga sain siis kuni kaevanduse tõkkepuuni. Seljakotti viskasin varujalanõud, sokid, pusa ja liitri vett. Kaasa muidugi ka räätsad. Turbaväljade vahel mööda killustikuga kaetuid teid oli matka kõige lihtsam osa. Mitte aga kõige nauditumaim osa. Kui saabus aeg, mil tuli kõvakattega teelt maha astuda mahakooritud turbapinnasele, siis lükkasin tenniste otsa räätsad. Pind oli väga märg ja ei tahtnud matka esimesel veerandtunnil juba jalgu märjaks saada. Räätsad mind sellest päästsid. Vahepeal katsetasin kui palju mõnes väikses turbakäntsakas vett ka sees on. Välja pigistatud vee ruumala tundus sama suur kui esialgu käes olnud tükk turvast. Lõpuks kui jõudsin niiöelda päris raba servale siis nägin midagi, mida varem pole rabas näinud. Rabast voolasid välja väikesed jõed ja olid ka mõned minikosed. Astusin siis julge sammuga üle kitse sügava kraavi kaevandusest raba koolmekohta(?). Oi kui märg. Väga raske oli leida kohti kus isegi räätsadega jääks jalad kuivaks. Ei liikunud 5 minutiga 50 meetritki. Võtsin ette julge otsuse, et vahet pole. Võtsin kuivad sokid jalast, kruttisin püksid kõrgemale ja lükkasin nüüd palja jala tennistesse. Geojalanõud nagunii ka juba sellises seisus, et peaks ära viskama ja välja vahetama. Teen siis viimase tõsisema retsimise. Nüüd sai hakata inimese moodi rabas ringi liikuma. Jalad said muidugi koheselt märjaks. Vee temperatuur oli karastav aga keha soojendav päike tegi olukorda paremaks. Kummaline, et see veetase nüüd nii kõrge oli. Isegi laukad olid üle kallaste. Kas lahjem versioon Soomaa viiendast aastaajast? Igatahes lirts-lärts-pärts stiilis matkasin nulli suunas. Vahepeal kui sattusin läbima mõnda sookailudega kaetud kõrgemat kohta, siis pidi kohe tegema jalanõude puhastust okastest, et ei hakkaks midagi hõõruma. Paari puhastamise järel sain aru, et targem on minna ringiga mööda vesist raba. Aardeni jõudes oli tuju väga hea. Esimene eesmärk ületatud ja aeg matkata järgmise poole. Aitäh!

15 juuli 2017 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Mõnus matk.
Täname!

15 juuli 2017 leidis Piia ja Peeter [blondiin]

Oleme Piiaga teinud otsuse et kui vähegi võimalik, siis talvel me rabaretki ette ei võta. Siis pole ju muud ku enamasti valge väli, noh tegelikult on ka siis ilus , aga mitte nii kena silmale ja ninale nagu seda on soojal ajal. Jäi kogu üritus siis õhtuse päikese kena valgus kiirtesse. Jätsime auto turbatööstuse aja taha, võtsime räätsad kaenlasse ja kulg algas. Alul kartsime väga sinna kooritud turbamaastikule astuda, aga lõpus tagasitulles selgus et see kannab vägagi hästi. Esimeseks takistuseks saigi turbatööstuse alalt väljapääsu leidmine, ikka tuli siis üle kraavi ja kõrgemale hüpata. Aga siis juba räätsad alla ja kulg oma ilus ja aroomides võis alata. Olid küll mingid lendurid, mis ka alailma tükke minust kaasa haarasid, nende tegupaigad valutava ja sügelevad ka nädal peale nende lustimist. Aga noh muud mälestused on ju domineerivamad. See taaskordne emotsioon, mida tunned kui taaskord näed õhtupäikeses säramas lahtise veega avatud laukaid! muidugi tegin kümmekond pilti, mida tagasiteel, samas kohas pildistad ja hiljem need esimesed kümmekond ära kustutad (hiljemtehtutel oli parem valgus ja nurk rahulikuma emotsiooniga valitud). Kuigi vägapalju neid laukaid siin rabas polnud, oli emotsioon nende taaskohtamisest ikkagi vägev. paist ninale ja silmadele ei suudagi sõnades kirjeldada. Peale logimist jätkasime teekonda Brokrogaini suunas

15 jaanuar 2017 leidis Anne, Tanel [nuffi]

Eks see Geopuhkus pidi ükskord ikka lõppema ka, täis sai poolteist kuud Muguna!

Mis ma siis selle ajaga tegin?

Päästsin puukuurist külma käest väikse kassipoja. Pesin ta puhtaks, käisin arsti juures ja õpetasin talle kombeid. Siis hakkasin kodu valima, tahtjaid oli 5. Uksest-ukseni teenus nägi ette ka elukoha ülevaatuse. Pika taustauuringu tulemusena sai Tommyst ühe suurlinna elanik.

Siis käisin Mamma-Mia etendusel, super tore õhtu oli.

Siis käisin oma aarde logiraamatuid tuulutamas, sest hooldada õieti midagi ju mul pole. Kaunistasin Kirjutite Motellis jõuluehetega kuuse.

