Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur laskur, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Pollikivi ehk Sookalduse rahn on suurim Tartumaa rändrahn, mis võetis kaitse alla juba 1938. aastal. Antud rahnu mõõtmed on 10 m x 5,4 m x 4,3 m ning ümbermõõt 29 m. Rahnu hinnanguline kaal on umbes 252 tonni. (Pirrus, 2009) Muistendi järgi peetakse rändrahnu Kalevipoja lingukiviks. Räägitakse, et rahnu peal olla 19. sajandil puud kasvanud ning seda tabanud pikne, mis lennutanud kivitükid lähedusse laiali. Aardes on pastakas. Kompass on abiks. Palun sulge purk korralikult ning taasta maskeering!!
Vihje: 10 m kivist; känd; SW 210
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (1), lumega_raske (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8Z4QB
Logiteadete statistika:
93 (90,3%)
10
2
0
0
0
0
Kokku: 105
13-päevase, pooleldi lastelastega ringi seigeldud Lõuna-Eesti tuuri leid #54. Rattarajale vahelduseks ka üks autoraja aare. Lõpuni oleks vaid ATV-ga saanud. Õnneks oli see hiljuti käinud kivile ringi ümber tegemas, nii et selle jäljes oli mugav sammuda. Ilma oleks olnud tõeline ikaldus. Aare oli maskeeringuta, taastasin selle. Kivi ise on ikka eriti sammaldunud. Ühe nurga alt vaadates oli nagu kilkonn, kel pea kilbi seest väljas. Korjasin aarde juurest tühja pudeli ära. Aitäh peitjale siia kutsumast, ilma ei tuleks. Aare korras.
Pilkases pimeduses umbes südaöösel panime algul hoopis vales suunas minema ja vaatasime alles paarisaja meetri järel, et huvitav, miks nii kaua tuleb jalutada. Siis kõndisime jälle tagasi ja olime suuna valimisel edukamad. Mina olin siin käinud 4a tagasi valges, päise päeva ajal, seega kahtlesin väga, kas pimedas midagi leiame. Aga poisid olid taskulampidega jätkuvalt hoos ja nulli kohale jõudes sattusime seekord kohe aardele. Ei olnud üldse nii keeruline kui eelmisest korrast meeles. Ei teagi, mis tookord puudu jäi. Aitäh peitmast!
Tegime hoolduse ja jätsime vahetuskaupa. Tänud peitjale aarde eest!
Tahtsin seda aaret otsima minna veidi teistmoodi kui tavaliselt. Täielik ääremaa ju! Eksisin. Nii kui olime nurgataha metsarajal jõudnud kuuldus mürinat ja kaks ATV-d tuli kivi uurima. Tuli kiiresti tegutseda. D aitas maskeeringuga. Found it: 20.Jul.2024 17:48 Pollikivi/Sookalduse boulder. Nkd ei õnnestunud. ATV ga kohalikud mehed jäid teele. Laps ja naine läksid kivi juurde. Meie ka nende järel kui olime läbi teinud imelise muutuse auto juures. Kohalik teadis seda rada, sinna kivini läks ja juhatas meid ka. Meie oleks aga läinud vales suunas, ja võsa murdnud, sest päris kivi suunas ei viita miski teistkordselt. Geopeoitur saab vaadata koordinaate aga kohalike sõnul paljud pole kivi leidnudki. Kui me olime kivi juures, siis ATV-de jäänud mehed murdisd ikkagi metsa lõhkuma ja tegid ringi ümber kivi ka.
Igavesti äge kivi on võssa visatud. Otsast nägin oravat. Enamvähem kuiv ja korras, aitäh peitjale.
Aarde selle aasta esimene külastus. Aare oma iseloomulikus pesas alles. Sisu aastajale omaselt niiske, aga ei midagi hullu. Järgmine otsija võib logiraamatule minigripi kaasa haarata, praegune katki kärisenud, kaitseb ainult otsese kondentsi pealelangemise vastu. Kruusatee ka äsja hööveldatud ja auguvaba. Metsaalune kohati vesine, saab madalama kingaga läbi aga peab hoolikalt ette vaatama. Tagasiteel toimus metsa laadimine, aga õnneks sai teist metsateed mööda külast välja.
