EST 16 (advendi eri)

Alguses otsisin natuke valest kohast, aga õiges kohas jäi kahtlane objekt kohe silma. Sääsed vaid piinasid veidi. Aitäh!

Hoiatus: järgneb palju nuttu, hala ja weltschmerzi!

Oma esimese geopeituse aarde leidsin ma aastal 2003, aga siis jäi asi soiku. Paar korda võtsin veel asja üles, aga erinevatel põhjustel ei kestnud streak ka siis kuigi kaua.
Nüüd, küpsemas eas mõtlesin, et võtaks selle asja ikkagi korralikult ette. Hiljuti oli valmis saanud uus ja ilus Eesti GP sait (ülikõva töö!!), mille toetuseks polnud kahju ka mitmekordset summat annetada. Võtsin nõuks, et kui teha, siis täiega, hakkasin kohe igapäevaselt väljas jahil käima. Vanemas eas pole enam viitsimist rekordite nimel rabeleda, siis rõhusin rohkem kvaliteedile kui kvantiteedile. Võtsin iga aaret nagu ärksuse harjutust: panna tähele asjaolusid ja ümbritsevat, mõelda, miks peitja just sellisel viisil oli talitanud, talletada need detailid võimalusel heas logis.
Ja siis, mõni napp nädal hiljem, oleks selle EST16 aardega seoses minu verivärskelt taastärganud geohuvi ka koheselt välja juuritud.
Lühidalt: leidsin aarde, väline konteiner oli olemas, aga sisemine tops oli kadunud, logiraamat koos sellega.
Ägisesin siis, et mida teha? Lugesin luubiga gc.com saidil reeglid üle. Kaevasin asjakohaseid foorumeid, tundus, et ühiskondlik konsensus on sellisel puhul logida, et leitud, aga omanikku teavitada. Vaatasin ka teisi eesti logisid, üsna palju oli leide, kus kirjas, et "leidsin, aga logida ei saanud, sest pliiatsit polnud või raamat oli märg või logi oli kadunud või maa oli jääs või kärss oli kärnas".
Eks tegin siis samamoodi.
NB! Siinkohal ei ole vaja, et keegi tuleks ütlema, et ma tegin valesti! Jutu point on hoopis milleski muus!
Järgmisel päeval oli logi ära muudetud ja juures hurjutav tekst, et nii ei tohi ja lugegu ma reegleid jne. (Praeguseks on see tekst minu protesti peale eemaldatud. Muuseas, .ee ja .com saidil läheb reeglite sõnastus antud punktis väga oluliselt lahku, .com sait, mis esindab "ametlikke reegleid", ei ole kaugeltki nii range).

Minu probleemid sellega:

• Logid on minu jaoks isiklikud asjad. See, et on olemas mingi veebisait, on tore mugavus, mis võimaldab sõpradega emotsiooni jagada, aga sama hästi võiks ma neid logisid ka sahtlisse kirjutada. Ma saan aru, et mõnede jaoks on see võistlus ja punktinoppimine, minu jaoks ei ole. Kui nüüd keegi tuleb ja minu logi muudab, on see samaväärne sellega, kui keegi tuleb teise klassi õpetaja kombel isiklikku päevikusse punase pliiatsiga märkust kirjutama. Pigem kustuta siis juba ära.
• Kui märkuse tegijaks oleks aarde peitja, siis mul poleks mingit probleemi. Sinu aare, sinu reeglid. Samas on peitjal vähemalt mingi vastutus selles osas, et kui aare on korrast ära, siis ta saab midagi ette võtta, parandada, kättesaamatuks märkida vms. Ehk siis logide mahatõmbamise õigusega peaks kaasnema ka mingi vastutus aarde eest, mitte nii, et keegi lihtsalt geopolitseinikuks hakkab. Pakkusin ka võimalust, et võin selle aarde ise adopteerida ja korda teha, aga sellega poldud ka nõus.
• Eesti geopeituse olukord ei ole eriti (taas)algaja sõbralik. On palju aardeid, mis ei ole korras, palju selliseid, millel on vale kirjeldus või atribuudid, on palju neid, mille leidmiseks on ainuke võimalus mõne varemleidja käest abi küsida (aga kust uus inimene neid võtma peaks?). On hästi hea, et on inimesi, kes geopeitusesse vabatahtlikult panustavad. Oleks aga suurepärane, kui see pingutus oleks suunatud pigem sellele, et näiteks aarete kirjeldused oleks paremini uuendatud, mittekorras aarded saaks rohkem tähelepanu jne.
• Kui niiviisi punase pliiatsiga parandamas käia, siis ainuke aus meetod selleks oleks käia läbi üldse kõik logid, saaks sadade kaupa selliseid mittekorrektsusi. Samas oleks see aga ilmselgelt mõttetu üritus, mis ei tooks kaasa midagi peale halbade emotsioonide paljudele inimestele. Minu meelest ei ole meil probleemi, et massiliselt mingeid valelogisid kirjutataks, milleks siis üldse kedagi kiusata?
• Eelmiste kokkuvõtteks: Eesti geopeitusel ei ole praegu probleemi, et kusagilt tuleks tuhandete kaupa uustulnukaid, kellele on vaja kombeid õpetada. Pigem jäävad tipuaastad minevikku. Sellises olukorras on kaks võimalust: uusi inimesi võimalikult hästi ja sõbralikult vastu võtta või siis jätta geopeitus kinniseks klubiks, kus on aastast aastasse samad tuttavad näod, kes üksteisele aina vingemaid väljakutseid nuputavad, kuni... mingil hetkel neid enam ei ole. Sama teema on kõigi sarnaste seltskondlike hobidega, et nad ei vaibuks, ei tohi olla gatekeepereid, kes liitujatele liiga kõrgeid barjääre seavad.