Siis olin päriselt puhkusel. Ja pidutsesin.

Ja siis kärgatas siin pakane. Kui 42-st kilost maha lahutada -22 külmakraadi, siis jääb järgi kesine number 20 ja sellega mul juba asja välja ei ole. Kuna ma siis pidin konutama toas nagu kana, siis haudusin välja uued peitmisplaanid.

Täna ei olnud enam ühtegi põhjust mitte-mängimiseks. Meie ei mänginud, jalutasime, väga mõnus oli, tänud kutsumast.

15 jaanuar 2017 leidis Tanel ja Anne [phantom]

See aare on tükk aega pinnuks silmas olnud. Alati kui Tallinna poole sõites leidmata lähimaid aardeid vaatasin, siis ta irvitas mulle vastu. Nii lähedal ja samas nii kaugel. Nüüd tundus kõik sobivat. Ilm oli lausa suurepärane. Esimene lähenemistee ei pädenud kohe üldse, valisime siis teise. Georont jäi tõkkepuud valvama ja jala edasi. Meeldivalt kiiresti jõudsimegi aarde lähiümbrusse, pinnas oli ka meeldivalt jäik. Panime nimed kirja ja jätkasime teekonda naaberaarde suunas. Aitäh peitjale.

18 detsember 2016 leidis Sannu, Heldur, Raili [raili]

Võrratu rabamatka esimene aare. Matkale eelnenud päeval mõtlesin küll, et kuhu ma end nüüd mässisin. Selliste ilmadega rappa! Oma kummikud sinna ma jätan! Ja oh imelist üllatust... vähe sellest, et raba pind kandis, olid laukad ka jääs! Esiti suhtusin küll nende kandevõimesse umbusklikult, kuid matka edenedes tuli ka julgust juurde. Tänud peitjale kutsumast!

18 detsember 2016 leidis Raili, Sannu, Heldur [heldur]

Soosaare raba kaks naaberaaret olid tänase päeva eesmärk. Peale kaheaastast vaheaega on lausa uus külastushooaeg avanenud:)Matkata oli kerge ja mõnus, üllatuseks oli raba juba korralikult jääs ja nii ei olnudki vaja eriti rada valida. Logi kirja, väike puhkepeatus ja edasi naaberaarde juurde. Minigripi panime ka. Tänud peitjale!

23 oktoober 2016 leidis Sass, Hannes ja Triin [trine]

See aaretepaar on alati teelt veidi kõrvale jäänud, seega oli eriti tore, kui siia ekstra kutsuti. Ja seda, et aare on mõnest otsijast vanem, ei ole vist ka tihti ette tulnud. Tänan kaaslasi ja ilmataati!

23 oktoober 2016 leidis Hannes, Sass ja Trine [hpalang1]

No teeme siis kauem leidmata asjade esikümnesse ruumi :) On jah praegu mugav aeg igasugu imelistesse kohtadesse sattumiseks - vesi on maas, lendloomaaed kutu ja ilm ka ei aja higistama. Ja mugavused meile ju teatavasti meeldivad ...

Leppisime Trinega kohtumise kokku tõkkepuu taha ja suutsime ajastada oma saabumised nii kolme minuti sisse, mis siis, et üks tuli ühest ja teine teisest Eestimaa nurgast. Turbaväljal sai tuul tuule alla ja puhus ikka suht vastikult, aga kui pärisraba peale jõudsime ja tuul taha jäi, polnudki enam eriti viga miskit, rääts alla ja minek. No ja, Leho, kui militaarräätsasid kasutatakse tulevase kutsealuse füüsilise võimekuse tõhustamiseks, on see ju vara sihipärane kasutamine, eks? :) Aga raba oli kuiv, minupärast pane või lakk-king räätsa peale, kui raatsid, vett lihtsalt pole.

Pärast mõningast marssimist hakkaski esimene sihtmärk helendama, ikka juba kaugelt. Sass natsa imestas, nad ju aardega sama aasta mehed, aint et aare tekkis siis, kui Sass parimal juhul ühe teatud jublaka peal alles triipe tekitas. Oli jah imelik, geopeitus hakkab vägisi täisealiseks saama.

Aga vanake oli hea tervise juures - mis selle klaaspurgiga ikka juhtub, kaas polnud ka roostes ja nöörgi kaela ümber alles kõva. Aga kui kaane maha võtsime ja Sass üritas logiraamatut minigripist kätte saada, murenes too miljoniks tükiks - klaas ju päikese eest ei varja. Vaatasime hetke nõutute nägudega, siis koukis Triin - nagu ilmselt iga teinegi geopeitur tema asemel teeks - kuskilt kotist või taskustvälja värskelt pestud ja triigitud kohvipaki ja mässisime logiraamatu sellesse. Kui mitte muud, siis päikese eest ikka kaitseb. Kaas peale, patsu-patsu veel vanale ja nina edasi naaberaarde poole.

Mõnus, et sellised vanad asjad alles püsivad. Kui nüüd keegi veel sinna läheb, siis üks keskmist sorti minigripp kuluks vanale marjaks küll. Aga muidu - peitjaile aitüma!