Tahtsime teha vasakpööret ja tutkit - täpselt 1 metsatraktor oli seal katki ja kohal oli ka tehnikuauto ja tee täitsa blokeeritud. Küsisin, et "mitu aastat teil läheb"? Aga vastus oli kiire, et masinad ikka sõidavad ka ja tagasi tulles tundsid nemad huvi "kas kivi ja aarde leidsime?" Oli tore suhelda kuttidega.
23 aastat vanake oli ilusti korras, mugudele endiselt nähtamatu. Endale tänapäeval küll ei meeldi need kännujuurikaalused, määrivad liialt käsi ja autorooli aga suvel täitsa ok leida. Mürakas sai ka üle vaadatud, lahe, tänud, siia ma muidu ei satuks!
Geojaanipäev peetud, oli aeg kodu poole sättida. Eks ikka läbi aarete sinna, kus meid sõbrad juba ootasid, et koos kulgeda. Päris huvitav kivi aga nagu ikka paljudes kohtades, on see üks viit puudu, et kus see kivi siis täpsemalt on. Murdsime läbi metsa. Aitäh kohta näitamast!
Tänasele teekonnale sai väike jõnks selle kivimüraka juurest läbikäimiseks sisse planeeritud. Mu geokutsa kasutas kohe juhust ja nagu kuul lendas kivi otsa. Allatulekul küll võttis väheke vale suuna ja küll see koeraaju ikka nuputas, mismoodi nüüd siis... Aga välja nuputas, loomulikult sama teed mööda tagasi kust ülessegi sai. Kivi seega üle vaadatud ja mõne poolt ka ronitud. Tänud peitjale siia kutsumast ja aaret peitmast.
Täna oli vaja kolleeg viia Vedule ja kui juba siin kandis oldud, siis tegin sõidu selle aarde juurde.On ikka mürakas siia sattunud.
Ah, et selline suur mürakas on ennast koos väiksemate sõpradega metsa alla maha istutanud. Tänud!
Sai siia kanti tuldud uut Geopeitust peitma. Enne oma algus punkti sai tehtud üks väike kõrval põige Tartumaa suurima rahnu juurde. Oli ilus rahn, palju sääski ja aardekene. Tänud peitjale!
See jäi tänaseks viimaseks peatuseks teel koju. Väga mõnus kivijurakas. Tegime tiiru peale ja siis algas see jant koordinaatidega, igal pool näitas 15m. Vihje aitas hädast välja, 10m ja suund paika ning siis ei jäänud enam pikalt peitu. Tänan külla kutsumast!
Leidsin märkmetest aardeid millel logiraamatus nimi kirjas aga arvutis mitte. Leidsime. Tänud peitjale
Kui juba siinkandis olime, siis tulime ja vaatasime ka selle kivi ja kännu üle. Tänud peitjale aarde eest.
Uurisin seda kivi ikka siit poolt ja ikka ka sealt poolt, aga ei jäänud mulle ühesti kaugusest see aare näppu. Ainult hunnik kohevat lund pudenes kinnaste vahelt läbi. Aga ei peagi kõiki aardeid ühe korraga leidma. Muidu polegi järgmisel korral enam midagi otsida.
Tundub, et isegi nii suurt kiva on pimedas metsas raske leida, kuna õigest teeotsast panime alguses mööda. Kivi juures nägime vaid selle tumedaid kontuure. Tänud aarde eest!
Georetke peale oli juba päris pimedaks läinud, nii et õigest raja-august panime hooga mööda, aga nii suurest kivist ikka annab mööda minna, isegi pimedas. Nii et leitud ta sai ja tünn jäi kah haardesse. Aitäh, nüüd tean kuhu tulla, kui suurt kiva vaja on.
Täitsa kopsakas kivimürakas. Oli teine nii lauge kaldaga, et krants ronis otsa ümbrust uudistama. Tänud kohta tutvustamast!
