Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vaadates aarete kaardile, oli selles kohas auk. Tundub, et teised aarded meelitavad kasutajad marsruudile, mis viib sellest kohast mööda. Ometigi on tegu ühe fantastilise kohaga.
Nagu viidatud lingist lugeda võib, sai koht 2003. aastal korda tehtud. Kahjuks tuli korraga koos ka kuulsus ja korratus. Ka aaret peites riivas mitmes kohas silma prügi, lõhutud pingid ja osadeks lammutatud katusealune.Loodan, et geopeiturid on heatahtlikud külalised.
Aare ise on harilikus külmutuskarbis, mis omakorda veel mustas kilekotis. Aardele saab lähendeda ka autoga, aga soovituslik on auto jätta maantee äärde. Valides lühema tee, on läbitavus veidi raskem, minnes ringiga aga kergem. Aga ringi saab igatahes peale teha.
HEAD LEIDMIST!
Vihje: pole
Lingid: http://vana.www.parnupostimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=77&id=18589&number=541
Aarde sildid:
võsa (1), välimõistatus (1), rattaga_raske (1), lumega_raske (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC16500
Logiteadete statistika:
169 (87,6%)
24
4
4
2
0
0
Kokku: 203
Tulles uue aarde Pommiaugu jahimaja öiselt skoorimiselt vaatasime ka tee peale jäävad aarded üle. Siin tegime korraliku hoolduse. Kuivatasime, puhastasime, eemaldasime prügi, mängujuhend, vahetasime silicapakid kuivade vastu, mõned klepsud ka ja ongi jälle tipp-topp korras.
Seal oli ka külm ja normaalne geokuhi vaatas vastu :)Tänud peitjale!
Natuke ringi tuuseldamist ja leitud ta saigi. Aitäh!
Eelmine talv sai siin otsimas käimas aga kuna siis oli lund suht palju, siis tuli alla anda. Täna sai ka natuke otsida, enne kui aare ennast avaldas. Putukas tuli ka kaasa. Täname
Edasi tõi geotee meid Pustuki maadele. Selle aarde puhul oli hea põhjus natuke koibi sirutada ja täpselt paras jalutuskäik teha. Lõppu jõudes tundus tööpõld suur, kuid õnneks läks valutult ja saime nimed kiiresti kirja. Aitäh!
Tänu kuumale ilmale, oli lomp nii inimesi täis, et tundus üsna keeruline end sinna sisse veel mahutada. Aga siiski võimalik. SUP-itajaid oli ka lademes ja kel oma vahendit polnud, oli võimalik laenutada, kuigi mina küll eelistasin vee peal olemisele end üleni sinna sisse kasta. See kõik tehtud, oli juba talutav läbi palavuse selle vanakeseni jalutada. See kuusenoorendik ei tundunud temasse sukeldumiseks üldsegi mitte ahvatlev, aga geojumal seekord mind hoidis, nii kui olin mõned sammud teinud, vaatas peidik vastu. Tänud peitjale ja hooldajale siia lombi äärde kutsumast ja aaret peitmast.
Geoputukas muutus autos rahutuks ja pidin ta kuhugi torkama. Lisaks oli 32 soojakraadi ujumisretkeks ülisobiv kliima. Siin leidub veidi suuremat karpi ja ujumiskoht, seega ideaalne valik. Loodetavasti viib keegi putuka edasi, enne kui mädanema läheb. Aare kenasti hooldatud, kuiv ja korras. Aitäh peitjatele ja hooldajatele!
Väga mõnus oli jaanipäeva õhtul läbi Eestimaa vurada, osta lähedalolevast asulast üks meie kollektsioonist puudu olev köögitool - meil 3 olemas ja 1 oli puudu. Peale õnnestunud ostu tulime siia ja tegime pikemad ujumised. Oli väga kosutav, aitäh! Ainult, et aare ikka ei tulnud üldse kergelt ja sääski oli ohtralt. Jätsime päris palju tilkasid verd siia maha :)
Geokuhi oli eeskujulik, lompi tuli küll teisest kohast vaadata, aga tore ikka. Tänud aarde eest!
Hooldus. Karp oli terve aga seest täiesti märg, karbi ümber oli kinnine kilekott, sellepärast ka vesi karbis. Kuivatasin karbi ja märgistasin meie punase kleepsuga, aardesse uus logiraamat, silica pakid, pliiatsid, kiletatud juhend ja jätsin ka vahetusnänni. Nüüd aardega kõik tip-top korras!
Mis viga logida kui linnuke laulab ja õhk kevadet täis. Tänud ????????
Logiraamat on märg ja väga katki. Vajab hooldust.
