Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
PALUN ÄRGE OTSIGE AARET VIHMAGA. AKUPANK kaasa
Vaieldamatult on viimaste aastate kõige kõneainet pakkuvamad aarded just väljakutse/CHALLENGE tüüpi aarded. Soovides ka ise moega kaasas käia, peitsin ühe füüsiline väljakutse, sest Project-GC lehel ei saanud hakkama virtuaalse väljakutsega. Eelnevalt aarete leide kontrollida pole vaja, ainult minna nulli akupanga või muu USB toitega ja enne aarde käivitamist lugeda juhendit. Kuigi väljakutse täitmiseks pole vaja muud teha kui keskendunult ~5 minutit nuppe vajutada, siis soovitan soojalt arvestada pikema sooritusega ning mõnus lahendamisasend endale otsida. Usun, et paljud geopeiturid on varemgi seda keskendumisülesannet lahendanud ja tegevus on teada. Aare võib pärast külma hommikut olla aeglane, kuid soojas autos peaks tagasi normaalseks minema.
Logida tuleb oma Geopeituse / Geocachingu kasutajanimega ning korraga võib logida ainult ühe kasutajanime. Nagu väljakutsete puhul ikka, võib leiu veebis logida alles siis kui Teie kasutajanimi on logiraamatus ning kaaslase väljakutse täitmine ei lähe arvesse! Seepärast ei soovita suure kambaga otsima minna.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (10), soovitan (8), 2021_aasta_aarde_kandidaat (6), välimõistatus (3), väljakutse (1), seened (1), lumega_raske (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC98R7T
Logiteadete statistika:
15 (36,6%)
26
10
0
1
1
0
Kokku: 53
Kahjuks kiiret reaktsiooni nõudvad vidinad ei ole sobilikud niiskesse keskkonda peitmiseks. Kuna aare ei toimi nagu peaks, siis pean arhiveerima.
Käisin ka keskendumist testimas. Mäng tuli täitsa tuttav ette, päikselise ilmaga oli õues mõnus ka. Paraku tulemuseni jÕuda ei õnnestunud. Keskendu palju tahad, aga kui vidin ikka nupuvajutusi aegajalt ignoreerib, siis pole lootust tulemuseni jõuda. Häirivalt tihti juhtus, et nuppu vajutades klõps käib, aga vidin ei reageeri sellele mitte kudiagi. Lisaks jooksis vigur paar korda nii kokku, et ei aidanud muu kui akupanga eemaldamine. Päris frustreeriv on, kui kriitilisel hetkel mõni nupp jälle ei toimi ja selle tõttu katse ebaõnnestub. Nokia telefonis omal ajal sarmast asja tehes olid igatahes hoopis teised tulemused.
Talv on vahepeal otsa saanud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Augustis käisin kontrollimas, töötas stabiilselt. Nüüd tõin talveks koju ära.
Vol 1 Tahtsin kontrollida, kas mu akupank töötab, sest Rajaleidja aarde juures jäin tühjade käteta. Täitsa hästi läks siin... sain nipile pihta ja punkte aina kogunes ja kogunes. Miski pärast arvasin, et kui tulukesed käes, siis on mäng läbi... nime kirjapanemisesest jäi vaid 4 punkti puudu. Katsetasin paar korda veel, aga kuna aparaat viskas mind kogu aeg välja, siis andsin alla.
Vol2 Kogu päeva ikka mõtlesin, et tahan sinna logiraamatusse oma nime kirjutada. Õhtul sattusin sinna kanti uuesti. Nullis ootas mind seekord üllatus - hommikusest külastusest oli mul maha jäänud usb kaabel. Vedas! Muidu oleks kodus seda taga otsima hakanud.
Teine katsetus... väga kaua ei pusinud, sest tehnikavidinad ei saanud omavahel läbi. Peale mitut katkenud mängu, pakisin aarde ära.
