Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu. Lühikese mänguõpetuse leiad aardekarbist!
Alutaguse vallas asuv Kurtna järvestik on Eesti järvederikkaim ala, kus ligikaudu 30 km² suurusel alal on 42 järve. Kurtna järvestik on tekkinud tänu liustikujää liikumisele ja sulamisele. Järvestikus on matkarada, mida mööda matkates saad näha 11 järve. Järvede äärne mets on seene- ja marjarohke. Rahvajutud pajatavad, et Rääkjärve põhjas olevat Rootsi kuninga kuldtõld. Ka elavat selles ilusas järves näkid.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
piknikukoht (2), ujumiskoht (1), telkimiskoht (1), soovitan (1), seened (1), puugid (1), muguoht (1), marjad (1), lumega_leitav (1), lõkkeplats (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8XA84
Logiteadete statistika:
45 (97,8%)
1
1
1
2
0
0
Kokku: 50
Ühene seletus puudub, miks eelmine kord siin nullis neid koordinaate ei näinud, aga ei no ei näinud. Eks me rohkem pühendasime aega meie telefonile meeldinud nullis, aga seal polnud midagi ja üks koeraga mugu patseeris ka eingi. Minu kutsal oli muidugi ülimalt hea meel, et mängukaaslane kohapealt võtta. Nüüd läks vaid hetk, et lõpukoordinaadid kätte saada ja lõpus sujus ka kõik ruttu. Minu uueks lemmikkohaks saanud Alutaguse kant järjekordse imeilusa järvesilmaga. Tänud siia kutsumast ja seda toredat multit peitmast.
Siia sattusime jumala kogemata. Tahtsin meid sinna Kurtna matkarajale eelmisel korral pooleli jäänud kohta navugeerida, aga midagi läks sinnasamusesse ja kui sellest aru sain, oli kõige lähem hoopiski siinne multi. Katrin otsis selle plaanivälise multi alguspunkti ja mina tegelesin kaardi uurimisega, et kuidas need rajakesed meid küll nüüd siis õigesse kohta viiksid. Kuna koordinaate kiiremas korras ei leitud, siis jäi see aare järgmiseks korraks.
Ida-Virumaa teise päeva leid #13. Üritasin lõppu kirvetada, sest nullis oli juba eile õhtul hulgi telke. Ei õnnestunud (roostes, vana ja paks), sestap kaasasin abijõude. Siingi oli üks mersu buss end telkima sättinud, aga õnneks piisavalt eemal. Üks lõkkekoht ja laud oli lausa vaba. Oleks isegi võinud siin ööbid nagu kord varem oleme seda täpselt siin ka teinud. Ilus koht! Aitäh peitjakvartetile! (-:
Isiklikel põhjustel vägagi meeldiva nimega järv see siin, tasus tulla, väga kena koht ja puhkealad, kuigi juba vara hommikul olid pooled paigad hõivatud. Aardeotsinguid puhkajad ei seganud, null on ehk veidi mööda, aga loogilises kohas koordinaadid kenasti olemas ja loetavad. Meie suutsime küll ühe numbri valesti välja lugeda ja natuke ka vales kohas ringi nuuskida, aga numbrit korrigeerides oli leid kiire. Aitäh siia kutsumast!
Tegime maratoni alguseni aega parajaks väikese jalutaskäiguga Rääkjärve peal ja ümbruses. Oligi hea, nägime talvise järve päevavalgel ära, pärast öömaratonil sai järvest kaks korda mööda suusatatud, aga ei pannud seda tähelegi;). Teisest järvest sai ka pimedas üle sõidetud, pidades seda esialgu lihtsalt lagendikuks keset metsa;).
Aitäh!
Mul oli millegipärast tugev deja vu tunne. Et ma oleks siin nagu käinud-olnud kunagi väga ammu aega tagasi. Mitte sel sajandil :D Numbrid nägime nullis ka lõpuks ära, kuigi tegime ka oma pimesikutiire ümber lähimate objektide 20m ulatuses.
Kuna mu väljaväänatud jalg on endiselt see, kes/mis dikteerib mingi maastikuga ja pikkusega teekondi, siis sõitsime autoga lõppu. See oli lõpp-kokkuvõttes selline haruldane juhus, kus me ei üritanud sugugi drive-inni teha, aga poolel teel randa vaatas Herki gepsu ja tegi ettepaneku esiteks aare ära logida. Põhimõtteliselt tiira-taarutasime auto kõrvale tagasi :) Aitäh peitjale!
Natuke läks aega, aga süüdi oli omaenda pimedus. Stringidega härrasmehi õnneks ei näinud. Järves ujus palju kalu. Aitäh!