See lahe koht on nii tee ääres ja ometi kõrvalepõikamata jääb täiesti märkamatuks. Aardeni valisin okkalise tee ;). Aitäh peitjale!
Higi, higi, higi! Aga pärast oli lombis mõnus oleskleda, isegi teravad kivid ei härinud. Mõne ründava parmu söötsin kaladele. Aitäh!
Kahekesi 15 minutit roomamist. Alla andmine oli lähedal ja seal ta siis korraga oli…
Läksime kohale ja kohe leidsime, suvel selles kohas kindlasti seda karpi polnud. Tänud
Isegi ei tea, miks me oleme sellest aardest niikaua eemale hoidnud. Tegemist ju üsna ilusa kohaga ja lihtsa maastikuga. Täna oli pool tunnikest vaba aega ja otsustasime lõpuks asja uurima tulla. Auto jäi maantee äärde ja saime väikese jalutuse metsateel. Nulli lähedal oli märg kuusenoorendik, mida forsseerides said riided päris märjaks. Õnneks sai ka aardekarp leitud ja nimed kirja pandud. Aitäh!
Seljametsa [selja‿metsa] ‹-`metsa›, rahvakeeles varem Pustuski Tor – küla Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Paikuse vallas (Sindi mõis). [...] Nimi pärineb vene laensõnast puustus ’söötis põld, tühi talu, hooletusse jäetud talu, vilets põld jne, kõnnumaa’. Allikas: Eesti kohanimeraamat
Ülalolev seos oleks võinud kõrvaloleva Seljametsa järvega mainitud olla, aga ehk see oli mingil ajal ilmselge.
Pingid ja katusealused jäid nägemata, loodetavasti on need veel heas korras. Aitäh!
Kuna see aare oli jäänud üksikuks täpiks kaardil, siis oli vaja tulla ja ta üle vaadata. Täitsa arvestatava lombi kõrval on endale pesakese leidnud.
Tänan peitmast.
Oleme siin juba olnud ja mitteleiuga lahkunud. Täna läks paremini, pisut kükkiskõndi ja okastes rabistamist ja leid käes! Lumega poleks siin midagi teha. Jätsime karpi logiraamatule seltsi silicakotte ja karpi mängujuhendi ka. Aitüma!
Viimasel ajal korjame me aardeid rohkem möödasõidul kui sihipäraselt. Nii ka selle aarde puhul mõtlesime, et palju me ikka siiakanti satume, otsime ja logime ta parem kohe ära. Kena järv ja mõnus mets. Aitäh!
Pärast orienteerumispäevakut sai tehtud väike kõrvalpõige ja aare ära logitud. Tänud!
Teel Pärnusse veekeskusesse sulistama, tegin siia kõrvalpõike, et uurida seda kohta kui potensiaalset tänast ööbimiskohta. Koht täitsa meeldis ja nii me õhtul siia rampväsinutena tagasi tulimegi. Mõnus öö oli, kui ainult see välja jätta, et telk sai küll puude alla pandud, aga hommikul leidis ikka päike väikse pilu üles ja küttis telgis olud kuumaks.
Tänud.
"Lomp" oli ju ilus ja kena. Aarde asukohaga ei jäänud ainult rahule.
Leitud. Paarkümmend minutit kahekesi metsas ja tagasi tulles mõlemal pea okkaid täis. Kahtlane.
Peale Sindi seiklusorienteerumist, mis tähendas et see linn sai risti-põiki läbi joostud, võtsime suuna tuttava järve poole. Suviti käime siin ikka vahel ujumas ja koht on ilus. Praegu tundus vesi natuke külm olevat ja ujujaid erti polnud. Aarde peidupaika pole küll asja olnud, aga kogenud võsahulludena pole mingi probleem üks kuusik läbi kammida - mõnikümmend minutit ja käes! Aitäh peitjale!
Meie geonädalavahetuse viimane aare. Jalutasime maantee äärest kohale, keerutasime veidi tihnikus ja varsti saime logi kirja. Aitäh kohta näitamast!
Geps viskas ühest kohast teise ja suunas meid korralikku kuusetihnikusse roomama. Radade rohkuse põhjal võiks eeldada, et sama on ka teistel juhtunud. Ragistasime seal vist tund ja rohkem ja andsime lôpuks alla.
Juhtus nii, et just aasta tagasi tegin tiiru ümber Seljametsa järve, võimalikult kalda lähedastel radadel. Ilus paik! Täna läksin mööda metsateed eesmärgiga leida Pustuski Lombi geo-aare. Teelt tuli siiski metsa keerata. Ragistasin tihnikus jupp aega, vaatasin sinna ja tänna, pidin juba loobuma, aga siis mõtlesin, et pole ju mikro, vaata veel ringi. Ja ehhee, seal see on! Seekord olin lähenenud õigest suunast ja õige nurga alt vaadates. Ei olnud must kilekott, täitsa läbipaistev. Tore aare! Vahetasin helkuri võtme vastu.Aitäh peitjale!
