Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mis juhtub mahajäetud paikadega? Tule vaatama :)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
mahajäetud_ehitis (1), lumega_raske (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8ZW3X
Logiteadete statistika:
56 (94,9%)
3
1
0
0
0
0
Kokku: 60
Peale kohustuslike tuttavate vedusid City Beega Tapalt Tallinnasse , tagasi jõudes selgus, et meil on veel kasutamata 66km.Tükk aega mõtlesime kuhu sõita aga see koht tundus huvitavaim , kuigi kümme km tuli juurde maksta, tasus sõit end ikkagi ära. Leidsime hilises hämaruses, null oli natuke mööda aga Eestimaa loodus on võimas.
Lumega ongi vist raske. Asjasse mittepuutuv kaaslane annab 10 punkti Nuffi logile, kuna ta tundis üpris halba enesetunnet antud kohas.
Leitud jubedast partsikust. Tõesti loodus võtab üle õnneks oli trimmerimees poole teest just puhtaks teinud. Tänud!
Kuskilt olin endale pähe võtnud, et siia ligemale ei tasu trügida, aga tegelikkuses oleks saanud ikka täitsa mõnekümne meetri peale sõita. Aga milleks inimesele jalad on loodud, ikka astumiseks, nii et astusime. Kohale lähenedes avastasasime, et võsa värskelt lõigatud ja läheduses askeldas mees võsalõikuriga. Huvitav, kas laseb aardeni raja sisse või jätab ikka selle ekstreemse lähenemise aardeni alles? Jutust tundus, et ta ikka rohkem nagu liinialust puhastab, aga tegelikult oli kaunikesti laialt ette võtnud. Tänu temale saime seda suure tähega võsa natukenegi vähem. Tsiisas, olen ma padrikutes olnud, aga vist mitte niisuguses. Alguses tundus tast juba läbitungimine ilmvõimatu, mis veel seal mingi kivi alla peidetud aarde otsimisest rääkida. Rinnaga peale jõuga läbi. Praegusel ajal polnud küll mingeid georadasid võimalik tuvastada, nii et nagu dšunglis. Mingil hetkel aga olid otse nina ees mingid kivid tuvastatavad ning maa ligidalt kus võsa väheke hõredam oli, hiilides oli ka potensiaalne koht aardele tuvastatav. Viimane ponnistus õigesse kohta ja logi kirja. Nüüd oli järgmine ülesanne veel tagasi end kuidagi suruda ja koer üles leida. Tema olin küll väheke hõredamasse kohta kinni pannud, nii et lootus püsis, et ei lähe enam poolt päevagi. Tehtud. 1,5 see maastik nüüd suvisel ajal küll pole, aga loomulikult oma valik sellisel ajal külaskäik ette võtta. Tänud peitjale looduse jõudu näitamast ja aaret peitmast.
Kust pärapersest sa peitja need kohad välja võtad? Mul ei tuleks pealemakstes ka pähe sinna peita. On see sinu eraomand? Miks ta siis natukegi korras pole? Ma julgeks siis külalisi kutsuda kui mul kõik korras on. Praegu oli mul küll siuke tunne, et vargil käisin, teise kodus.
Tänud, et enam tagasi ei pea minema!
Võtab tõesti üle. Võiks lausa rohkem võtta, kuid eks see ole siis kahjuks järgmise põlvkonna probleem, sest praegusel on ilmselgelt liiga suva.
Aaret ennast andis ikka otsida ja lõpuks, kui Kaups oli juba abikõne haaranud, jäi mulle kahtlane koht silma ja sai logitud. GPS näitas 10m mujale, aga maa-amet oli täpne.
Jah, omamoodi täitsa huvitav paik. Kuigi selle paiga iseloomulik kooslus muudab vastavalt ka otsimist keerulisemaks- eeldatava peidiku suunas trügides suutsin mingite okstega näkku saada. Miskil põhjusel näitas minu kaart u. 10m eemale. Kuigi praegu maaameti kaarti vaadates on koordinaat üsna õige. Aga kohapeal tähendas see aarde asemel georadade otsimist. Mida õnneks leidus. Võtsin siis nagu jäljekoer raja üles ja liikusin mööda seda. See küll tiirutas ringi ja kohapeal, aga õnneks sattus lõpuks pilk ka õigesse kohta. Kui konteineri nurk poleks välja paistnud, siis ei tea, kui õnnelikult see tagaajamine lõppenud oleks. Igatahes jätsime ka meie nurga natuke nähtavale, et järgmistele võimalus anda.