Algus oli kenasti nähtav, ei tuvastanud põhjust/vajadust seal midagi üle kirjutada. Viletsama nägemise korral tugevamad prillid või kaamera zoom funktsioon vast abiks. Minu hinnangul põhjendamatu hooldusvajaduse märge.
Tänud ilusa järve äärde kutsumast!
Kui sisse keerasin siia, siis vaatasin kaugelt, et topless naised seisavad järve ääres. Aga lähemale jõudes nägin stringideks tehtud härrasmehi hoopis.
Alguses ei märganud koordinaate ja need avaldusid teistkordsel vaatamisel. Hetkel olid veel loetavad ja ma ei oleks saanud neid üle kirjutada mugude pärast nagunii.
No ei tahtnud see oluline info alguspunktis kuidagi silma jääda. Tuli geokõne teha. Info seal üsna tuhmunud, nii sai ka lõpus veel kõne teha, sest miskit sai valesti välja loetud. Aga lõpuks kõik hästi ja siin tasub ju aega veeta küll. Eriti sellise vihmasema ilmaga, kui kogu ümbrus enda päralt. Aitäh.
Esmaspäeva ennelõunal oli siin vaikne ja saime ilusat kohta omakeskis nautida. Multi esimese punktiga mingeid probleeme polnud. Ma jõudsin vaevalt autost välja ja uurida, et kus ja mida me siin otsima peaks, kui Salme juba raporteeris leiust.
Aarde peidupaigaski polnud inimesi, otsisime esmalt karbi ja siis jalutasime natuke ringi. Aitäh ilusa järve äärde juhatamast!
Kui eelnevate aarete juures ainult võpsikut näinud siis siin oli kohe täitsa ilus ja tore. Alguses rahvast oli omajagu ja ei saanutki otsida, õnneks sain suuna teada ja sai otse lõppu mindud, seal oli meeldivalt vaiksem ja aare viks ja viisakas, aitäh :)
Plats oli igati asjalik, kuid tundus et ka pidevas kasutamises. Isegi laud oli linaga kaetud. Seega algusest edasi saamiseks vajasime natuke kõrvalist abi. Rahvast jagus tõesti igale poole, õnneks lõppu õnnestus siiski suuremast kärast kaugemalt otsida.
Tänud.
Alguses läks mitmete asjaolude kokkulangemisel tõesti keerukalt. Lõpus oli seevastu kergem ning jõudsime siiski logimiseni. Hooldusvajadus igati asjakohane, vast peitja jõuab kunagi paar hiireklikku ära teha.
Siin oli taasavastus rõõm, just selles järves käisime kaitseväega veokikastis ujumas. Nullis vajasime abi, sest koordinaat pidavat väga möödas olema ning mugusid oli palju. Lõpus aga läks lihtsalt.
Logisid lugedes arvasin, et mul läheb siin ikka aega, kuid lõpp-punkti koordinaadid leidsin kiiresti. Matk oli mõnus ja teisel pool järve käisin ujumas ka. Tänud aarde eest!
Null on natukene liiga palju mööda. Õnneks logid aitasid õigesse kohta minna ja vajaliku info kätte saada. Lõpp juhataski sinna, mille koha pealt algselt kahtlus oli.
Aitäh!
Hoolimata sellest, et null pisut kaugemale näitas, otsustasin loogilist objekti uurida ja sealt me juhised ka leidsime. Lõpuks saime järve mõlemalt poolt vaadelda ja oli teine igati kenake.
Tänan peitmast.
Vähemalt ühel meist ei ole totaalset geopimedust, vaatsime järve mõlemalt poolt, ikka kena koht!
Logidest lähtuvalt ootasin siin nullis ikka tõsist poleerimist ja ajakulu. Miskil veidral põhjusel jäi aga vajalik asi pea kohe silma. Ka lõpus läks üsna kiiresti. Kurtna ilus kant ja siia ikka hea tulla. Praegu ei ole ka mugusid liikvel. Tänud peitjale!
Sõidan mina õhtupimeduses aarde poole viivat lumest lahti lükkamata metsateed mööda ja näen kaugelt, et pikka sirget mööda tuleb vastu auto. Kuna mul on juhtumisi lähedal ristmik, kus saab pikiroobastelt kõrvale võtta, ilma et kinni jäämise ohtu tekiks, siis teen seda ning jään vastutuleva sõiduki möödumist ootama. Oodata saan kaua. Isegi väga kaua. Millegipärast läheneb too auto lausa teotempol. Kui lõpuks kohakuti jõuab, siis jääb seisma. Korralik kõrge kerega nelikveoline, mis tegelikult oleks võinud probleemideta hoopis ise suvalises kohas jälgedelt kõrval läbi paksu lume sõita.