Aitäh aarde eest, olen siin paaril korral kalal käinud aga täna siis siin teisel põhjusel. Vaadates lombikese ümbrust on natukene kahju, et kõik on ära lagastatud nende aega veetvate isikute poolt kes siin endast prügi maha jätavad. Samas oli aarde leid jällegi lõbus kuna täna on 27 märts siis tegi koledasti nalja , et minu eelkäia siin aardel on selle juba homme ära loginud ehk siis 28 märtsil . Aitäh toreda aarde eest mis ennast kohe välja ei andnudki vaid lasi ennast ikka nii 5 minutit otsida. :)
See lomp ja see aare on kogu aeg meie käiguteedelt kõrvale jäänud. Täna enam mitte. Kui parklasse jõudsime, siis käis järvel seesama tegevus, mis on ka aarde kirjelduses nähtav ehk siis järvejääl käis vilgas jääraja sõit. Oli seal küll suuremaid ja väiksemaid autosid, ATV-d ja mõni krossikaski nende vahele. Tundus, et asjaosalised olid rahul.
Meie aga võtsime ette oma eesmärgi, leida see aare. Lund oli mehiselt ning jõudes nulli, tundus asi päris lootusetu. Ka kaasasolnud varemleidnutest polnud väga abi ning käis peast läbi ka mõte loobuda. Enne minekut aga mõtlesin, et vaatan korra veel ka sinna alla ning muidugi, seal see karp oligi. Ei tasu midagi nii kergelt loobuda, vahel ikka viib visadus sihile. Täname aarde eest!
Selline halb uudis: https://parnu.postimees.ee/7004970/riik-muus-seljametsa-supluskoha-60-000-euroga-eraomandisse
Tänaseks oli plaanis Tori vallas Seiklusministeeriumi orienteerumismängu mängida. Tegin planeeringu valmis ja siis avastasin, et minu "esimene" punkt on just siinsamas järve ääres. Ehk siis kõigepealt kummikud jalga, jope selga ja sukeldusin kuuskedesse. Leidsime ja logisime aarde ja siis alustasime seiklusega. Aitäh kutsumast, väga ilus koht!
Lihtne leid. Ilus roheline järv. Aitäh aarde peitjale!
Sai 2 tundi otsitud kuid kahjuks jäi aare leidmata. Tundus olemat palju jälgi otsimisest. Asukoha läheduses loodus ja karjäär aga väga ilusad.
Sõitsime algul ühelt poolt lähemale aga loobusime. Parkisime auto ära ja jalutasime teiselt poolt ligi :)
Üks maasturimees otsis kadumaläinud mullikaid. Neid me ei näinud, aga aarde logisime. Aitäh.
Ilus järv, olen siit aegade jooksul ikka omajagu mööda sõitnud aga aardeni polnud küündinud. Jäi viimaseks leiuks sellel kolm päeva kestnud mootorrattageotuuril Lõuna-Eestisse, Põhja-Lätti ja Pärnusse. Plaan oli veel Viljandis vähemalt üks lihtsam aare skoorida, aga see ei õnnestunud. Siin sõitsin kõigepealt lõppu, siis kontrollisin, kus aare asub, ajasin natuke tagasi ja läksin otsima. Aardeni ragistasin läbi tihniku, karbi leidsin õnneks suht kiirelt, kuigi siin oleks võinud ka teisiti minna ning tagasi sain suht inimese kombel mööda puhastatud georada. Nüüd on küll viimane aeg sääred teha, sest kell oli juba 9 õhtul, päike näitas oma viimaseid kiiri ja pikk tee Tartusse ootas ees. Pääsu pole, tunni pärast on pime ja Viljandist Tartusse tuleb külma ja pimedat trotsida.
Ilus koht ja ilusa ilmaga oli rahvast vee ääres ja vees omajagu. Aardele minek oli päris kriipiv, aga leitud sai ruttu. Tänud juhatamast!