Praegusel aastaajal sain autoga peaaegu otse väravate ette sõita. Kohapeal pidin läbi tiheda võsastiku edasi-tagasi pugema. Sain läbi pükste verised kriimud jalgadele ja lisaks üks talveunest ärkanud ämbliku sugulane otsustas kaasa tulla. Eelnevatest vihjetest oli abi, konteiner asus geokuhja ühes otsas. Tänud peitjale!
Sain suure tõenäosusega aru, kus peidetud on, aga lund oli lihtsalt liiga palju.
Sündmuseni oli ikka veel aega. Kui buss oleks neliveoline siis oleksime ehk palju lähemale rünnanud. Seekord aga sumpasime tuule-lume vaaludes kaugemalt kohale. Found it: 23.Dec.2021 17:38 Loodus võtab üle / Nature reclaims. Ohoo kivid
Parkisime kaugemale, pärast oli näha, et päris väravani ka sõidetud. Suvel ei tahaks siin otsida, täna oli mugav. Aitäh
Eelnev logide lugemine pani arvama, et ligipääs on raske. Õnneks oli tee siia väga mugav. Lõpus tegi vihje elu kergemaks. Aitäh!
Veidi otsisime nulli läheduses kirjelduse ja vihje põhjal. Üsna kiiresti tekkis eelaimdus lootusetuse osas. Tutvusime logidega ja see andis geovaistule vunki. Jõudsime õnneks suht kiirelt leiuni. Koht + peitmise viis ei tekita sümpaatiat, aga tänud juhatamast mõtlemapanevasse kohta. P.S. Sipelgapesa on arvestatav vaatamisväärsus :)
Tegelikult plaanisin selle aare külastuse jätta aega, kui loodus nii lopsakas pole, aga sündmusel tuli sellest aardest juttu, et just leitud ja kuna ta juhuslikult mu koduteest vaid paari kilomeetri kaugusele jäi, siis tegin ka siia haagi. Ega just liiga kiiresti ei läinud, aga meenutasin hommikul kuuldut ja see päädis lõpuks ka leiuga. Aitäh peitjale.
Suvel on maastik vähemalt 2.5, sest just siis võtab loodus siin kohe eriti mõnuga üle. Lausa sellevõrra, et üle pea kõrguv malts piiras vaatevälja ning ainult nulli kohale koperdades oleks põhivaatamisväärsus suisa märkamata jäänud. Uudishimust kondasin ikka veidike kaugemale ka ja siis nägin seda, millele aardenimi ilmselt peamiselt viitab. Tõesti võimas, no polnud mina varem säärast oma silmaga näinud veel! Peitja puhul imestan endiselt, kuidas ta sihukesed nurgatagused Eestimaa pealt üles oskab leida. Metoodilise töö tulemusena, järjest mahajäetud talukohti läbi käies? Äge leid siin igatahes, aitäh juhatamast!
Loodus on siin tõesti mõnuga üle võtnud. Esimese hooga ei leidnud õiget teeotsagi üles. Nulli küll jõudsin välja, aga sela oli loodus nii palju üle võtnud, et mingist otsimisest ei saanud juttugi olla.
Koordinaat juhatas mujale, vihjeobjekte palju. Õnneks sain ikka pooljuhuslikult kätte. Aitäh!
Pikalt siia uudistama ei jäänud.Panin nime kirja ja edasi.Aitüma
Loodus oli tõesti objekti üsna kenasti üle võtnud ja oma embusesse haaranud. Aarde otsimine läks üsna visalt aga tagantjärgi tarkusena olin lihtsalt liiga ninapidi nullis kinni. Peale abi küsimist vaatasin ka kaugemalt ja siis leidsin karbi juba lihtsalt.
Väga mitmekesise puistuga koht, see mööda maad roomav männipuhmas püüdis pilku. Sipelgapesa vaadates tekkis mõte, et kas ühel pool härrade ja teisel pool daamide ala. Tänan kutsumast!