Kui Palalt autonina Tartu poole tagasi keerasime, siis tundus, et tänane geopäev on läbi saanud. Vihma kallas nagu oavarrest ja polnud enam mingit isu autost välja astuda. Mida kilomeeter edasi, seda selgemaks läks ja siiakanti jõudes oli juba vihm lõppenud. Otsustasime siiski selle teele suhteliselt lähedale jääva kivi üle vaadata. Kohale viiv tee oli ise üks suur kivikülv, kuid kohale me jõudsime. Peale autost väljumist tervitasime ära kohalikud sääsed-parmud ja siis sukeldusime märga võssa. Mingi rajake ikka viis ka kohale, aga märjaks saime mõnuga. Oligi jahutust vaja ;) Tegime tiiru ümber kivi, vaatasime natuke ringi ja konteiner paistiski.
Aitäh Tartumaa suurima kivi juurde juhatamast.
No siia ei oleks küll ilma aardeta jõudnud. Põhja-Eesti rahnudega olen kursis, aga et siin Tartu külje all ka säherdune mürakas, oli üllatuseks. Tundub tõesti väga hea liulaskmiskivi, tuleb järgmine kord noorgeo... ptüi, geopeitust vihkav järelkasv ka kaasa vedada. Puugi sain ka! Ei olnud ei esimene ega viimane, vaatan.
Sai siin veitsa aega seda otsitud. Sääsed ja muud putukad segasid kogu aeg. Lõpuks ikkagi hakkas silma ja sai nimed just ennem kirja kui kaks isikut tulid kivi vaatama või siis samal põhjusel, mis meie. Igatahes aitäh!
Oh küll võttis see koht aega meil. Terve kari sitikaid ka abiks ei olnud :) Küll me käisime mitmed kännud läbi, kuid aaret ei leidnud. Lõpuks vend selle leidis ning saime nimed kirja. Metsast välja tulles tuli vastu kaks mugu (vist geopeiturid). Mõlemad vennaga putukate hammustusi täis, aga hea, et selle aarde ikka leidsime.
Tänu peitjale sai tutvutud nii võimsa rahnuga kui ka selle ümbrusega.
Ilusa ilma puhul tegin väikese tööpäevaõhtuse aarderingi. Esmalt oli kiviümbrus juba hõivatud, aga vabanes peagi. Ring sai ikka kivile peale tehtud ja tuli lausa logisid lugeda, et õigest kohast otsida oskaks. Aitäh kivi näitamast!
Vanemad tahtsid tulla siin lähedal just õitsema läinud "nartsissipõldu" vaatama ja kutsusid mind kaasa. Vaadates geokaardile, oli kohe tulija, sest millal veel uuesti üksikut kollast täppi rohelisel kaardil saab koristama tulla.
Esimesena käisimegi lilli vaatamas. Nartsissid olid tõesti kaunid ning me ei olnud ainsaid, kes neid imetlema olid tulnud. Soovitan, väga kaunis!
Seejärel võtsime suuna aarde poole, mis oli linnulennult ainult 700 meetrit, aga mööda teed muidugi 5 km :D Jätsime auto viimasele ristmikule ning asusime teed uurima. Kui kunagi pimedas siin korra käisime, siis lähenesime mööda suuremat teed ning sillakest ei märganud, mistõttu seekord saime natuke võsas ragistada, enne kui õige rada silma jäi. Rahn oli tõesti korralik. Selliseid siin pool Paidet väga tihti ei näe. Leiuni viis 100% Liisi logist saadud vihje "10 m kivist; känd". Ei hakanud isegi koordinaate vaatama. Tegin väikese geokuhja, et paremini silma jääks ning maad tagurpidi ei pöörataks. Aitäh siia juhatamast!
Vihje peaks olema 10m, känd. Andis alles siin ringi tiirutada ja ka Zdrki koordinaatidega läks aega, enne kui kogemata hakkas geokuhi silma. Aga kivi oli suur ja hea meel, et talvel siia ukerdama ei tulnud.
Aardega meenus esmalt hunnik mitteleide. Kui ise aarde lähistele jõudsime, siis minul veel loeng kestis, nii et kõrvadega kuulasin ja silmadega otsisin. Alguses juhindusime vihjest, kuid sellest polnud mingit praktilist kasu. Kui loeng läbi sai, lugesin logisid ja saime mingi orientiiri. Lõpuks Kaupo suht koba peale leidis. Vaevaliselt läks, aga tehtud sai.