26 detsember 2014 leidis Kaire,Enn,Arvet [arweto]

Eelmine talv jäi liiga lühikeseks selle matka jaoks,aga nüüd on see tehtud.Raba oli talviselt kena,aga veidi pehme veel.Logi kirja ja naaberaarde juurde.Tänud!

28 juuni 2014 leidis Piret, Anna, Kallo [sylli]

Juba mitu suve olin unistanud leida seltsilisi, kellega koos mõned pikemad raba-aarded ära teha. Igaüks sinuga kaasa ju ei tule! Aitäh kallo-tiimile, kellega koos oli väga lahe matkata! Ilm oli ka super! Karu käpa jäljed rajal olid veidi hirmutavad, aga mõmmikut ennast ei näinud ega kuulnud. Tegime siin aarde juures väikese puhkepeatuse, et edasi liikuda. Tänud! EVEJ

Ah jaa, lisan siia juurde, et rabas oli väga huvitav nähtus, mida ma varem Eestis ei ole kohanud. Seal vihisesid väikesed tuulepöörised. Muidu oli rabas üsna tuuletu, kui siis kuulsid mingil hetkel juba kaugelt sellist vihinat ja lehtede sahinat ning okste, lehtede ja rohu liikumist. Kõige ägedam oli lauka ääres, kus tuulepööris sõna otses mõttes "kukkus" laukasse, käis sulpsatus ja vesi pritsis, edasi oli näha liikuvat veekeerist. Kahjuks oli fotokas sel ajal mittekäeulatuses, et selline veekeeris pildile jäädvustada. Olen midagi sarnast varem näinud Krimmi stepis, aga seal oli see hääletu.

28 juuni 2014 leidis Anna, Piret & [kallo]

Teel Geojaanile sai võetud plaani siin rabas ära käia ja need kaks aaret ära võtta. Eri aastaaegade logisid lugedes valmistusime hullemaks, ent kokkuvõttes saime päris kergelt hakkama. Ilm oli superhea, ehk veidi liigagi soe. Ent see andis tõuke väiksesse rabajärve ujuma minna. Vägagi kosutav peale mitmetunnist matka kui nahk seljas märg.

Aare ise kergesti leitud, ega seal palju eksimisruumi olla ei saagi. Hooldasime aaret, uus nöör nüüd konteinerit hoidmas.

Tänud aarde eest!

31 mai 2014 leidis Einar [pagarid]

Nöör mäda, aare oli kukkunud sambla sisse.

31 mai 2014 leidis Mikk [silmsirkel]

Tore vesine retk.

Aare korras, kuid kinnitusnöör vajab vahetamist! Järgmine matkasell võtku kaasa jupp nööri.

Aitäh!

30 märts 2013 leidis Mari [marx303]

Täna ei olnud matkamiseks kõige ilusam ilm: sadas ja tuiskas ja temperatuur oli kah 0 kandis. Teised ei võtnud vedu ja nii ma üksi teele asusin... Räätsajälgi oli näha väga üksikutes kohtades. Mina olin liikumiseks valinud suusad. See polnud hea valik. Alguses veidi libises, aga pärast Karukäpa leidmist oli ilm juba liiga sula ja mul polnud määrdeid kaasa, mistõttu sain suuskadega astuda. Täna oli raba hoopis teist nägu kui eile. Eile oli rõõmus ja sillerdav, täna kurb ja üksi. Kohati vajus ikka veidi sisse kah. Aga aare oli kena ja korras - tänud selle eest!

26 märts 2013 leidis Maku [maku]

Jälle üks aare mida oli lausa lust tänu jääajale otsida. Aardeni viis lausa räätsa kiirtee :)

24 märts 2013 leidis Kadri, Merike ja [alex]

Need käpajäljed mis minu nina ees olid, küll karule ei kuulunud.Kangesti sarnanesid nad kahe rabasprinteri käpa jälgedele.Jupiti rajasin uut rada kuna alati on seal hea kus mind ei ole ja lühim tee kahe punkti vahel on teadupärast sirgjoon.Selles rabas talvel olla tundus äärmiselt hea mõte kui nüüd teiste tehtud fotosi vaatan.Ühesõnaga ilm oli hea, leid kerge ning kaaslased ka eriti ei seganud.Tänud nii neile kui aarde peitjale!

24 märts 2013 leidis Kadri, Alex ja [mooritz]

Laupäev oli kulunud Alexiga rabades koibi treenides. Täna tuli siis Kadri ka omadega rappa vedada.Selleks valisime need kaks lähestikku olevat punkti. Jälgedevabast maastikust oli saanud jälgederohke maastik ja nii mõndagi jälgedeomanikku ei suutnud meie küll tuvastada.Kardi pakkus karu käpamõõtu jälgede autoriks näiteks hiirt :D. Turbaväljad olid samuti saanud kohati päris põneva mustri . Et oma pead mitte liigselt vaevata panime Kadri jälgi ajama ja kulgesime rahulikus tempos rabas. Kadri oli hää jäljekütt ja peagi olime aarde juures. Logi kirja ja edasi Broki poole. Karu õnneks ei kohanud kuigi kahtlustan, et ühed jäljed ikkagi kuulusid temale. Tänud!

