Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid paiku ning geopeitust kui mängu.
Kuusnõmme mõis, saksakeelse nimetusega Kusnõm, eramõis asutati 1568.a. Mõis on käinud õige sagedasti käest kätte. Kehvad põllud ja väike viljasaak ei suutnud omanikkudele kuigi palju tulu anda, mistõttu nad tihti jäid võlgadesse ja olid sunnitud mõisa edasi müüma. Viimase peahoone ehitusajaks peetakse 19. sajandi teise poole algust. 1922. aastal alustas Kuusnõmme mõisas prof. Johannes Piiperi juhtimisel tööd Tartu Ülikoolile kuuluv bioloogiajaam.
Kuni 1938. aastani toimus Kuusnõmmel igasuvine tudengite õppepraktika. Põhirõhk oli linnustiku uurimisel. Kuid mitte üksnes, vaid ka taimestiku, putukate, aluspõhja ehituse jne uurimisel etendas bioloogiajaam tähtsat osa. Metsateadlase Andres Mathieseni juhendamisel rajati Kuusnõmme poolsaarele mitmeid võõrpuuliikide katsealasid. Siinsed paepealsed võimaldasid metsakasvu uurimist paealadel. Aastatel 1951–1977 oli hoone Kuusnõmme metskonna käsutuses (1951-1957 Pidula metskond).
Peahoone hävis tulekahjus 1984. aasta augustis. Püstiolevad müürid kuuluvad kõrvalhoonetele.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (3), rästikud (2), puugid (1), mahajäetud_ehitis (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8X2H4
Logiteadete statistika:
84 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 85
Käigupealt sai põldmarjadest kõhu ka täis. Aitäh sööma kutsumast :)
Päris võsane üldmulje jäi, taamal lõugas keegi neljajalgne ja lõpuks selgus, et on veel vaja ronimist ka harrastada. Ilmselt olin juba kergelt väsinud, et torisema kippusin. Aitäh!
Kõige kaduva teed läinud mõisahoone. Siin oli aga huvitav see, et eile oli keegi käinud oma kunagist sünnikohta vaatamas ja avastanud geopeituse aardekarbi. Kenasti pani omagi muljed sinna kirja. Tänud peitjale kohta näitamast ja aarde eest.
Natuke (üle)ronimist ja sai aardesse nimi kirja. Teisel poole teed uudistas väike seltskond otsijat.
Aardes oleval pildil oli küll väga uhke mõis. Nüüd enam ei miskit. Isegi usse ei kohanud, kuigi koht oli paljulubav. isegi maastik aardeni oli OK, mõlemalt poolt lähenedes. Ma tulin ühelt, Marje teiselt poolt. Tänud RMK-le aarde ja ajalootunni eest!
Väga trööstitu koht, vaevu märgatavad müürid kõrge rohu sees. Kui karbis poleks pilti ilusast hoonest olnud, oleks arvanud, et siin juba sada aastat midagi vaatamisväärset pole. Mõisa lugu muidugi huvitav. Aitäh aarde eest!
Mööda olen siit vuranud ennegi, kuid alati pärast mõisa hävimist. Seekord oli meeletu tuul ja torm ja need vanad puud ei tundunud eriti turvalised kohad, mille all viibida. Seega tegin kiire leiu ja sõitsin edasi Käkisilma poole. Tagasi tulles oligi üks suur puu (aardest veidi maantee pool) tee täiesti sulgenud. Õnneks pärast kiviaia vahekohta, nii et sain üle põllu naabermajade kaudu suurele teele tagasi. Aitäh aarde ja ajalootunni eest!
Peale Karujärve tegime veel pisikese ringi ja noppisime mõned aarded. Aitäh!
Mu jaoks suisa uskumatu, et siin alles nii hiljuti mõis püsti oli. Koht nagu poleks sajand siin enam midagi olnud. Samas kõrvalhooned ja allee annavad tunnistust, et siin on midagi olnud, seda mõtlesin ma juba eelmistel kordadel, kui siit läbi sõitsin.
Seega korraliku ajalootunni eest suur kummardus. Olen vist üks vähestest neist jobudest, kes kõik infomaterjalid õhinal läbi loeb :)
Oh sa vana PEE! Teades peitjat ja tema GP ja GC lehe erinevusi, tuleb Saares käies ju nina Gepsus hoida. See aga oleks siin saanud saatuslikuks, sest, poleks Arvo häält teinud, oleks ma Rästikurajaka otsa koperdanud. Ma ei saa aru, kuidas Arvo nii kobalt oskas sõita, et talle ennist pihta ei saanud.