Pärast seda, kui olin ainult kaardiinfole toetudes ja imelist kevadilma nautides kulutanud tunni kogu metsaaluse läbi otsimiseks, otsustasin lugeda varasemaid logisid. Võtsin ette zdrk'i logis olevad errvee koordinaadid 58° 31.254' 26° 58.847' ja sattusin hoopis teise piirkonda. Ega siingi kohe ei leidnud, kuid kui olin otsustanud, et nüüd lähen ära, jäi ka geokuhi silma. Aardega seest korras, lisasin geokuhjale iseloomulikke elemente, et oleks paremini äratuntav. Annan carole need koordinaadid teada. Aitäh siia juhatamast!
Aitäh väga toreda aarde eest! Nullis sattusime kokku teise mängijaga ja üheskoos tuli leid oodatust kiiremini. ;)
Mudane kergelt ja aardekoordinaatide/vihje ebatäpsuse mõju ümbritsevale loodusele kenasti näha. Geokuhjast on abi, elusloodust ei ole vaja ahistada. Kivi on muidugi äge ja oli peamine orientiir, suurema foliaaži aastaajal oleks vabalt mööda jalutanud.
Marssisin Maru kaenlas ringi ja ei saand eriti käppa külge panna otsimisele. Õnneks Mihkel märkas peidukat ja leitud ta saigi.
Nii nagu pooled eestlased, käisime ka Nina kuulsaid rüsijäämägesid vaatamas. Tagasiteel koju põikasime siia sisse väikeseks vigadeparanduseks. Veebruaris oli siin ikka liiga palju lund ja vihje on endiselt liiga segane...
Sel korral sai autoga peaaegu letti. Lund küll enam pole aga aarde kirjeldus ei ole ajas paremaks muutunud. Alguses sai ka üritatud kuidagi kombineerida nulli, kivi, kaski, 10 ja 210. Tulemuseta. Siis sai niisama ringi lahmitud kuni peidik silma hakkas. Tuleb tunnistada, et kerge pettumus oli. Oleks oodanud midagi.. asjalikumat. Mitte et selline vanakool poleks ok, on ikka. Aga vihjest küll kasu pole, ilma selleta tuleks leid lihtsamini.
Leitud!
Jõudsin mina sinna metsa. Imetlesin tükk aega kuidas ma ikka oma suverehvidega GTI'ga läbi vettinud kruusatee ja lumelaikude kohale jõudsin. Tegin mudasest autost Instagrammi story ning hakkasin nulli otsima. Saanud vaid mõni hetk kivi imetleda kuulsin, et mingi masin on veel siia metsa teel .. ja mitte lihtsalt turistid vaid geopeiturid! Vahetasime omavahel mõned viisakused, leidsime geokuhja, logisime ning läksime oma teed edasi .. teades, et ilmselt põrkame veel täna kokku siin kandis.
Ühtlasi tänase geotripi neljas aare.
Eelmine kord tõlgendasin vihjet valesti ja sai kaua aega puukide seltsis veedetud. Ka tänane algus ei tõotanud head, aga pärast uue kompassi rakenduse alla tirimist sain kohe suuna kätte leid tuli kiirelt. Ei tea tea, miks c:geo ei suuda ära otsustada, kus põhi asub ja tihti oma arvamust muudab. Tee oli ka kohati jäine, eriti seal, kus 2m. sügavune kraav kohe kõrval :D
Tee oli selline...huvitav. Jääkoorik kumer ja sügavad kraavid lähedal. Kui alguses olime rahul, et eelmiste leidjate autojäljed ees, siis nende katkedes muutus sõit palju ohutumaks. Lumi oli palju ühtlasemalt sulanud ja auto ei järginud enam ühtki sissekülmunud rööbast.
Kivi oli igavene vahva mürakas, aga aardeotsing seevastu paras ikaldus. Kui igast kahtlusalusest kasest lõpuks samme tegema hakkasime, tuli geokuhi välja. Aitäh!