24 märts 2013 leidis Merike, Alex ja [pekadrip]

Karukäpa, Viljandimaa vanuselt teine aare oli teenimatult kauaks jäänud leidmata aarete hulka mul. Teadmata täpselt, miks... Olin ikka ette kujutanud, et sinna lähenemine on suht võimatu. Nüüd kui aga tekkis võimalus karudele ja käpajälgedele külla minna, siis olin kohe täiesti vaimustuses. Lõpuks ometi!
Juba aarde suunas sõitmine andis nii palju emotsioone- polnud varem sealkandis tähele pannudki sellisel hulgal unarusse jäänud inimtegevuse jälgi. Taevake, seal on ju olnud elu... Ja kuigi sellised ajalooga kohad mulle meeldivad, siis oli see totaalselt masendav. Istusin auto tagaistmel ja olin suht sõnatu.
Raba ise oli aga nagu üks raba talvel olema peab- valge, lumine, kidurate rabamändidega. Ja kõndides seal sootuks mitte jäljetul lumel, vaid justkui linnaliikluse jäljemustril, meenus just samal päeval nähtud artikkel Päevalehest pealkirjaga "Emad rämedast rabast". Tolleks hetkeks polnud ma veel jõudnud seda lugeda, kuid juba pealkiri ise oli intrigeeriv. Kas oli hr. Karl-Martin Sinijärv kordagi tõelisse sohu läinud, et olla kogenud "rämedat raba"...

Eelmiste leidjate mainitud jälgedevaba raba oli jäänud ajalukku ning meid ootas ees kirjeldamatu kogus jälgi- suusa-, räätsa-, saapa-, saani- ja igasuguste neljakäpaliste tundmatud rajad. Kahtlustan, et päike on teinud pisikestest hiirejälgedest suured "mammuti" käpajäljed, no ei ole võimalik nii tiheda sammuga astuda kellegil suurel ju...

Karukäpajälgede olemasolus me kindlad ei julenud olla, kuid kellegi väga kummalised jäljed me leidsime küll, hr Mõmmikut ennast me siiski ei kohanud.

Aardeni võis kulgeda aga vabalt eelmiste jälgedes, geps taskus. :) Aitäh teile, rajaajajad! Veidi sirgjoonelisem oleks ju rada võinud olla ja vahel kippus liiga võssa kah. :D

Aare ootas kenasti omal kohal puu otsas. Logisime ja suundusime edasi Brokrogaini suunas... Aitäh! EVEJ

Ja lause nüüdseks läbi loetud artiklist: "Kirjandus on räme raba, laukad, mülkad, älved ja hälbed. Ei maksa mütsiga lööma tulla."

http://arvamus.postimees.ee/839272/karl-martin-sinijarv-emad-ramedast-rabast/

16 märts 2013 leidis Maris, Margus, Priit ja Airi [airce]

Nii väikse järjekorranumbriga aardeid palju leida pole ja mõningaid ei saa enam kunagi leida. Tore, et see siin nii palju aastaid vapralt vastu on pidanud. Meid ootas ta kenasti puu otsas ja seisukord oli hea. Raba ise kenasti lumekoore all peidus ja vapralt ees astuvad kaaslased tekitasid minus turvatunnet. Päike lisas rõõmu silmadesse ja aardeni jõudsime kiiremini, kui oleks osanud arvata. Loogilise jätkuna siit edasi Brok viie juurde.

16 märts 2013 leidis Airi & Priit, Maris & Margus [max]

Üks väga vana aare hakkas vaikselt hinge pugema. Et miks küll sellel aardel nii vähe külalisi käib? Nimetasime selle raba - karu rabaks. Et kui siin juba karu on nähtud ja karu käpajälgki on maha pandud, olgu siis Karu raba. Aga mõte ikka kibeles, et võiks ju külastada. Ja miks mitte sellel talvel. Lähme ja vaatame, mismoodi siis see raba välja näeb. Kutsusime teised ka kaasa. Ja nii me matkasime ühel imeilusal kevad-talvisel päikeselisel päeval aardest aardesse suurepärase seltskonnaga ning imetlesime selle raba valget vaikust. Väga tore raba on. Peaaegu jälje vaba, mõned üksikud jäljeread. Mulle eriti meeldib, kui ühes rabas on võimalik leida kaks aaret. Siis on ikka selline "tummisem" sihtmärk silme ees ja matk läheb ka mõnusamalt.

16 märts 2013 leidis Maris, Margus, Airi ja [armastan]

Ilmastikutingimused olid otsimiseks väga head. EVEJ:

3 juuni 2012 leidis Andres & Ave [afubu]
Maakoduraba aardeid oli juba ammu plaanis leidma minna, kaks korda sai proovitud, kolmandal korral õnnestus. Ilm oli äärmiselt vahelduv. Selle aarde juures oli iskilikult suurim motivatsioon Jaanika ja Elvise poolt jäetud ahv. :P Aare oleks pidanud purgiga puu külge olema riputatud kuid oli maha kukkunud ja veidi vett sisse pääsenud. Puhastasime ja riputasime purgi tagasi, vahetusega sai kauaigatsetud ahv omandatud :)

12 november 2011 leidis Olev [veskimees]
Oli vaikne, sombune ja udune ilm, aga rabas käimiseks vägagi sobiv. Sai nautida peaaegu täiuslikku vaikust.