Krt küll, mingit mõisa mina ei näinud, aardest rääkimata, sest minu jalg sinna padrikusse ei astunud. Sest kui juba 30cm lihtsalt tee peal vedeleb ja loivab täpselt aarde poole, siis 30cm on ju poeg. Järelikult on tal siin ka ema ja see juba peab suurem olema. Ega need sik-sakid taevast ise ei kuku.
Tänud, et enam siia tulema ei pea. Aa teie olge ettevaatlikud seal!
Tagasi Käkisilmalt tegime kiire peatuse ka siin. Alguses sõin omajagu põldmarju, siis logisin, siis sõin veidi veel ja seiklesime edasi. Aitäh!
Pärast seda, kui olin Käkisilma telkimisalal veetnud öö Poola lastega pere ning Saksa koeraga paari vahel väga kitsastes oludes, oli sealt ära saamisega nii kiire, et esimese hooga sõitsin aardest mööda. Pärast kõhklusi pöörasin auto siiski ringi ja sõitsin paar kilomeetrit tagasi. Ja ei kahetse, kuna ajalugu ja koht olid huvitavad. Tänan.
Esimese hooga oli väike hämming, kuidas läheneda, aga kui see selge, siis läks juba kiirelt. Aitäh peitjale.
Hämmastav kui kiiresti loodus inimese loodu üle võtab. Otsisime päris jupp aega, lõpuks Hiie leidis. Suur tänu!
Pungitasin silmi, mis ma pungitasin, mõisa ei näinud kuskil. No kui nulli jõudsin, siis sain muidugi aru, millisest mõisast jutt käib. Aitäh aarde eest.
Kõigepealt panin hooga aardest mööda. Margus kutsus mind tagasi ja eks siis tuli tõdeda jah, et pole vaja nii tormakas olla. Kniks.
Me ütleks, et mõisapark on hooldatud tänapäeva trende arvestades - elurikkus eelkõige!!
Kahjuks on ka see mõis, nagu paljud teised, leidnud oma lõpu tulekahju tõttu. Piltide järgi on omal ajal olnud uhke häärberiga. Aitäh.
Suht räämas paik. Hein üle pea. Aarde leid õnneks kaua aega ei võtnud.
Esialgu oli päeva plaan supidega Karujärvele minna, kuid kuna tuuli oli ikka kole tugev, siis selleks korraks loobusime sellest plaanist ja liikusime hoopis siia suunda. Tore koht mida tutvustada! Tänud!
Gps juhatas eelmise aarde juurest siia väga huvitavat metsateed pidi. Tee peale jäi vägev oja, mis lumesula veega täitsa kärestikulise jõe mõõtu võttis. Oli siin alles lastel lõbu :) Aarde leidis täitsa ise vanem poeg ja oh seda "võidurõõmu" :)
Mulle väga meeldis peitja aaretes olev lisainfo vaatamisväärsuste kohta. Tänud!
Vaadates kogu kompleksi varemeid ja vundamenti olime kindlad, et tegemist mõne eelmise-üleelmise sajandi jäänukiga, mis veel ilmastikku trotsides püsti seisab. Hiljem autos ajalugu lugedes alles taipasime, et tulekahju on veel üsnagi hiljutine. Nukker oli vaadata pilte ning vaadata pealampide valgel kõhedat ümbrust ja ette kujutada, mis kõik siin veel mõnda aega tagasi püsti oli..
Mõisast praeguseks suht palju järgi pole tõesti. Kahju ainult, et teine siis sedaviisi maha põles. Ma olin kõige reipam ja sain ennast aardele kõige kiiremini kõige lähemale sätitud ja paari varbatoksuga see ennast ka paljastas. Teiste reipuses aga ma siiski eksisin. Senikaua kuni mina nimesid kirja panin, asusid teised palle veeretama ning lumememme ehitama. Kui omadega valmis sain, andsin siis ka omalt poolt väikese panuse, nagu käed, nina, silmad ja müts. Mütsiga pingutasin ma muidugist üle. See päevi näinud peakate on siiski liiga mõnus ja mugav, et sellest nii kergekäeliselt loobuda ning selle haarasin lahkudes endaga kaasa.
Tänud.