Kell on nüüd juba tiksunud omajagu üle südaöö. Jõudsime vahepeal veel mõnde aarded korjata. Muidugi on selle aja jooksul jõudnud maha sadada veel rohkem lund ja teed on veel rohkem lumme tuisanud. Sõitsime autoga nii lähedale kui võimalik, parkisime auto ja alustasime aarde poole sumpamis. Poolel teel otsustasime ennast sirgest rajast kõrvale pöörata ja sumpasime diagonaalis üle põllu. Kui aga jõudsime metsa äärede, leidsime eest ühe väga intensiivselt vuliseva kraavi. Ei tea kas siit ikka üle ka saab. Õnneks leidsime koolmekoha ja saime ilusti üle. Kohale jõudes ootas meid ees tohutu lumega kaetud põõsad, mille all ma siis hakkasin roomama, hüppama ja ma ise ka enam ei tea mida tegema. Kuna aarde kirjelduses oli silt, Lumega raske, siis olin ennast ette valmistanud mitte leiuks. Juba hõikasin Miale, et hakka sa minema, ma tulen järgi. Aga enne veel, kui hakkasin sealt põõsaste alt välja pugema, vaatasin viimasesse kohta. Imede ime sealt vaatas vastu aare. Juhuu. Suured tänud perenaisele aarde eest.
Lumi leidmist lihtsamaks ei teinud ja me mõtlesime alguses ikka parajalt üle ka. Õnneks Heldur otsustas õiget kohta uurida ja märkas aaret. Koht oli lahe. Mu eriline lemmik oli sipelgapesa. Aitäh!
Täitsa äge koht on siin. Aare ise oli nullist väga kaugel. Leitud õnneks lõpuks sai. Tänud
Olin teel Siniallika trahteri poole ning tulin läheduses olevasse aardesse ka uudistama. Läks ikka omajagu aega, et see tops sealt üles leida. GPS hüppas nagu noor kits seal ringi ning kive, mida üle vaatasin, oli omajagu. Lõpuks sai siiski ka see õige kivi tuvastatud ning logi kirja pandud. Seejärel sai natukene paigaga tutvutud. Aitäh aarde eest!
Õhtupimeduses mõnus koht kuhu seiklema minna. Keset võsa järsku aiaväravad. Kõrvalt sisse astudes märkan järsku, et lähenevad taskulampidega inimesed. Kergelt tekkis juba närvikõdi sisse aga siis avastasime, et valehäire. See vaid meie endi peegeldus. Vaatasime kõigepealt soojakusse. Seal midagi kivilaadset ei paistnud ja pidime laiema pilguga ringi hakkama vaatama. Pressisime ennast läbi kõige tihedama võssi ja jõudsime kivideni. Mul tekkis ahastus, et kust seda nüüd siit veel leiab. Maire oleks aga seda aaret nagu varem leidnud. Läks otsejoones õigesse kohta ja võttis karbi välja. Ma kiitsin head sooritust ja siis palusin, et võiksime ka natukene ringi vaadata. Õhus oli tunda natukene vastumeelsust aga sain mis tahtsin. Uudistasin kõigepealt küüni või kuuri puulippide vahelt. Seejärel juba peamaja. Sipelgapesa oli küll mega uhke. Võib öelda, et sisse kolinud või siis hoopis uksevalvurid. Sisse ei hakanud trügima aga natukene sai piiluda ikka. Aare tekitas rohkem küsimusi kui see andis vastuseid. Kus, miks, millal, kuidas jne. Koht oli aga äge ja mulle meeldis. Kohe kindlasti koht kuhu eales poleks ilma geopeituseta sattunud :D Aitäh!
Õues oli juba täitsa pime ning midagi enam ilma lambita näha polnud. Paar õhtut tagasi olin vaadanud u 20min ühte õudusfilmi ja see ei andnud enam rahu. Võtsin Karlil käest tugevalt kinni ja hiilisin aarde poole. Täitsa lähedale jõudes vaatas meile kaks tulukest vastu, mille peale mõlemad veidi ehmatasime. Asja lähemalt uurides selgus, et need olid meie lampide peegeldused aknal :). Otsida oli veidi kitsas ja kohe ei näinud neid kivegi millest jutt. Siis kui kivid letud tuli ka aare välja. Pärast oli Karli hädasti vaja ka majakestesse sisse piiluda. Ühe ukse avast leidsime hiiglasliku sipelgapesa. Huvitav kui ammu aega tagasi seal keegi elas?