Kolmas kord mul au siin järve ääres viibida. Tööpäeva õhtuks oli täitsa arvestatav inimmass kohale ilmunud. Oli looduse imetlejaid, ropu suuga kalapüüdjaid, vees sulistavaid lapsi, vette hüppavaid täiskasvanuid ja üks geopeitur, mina. Kõigepealt läksin ja otsisin aarde üles. Seejärel läksin vaatasin järve lähedamalt. Vett katsudes sulpsas kõigepealt mu kõrvalt üks madu järve. Vesi tundus päris soe aga koos ussidega ujuda küll ei soovinud. Jalgadesse käsi kuivatades märkasin järjekordset kõrgustesse ronivat puuki. Ei mäleta, et kevadisel ajal ma neid nii palju oleks enda pealt kokku korjanud. Koht oli siiski niivõrd ilus, et sobis mu tänaseks öö veetmiseks. Tõin auto järvele lähedamale, istusin pingile, jõin õlut, sõin näkse, vahepeal mõni aardelogi ja nii esimene geopäev õhtusse saigi. Homme jälle uue hooga. Aitäh!
Leidsin 4m nullist. Logiraamat oli tänu hooldusele kuiv ja kenasti kirjutatav. Aitäh!
Logiraamat oli tõesti täielik kapsas juba, vahetasin uue vastu. Vanast jätsin alles vaid kaaned, kuna.. nii ettenägelik nagu ma olin, võtsin kaasa ju tühja pisikese märkmiku ilma ühegi viiteta geopeitusele. Algset logiraamatut säilitan mingi aja, nii et kui omanikul huvi see tagasi saada, siis võib ühendust võtta.
Ilus lögane ilm oli, nii sobilik kusagil tihnikus müttamiseks :D Eeldasin, et siin läheb kenasti tunnike ära, seda siis eelnevaid logides uurides ja eriti siis, kui sai nulli jõutud.. kuid karp jäi näppu siiski minutitega. Ega selline peidukoht eeldagi ülearust maskeeringut, terve mõistusega inimene niisama sellisesse kohta ju ei roni :) Tänud peitjale!
Mõned aastat tagasi jaanipäeva aegu sattusime sõpradega siia järve äärde ujuma. Kuna olin sellel päeval mugu, siis polnud aimugi, et parkisime autod aardest 50m kaugusele. Täna sai ka ilusti autoga kohale aga suvisest vaatepildist oli asi kaugel. Puude vahel oli lund palju. Vahetasin jalga korralikumad saapad ja kiskusin labida pagasnikust välja. 15 minutit tegelesin kaevetöödega. Lume ja jääga kaetud kände ja ronte oli aga liiga palju. Küll satub siia tagasi ka soojemal ajal.
<_Eelmine |1.päev|2.päev| Järgmine_>
Logiraamat märg kapsas. Hooldasime, kuidas suutsime, kuivatasime ja pakkisime, aga vajaks uut raamatut (külg max 8cm). Võib-olla jõuan ise millalgi läbi sõita.
Pärast mõnusat sukeldumist jää all, käisime kohalikku aaret logimas. Natuke otsisime, aga mitte väga kaua, aare leidus üsna maa pinnalt. Tänud peitjale.
Läksime Paikusele kuna Timmul oli plaanis sõbraga aarde kõrval asuvas järves sukelduda. Kui nemad vette läksid, siis ma tegin kohe Locuse lahti ja vaatasin läheduses olevaid aardeid. Üks oli isegi olemas, kuid teises kaldas, nii et otsustasin poisid ära oodata ja siis Timmuga koos logima minna. Kuna hetkel on vesi natuke jahe, siis kaua nad õnneks ei sukeldunud ja peagi saimegi otsima minna. :) Aare oli ligumärg. Kuivasin karbi ära ja raamat sai ka tuulutust, kuid oleks ikkagi uut sinna vaja. Uue koti panime ka.
Tänud peitjale.
Olude sunnil tulin Pärnu tuurile õe autoga, sest enda oma oli parasjagu remondis. Varem arvasin ikka, et tavaline Octavia kvalifitseerub madalapõhjaliseks, aga siin Pustuskis lompide vahel laveerides sain alles õige äratundmise (või meenutuse), mida madal tegelikult tähendab. Esmapilgul küllalt sõidetavast metsateest kujunes ootamatult raske labürint peaaegu nähtamatute takistuste vahel põigeldes. Et põhja mitte päris ära muljuda, parkisin lõpuks keset suvalist teeharu ning lippasin korraks põõsastesse. Õige mitmeks korraks tegelikult. Ja peaaegu oleks käega löönud, nõnda lootusetu tundus seal tihnikus otsimine. Õnneks joppas, sain logi kirja.