M6isast endast polnud enam palju alles aga pärimus jääb. Siin sai lumes6ja vahele ka teistmoodi lumemänge harrastatud. Liis hakkas pallikest veeretama ja natukese aja pärast oligi yks funkyde vuntsidega aardevalvur pystitatud ;) Tänud peitjale
Kes korralikult otsis, see leidis. Teised olid rohkem lihtsalt ilusad kõrval. Või olid asjalikud ja tegid lumememme. Viimane tegevus köitis lõpuks kõiki ja tore tegelane jäi meist sinna ootama. Talv on ikkagi väga tore, isegi kui aardeid peab vahel kaevama. Aitäh.
Teised kahlasid aaret välja, mina aga hakkasin kivimüüri peale lumememme ehitama, peagi liitusid Silver ja Tarmo ning üheskoos saime päris vahva tegelase kohalikele valmis meisterdatud. Vast keegi paneb pildi ka :)
Auto jäi teeserva ning ise liikusin nulli poole. Kohapeal läks täitsa kiiresti. Aitüma paika tutvustamast!
Huvitav kas siia peale geopeiturite ja RMK-töötajate keegi enam kunagi satub? Kuni mina logisin, luges Maris lisainfo ette. Kahju, et mõis hävis, piltide kohaselt on asi siin uhke olnud… Aitäh aarde eest, väga tore projekt see LK110 sari :).
Ilmselt üks suuremat üllatust pakkuv aare LK110 seeriast. Et mõisaallee on olemas, siis see peaks tähendama, et siin on kunagi asunud mõis . . aga jah sellest võsast varemeid otsida poleks möödasõidul osanud. Aardekarbi siia poetamisel on muidugi lugu teine. Geopeitur võtab korraks aja maha, astub võssa ning uurib varemeid, loeb ajalugu ja mõtiskleb, miks selline tore maja oma otsa on leidnud. Tänud kutsumast ja kohta tutvustamast!
Maltsa tallatud tunneleid pidi jõudsin kenasti täpselt nulli välja ning aaregi leidus tänu sellele vähimagi vaevata. Ühtilasi jäi see tänase õhtu viimaseks otsimiseks, natuke sõitsin Käkisilma poole edasi, leidsin sobiva koha silma looja laskmiseks, et hommikul Käkisilmast Vilsandiretke alustada.
Tähistasime riigipüha LK110 aarete otsimisega. Tore seeria. Sattusime ka kohtadesse, kuhu varem pole asja olnud. Tänud peitjatele ilusate korras aarete eest.
Me oleme sellised varajased vahel Found it: 16.Aug.2020 09:44 LK 110 Kuusnõmme mõis. No mis haigus on seda pliiatsit minigrippi toppida! See teeb ju augu!
Just täna on kõige õigem päev LK110 aarete külastamiseks, sest 14. august 1910 tekkis Eestis looduskaitse alge mida me tänapäeval tunneme. Tänane esimene LK110 aare juhatas väga temaatilisse paika. Esmapilgul tundus nagu suvaline vare aga kirjeldus selgitas väga täpselt mis mõisa / häärberiga täpsemalt tegu oli. Kahju näha, et traagilisest põlengust ongi jäänud alles vaid vundament. Ümbruses sai taaskord nosida hulganisti põldmarju. Kuna ma olin eelnevaga niivõrf ametis, siis Maire ronis aarde juurde iseseisvalt ja ulatas mulle infovoldiku lugemiseks. Logisime nimed ja harisime end ning oligi aeg edasi suunduda. Hobused tervitasid meid hirnatuste saatel. Aitäh aarde eest!
Jõudsime täitsa mõisa lähedale, aga mõisa ennast ei näinud. Teisel pool teed olid hobused ja varemed. Astusime võssa ja nägime kurba mõisa, taaskord ainult varemed. Mina logisin ja Karl luges ette mis siin juhtunud on. Pildi järgi tundus väga ilus mõis olevat. Aitäh sellist veidi unustatud paika tutvustamast.
Tee ääres oli justkui parkimiskoht ja rada viis aardeni. Mida muud üldse tahtagi, aitäh!
Esimese hooga ragistasime natuke vales kohas põldmarjavõsas, aga leitud ta sai. Aitäh peitjale!
Oli aga siin ragistamist. Eks enda rumalus oli ka üheks põhjuseks, sest valitus teekod oli kõige rumalam. Elusad majad on ikka lahedamad
Sel ajal kui Inge parkimiskohta otsis, oli meil aare peidikust välja võetud. Praegu pole siin suurt midagi alles, aga tekstist selgub, et siit sai Vilsandi rahvuspark alguse. Aitäh aarde eest! FTF kell 12:34.