Juht laseb akna alla. Teen sama. Vastu vaatab mongoliidse rassi tunnustega heas toitumuses nägu ning ütleb midagi po-russki. Kuna mul on vene keele praktika viimastel aastakümnetel sisuliselt olematu olnud, siis vastan riigikeeles, et ei saa temast aru. Seepeale tulevad mõned märksõnad jeesti keeles. Nüüd mõistan piisavalt, et pilt kokku panna. Kutt JALUTAB KOERA säärasel moel! :D Põhjus, miks ta nii aeglaselt sõitis ja miks ta minu kõrval seisma jäi - koer lihtsalt ei suuda paksus lumes kiiremini liikuda :o) Tuleb meelde see klipp, kus mingi tüüp kodus telekat vaatab ja jooksulindi abil koera "jalutab" :D
Varsti jõuab peni maasturile järele ning ma saan jätkata sõitu nulli poole. Lumi on pehme, kuid kuiv ja mitte sula, tänu sellele saab algpunkti päris drive-in teha. Lõppu kulgemine on juba grammike kõvem väljakutse, kuid paarikümne meetri peale pääseb madalakõhulisega isegi lumerohkel talvel. Kui nimi logiraamatus kirjas, jään praktiliselt samasse kohta ööbima. Rääkjärve ümbrus on Ida-Virumaal selleks üks kõige paremaid kohti üldse. Aitüma.
Meie ka tõdesime, et nullis pole midagi. Enne aga roomasime, nii et atvga mees ja ka lõket tegev perekond meid imelikult vahtis. Mis meil sellest.. Numbrid leitud,uisutasime edasi lõppu Tänud
Oli see alles ikaldus. Nullist ei leidnud muidugi midagi. Lugesime logisid, laiendasime piirkonda. Isegi mitu korda sai targematega nõu peetud ja úhte objekti oi kui põhjalikult ahistatud aga no ei midagi. Kui olime juba peaaegu loobumas, siis saime veel natuke nõu ja see viis ka koordinaadi leiuni. Vähemalt saime numbrid kätte ja edasi liikuda. Uskumatult palju rahvast liikus siinkandis ringi. Lõpus läks ka omajagu aega ja takkatraavi oli kast veel jääs ka, aga õnneks see siiski Õnnestus koostöÖle meelitada. Aitäh peitjale.
Ei oleks osanud arvata, et siin nii kaua läheb. Koht oli väga kena! Paras jagu lund ja loodus imekaunis. Nullis koordinaat end kuidagi kätte ei andnud. Oh neid võimalikke kohti, kust siis seda otsida :) Sai nii palju otsida, et silmade ees juba vaikselt virvendas kõik. Aga isegi parima kujutluse korral ei tahtnud nad end ilmutada. Lõpuks olime õiges kohas ja valgust peale suunates need ka kenasti näha. Ja ega siis lõpp ka nii kiiresti ei läinud. Ennem sai vist kael kangeks liiga palju üles vaadatud :D. Lõpp hea, kõik hea. Aare käes ja nimed kirjas. Aitäh peitjale!
Tegime meiegi kõik need varemikirjutajate sammus läbi. otsimine väga mitmest kohast, siis kerge logidelugemine, siis arusaamine kus täpselt peab see pühakiri asuma, siis veel veidi otsimist ja ohhhoo. Joba see protsess oli tore ja tasus ennast, tegemist ju ikkagi omamoodi traditsiooniga. Ollles Kurna jävistul küll niipalju kordi käinud oli see järv minule väga vahvaks avastuseks. Tundub et sama järv on ka talisuplejate sihtmärk .... või siis mingitmoodi uuestisündijate või noh las ta siis ollla
Nullis käis otsimine nagu tavaliselt, kõigepealt kõik valed kohad ja siis see õige. Seejärel lasime noortel romantikalainel edasi tegutseda ja kadusime aaret otsima ;)
Tänud!
Arvestades, kus koordinaatide null punkt asub, on otsingu perimeeter üüratu. Aga, eks lõpuks taandub ikka kõik tähelepanelikkusele. Kõndisime ju algul kõik koordinaatidest nina püsti mööda. Lõpuks valisime platsilt ühe objekti välja ning tegime sellele kambaka. Selle peale ilmutasid koordinaadid end koheselt. Lõpus käis asi juba kiirelt.
