EST 4

Rentisime Mesitarest mootoriga paadi ja külastasime Koosa jõe aardeid. Mõlemale oli see esimene iseseisev mootorpaadisõit ja lainetaval järvel me end eriti kindlalt ei tundnud, samas jõel oli tore. Kolm aaret saime kuiva jalaga kätte, ühe juures tuli vööni mudasse hüpata. Aga vesi soe, õhk veel soojem nii et ei midagi hullu. Aitäh jõele kutsumast!

Leidsin.

Kui Emajõel ikka natuke paadiliiklust oli, siis Koosa jõgi oli küll täiesti inimtühi ja vaikne paik. Päris pikk kulgemine oli mööda seda ja aardeid siin lõigul ka polnud, seega tuli lihtsalt loodust ja seltskonda nautida. Kui lõpuks selle topsi lähedusse jõudsime, siis alles põnevam osa hakkas. Tuul oli siin jõelõigul nii kõva, et nii kui paadimootori välja suretasid, hakkas paat ebasobivas suunas triivima. Tegime paar tiiru, et õiget randumiskohta sihtida. Ega kaldasse ikka saanud ja aerudega sudimine ka väga tulemust ei andnud. Tegin otsuse kahlakatesse hüpata ja läbi mudavee pilliroo vahele sumada. Ega sealgi väga tore olnud, sest vist metsloomade rada oli väga sügav ja selle kõrval paks pilliroo mets. Läksin lihtsalt jõuga sellest läbi oma sihtmärgi poole. Kiire logimine ja tagasi paati sama rada mööda. Nüüd oli vaja sealt võpsikust veel paat välja pusida. See oli küll päris paras pähkel võrreldes kahe esimese leiuga aga tehtud ta sai ja meie rõõmsalt edasi liikuda. Aitäh peitjale!

Tänase paadiretke kolmas aare.
Siin pidime natuke vaeva nägema, et üldse kaldale lähemale pääseda. Katsusin pootshaagiga vee sügavust ja see jooksis kergelt kogu pikkuses muda sisse. Esimene koht, kus läks aardele pääsemiseks vaja kahlamispükste.
Aitäh peitjale!

Pikem lõik mööda vesiroositavat Koosa jõe keskjooksu istutas, kasvatas ja süvendas tunde, et see rada siin on midagi suurepäraselt vinget, midagi kohalikku ja erilist, ja see tunne ja rõõm ei jätnud mind järgmise pealelõunani, mil tagasi Kavastus sildusin. Topsik nummer neli oli esimene, kus piisavalt kalda ligi ei pääsenud ja tugevate kummikute valikuga rahul olin. Paadist nabani vette, mõni samm kaldale. Tops oli maha pudenenud, aga sisu kuiv ja korras. Tänud jällegi.

Seegi leitud. Aitäh peitjatele!

Ilmaga vedas meil ikka sajaga, terve päeva paistis päike ja õnneks oli mul piisavalt oidu ka ennast Simone pakutud kaitsekreemiga sisse möslada :D. Indyle ehitasime vahepeal varjuks käepärastest vahenditest paadi põhja telgi, nii et win-win, kõigil oli mõnus :).

Hommikul alustasime Mesitare juurest, kus väikese kommunikatsiooni häire tõttu saime hädise aerupaadi, millel oli kõigest 5 hobust taga. Kuid see meid ei heidutanud ja nii me teele asusimegi. Oligi tore rahulikult ümbrust nautida ja Emajõel kihutavaid uhkeid kaatreid kadestada. Meil oli tore päev. Tänan.

Leitud

Leitud ja logitud.
Tänud

Leitud, aitäh, pikemalt EST 1 juures.

Sellest aardest kihutasime esimesse hooga uljalt mööda ja alles peale EST 3 logimist tulime tagasi ja panime siingi nimed kirja.

Tänan peitmast.

Kahepäevase kajaki- ja rabaretke käigus sai kogu ESTi rada läbitud, mille käigus jäi vaid kurikuulus 26 leidmata, vaatamata sellele, et jäime selle kõrvale isegi ööbima. Ilm oli palav ja õhk eriti ei liikunud, aga maa peal oli tõenäoliselt olukord hullem. Paari-kolme aarde koordinaadid olid väga mööda, õnneks varemleidnud olid õiged koordinaadid lisanud.