Vaba päev ja ilus ilm - mis veel muud teha, kui minna võssi. Mul siis juba neljas kord seal :D. Kuna gps pole seal väga täpne, sai maamärkide jms järgi pandud null enamvähem paika ja siis süsteemsemalt otsitud algsest perimeetrist ikka väga kaugele lõpuks :S. Jälle olin juba loobumas, aga no krt, alles ju leitud. Ja nii siis sai surgitud ka kõige vähemtõenäolised kohad läbi. Lõpuks ka leid tuli ja üllatus üllatus - algselt paika pandud suhtelisest väikesest perimeetrist :/. Logiraamat ja üldse karp seest üsna märjad. Tänud :)!
Lõppude lõpuks see aare ka leitud. Ei teagi miks eelmistel kordadel ei leidnud.
Eelnevalt olin Kalmu 1 2 mingit magavat looma seganud, siis natuke kõhe oli pimedas siia tulla. Õnneks tugev taskulamp aitas. Andis ikka ringi tuhnida enne kui õigesse kohta jõudsin. Sealt ka kohe ei leidnud, sest karp oli eriti kaugele pandud. Lõpuks logitud ja sain autoga tagasi Surju ööbima sõidetud. Lõpuks hakkasid ka terve päeva vees ja mudas kõndides saapad niiskeks minema. Vanakooli aarded pole nalja asjad. 8,4km sai kokku käidud, enamasti pooleldi võsas teid mööda.
Nüüd kui keegi on kinnitanud , et aare ikka veel omas pesas siis otsustasin aarde otsingu ja kutsa käpaliigutamise ühildada. Kuigi olen juba oma 3 korda seal võsas tulemusteta kamminud olin vist seekord põhjalikum ning eks ka kogemusi on juba omajagu, seega see asi õnnestus. Peale 15 minutit positsioneerimist sain näpu aardekarbile taha. Sisu on pisut niiske ja logiraamat punsunud kuid mitte niipalju, et hädakisa tõsta. Vahetasin logiraamatu minigripi uuema vastu aga karbi enese jaoks mul kott puududs. Nimelt oli peidukas vaid karp ilma kaitsva kotita. Niisiis järgmine Otsija ja Leidja võiks selle karbi kotti paigutada. Siis ehk elab talve üle. Tänud
Käisime ja külastasime aaret. Aare on jätkuvalt omal kohal, seal kust mina selle leidsin ja minu gepsu järgi nullis samuti. Aarde enda seisukoht on hea. Aarde karbi suurus võiks pigem väikesele kvalifitseeruda.
Häbi juba logidagi, aga mulle isiklikult juba neljas ja harleyquinniga teine kord seal tuhnida edutult. Kuna gps suht kasutu seal, laiendatud kõvasti ka perimeetrit. Võiks juba peast selle maastiku koos iga kännualusega ära kaardistada. Kõiki leitud musti prügikotte ei julenud avadagi ja äraviimisekski vaja suurema kaliibiga masinat :/. Kuna mitteleide veel, äkki omanik sekkab võimalusel, võib ka saata postkasti mõne kangema vihje.. :) Tore koht jätkuvalt :P.
Seekord ei leidnud, kunagi soojemal ajal tagasi.
Käisin täna üksinda tuhnimas. Kuna teeefoni gps seal metsas pole kuigi täpne, tuhnisin kogu umbkaudse nulli ala läbi ja ei midagi :/. Vaud ühe musta tühja prügikoti leidsin lähedalt. See sai vastavasse konteinerisse toimetatud, aga siiski nii pika tuhnimise peale pettumus suut :/.
Tuhnisime seal võsas niiet vähe pole. Aga "otsustasime" jätta järgmiseks korraks :). Karjäär ja ümbrus jätkuvalt lahe koht! ärgmise korrani!
Mis juhtub, kui veedad nädalavahetust viie lapsega ja kõik lapsed on virilad ja tahavad juba üksteist sööma hakata? Õige, lapsed tuleb metsa viia (nagu Hansu ja Grete muinasjutus) ja neile seltsiks veel kuues laps ka kutsuda. Noh, et oleks põnevam
Noorgeopeitur nr. 2 (vanuselises järjekorras) tegi loomulikult klassikalise draama, kuidas geopeitus on igav ja nõme ja üleüldse aga oli esimene, kes pea ees pimedasse metsa tormas. Talle järgnev noorgeopeitur tormas jalad ees mudalompi ja veetis ülejäänud päeva nagu pisike põrsake igale poole mudaseid käpajälgi jättes.
Õige võpsiku tuvastas Telc, müttas seal hea paarkümmend minutit enne kui mina (mina jah, näete, mina!) õigest kohast otse aardeni marssisin. Ilmselt on lõpuks välja arenenud geosilm.
Alguses otsisime ikka totaalselt valest kohast. Kui geps suunda muutis, läks ikkagi aega, enne kui aardeni ragistasin. Tänud !