Paik oli põnev, kuid konteiner nii peidus, et kuskilt polnud aru saada, et seal midagi võiks olla. Lao või kõik kivid ümber. Täpsustasime varemleidnuga piirkonda ja tõdesime, et siin oli karp küll liiga hästi peidus. Tänud!
Käisin ka uudistasin, et mis siis loodus teeb. Palju on ära teinud küll ja praegu on hea aeg seda aaret otsimas ja logimas käia. Suvel ei leiaks siit vist midagi üles peale võsa :-) Tänud peitjatele.
Värske hängimisaarde juures läks igati edukalt ja juba piilusime geokaarti. Kaupo käis kohe mõned vekslid välja ja järgmine hetk veeresidki ekipaazid nulli poole. Viimased mõnedsajad meetrid võtsime siiski kand ja varvas ette. Eks neid looduse rüppe tagasi võetud apokalüptilisi vaatepilte on elu ja eriti geoajaloo jooksul omajagu nähtud. Aga nende vaatamisest ei väsi eal. Igaüks on omamoodi huvitav, küsimusi tekitav, mõtisklema panev. Tänud peitjale selle ajakapsli eest ;)
Pärast edukat lõbutsemist Vaida silla juures jõudis Kaupo ümbruskonna leidmata aarete kaardistuse ära teha ja kiirelt olid tuvastatud lähimad kõigil leidmata aarded. Plaan sobis kõigile. Kiire kontrollküsimus kinnitas, et lapsel on ka kõik ilusti õpitud ja geoõhtu võib natuke pikemaks venitada küll. Varsti jalutasimegi mööda põlluteed kuhugile, jah, muigasime meiegi, et meie vabandus on karp, aga kuidas peitja küll sellisesse kohta satub?:)
Hea, et oli pime. Hea, et oli hilissügis. Hea, et oli seltskond.
Aitäh.
Parkisime kruusateele, kuigi saanuks ka lähemale. Jalutasime kohale ning uudistasime kohta. Tõesti tükk aega maha jäetud koht, aga tekkis küsimus, et kuidas küll peitjad selliseid kohti üles leiavad. Otsijatest saan küll aru, aga endal pole kunagi varem tekkinud mõtet siia uudistama tulla. Jälle targem ja suurema silmaringiga.
Kui juba Vaidal uue silla aarde juures kogunetud sai, otsustasime lähedal paarile aardele veel kambakat teha. 4 ekipaazi oli peagi teeotsas, jalastusime ning hiilisime pimeduses kambaga aarde poole. Meetrid aina vähenesid kuid miskit mida loodus üle veel võtta saaks silma ei jäänud, alles päris kohale jõudes, hakkas pusle kokku sobituma.
Väga hea, et loodusel on mingisugunegi võime inimtekkelisist materjali uuesti ümber töödelda, muidu elaksime ikka päris ... Tänud.
Ma olen ise siinkandis elanud, kuid siia polnud veel sattunud. Nüüd see viga siis parandatud.
Värsked jäljed viisid täpselt aardeni, nii et otsima me ei pidanudki, ainult logimise vaev. :)
Aitäh!
Suht veider koht. Ei saanud isegi aru mis või kes seal elanud on. Aga eks loodus võtab oma jah. Tänu üpris värskele lumele tuli leid päris kiirelt....seda just eriti tänu ees läinud jälgedele mis viisid otse aardeni :D Logiraamatust selgus, et tegu Ingridi jälgedega :) Tops ise võiks olla kuidagi ka märgistatud ja selles võiks olla ka geopeituse juhend. Kahjuks oli geokotike koju jäänud ja ei saanud midagi vajaliku lisada. Tänud juhatamast!
Võtab võtab. mõlemad nii aeg kui loodus muudavad meie rajatud põllud ja aiad taas võsaks (hiljem muidugi ilusaks metsaks), paari põlvkonna järel keegi ei mäletagi et me siin kunagi aardet otsimas käisime
Võiksin oma logi kopipastega Kallo logist võtta. Ainus erinevus oli see, et väga kiirelt saabuv pimedus ja tiirlev koordinaat sundisid telefoni haarama ja abi küsima. See töötas ;)
Me täname.