Mina tegelesin tagaistmel taaskord oma lemmiktegevusega autosõidu ajal, ehk ei seganud juhti ja seega lihtsalt magasin. Ühel hetkel muutus ühlane hällis kiigutamine kuidagi kakofooniliseks. See ajas muidugi paugupealt ülesse, sest kibe reaalsus näitas et on ikka kindel oht hällist kas välja kukkuda, võis siis oht sellel, et häll kukkub hoidvatelt tugedelt kraavi. Ühel hetkel hüppasin ka mina koos emandatega hällist välja, veidi aja pärast ronisin rahutu hingega küll sinna tagasi ka. Ihaldatud mängupaigas meenutas minu tegevus elu teist poolt. Mitte ei saanud aru kuskohas see otsitav on, kas see seal üldse on, mida ma üldse otsin. Oleks kohapeal olnud peegel, ma oleks vist peegelpildile tere ka ütelnud. No votsiis , selline kivike kuskil metsas
Oh kurja, see talvine aardeotsimine. Ega neid teeolusid ju kunagi ette ei tea. Algul sõidad mööda suurt teed ja siis need teed lähevad järjest väiksemaks ja kitsamaks kuni siin siis viimane sirge oli lumest puhtaks lükkamata. Ühel lõigul sai oma madalapõhjalisega ikka tükk aega rassitud edasi-tagasi, edasi-tagasi kuni jõudsime välja ca 400m kaugusele kivist. Sealt enam ei jätkanud vaid jalutasime jala. Osa seltskonda hakkas muidugi jalutama juba varem, et auto kergemaks saada ning ilmselt sellest abi oli. Kokkuvõttes, hästi läks, kinni ei jäänud ning muid kadusid ka ei olnud. Ka aarde leidsime üles, kuigi ka see polnud lume tõttu kõige kergem ülesanne. Leid on aga leid. Aitäh.
Jaanuari lõpus sai siinkandis sõpradega lumistel metsasihtidel autodega hullamas käidud. Ikka mitmeid kordi pidime üksteist kraavidest välja tirima. Need hooldamata metsateed muutuvad ikka suhteliselt sõidetamatuks, kui mõned autod on varem rööpad sisse sõitnud ja uus lumi peale sadanud. Pehme lume all on kinni pressitud lumega rööpad, mille pealt viskab pidevalt maha. Ja siis on üsna õnnemäng, kas saad enne kraavi pidama või mitte.
Siin oli samamoodi. Iga natukese aja tagant viskas auto kraavi poole, tuli jälle tagurdada ja uue hooga üritada jäljes sõita. Minek oli raske ja rattad loopisid lund igasse ilmakaarde. Ma rammisin Subaruga 800m peale. Edasi läksime jala. Lugedes nüüd tagant järgi logisid, siis tundub võimatu, et madalapõhjalisega 400m peale suudeti välja sõita. Kui just lumeolud vahepeal muutunud polnud.
Kivi on märkimisväärne, polnud siia varem sattunudki. Aaret ei osanud justkui kuskilt otsida. Nullist? Kivi juurest? Mõne kase juurest? Kas mõõtmised tuleks teha nullist, kivist, mõnest kasest? Kas maastik 2.5 on peidukoha maastik või selle lühikese matka pärast, mis kraaviületusest kivini on? Ühesõnaga, pärast huupi lumes tuhlamist lõime käega. Aga tänud kivi eest!
Tahtsime Maruga matkakotti proovida ja nagu ikka, oli Mihklil kohe aare välja pakkuda, kuhu minna. Pool metsavaheteed ukerdasime autoga, mul süda saapasääres, sest kraavi suunas kiskus ikka palju ja pool maad siis nö matkasime. Kivi oli uhke, polnud enne teadlikki sellest. No ja kivi imetlemise matkaks see ka jäi, sest lumi oli paks ja kartsime ka Maru ära külmetada, seega liiga pikalt otsimise ja nuputamisega ei tegelenud ja aaret ei leidnud. Ju tuleb kevadel tagasi tulla.
Mari ja Martin.
Aaret ei leidnud seekord, aga ausaltöelda väga palju ei otsinud ka selle paksu lumega, imetlesime rohkem seda hiiglasliku kivi????. Kuna meile suured rahnud meeldivad, äkki oskab keegi öelda kus veel siin Lõuna Eesti pool selliseid suuri rahne leidub?