Kuidagi väga kärmelt käis, esimesest vaadatud kohast leidsime aarde. Ringi saime peale tehtud ka
Ei mingit musta kilekotti, no seepärast ma teda ei näinudki. Kohti aardele jagus aga kuna meid oli mitu, siis ei jäänud ta igaveseks peitu. Tänud, ilus järv!
Tegelikult oli plaanis ka Baasi aaret täna külastada, kuid kuidagi kadus see kahe silma vahele ära ja avastasime end siit järve äärest. Mina otsisin aaret, arvasin, et seda teeb ka Taavi aga kui paluti kilekotti ja nuga autost tuua, siis mul tekkis väike kahtlus, et ta ei tegele vist õige asjaga. Ka lause „See on ülimürgine aga hea, viime emale“ tekitas minus hämmingut, et miks me kedagi mürgitada tahame. Kuid nagu ikka seeneriigis, kupatamine muudab söödavaks. Aarde leidmisega oli tükk tegu, c:geo-ga ma polekski ilmselt õiges kohas lõpetanud, sest seal võsastikus ma sain korralikult risti-rästi tõmmelda aga täpile lähemale ei saanud. Garmin oli vähe asjalikum ja nii see leid tuligi. Aitäh!
Võsa oli kõvasti, aga õnneks võimalikke peidukohti ülearu palju ka polnud. Ei läinud kaua kui midagi ebaloomulikku silma jäi. Aitäh peitjale.
Pärnus oli hirmkülm. Paar aaret lehvitasid üle jõe, aga kuidagi ei suutnud nohuse nina ja käreda häälega varjust endast geopeiturit üles leida. Siin oli ilm juba tunduvalt mõnusam, aarde peidukoht on küll võssi kasvanud, aga paik iseenesest ilus. Aitäh!
Noh, kamba peale sai leitud, aga minu jaoks jääb pustuski lombi jama võpsikuaarde sünonüümiks.
Aasta tagasi olime Reedaga ka siin tustimas ja ei leidnud midagi. Arvasin, et tulen siia tagsi alles siis kui kõik aarded Eestis leitud, aga täna viis tee siit mööda ja meil oli kaasas ka Tarvo. Tuli välja, et see oli hea mõte. Tarvo aarde leidiski. Aitäh jalutuskäigu eest ilusas metsas.
Viimasel minutil meenus, et siinkandis peab üks leidmata aare olema, kauni järve kaldal. Õnneks ujuma polnud tarvis minna, kuna äsja sadanud vihm oli kuusiku päris märjaks teinud, andis ikka indu juurde küll :) Nii me siis seal madistasime nagu sead rukkis, kuniks oodatud varandus käes.
Pisut ragistamist kuuskedes ja aare käes. Järv oli täna mõnusalt roheline, kui seda prahti seal nii palju ei oleks.
Nüüd oli siis kolmas kord, selle aarde otsinguile suunduda. Seekord koos aarete spetsialistiga ja värskelt saadud Garmini-ga. Jõudsin seegikord samasse kohta, kus on piisavalt kände ja endiselt tihe kuusetihnik. Kõin need on juba eelnevalt korduvalt üle uuritud. Ei siin mõju, et lehtpuud on lehed kuhugi ära kaotanud. Garmin juhatas seegi kord juba tuttavasse kohta. Seal oli kuusetihnik ja oli ilmselge, et seal ei ole aaret. Kuid 2 meetri kaugusel paistis igati sobilik peidukoht ja tunnistan, et olen seda kohta läbikatsunud ja sorkinud mõlemal eelmisel korral korduvalt. Seekord äratas tähelepanu maskeeringuks olev puutükk, mis pani veel usinamalt seal tustima ja siis oligi rõõm minu poolel. Ei olnud ju ei tea, mis raske koht, kuid peab ise ikka hoolikam olema. Kirjelduses nimetatud musta prügikotti aarde ümber küll ei olnud, kuid aare igati korras. Nüüd on süda rahul ja suundusime edasi Kikepera kooli otsingutele. Tänud peitjale.
Võsa, mis võsa ja järjest tihedamaks muutub. Enne sai ikka rist-rästi seal radu tekitatud, enne kui silm ühele kahtlasele kohale pidama jäi ja maskeeringu tagant karbi kätte sain. Hämaras otsimine keerukam aga ilma lehtedeta aeg jälle sobivam. Võibolla tasuks aare sealt võsast sinnasamma kõrvale samblasele metsaalusele kuskile ümber tõsta?
Teistkordne katse seda aaret avastada. Otsisime päris jupp aega. Aaret avastada seekordki ei õnnestunud.