Hommikul vurasin kohale ja jätsin auto pinnasteede ristumise paika. Sealt siis jalutasin nulli poole. Siin oli loodus üsna uhkelt asja üle võtnud. Algul mõtlesin, et läheb suuremaks kivide kangutamiseks, aga õnneks oli karp esimesena tõstetud kivi all. Aitüma peitjale!
Miskipärast oli meeles, et see aare asub kohe üsna tee ääres ja et sealt läheb juba tuntav georada otse aardeni. Tegelikult oli nii, et oli pime ja oli hilja ning vihma sadas ja üldse oli üsna kole olla. Sai siis natuke lähemalt sõidetud ja lisaks veel natuke jalutatud kuniks jõudsime sellesse kohta, kus loodus oligi juba päris palju võimust võtnud. Heakene küll, meie saabusime siia koordinaadi järgi, aga ka meie jaoks oli mõistatus, et kuidas peitja selliseid kohti leiab kuskilt keset eimidagit!? Aga leitud see on ja aare paigas, nii jäi meil see leida ja nimed kirja panna. Saime kenasti hakkama, jälle üks päev möödunud ja kirjas. Aitäh.
Jalutasin läbi lume kohale. Otsisin kõigepealt valest kohast ja siis õigest kohast, siis jälle valest kohast ja siis uuesti õigest kohast :D. Sest no olgem ausad, mõlemas kohas neid kive ikka seal jagus :D. Lõpuks ikka sain leiu ka ja siis isegi nagu ei uskunud, et nii lihtne oligi… Aitäh Jaanikale aarde eest, neid tavalisi lihtsaid karpe ei ole kunagi liiga palju, ootan aga lisa :).
Pärast Kaido kolmpakki kulgesime siitkaudu Kehra kanti edasi. Kuigi saanuks aardele ka üsna ligi sõita, valisime mõnusa 1.4 km pikkuse jalutuse. Poolel teel käies tekkis küll paralleel nagu oleksin üks tuntud madalapõhjalise sõbra omanik, aga ei, tegelikult oli jalutada meeldiv.
Isegi nulli jõudmiseks tegime korraliku ringi, sest valisime pikema tee. Lõpuks olime aarde manu. Võsa oli rohkem kui eelmise aarde kirjelduses lubatud. Vihje on ka muidugi tasemel, sama hea kui käbi käbihunnikus. Õnneks Marje silmas aaret peatselt. Võtsime aardest plastikust geomündi duplikaadi, jätsime Logistika+ kaamerakatja. Aitäh Jaanikale ka siia kutsumast, kuhu ilma aardeta pole iial sattunud! Lähedalt korjasin ära ka tühja õllepurgi. Ja sipelgapesa tare vastas oli võimas - nutikad loomad, et mahajäetut nõnda ära kasutavad.
Autoga sain mõnusalt mõnekümne meetri peale. Edasi läks juba ilus georada aardeni, tänud.
Sinna sõites ketras peas mõte, mis moodi selliseid kohti leitakse... No igatahes kohapeal sai tuuseldatud korralikult kuniks õigesse kohta jõudsin, veidi olin aarde peidukas pettunud, oli palju ägedaid kohti kuhu aare panna. Aga see selleks, koht lahe, kahju, et sinna kottpimedas jõudsin, aitäh :)
See kuulus foto sipelgapesaga uksest (või siis hoopis uksega sipelgapesast) ahvatles paika oma silmaga üle vaatama. Okastraadi kerisime ka möödaminnes raja pealt kokku - kätte saab puu alt.
"Retro stiilis bush" sundis muidugi omajagu alandlikkust harjutama, esialgu püüdsime kaugemaid ringe teha (nagu ikka, ükskõik, kuhu rahakott ka ei kadunud, laterna all on teda mõnusam otsida), pärast tuli ikka selga küürutada ja põlvi nõtkutada.
Täitsa tore koht, aarde leidmisega läks ikka veidike aega, aga senikaua, kui ma vale hunniku juures ukerdasin, õngitses Madis topsi siiski välja. Tänud aarde eest!
Tuhala juurest suundusime siia. Loodus on tõesti korralikult selle koha vallutanud. Need kõige viimased meetrid aardeni sai ikka mõnusalt loodust nautida, hakkas kohe nii meeldima, et jupikaupa tuli seda isegi koju kaasa.