Aitäh!

Ilmateade lubas kuuma nädalavahetust ja tulime kajakkidega vee peale seda kuumust nautima. Kulgesime rahulikult aardest aardeni, nautisime nii tuulevaikust, vastutuult kui ka vahepeal paadimeeste tekitatud laineid. Veidikene saime sõita ka mööda olematu lainega Peipsit. Kuumust jagus ja vett kulus seetõttu üsna ohtralt. Esimese päeva õhtuks jõudsime telkimiskohta EST26 juures. Päeva jooksul aerutasime kokku ligi 50 km ja teiseks päevaks jäi aerutada 30 km.

Seiklus EST-rajal jätkus. Mõni vahemaa oli pikem ja ülesõitu rohkem, mõni teine aare oli jällegi lähemal ja jõudsime kiiremini kohale. Kokkuvõttes sai veedetud mõnus poolpäev ning kardetud vihma asemel saime hoopis ohtralt päikest. Aitäh!

Siin solberdamist jagus

Tänan kaaslasi toreda päeva ja nädalavahetuse eest ning peitjat aarete eest!

Leitud, aitäh!

Suured tänud peitjatele ja kaaslastele!

Paadiseikluse eelviimane aare oli meie jaoks kõige raskemini ligipääsetav aare. Pokud takistasid lähedale randumist. Lõpuks läksime kõik taha otsa ja tõukasime ennast aerudega mööda jõe põhja nii kaldale kui võimalik. Siiski olime kuivast maast omajagu kaugel. Kuna eelmine päev ei läinud ühegi aardeleiu jaoks kalamehekummikuid ega ka tavalisi kummikuid vaja, siis jätsime kalamehekummikud heaga autosse. Nüüd oleks nendega hea lihtne olnud. Laur lükkas tavalised kummikud jalga ja võttis aerud karkudeks. Mööda pokusid sai ta siis niimoodi kaldale, et vesi üle kummikuääre ei tulnud. Pani meid kirja ja sama edukalt tagasi kaldale. Õnneks saime aerude abil ennast sama hästi ka kaldalt lahti. Aitäh aarde eest!

Vaatasime, et jõuab ühe veel. Mina, ausõna, aerutasin ka vahepeal.

Siin sai ikkagi sulistada. Jõudsime kohale ja kõrkjasse kenasti end kinni. Ma ei hakanud mingit utoopiat hellitamagi. Crocsid jalga ja vulps vette. Aga raip kus läks sügavaks, lõpuks tundus, et mõistlik on ikkagi mättalt mättale hüpata. Vesi oli parasjagu jahe ja samas juba mõistlikult soe. Ausalt öeldes on nii vähe käidud siin, et korralikku georada nagu polnudki. Aga ega väga palju variante peiduka osas ka pole ja leid tuli hõlpsalt.

Olles siin oligi otsusekoht, et kuna tagasi läheb ikka kõvasti maad, et kas julgeme ka järgmist EST3 ja viimast sellel jõel võtta. Et kas see läheb tapmiseks või ei lähe. Kas mul kätes veel rammu on? Masohhist ma ju olen, pean logima või suren. Ja siis sai see otsus tehtud sest jumala eest ma ei viitsi siia tagasi tulla naljalt ja teisi aardeid ses seerias võib ju hiljem ka logida eraldi matkana. Aga kui siia jõe lõppu selle ühe vända maha jätan, siis vist selles elus enam tagasi ei tule. Niiet hingasin 2x välja ja hakkasingi aerutama.

Siin oli vist kõige raskem randumine.

Kapten tahtis kahlakaid sihtotstarbeliselt kasutada, olid korras küll. Hea, et neid sohu ei pidanud kaasa vedama! Tops ulpis, sest riiv oli lahti, aga sisu õnneks kuiv. Aitäh!

Siin sai paadikapten ka käe valgeks logimisega. Randus natuke valesti ja pidi kasutama kalamehe kummikuid. Topsi sisu oli vees ulpimas, aga kuiv. Aitäh.

Tänud aarde eest!

Oli tore päev.

Tänud kutsumast ja kallid Paadimehele!

Leitud.Vt.EST1.Tänud peitjale.

Leitud tänan

Siin sai juba omajagu hoogu üles, logi taaskord kirja kolmandana. Aitäh peitjale.