Nii palju võimalikke peidukaid, mis on laiali pillutatud kohati läbimatusse taimestikku…Hea, et see esimesena otsida sattus :).
Siit sai nädalavahetuse Pärnu tagune geotuur alguse. Sõitsime, kõndisime lombi kallastel ja seejärel sukeldusime tihnikusse. Kohti kuhu aaret toppida jagus, õnneks üle mõistuse kaua ei läinud.
Täiesti tavaline aare ja nagu lõpuks selgus, siis ka täiesti koordinaatidel. Mida me seal juba mitmendat korda tegime? Ju siis on ikkagi õiget tähtede seisu leidmiseks vaja.
Enne autost väljumist sai mitu korda sügavalt sisse ja välja hingatud ning kaaslastele südamele pandud, et paluks seekord kiirelt teha. Kolmas kord selles samas kohas sedasama tihnikut nähes mõjus suisa halvavana. Jälle kõik need tuttavad kohad ja augud, samad miljon korda läbi vaadatud kohad.. ja ikka ei midagi. Kuni lõpuks nägin gk rõõmsat nägu ja ülestõstetud käsi ning selgus oli majas - leitud! Jeeee! Hurraaa! Me saime sellega hakkama. Üks suur pind on meie silmas nüüd vähem. Paljaid poisse seekord polnudki, võibolla sellepärast lohutati meid aardega. Aga mis põhiline - siia me enam tagasi tulema ei pea! :)
Vot see otsimine meeldis mulle väga. Väljas oli pilkane pimedus ja selle asemel, et kodutee rataste alla võtta, keerasime kõrvalteelt sisse ja maandusime kena järvekese kaldal. Autotäis mugusid nautis veemõnusid, meie meeskond suundus aga taskulampide valgel metsa aaret otsima. Lahe oli. Vaatasime, et konnadele peale ei astu, sest pimeduses oli neid tee peale päris palju tulnud. Tegelikult ega meil suurt lootust ei olnudki pimeduse varjus midagi leida, aga tahtmine ööseiklusele minna oli vägagi suur. Müttasime metsa all päris kaua. Ausalt öelda igale poole ei julgenud pimeduses loomauru kartuses oma kätt ka pista. Kogu otsimine tundus nagu heinakuhjast nõela otsimine, aga õnneks tabas Aini looduslik geokepike lõpuks siiski midagi väga tuttavlikku. Igatahes logi sai kirja kolm minutit enne südaööd. Meie täname väga, kuid mida need ujujad küll meist arvasid...
Selle aarde leidmine oli omaette katsumus... Kell oli omadega nii kaugel, et uus päev juba paistis, aga meie tuhnisime endiselt metsas, lootuses leida midagi meile huvi pakkuvat.
Õnneks oli Ain entusiastlikult läinud veidikene teise suunda ning peatselt teatas ka aarde leiust. Kellaaeg jäi õnneks veel kolmapäevasesse päeva (tsipakene ununenud on täpne kellaaeg, aga ilmselt oli see 23.57 või 23.58)
Aitäh!
Mõnus jalutuskäik ja ilusad vaated. Tänud jalutama kutsumast ja tänud peitjale. EVEJ.
See oli juba täitsa tsiviliseeritud aare võrreldes mõne eelmisega :) Läksime nulli ning vaatasin, et mitteleid ees. Tahad või mitte, aga motivatsiooni võtab see maha. Lõpuks Liis ikkagi hüüatas rõõmsalt. Idee järgi oleks ju võinud ta rohkem seal lombi ääre olla. Aitäh!
Üsna suvaliselt ringi kobades jäi aare näppu. Aitäh!
Ei leidnud miskit. Hargnesime. Siis leidis Liis aarde. Siis otsisime meie Liisi. Lõpuks siiski kõik hästi. Tänud juhatamast, järv on kena ju!
Ilus loodus ja imekombel leidsime päris kiiresti üles. Aitäh!
Ilus koht, ilus ilm, mõnus jalutuskäik, aga sellist padrikut kuhu geps näitas, küll ei osanud arvata. Pealegi olid sealt hullunud koprad üle käinud. Tuhlasime ja tuhlasime, aga ei leidnud, loobusime. Arvan, et kui kõik aarded on Eestis leitud, tuleme tagasi.
Lasin ennast gpsil rupsikusse vedada.. Nühkisin ja jaurasin mitu ringi aga ei miskit,maakera pinda päris pöörama ei hakanud. Enne loobumist proovisin kaardi järgi liikuda ja oh imet,kenasti peidetud aare tuli nähtavale! Karbis oli veidi jääpuru ja kondentsi,sai kuivatatud,muidu ilus ja korras. Tänud peitjale!