Selliste kohtade juurde juhatavate aarete juures on mul alati ka küsimus, et kuidas peitja sellise koha leidis ja kas selle taga on ehk mõni pikem lugu või isiklik seos paigaga? Aitäh juhatamast!
Jah, kellegil on olnud unistused, millel ei saanud osaks realiseeruda. Tegelikult täitsa mõnus paik metsa veerel. Kolasin veidi ringi ka tagapool metsastel heinamaadel.
Oli täitsa põnev. Ainult see retro stiilis bush pani mõtlema, et tulen mõni teine homme tagasi. Mõte, et peaks tagasi tulema andis jaksu, et üles otsida karp. Tänan
Mõned rajad olid juba tekkinud, aga need kadusid hoopis kuskile mujale, kui aarde poole. Veidi piilusime siia ja sinna ning saigi nimed kirja panna.
Teel Tartu suunas sai selle suhteliselt värske aarde juurest läbi põigatud. Parkimiskohta jõudes märkasime juba ühte geopeituri sõiduvahendit ees olevat. Aarde suunas jalutama hakates ilmus peitur ka ise välja. Saime mõned muljed ees ootavast olukorrast ja liikusime edasi. Aaret ründasime eri nurkadest ja varsti õnnestus ta sisse piirata. Pärast nimede kirja panemist avastasime veel ümbrust. Küll sipelgatel on siin uhke elamine. Aitäh!
Poolel teel tuli eelmine leidja vastu ja hoiatas, et liiga lihtne see pole. Mis seal ikka, kui keeruline, siis läheb lihtsalt pisut kauem aega. Kohapeale jõudes näitas null kahtlaselt keset võsa, kuid lähemal vaatlusel polnudki see lihtsalt võsa vaid pisut huvitavam võsa :D Esmamulje nullis näitas, et siin on oluliselt rohkem tuustimas käidud, kui logiraamat seda näitab. Õnneks meil liiga kaua seal otsimise peale aega ei kulunud.. ikka oluliselt vähem, kui pärast ümbruse uudistamisele. Väga äge saun... huvitav, kas aastate pärast on see üleni üks suur kuklaste residents. Tänan.
Tavaliselt me sõidame Viljandist Tallinna mööda Tartu maanteed. Tänasel pühapäeva õhtul arvasime, aga maantee olevat täis Lõuna-Eestist Tallinna poole rallitajaid ja otsustasime liikuda hoopis läbi Türi ja Rapla. Olime oma teekonnal jõudnud Kohilasse, kui märkasime taevas uhket vikerkaart. Tegime tee ääres peatuse, et seda iludust pildistada. SalmeS mainis, et tegemist lausa kolmekordse kaarega ja küsis, kas see tähendab midagi toredat? Ei osanud selle kohta midagi arvata, aga pistsin talle ka oma telefoni pihku, et tehku ka sellega paar ilusat pilti. Kui vikerkaare imetlemine läbi sai, viskas ta pilgu ka minu telefoni avaekraanile ja märkas, et seal on uue aarde avaldumise teade. Selgus, et uus aare on Tartu maantee lähedal. Esimene mõte oli, et no pagan, ükskord otsustame oma marsruuti muuta ja siis kohe tuleb sinna uus aare, kus me parasjagu pole. Väike pilguheit kaardile näitas, et oleme siiski aardest vaid 15 min sõidu kaugusel ja sobiv teeots kohe saabumas. Egas midagi, võtsimegi suuna aardele.
Autoga looduse keskele ei hakanud trügima, lõpus tegime ka väikese jalutuskäigu. Koht oli tõesti kummaline, aga tulge vaadake parem ise. Aarde otsimine võttis natuke aega, sest georadu ju veel pole, kuid koordinaadid juhatasid ilusti õigesse kohta. Karpi avades oli väike ärevus, kas oleme esimesed? Jah, olime küll. Aarde avaldumise teade oli tulnud 19.01 ja meie FTF sai kirja kell 19.36. Rõõm oli suur sellisest ootamatult sülle kukkunud esmaleiust. Ja siit ka kinnitus, et kolmekordse vikerkaare nägemine tähendab tõesti midagi toredat. Auto juurde tagasi jalutades nägime ka aarde nimele hoopis vastupidist pilti, kus inimene võtab looduse üle.
Täname peitjat, kes meie pühapäeva õhtu väga rõõmsaks tegi.