22 september 2011 leidis Kalle [sookoll7]
Minu parkimiskoht jäi 2,14km kaugusele. Räätsad sai igaks juhuks kaasa võetud aga vaja neid ei läinudki.Raba oli piisavalt kuiv, et mõnest laukamoodi asjast sai otse üle kõndida. Aare ise korras. Aitähh!

12 märts 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Nagu eelmise nädala retkest ümber Parika järve oleks väheks jäänud, asusime taaskord teele, kaks leidmata Viljandimaa aaret sihikul. Pisut enne geomobiili parkimispaika, pidime ootama metsameeste palgilaadimise järgi kuid õige pea sai auto pargitud ja teele asuda. Räätsad varbasse ja tuld. Sula ja ilmselge kevade pealetung oli lume muutnud kohati ikka väga pehmeks, niiet sealt ikkagi läbi vajus. Siiski enamus raba oli ikka veel sügavalt talverüüs ja see võimaldas suhteliselt sirgjooneliselt ületada kõik laukad.Puudevahel kehtis lühemale eesastujale nõue oksa alt läbi minnes käsi püsti tõsta - kontrollimaks, et taganttulija ka turvaliselt alt läbi saaks:) Rabamaastikku kaunistasid väga üksikud loomajälgede read ning sekka ka suusasirgeid, mis ühtäkki kadusid ja seejärel taas välja ilmusid. Lõpuks hakkas nii paarisaja meetri peale midagi paistma ja retke kroonis õnnelik ideaalses korras aardeleid. Täname! Aardest ei võtnud ega jätnud ning peale väikest piknikku sammusime teise nurga all edasi Brok Rogain V poole.

29 august 2010 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Ka meie leidsime Karukäpa kohe varsti peale BrokRogain viite. Aare oli kuiv ja ilusti oma pesas paigal. Retke jooksul leidsime ka hambajälgedega vaktsiini pakikese. Samasuguse leidsime ka eile Suitsna rabast, nii et veterinaarid tegutsevad, hoidke alt et pähe ei kukuks! Täname mõnusa matka eest! EVEJ

14 mai 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Leitud koos BrokRogain V-ga, mille juurest oli ainult 1km aardeni astuda. Saime kõike - soos sumada, päikeses kõrbeda ja ka paar sagarat hoovihma vesijahutuseks. EV, J: nööbid (3+3)

7 november 2009 leidis Lauri & Hanno [hanno5000]
Brok V juurest siia poole astudes avastasime äkki, et oleme endale märkamatult pool maad juba läbinud ja üldse läks see siin käik kuidagi väga libedalt... aare hakkas silma juba suht kaugelt, panime logi kirja ja peale väikest arutelu asusime tagasiteele. EVEJ.

7 november 2009 leidis Hanno, Lauri [algaja]
Brok V juurest siia oli juba nuusata. Need paar loigukest mis ette jäid said lihtsalt ületatud, kuna mingil segasel põhjusel olid seal täiesti õiges kohas sillad. Aare oli täiesti korras, kui mitte arvestada õige pisut pleekinud asju, millele tõenäoliselt päike läbi purgiklaasi peale paistis. Panime logi kirja ja hakkasime tasakesi tagasi tulema. Tuult ei olnud, külm ei olnud, palav ei olnud. Väga mõistlik aeg sai valitud. EVEJ

14 juuni 2009 leidis Jaanika ja Elvis [ullunt]
Auto tõkkepuu taha jäetud hakkasime endid sättima rabamatkaks. Kummikud,vesi,šokolaad jne. Maa-ameti kaarti kasutades otsustasime aardele lähenemiseks ära kasutada olemasolevaid veekogusid. Just üle käinud suur sadu oli palju uusi minijärvesid tekitanud. Mitmegi ääres tundus,et oleme sihtpunktile lähedal. Kuid järgmise juurde jõudes tundus jälle ,et just seeee on õige. Kolmandat korda äratundmisrõõmu nautinud kohast oli juba kukesamm aardeni. Aare ise paistis juba mõnekümne meetri pealt silma. Logimisel kuluski väike puhkepaus ära. Kaasa võtsime BrokRogain5 väljaprinditud lehed ja järgmiseid tulijaid jäi ootama ahv.

2 mai 2009 leidis Priit, Janar, Siret [triip]
Eelmine nädal kasutasin "Jalutuskäik rabas" aarde juures 5+ hinde ära. Siia oleks veidi veel juurede vaja. Aare on veel ilusama koha peal. Ei võtnud, ei jätnud.

2 mai 2009 leidis Priit, Janar ja Siret [leidiir]
Teel Brok Rogain 5'ni sai külastatud ka karukäpa aaret. EVEJ

25 aprill 2009 leidis Sven ja Herti [hertz]
BrokRogaini juurest tulles sai ka see aare leitud. EV, J:elevandiga võtmehoidja

24 aprill 2009 leidis Priit [otsingul]
BrokRogain V juurest on Karukäpa aardeni lausa lust minna. Aarde maskeering on tõesti nii hea, et ei paistnud isegi 80m pealt ära, kuigi aaret ennast juba nägin. EVEJ.