Kui üles saab, on mõnus alla lasta. Teised logisid. Aare korras.
On võimas, neh! Polnud teisest kuulnudki ja viida järgi otse mööda teekest kapates tundus, et jääb nägemata ka. Eeh, oleks pidanud juba varakult vasakule põikama...või siis mõne elektroonilise riista avama:) Kõigepealt kivi otsa kunni mängima ja siis ümbrust kaema. Vihje mõistmine andis ikka mõista ja ajas kaugemaltki otsima, aga välja ta lõpuks tuli. Aitäh Kalevipojale heitmast ja peitjale peitmast!
See leid tuli ikka juhuslikult, ei mina osanud siin koordinaate ega vihjet kasutada. Jälle üks kivi mida tasub vaadata. Tänud aarde eest!
Kivi oli tore leid. Topsi leiuga läks natuke kauem aega. Tänud peitjale.
Teel Kolkjalt kivi juurde vaatasime, et kell täpselt niipalju, et jõuab veel paar aaret võtta enne kodupoole minekut. Mida lähemalt aardele, seda mustemaks ilm muutus. Mustaks, mitte pimedaks. Parkisime auto ära ja siis hakkas muidugi ladinal kallama. Tatsasime algul Karli koordinaatide järgi. Leidsime vaid värskeid jalajälgi. Siis vaatasime aarde koordinaatide järgi ning panime nimed kirja. Pärast raamatust nägime, et olidki värsked otsijate jäljed :)
Me tõlgendasime vihjet kah erinevates variantides ja Krista märkas lõpuks õiget kohta. Noh, toredam oleks olnud kogu see otsimisele kulunud aeg rahnu imetlemisele kulutada. Aga hea, et niigi läks.
Leitud. Suhteliselt lihtne. Aga päris sussidega minna ei tasu
Sai kahtlustatud, et jälle ronimine ja suisa 10 meetrit. Kohapeal siiski tuli leid üpris lihtsalt, kui ühte varasemat logi sai loetud. Aitäh.
Sel aastal on Tartu ja Peipsi vahelisele alale kenake kogus aardeid lisandunud, mis andsid põhjuse teha üks geopeituse väljasõit. Ilm juhtus olema sügise kohta imelikult soe ja päikseline ja aardeotsinguid see pigem soosis. Eriti siin, kus pidime omajagu ringi tammuma, enne kui õigesse kohta vaadata oskasime, aga see on meil juba tavaline kõigi kiviaarete puhul. Kuigi suutsin alguses kirjeldust/vihjet valesti tõlgendada, siis lõpuks pidin ikkagi tõdema, et kõik oli õige. Aitäh!
Ilm oli soodne motoriseeritud rännaku sooritamiseks. Õnneks hüppas sõber ka kampa, seltsis segasem sõita. Minnes ja tulles sai kruusatee veidi kobedama pealispinna aga seda rohkem visuaalis. Igatahes oli tänase ilmaga lust sõita ja paras hetk eelmise korra fopaa parandada. GC vihjest oli ikka abi, äkki võiks siin ka ära korrigeerida? Suund ja sammud sedakorda klappisid, aare avaldas ennast kiiresti ja nimi kirjas.
Sattusime pärast Reixi ja tegime kõike samuti. Mõtlesime valesti, tõlgendasime valesti ja ka isegi sonkisime mõnes kohas. Läks sellel päeval selgelt kõige rohkem aega aga leitud ta lõpuks sai. Tänud juhatamast!
Oh ja ah! Tuiasin ka paris kaua siin erinevate puude all, veits isegi toksisin maapinda. Lõpuks siiski leidsin. No kask on veidi eemal, Ja vihjet loeks, et kivi ees olevast kasest ca 10 meetrit, mina loll tõlgendasin, et kask peab 10 meetrit kivist olema. Aga muidu oli täitsa korralik tükk, kivi ma mõtlen!