Intsidendi järel oli meel mõru nagu koirohi, loobusin eesti saidile logide kirjutamisest ja kasutasin mõnda aega ainult gc.com saiti. Hiljem tekkisid head geosõbrad, kelle mõjul mõtlesin, et eesti oma asi ja võiks siiski aidata kogukonnal püsida jne ning logisin .ee saidil ka edasi. Teatav halb maik sellest kogemusest siiski jäi, ehk ajapikku lahustub.

Nüüd käisin aga aarde juurest uuesti läbi ja taastasin ise ära (aitäh, Anu, et abistasid), sisemine tops ja logimise võimalus peaks olemas olema. Eks ta natuke vanake ole, aga ehk mõni uustulnuk soovib veel seda täpikest roheliseks värvida, olgu tal siis parem kogemus.

////
Venelane küsib eestlaselt, et misasi on käi?
Eestlane seletab ära, et selline ümmargune kivi, mille peal nuge, vikateid jm. teravaks ihutakse.
Venelane jääb mõttesse: "Imelik keel see eesti keel! Küll on alles väljendid: kivi kotti!, nael kummi!, käi pe*sse!..."

Leidsin välise puitkesta, aga tundub, et sisu on kesta seest kadunud ja paberlogida ei saanud. Kest oli samas väga lahe.

Leitud Emajõe paaditripi käigus.

Tänase päeva viimane. Siia oleks ka mööda matkarada saanud aga meie tulime ikka jõe poolt. Ka siin ei olnud miskit kontimurdvat. Logi kirja ja läksime laagerduma. Tänud!

Arhiveerimisähvardused on edasiviiv jõud. Nüüd tuli end mobiliseerida ning muhujan tuli oma paadiga Muhust läbi Tallinna Tartumaale ajada. Kuna noorgeopeitur samal päeval kaitseväkke suundus, siis jõudsime Kavastusse alles hilisel pärastlõunal. Suvel on õnneks kaua valge. Lasksime aga paadi vette ja tegime väikese tiiru ikka. Võtsime EST 15, 14, 13, 1, 16.

Kena matkarada siin. Jälle üks lihtsam leid, kõik oli korras.

Siin matkarajal olen paar aastat tagasi käinud. Tol korral sai suurem ring tehtud, aga täna läksime aardeni ja tagasi, kuna järgmised plaanid juba ootasid. Kahju, et see seeria varsti kinni plaanitakse panna. Tore aare, tänud peitjale.

Lahe matkarada, sai jalutatud pool läbi ja panna ka siia nimed kirja, aitäh!

Väga ilus koht! Mõnus ja huvitav matkarada! Aitäh peitjale!

Pidin kähku tegutsema, kuna taga oli kamp mugusid, kuid jõudsin õnneks rahulikult ära asjatada enda logid. Mõnda aega otsisin valedest kohtadest kuni õige element silma jäi. Tänud suured!

Tänud aarde eest! Aitäh huvitavale rajale kutsumast.

Leitud, tänud!