19 aprill 2009 leidis BrokRogain team [hidalgo]
BrokRogaini V etapi II päev tõotas tulla väga huvitav kuna teede ja lagendike kasutamise võimalused olid minimaalsed. Päeva kõrghetk oli kindlasti Suursaare raba, mida mööda umbes 2,5 km mättalt mättale hüpates sai leitud kunagine metsavendade elukoht. Olles teinud seal väikese puhkehetke jätkasime oma teekonda mööda raba 1 km lõunasse, kus asus Karukäpa aare, mille leidmine oli kiire. Aare korras! Aasta jooksul AINULT 3 leidjat!!! EVEJ. Kokku sai Suursaare rabas müdistatud umbes 5 km, mis andis jalgadele korraliku vesijahutuse. Soovitus aardeotsijatele: kes tulevad ainult aarde pärast soovitan soojalt kummikutega tulla ja üks vähemalt 2,5 m rännukaigas kaasa võtta.
http://www.brokrogain.pri.ee

19 aprill 2009 leidis Lembit [polekala]
Tänase päeva enim vaeva ja aega nõudnud aare. Autoga sai sõidetud mööda teed ühele heinamaale ning mööda heinamaad selle nurka metsa serva. Sealt jäi aardeni veel u 2,2 km. Siis sai mindud ose linnulennult aardeni. Jalutuskäik aardeni oli üsnagi väsitav. Kuigi rabapinnas oli veel teatud määral alt külmunud, vajus ta ikkagi tihti läbi, samas kummikut vesi ei ületanud. Aardeni kõndimine võttis aega tunni. Tagasi sai tuldud kiirema sammuga ja otsem. Enam ei hakanud vältima vesisemaid kohti, vaid sai otse läbi tatsatud. Veekihi all olev raba pind oli veel alt külmunud ja kandis paremini, kui mättad. Vahva retk oli, Tänud. Kummaline, et aaret külastatakse aastas mõned korrad, aga mul õnnestus täna olla Brokrogaini seltskonna järel teine logija. Kokku kahjuks ei sattunud. EVEJ.

8 jaanuar 2009 leidis Joonas [joonas444]
leitud 2009 suvel

19 juuli 2008 leidis Neeme [neeme]
Selle aarde jaoks sai spetsiaalselt oodatud sobivat ilma. Stardist mõned murakad põske ja matk võis alata. Tõeliselt nauditav retk rabavaikuses, kus unustad, et kuskil kaugel on hoopis teistsugune, kiirustav, närveldav ja ringisehkendav maailm. Lõpus võtis mind vastu rõõmsalt saba liputav koerake, kellel purgis veidi niiskevõitu oli. Tuulutasin aaret päikese käes ja eemaldasin katkise pliiatsi ning kasutamiskõlbmatuks muutunud teritaja. Jätsin mõõdulindi ja ka kutsikas jäi ootusärevalt uusi seiklejaid ootama.

29 juuni 2008 leidis Maret, Paavo & Ermo [maret]
Lahe jalutuskäik, ilus loodus. Jälle koht, kuhu muidu ealeski ei satuks. Ja lõpuks purgis allpoolt toodud pildilt tuttavat koerakest nähes läks meel veel rõõmsamaks, justkui keegi ootas meid ees. Jätsime ta ka järgmisi ootama ja rõõmustama. EVEJ.

29 juuni 2008 leidis Maret, Ermo & Paavo [speedy]
Ka mina olin Karukäpa matka korduvalt edasi lükanud, sest üksinda pole viitsinud rassida. Kui nüüd lisaks vägagi soosivatele ilmaoludele ka teisi huvitatud osapooli leidus, saigi ammune plaan teoks tehtud. Me suutsime kogu matka koos ühe pausiga edasi-tagasi paari tunniga ära teha ja midagi tapvat või liigselt väsitavat selles küll polnud. Ka ei vajunud kergemad tiimiliikmed kordagi liigselt rappa :-) Jalad olid muidugi läbimärjad, aga see oli selle palava ilmaga täiesti mittehäiriv tegur. Ja räätsad tõestasid end täiega - soovitan teistelegi.
Nullis meenus õnneks Ermole, et aare peaks olema puu küljes ja minulegi kangastusid mälusopist kõrgemad puud kui nullis. Saigi õigesse suunda astutud ja vähemalt sellest suunast lähenemise jaoks hästimaskeeritud aare leitud.
Aarde korrektsemad koordinaadid on +/- 3m täpsusega praegusest asukohast 34m eemal - N 58° 35' 02.0" E 25° 52' 24.7". Aare ise tänu eelmise leidja ümberpaigutusele korras. Vahetasime GP juhendi loetava vastu ja panime logiraamatu mini-grip kilekotti. EV. J: 2 Simpeli SIMi. Soovitan lahedaid rabaskäike järgmistelegi!