Jõudes siia parklasse, oli üks töötava mootoriga auto juba ees. Õnneks küll parkla teises servas ning autos toimusid muud tegevused ja seal olevate inimeste tähelepanu oli suunatud mujale, mitte meile. Aga eks see otsimine läks meilgi siin sarnaselt paljudele eelmistele: kõigepealt otsisime kõik valed kohad läbi ja kui midagi vajalikku ei leidnud, siis lugesime mõnda olulist logiteadet ja seejärel võtsime info õigest kohast välja. Lõpus läks juba kergelt, aitäh.
Lahe kohakene. Vahva vaatepilt üle vee. Oli perekond kalastamas ja kohalikud noored arusaamatu lõkkematerjaliga. Tänud siia kutsumast.
See on siiani kõige meeldejäävam järv Kurtna järvestikust. Hästi maaliline ja kaunis koht. Mida inimtühjemana ta eest leiate seda maalilisem. Alguses oli juba aimata kuhu lõpp viib, siiski pidime vajalikku infot veidike otsima. Null nagu näitas veidike eemale. Kui meenutada, et tegemist on RMK seeria aardega, siis loksus null kohe imeväel õigesse kohta. Tänud seda paika tutvustamast! Päeva lemmikaare.
Meie tänase päeva ilusamad paigad,nii algus kui ka lõpp.Aitäh!
Ida-Viru sõidu peamiseks eesmärgiks olid muidugi uued LK110 aarded. Esimese lihtsama Algutaguse seeria oma olime Peipsi kaldalt juba varem ära noppinud. Nüüd oli aga tegelikult algus siinsele rahvuspargi seeriale.
Esimeseks multi aare, mis pani meid kohe kukalt kratsima. Kunagi ei tea mida esimesest punktist otsida. Eks see ole selle aardetüübi võlu. Käisime piirde läbi, vaatasime ümbruses olevaid puid, piilusime nullile lähimat lauda. Lugesime logisid ja saime aru, et see peaks olema lihtsamast lihtsam. Tekkis idee ja pingutasime silmi edasi. Lõpuks kui nägijaks saime, siis ei mõistnud kuidas ennem ei näinud. Esimeses punktis olnud RMK koht oli väga kena ja inimtühi. Oli juba aimata kuhu lõpp viib ja täpselt nii see oli. Ka siin valitses täielik vaikus ja saime mugavalt oma nimed kirja panna viisakalt teostatud aardesse. Aitäh!
Peale mõnusat spaatamist olid plaanis mõned RMK aarded. Meel oli veel vist liialt lõõgastunud, kuna koordinaatide leidmine võttis meil ikka aega. Kui me need üles leidsime siis ei saanud aru kuidas neid enne ei näinud. Väga maaliline ja ilus paik, siia tahaks kindlasti kunagi telkima tulla.
Parklasse jõudes avastasime, et suhteliselt nulli kõrvale on pargitud haagis, kus arvatavasti magatakse. Plaanisime pigem vaikselt koordinaadi kätte saada ja edasi liikuda, aga lõpuks oli ikka nii nagu alati - lisaks tavalisele pimedusele olime geopimedad. Kõik valed kohad said läbi ukerdatud ja ma vist visaksin isegi kuhugi külili :D Kui ma õigesti mäletan, siis läks lõpus kiiremini. Aitäh!
03:09 saime siin nimed kirja. Alguses olime mõne hetke üsna pimedad aga eks õues oligi pime. Seda lõbusam oli otsimine. Aitäh!
Hommikul tegime silmad telgis lahti, vaatasin telefoni ja kae imet, aare päris meie lähedal. Tegin siis kiire sõidu nulli ja ohoh, magasime pea aegu aarde kõrval. Kohapeal läks kiirelt. Sain ka siis nüüd esimesse LK karpi nime kirja. Läksin telgi juurde tagasi. Kuna meie lähedal ööbis üks Saksa vanahärra, siis läksin uurima, ega ta juhuslikult geopeitust ei mängi. Vastusek sain, et ta väga inglise keelt ei räägi, aga näitas GC äppi. Ei teagi, kas jõudsi teine aardeni, igatahes meist ta sinna maha jäi. Tänud aarde eest.
Nullis oli mugusid palju. Ma jäin koordinaati otsima. Järve ääres seisid mugukalamehed. Siim lippas eemale Narvas poriseks saanud jalgu puhtaks ujuma. Koordinaadid kohe ette ei jäänud, mõne aja pärast märkasin. Logisin aarde ja läksin Siimule järele. Vesi oli üsna külm. Aitäh!
Mugusid oli nullis ikka omajagu, eriti lootusetu oli selles kohas, kuhu täpp mind paika pani. Õnneks siiski oli vajalik info vähe kaugemal ja nii saigi hakata lõpu poole jalutama. Seal oli juba olukord märksa vaiksem ja sai rahulikult asjatada. Tänud aarde eest!