Sedapuhku ei leidnud. Jälgi oli seal igasugu.Koprajälgi oli ka kõik kohad täis. Kahjuks ei kobrast ega ka aaret ei leidnud.
Eelnevaid logisid lugedes valmistusin juba 20 m raadiuses otsima. Kohapeale jõudes arutasin endamisi, kelle elamise ma nüüd läbi otsima pean. Otsustasin siiski nullist alustada. Päris nulli ei jõudnudki, GPS näitas 3m kui aarde otsa komistasin. Aare korras.
Proovisime oma otsimissõõri logidele tuginedes laiendada, kuid abi me sellest ei saanud. Tuhnimisjälgi oli siin ja seal, eks jätsime isegi nii mõnedki.
Kuigi logiteadetest on juba ammu selgunud, et aare ei asu päris nullis, jäi meil seekord jälle aare leidmata. Miks? Ehk see selgub mõnel teisel korral.
Ilusal suvisel õhtul leitud... Pimedas oleks vist raskem. Tundub, et olin valel ajal sealkandis, sest boonust paljaste poiste näol näha polnud. Peaaegu, et mõttetu käik siis ju? :D
Aare korras. EVEJ.
Vahepeal oli täitsa pimedaks läinud, aga miski sundis meid endiselt Pustuski juurde pöörama. Tee kadus mingi hetk vette ja edasi tuli minna jala. Ega ei olnud kõige tugevam tunne mul seal, kanapimedana. Igasugu hääli võis ka kuulda, näiteks pauke. Mõtlesime juba, et auto sai nüüd üksinda olles paljaste poiste kamba käest 1:0, aga õnneks pääsesime terve nahaga. Metsas mütatud sai omajagu, kes käsikaudu (tokiga), kes lambikesega. Seda viimast, mobla küljes olevat pisikest tulukest jagasime üksteisega, niiet igaüks sai ühe valgustatud sessiooni otsida. Siiski tulemusteta.
Selle aarde otsimise märksõnaks võiks olla PIME. Väljas oli pime ja ise olime kah otsimise ajal pimedad. Ei leidnud ju aaret. Logiteadetest selgub, et aare päris nullis ei asugi vaid pisut eemal. Seda me ei teadnud. Selle eest oli piigadel lõbu laialt, sest aardele lähenedes jooksid seal karjäärikaldal nii autotulede, kui lõkkevalguses ringi paljad poisid. Teinekord otsime jälle. Aga tavaline aare võiks ikka koordinaatidel asuda!
Jäime otsimisega hilja peale ning kuna logisid lugenud ei olnud, siis ragistasime kesköises metsas gepsu nullis ja tulime tagasi tühjade kätega. Kraabitud kätega. See-eest nägime lõkke ümber kogunenud paljaid poisse, nii et minu ja Liina jaoks see sõit ikka päris tühja ei olnud. Kunagi jälle.
Fantastiliselt kaunis talvehommik, tuulevaikne, puudel lumemütsid peas ja päikegi näitab end ning Priit suutis seda päeva alustada sellega, et sõitis oma geomobiili kõhtupidi lumme kinni. Seega enda hommikuvõimlemise sai ta siit kenasti kätte. Aaret sai kah lumest ikka korralikult kaevatud. Geolabidast tundsin vaid puudust. Tänan.
Baasi aarde juures lolliks läinud aparaat võttis siin õnneks pildi uuesti ette. Sellegipoolest ei suutnud ma pikka aega midagi leida. Peale abikõnet selgus, et null polegi nagu null ja tops on hoopis eemal kohast kus mina otsisin. Õiges kohas läks kiirsti ja aparaat näitas ~20meetrit mujale. Koht ise oli mõnus ainult mustikad on keegi kõik ära söönud, ainult kaks tükki leidsin.
Kohale jõudsmine öösel. Siis ei viitsinud enam keegi otsida ja paime telgi püsti. Hästi magada ei saanud, kuna pinisejaid oli nii nii palju. Hommikul ärgates oli veel paar telki üles pandud. Päikesekäes oli leidmine kiire.
Jätsime smiley.
Võtsin kleepsu ja klaasist kivi, jätsin klaasist kujukese. Logiraamatusse sai kirjutatud, et kassi, aga Sirje väitel on tegemist hoopis koeraga. Mine võta kinni. :-)
Aarde seisukord hea, ainult väline kilekott oli väga märg ja ligane. Minu meelest poleks seda sinna üldse vajagi.
Pärast tegin järves oma selle aasta esimese supluse - mõnus!
Aitäh peitjale ilusa koha kättejuhatamise eest! Mina küll telgiks seal!