29 juuni 2008 leidis Ermo [pioneer]
Jesh! Aare, mille logimist sai pikemat aega planeeritud, tehes tööd aerofotode, metereoloogiajaamade ja millega iganes. Ilmastikutingimused otsimiseks olid väga head ja varustus kah - peale esimest läbivajumist sai räätsaklõbinal mööda raba mindud nagu taksikoer mööda parketti. Väsitav oli aga ikkagi :-) Aare korras. EVEJ.

22 märts 2008 leidis Sven [geokrahv]
Seikluste seiklus! Auto parkisin põlluservale ühe eramaja värava lähedale. Tagasi jõudes oli maaomanik koos kahe lapsega selle ümber tuustimas. Politseissegi helistatud juba ja uuritud, et kes või mis ma olen. Õnneks lahenes kõik rahulikult. Täna tundsin esimest korda puudust auto armatuurile jäetavast selgitavast kirjast. Õppetund edaspidiseks. Teekond aardeni läks ladusalt. Poolkülmunud rabapinnas ei lasknud läbi vajuda. Aare ise paistis silma juba võiks öelda, et saja meetri pealt. Karp oli täitsa ribadeks. Sammuti kilekott selle ümber. Sisu imekombel täiesti kuiv. Asenduskonteinerit, milleks oli parema puudumisel kaasa võetud klaaspurk, ei saanud samamoodi kahe oksa vahele panna. Istutasin selle oksa peale ja sidusin kinni puutüve külge fliisi alt äärest võetud kummiga. Julgen pildi ka panna, sest saja meetri pealt seda "maskeeringut" küll keegi ei märka. Jätsin oranzi koera. Võtsin padrunikesta. Tänud peitjatele!

12 mai 2007 leidis Miki [miki]
Kuna tundus olevat selline parasjagu energiat nõudev jalutuskäik, siis sai targu ette võetud esimesena. Eramaa omanikke surkima ei hakanud, auto jäi 2.3 km kaugusele ja siis sealt otse rabasse. Tundus, et sattus raskeim võimalik valik, aga tagasi ka ei hakanud keerama.. kui juba siis juba. Aarde leidmine ei valmistanud kohale jõudes just erilisi raskusi.. eelnevaid logisid lugedes oli kaasas ka uus logiraamat, mille vahetasime. Aga lolli peaga karpi kaasa ei võtnud. Ehk siis, järgmistel oleks hea kui keskmise suurusega karp ka kaasas oleks. Kogu üritus võttis aega oma 6h.. mis oli iga kulutatud minutit väärt. Mõnus jalutuskäik.

11 juuni 2006 leidis Silver ja Aare [karuonu]
Esialgu paistis, et kõik võimalikud parkimiskohad jäävad 2,3-2,6 km kaugusele. Lõpuks leidsime koha ka 1,3 km peal, kuid selleks tuli sõita eramaale ja saada nõusolek oma tööd tegevalt traktoristilt. Vaatamata heale parkimiskohale oli edasine matk pikk ja kurnav. Aare paistis umbes 100m kaugusele. Aardekarp oli korralik, kuid sisu märg ja logiraamat vettinud. Tuulutasime aaret, eemaldasime riknenud nänni ja lisasime oma logi eraldi lehel. Aare vajab uut logiraamatut.

15 mai 2005 leidis Ove ja Siim [ove]
Leidsime aarde kell 21:15. Tänase päeva vahvaim aga ka raskeim aare. Teel aardeni ja tagasi muutus temperatuur +15-st +6-ni. Sammusime aardeni otse üle turbatööstuse lagedate väljade ületades pidevalt hüpates sügavaid turbakraave. Viimased 1,2km sammusime otsejoones aardeni üle kauni päikeseloojangu poolt kaunistatud rabamaastiku. Tagasiteel autoni jõudis päike juba loojuda ja temperatuur langes kiirelt +6-ni ning rabas liikudes muutus õhk jäiseks kuid liikumine oli mugavam ja ei ajanud enam higistama nagu aardeni liikudes. Aardest võtsime teeküünla ja lisasime Katkise silla aarde otsingutel Kuusalu polügoonilt korjatud paar padrunikesta.

20 jaanuar 2005 leidis Aivar ja Priit [aizar]
Seda, et kogu raba triiki vett täis on, teadsime ette. Seda, et pole olnud piisavat külma, et rabale kaant peale võtta, teadsime kah. Aga seda, et 2km autost aardeni (+2 tagasi .)) osutub enamuse ajast poole põlveni vees sumpamiseks, salakavalatest "peaaegu-kandvatest" mätastest läbivajumiseks ja mõneks põnevaks hetkeks laugaste lähedal, ei kujutanud me päris ette .) Siinkohal kummardus GoreTex materjali loojatele.

Maastiku _hetke_ reaalseks raskusastmeks pakuks 3+. Aarde koordinaatidele jõudmiseks kulus ca 2 tundi. Aardest polnud haisugi :) Esimesest masendusest ülesaanuna leidsime natuke laiemat ringi tehes siiski aarde ca 37 meetrit eemalt.