Tekkis tahtmine väike lähikonna aarete tiir teha ja Pollikivist sai esimene peatus. Tore koht ja taas tuli tõdeda, et ilma aardeta poleks ilmselt siia sattunudki. Päris sürreaalne kohati, lihtsalt sõidad mööda sirget metsateed ja siis järsku mingi vaatamisväärsus. Esimese hooga oleks mööda vale teed edasi põrutanud, aga õnneks tuli meelde, et keegi rääkis midagi mädast sillast ja eks siis ilmselt tuleb sealt üle minna. Üle kraavi oligi ilus tee edasi kuni järsku kes-teab-kust ilmuva kivini. Aarde otsimisega see-eest läks tükk aega. Lõpuks kasutasin eelnevas logis toodud koordinaate ja sain purgi kätte. Ega see metsaaluse sonkimine tore ole.
Natukene varem silmasin, et siin uuel aardel on ebatavapäraselt palju mitteleide. Tänu sellele taipasime teha natukene eeltööd ja logide vahelt leidsime Reino täpsustavad koordinaadid (58° 31.254' 26° 58.847'). Jalutuskäigul kivi poole, hakkas kolakas rahn väga ruttu paistma. Kohapeal märkasime kõigepealt 2 x 1 meetri suurust ülessongitud maalappi, kus aaret ilmselgelt ei ole. Päris koordinaatidel leidsin ideaalse geokeppi, mis osutus hoopis osaks geomaskeeringust. Panime nimed kirja ja lisasime sinna omaltpoolt veel natukene ebakõla, et mängijad ei peaks metsaalust samblast puhtaks kratsima. Pärast edukat aardeleidu ronisin veel kivi otsa vaadet nautima. Tore koht, aitäh!
Autot parkides tegime eeltöö ära ja leidsime täpsemad koordinaadid. Kivi juures väga otsida ei saanud kui Karlile väike ebakõla silma jäi. Jätsime ka järgmistele väikese vihje kus aare on.
Kaugelt liiga kaua otsisin seda tavalist normaalsuuruses aaret. Kaugemalt ja lähemalt, vihjet nii- ja teistpidi rakendades. Lõpuks olid juba juhtmed täitsa sõlmes ja mitte muhvigi ei saanud enam aru. See aitas, sest täitsa niisama huupi laksides sain lõpuks konteinerile pihta.
Ainuke asi millest aru sain oli see, et kivi juures on väiksemad(3) puugid ning puude all suuremad(2). Eks teinekord uuesti, siis tahaks midagi muud ka leida.
Kivi oli vägev, noorgeopeiturid lustisid täiega. Aga passisime me seal neid puid ja asju nii palju kui passisime, mingit aardekarpi ei tuvastanud. Eks saab mõnikord ju tagasi minna...
Vaatlus, kümmekond meetrit etteantud suunas ja leitud ta oligi. Nimed kirja ja edasi. Aitäh aarde eest!
Sobivast kohast võttis Rainer selle karbikese välja. Õnneks ei läinud kaua.
Aga see purre - vot see ei meeldinud. Kergelt pehkinud palk ei kuulu kindlasti lemmikute hulka.
Tänud!
Siia tahtsime tulla ka enne sündmusele minekut, aga aega jäi väheseks ja käisime enne Alatskivil. Kui viimaks siia jõudsime, oli juba üks auto lahkumas ja tuttav geopeitur mootorrattal oli ka aarde juba leidnud. Läksime siis meiegi otsima, kuid vihjele vastavat peidukohta ei suutnud tuvastada. Mingi hetk kuulsime autouste kinnilöömisi ja otsustasime, et me vist anname alla. Aga siis tuli meile vastu seltskond geopeitureid ja läksin koos Martaga uuesti otsima. Koos oli juba rohkem õnne. Ja peagi saimegi oma nimed logiraamatusse kirja panna. Eks meie viga oli see, et tõlgendasime vihjet veidi valesti. GC lehel on vihje täpsemalt kirja pandud. Ilma aardeta poleks siia kivi juurde küll sattunud. Täname!
Nüüd oli sündmusel käidud ja aega siin sügavuti kaevuda. Kohale jõudes oli tiim [t6nnmann] kohal ja veel tulemuseta. Miki sai kiirelt nägijaks tänu tarbitud võlujoogile ja kaevetööd jäid sooritamata. Suunavad vihjed aitasid aarde oma peidikus ilmavalgele tulla üsna kiirelt. Soovitaksin aarde mõned meetrid metsa sisse pista ja julgelt meetrike praegusest kohast kõrgemale. Tänan siia kutsumast!