Kui Kantsi aare logitud, sai siis ka see ainuke EST seeriast, mis paadita jalameestele kättesaadav on, meie külaskäigu osaliseks. Ja kuna soo ja vee juurde käivadki sääsed, siis võtsime asja nii nagu ta on, sääskedest küllastunud õhust läbi murdes saime kauni ja toreda jalutuskäigu osaliseks. Logimisprotsess oli küll väheke keerulisem, kuna me saatjaskond kippus siis maanduma ja meie verega maiustama hakkama, aga väikese tõmbleva sõjatantsu saatel sai seegi protsess edukalt lõpuni viidud. Tänud peitjale jõe äärde kutsumast ja aaret peitmast.

Kunagi EST-i radadel jäi see aare ajapuuduse tõttu võtmata, täna oli lünkade täitmine. Meid ootas ees muidugi suur sääseparv ning lisaks ka hulk muid elukaid, kuid aare lõpuks logitud sai.

Loomulikult, sääski kui murdu, aga ka igasugust muud elu. Küll rabistas keegi ühes põõsas, küll pladistas mõni lind kraaviotsas. Kõige tipuks otsustas üks siug endale aardevalvuri ameti võtta - ime et päris otsas ei istunud. Esimese hooga jäigi ainult siug silma ja aaret ei näinudki. Alles pärast mitmendat tiiru, kui valvur veidi eemale liikus, jäi ka tops silma. Aitäh!

Leitud ja logitud!

Tänud!

Leitud.

Aprilli lõpus oli laudtee osaliselt korraliku veekihi all ja teine osa niisama mudane ja poolde säärde veega. Aga loodus ise oli sel aastaajal muidugi imeline. Jäin ise pisut kinni asjaolusse, et null langes enam vähem laudteele ja aare ise oli mikro, seega otsisin nürilt valest kohast kuni üks täielik geoalgaja piirkonda laiendas. Aitäh aarde peitjale, tore teostus ja äge asukoht. Enamik selle kandi aardeid näikse olevat vee pealt võetavad, seega oli tore, et midagi ka maarottidele jäetud on.

Saabusime siia Geovastlalt koos Läti geokolleegidega, aarde leidmise au jäigi neile, meie saime ka kenasti oma nimed kirja. Meie tegime veel matkarajale ringi peale, lätlased suundusid kaugemate EST aareteini edasi, kuhu meie koos lapsega murdma ei hakanud. Aitäh aarde eest!

Leitud

Enne viimast tormi on loodusraja ümbruses veel kuldne sügis. Veidi libedad laudteed ei takistanud põngerjatel rõõmsat edasi-tagasi heegeldamist. Kes on unustanud, millised erinevad lepapuud Eestis kasvavad või kahtleb, kas lodjapuu marjad on mürgised ehk mitte, leiab raja ääres rohkelt õppematerjali. Omaette atraktsiooniks on selles paigas ka mööduvate kaatrite ja mootorpaatide kiilulained vastu Emajõe kallast. Pühapäeva pärastlõunal oli veeliiklus üsna tihe. Siinset paika tasub taas uudistama tulla nii talvel lumega kui ka kevadise suurvee ajal.

Olime sügist otsimas ja see aare jäi teele. Suur tänu selle eest. Ilma selleta poleks me siia kanti sügist otsima tulnud :)

Leitud.

esimene emajõe aare! aitäh.

Siin juhtus selline lugu, et ükskord oli aarde lähiümbruses palju rahvast, teinekord ei olnud meil pliiatsit kaasas - nüüd lõpuks saime nimed kirja. Peitjale aitäh!

Lasime oma paadi Kavastus vette ja see jäi EST-sarja aaretest esimesena teele.

Aitäh!

Leitud, logitud, aitäh!

Peale mõnusat Jõmmuga purjetamist, olime kõik ilusti tagasi algus punktis. Enamikus seltskonnast võttis suuna selle aarde suunas ja ei saanud meiegi seda logimise võimalust kasutamata jätta. Aarde juurde oli tekkinud korralik järjekord ja kui olime ilusti oma ootamise saanud ära oodata, saime ka nime kirja. Tänud tänud aarde eest.

Leitud peale mõnusat lodjasõitu.
Aitäh!

Selle aarde juures oli peale lodjaretke ausalt öeldes väike järjekord isegi tekkinud. Sirgeldasime oma nimedki järjekorras raamatusse. Aitäh!