Aare oli heas korras, kuid must kilekott, millesse see mässitud oli ilmutas soovi pensionile minna. Lisasime pliiatsi ja -teritaja, mässisime aarde uute kilekotti ja nautisime rabamaastiku Jägermaisteri saatel...

Tagasijõudmiseks tsipa vähem kuna nii leidmisrõõm kui ka loojuv päike surusid takka. Retrospektiivis nauditav.

16 jaanuar 2005 leidis Priit [priit]
Käisime koos Aivariga. Lausa müstika, kui tore on tegeleda eesti rahvusspordiala "bog walkinguga." Loodus on vige, sai nautida maastikku alatest turbaväljast lõpetades läbi tugevana n2iva jää kukkudes puusadeni soojärves sumpamisega. Soovitan soojalt :) kuigi raskusaste peaks olema v2hemalt 3-4.

5 juuni 2004 leidis Ivo [ivo]
Leidsin Andiga

5 juuni 2004 leidis Ivo ja Andi [andi]
Pärast pikka retke aarde juurde leidsime heas korras aarde. Kahjuks ei meenu enam mida võtsime ja jätsime.

27 september 2003 leidis Lenno+Anne [vares]
27.09.03 kell 17:45 jõudsid Karukäpa aardeni Anne ja Lenno. Auto jäi linnulennul 2,3 km kaugusele. Aare ise oli turbaväljade poolt tullesjuba pea 60 meetri pealt silmaga näha, GPS näitas küll tegelikuks asukohaks ~37 m antud koordinaatidest mööda. Eeskujulikult säilinudaardest võtsime omale kustukummide komplekti, asemele panime 2 teeküünalt, jupi Taevaskoja Emalättelt laenatudliivakivi ning palvehelmed juhuks kui keegi peaks sinna ära eksima ning rabast väljasaamiseks palvetama peab;) Tee peal korjasime paraja koguse jõhvikaid, et need kodus koos meega etanooli sisse uputada ja seeläbi talvisteks aardejahtideks külmarohtupruulida. Tänud peitjatele.

31 august 2003 leidis Hannes [hannes]
31.08.03 külastas aaret Hannes. Autost jäi aardeni 1,3 kilomeetrit ja sellest
1 kilomeeter tuli läbida rabamaastikul. Sellele teele jäid ka ilusad saartega rabajärved. Aare oli OK. Võtsin kassetti ja panin komplekti erinevaid kustukumme.

15 august 2003 leidis Helen [helen]
15.08.03 õhtupoolikul võtsid Helen ja Samuel ette rännaku rabasse, et leida Karukäpa aare. Autoga sai 2,3 km kaugusele, edasi tuli läbida kõrge vaarikavõsa, mets, soo ja raba. Rännak aardeni suhteliselt raskel maastikul võttis aega 1 tunni. Liikusime otsesuunas aardeni, ega seal mingeid teid ja radu polegi. Kohati oli jalgealune üsna vetruv ning meie teele jäid ka laukad. Keset raba märkasime siiski ka inimtegevuse jälgi, mingit sihti tähistav puuvaiade rida on maasse lõõdud. Aarde juures olime kell 19.00. Kohapeal võttis natuke aega, et aare leida, oli teine väga kavalasti kuid siiski kergesti märgatavalt peidetud. Meie rõõmuks oli aare täiesti kuiv ja üliheas korras, vaatamata sellele, et karp juba 2 aastat rabas olnud on. Aardesse lisasime pastaka, embleemi ja rulli sidet esmaabi jaoks. Kaasa võtsime taskunoa ja kondoomi.Oli tõeliselt tore ja meeldejääv matk, mida soovitame kõikidele aardeküttidele.

29 september 2001 leidis Reido [reido]
29.09.01 kell 13:30 leidsid Reido ja Vahur karukäpa aarde. Reido kirjutas: Võtsime VW CD ja Matti Bürootehnika reklaamkella, asemele panime pastaka, naela, taskunoa ja reklaamkilekoti.Koordinaadid sobisid. Selle aarde puhul võib juba mingist maastiku raskusastmest rääkida. Mingi 4-5 tundi metsas-soos-rabas kindlustatud, kui jälgida teed, mida mööda meie läksime. Momendil jõhvikaid tohutult, mättad olid lausa punased.Pildid tulevad hiljem
Kohale saabudes väike tüng, me ei olnudki esimesed. Logiraamatust võis lugeda järgmist:13.05.01 kell 18:57 on Piret ja Kertu leidnud aardepurgi. "Jõudsime siia läbimärgadena ja natuke kõhe on, kohe hakkab pimedaks minema (oleme ema ja tütar 13a.).Võtame internetis ühendust"
Paistab, et aardest on võetud minikonjak ja megahits CD, pandud vist Spice Girls CD.Vot sihuke tekst oli, ei tea, kas nad on ühendust võtnud? või üldse rabast välja saanud?
See oli siis minu 11 leitud aare, siiamaani ka kõige raskem (maastik).
Pilt 1
Pilt 2

4 august 2001 leidis Ove [oht]
Ühte katset seda aaret leida kirjeldatakase 4.08.01 Eesti Päevaleheartiklis "Digitaalneaardejaht meelitab linnas laisklejad soomülkasse müttama".