Tegime enne Sibulatee puhvetite päeva sündmusaaret siia kiire põike. Piiratud aja jooksul sai tehtud tiir ümber kivi, selle otsaski käidud. Tõdetud, et suur hulk kasepuid on kratsitud aga esimesest kaheksast vaadatud kohast miskit karbi moodi asja vastu ei vaadanud. Mitteleid on ka leid ütles Miki ja me lahkusime.
Sündmusel tuli jutuks, et läheduses alles hiljuti üks aare on peidetud. Seltskond käis seal tuulamas aga üles ei leidnud. Kuna meile ka viimasel ajal väljakutsed meeldivad, siis otsustasime kaeda ka oma silmade ja näppudega, kuidas selle leidmisega on.. Läksime peale sündmust poest läbi ja kohale. Metsa ääres seisis punane mootorratas...ahhaa... Tanel on ilmselt ametis. Nii oligi. Veidi sahmisime seal ringi ja leid tuli Krissu poolt. Saigi meie nimi raamatusse teisena kirja. Tänud
Siin õnnestus ühe päeva jooksul kaks korda käia. Jäi ikkagi närima, et mismõttes ei leia? Maa oli korralikult üles songitud ning ega väga ei tahtnud ise rohkem kaevata. Lõpuks hakkas Miki muheledes kirjeldama milline tops on, andis veel paar suunavat vihjet ja nii leidsid ka teised. Tagantjärgi tarkusena, siis jäime liiga kinni ühte logisse, mis kinnitas et null on täpne. Aitäh!
Tagasiteel kohvikutepäevalt tegin ka selle aarde juurde väikse põike. Kaevamisjälgi oli hoolega, aga aare ei tahtnud esimese hooga end näole anda. Õnneks saabus minu otsimise ajal objektile ka yxk6ik ning ühiste pingutuste tulemsena õnnestus topsik üles leida. Aitäh peitjale.
Lugedes siit, et aare leitav on, tulime täna enne koju minekut siit uuesti läbi. Täna avanes meile küll sootuks teine pilt kui nädal tagasi: keegi oli trimmeriga kivi ümbruse madalaks lasknud ja ka oli näha mõningaid maastikukujunduslike muudatusi. Võin võtta lahjemat sorti mürki, et nädal tagasi tegelesin paigaga, kus täna aare end üsna kiirelt ilmutas, üsna põhjalikult aga ju siis mitte piisavalt. Ka dendroloogias ma väga tugev pole aga kindlasti ei olnud aare vihjes kirjeldatud puule liiga lähedal :)
Logiraamatus oli tänase kuupäevaga päris palju kasutajanimesid, keda Alatskivi lossipargis tervitatud sai...
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Kiirelt ei läinud. Natuke keerutas vihje, sest seda võis ühte ja teispidi võtta. Sündmusel käijad olid (ka) otsima kutsuvaid kohti päris palju leidnud/tekitanud . Aga lõpuks jäi üks kahtlane koht koos aardetopsiga silma. Tänud! Kui paremaid koordinaate pakkuda, siis .254 ja .847 lõpuga (arvas paariminutilise kaalumise peale eTrex)
Võtsime õhtul suuna metsa, kus oleks võimalik üks aare otsida ja ka seeni korjata. Kivi juurde jõudes ei jäänud esmapilgul ühtegi head peidukat silma. Niikaua, kui mina kivi uudistasin, keskendus Tiit aarde otsimisele ja leidis ka otsitava. Esmaleid läks kirja kell 20:20. Aitäh peitmast. Siia ilma aardeta poleks küll sattunud. Kuna õhtu oli alanud hästi, lausa FTFi ga, otsustasime õhtu jätkuks veel mõne aarde otsida.
Tallasime georadu sisse, aga leidmata see esimesena jäi :´) Kivi on võimas!
Laiendasime perimeetrit aga antud raskusastmele sobivat me midagi ei leidnud. Eks teine kord siis ehk :)