Sõdureid kuskil ei paistnud, vaid lasketiirust tuli kõva ja pidevat kõmmutamist. Sättisin end mugavalt päikse kätte istuma ja seadsin eesmärgiks, et rohkem kui tunnike siin aega ei veeda. Esimene katse oli üsna hea, aga siiski üldse mitte lähedal vajalikule. Teine ja kolmas katse said ka tehtud ning siis jooksis asi kokku. Võtsin korra akupanga küljest ning alustasin uuesti. Üks katse ja teine katse ja kolmas, neljas, viies. Skoor kord parem, kord palju kehvem kui algul. Kuues katse pidi olema viimane, aga kuna see lõppes liiga kiirelt, siis tegin ka seitsmenda ja see oli lõpuks võidukas. Kulus kokku täpselt tunnike. Nautisin võitu ja sirvisin logiraamatut. Aitäh väljakutse eest!
Ilmad on taas soojaks läinud ja saab tulla keskenduma.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Lihtne ja loogiline, leitud ja logitud! :)
Oleks see vaid nii olnud...:D Tegelikult on sai seal metsatukas ju kaks korda keskendumas käidud, õigemini lapsi keskenduma sundimas käidud;) Aga ma ju ütlesin, küll ükskord tuleb ka see õige päev. Õnneks läks aare vahepeal talveunne, ei kripeldanud.
Mida ma siis tegin logimiseni jõudmiseks?
Rivistasin muidugi kõik lähikondsed üles ja käskisin talvel keskendumist harjutada.
Eks ma kujutasin ette küll, et lapsed kuulavad sõna ja harjutavad usinasti selleks, et kevadel Männiku metsatukas edukas sooritus teha.
Ma ise olin ka väga tubli harjutaja - mängisin vähemalt viis korda nu-pagadi-püüab-mune mängu :)
Sellest vist siiski suurt abi polnud.
Kuuldes, et soojad ilmad on vidina jälle metsa toonud, kerkis teema muidugi taas aktuaalseks.
Ma ikka veel kujutasin ette, et kõik on nüüd osavad ja saame sipsti ekraanil kiidusõnad kätte.
Tuhkagi! Tuli ikka pusida mitmeid kordi.
Tunnistan, et minu enda puhul polnud lootustki... või noh, umbes 12 punni sain ikka kätte küll, lausa mitmel korral ;)
Õnneks tiimis oli osavam keskenduja ja oli ikka suur rõõm ekraanil näha sõnumit: "Tubli! väljakutse täidetud, kohe saad logida."
Vahva vidin! Aitäh! Ja loodetavasti tulevad nu-pagadi-munad ikka ka kunagi ;)
Ma avaks laiemale üldsusele natuke selle aarde tegemislugu. Kaupol on kodus spetsiaalne geotuba, kus leidub igasugust põnevat atribuutikat, mille nimesid ma ei tea ja oranžiks, punaseks, halliks liigitan. Üks hetk hakkas toa uks järjest enam kinni olema ja mul oli keelatud sinna minna. Kaupo oli aga võrdeliselt järjest kavalama näoga ja muudkui itsitas. Eks see ainult miskit halba võis tähendada. Teades seda, kuidas ta igasse päeva multit üritas leida ja rääkis, et teeb challengit, siis ma olin täitsa kindel, et tuleb mingi järjekordne ,,multiaare iga päev höhööö - challenge". Üritasin teda elu eest ümber veenda, et see on nõme ja keegi seda ei naudi, et need, kes tahavad, ajavad ise näpuga järge jne...Aga Kaupo ainult itsitas ja tegi salakavalat nägu.
Läks nõks aega mööda ja avalduski challenge, aga vähe teises formaadis, kui olin eeldanud. Peitjaks Kaupo. Seejärel läks ta nii õhinasse ja lippas motika seljas esimesi proovijaid vaatama ja peale avaldumist nii väga ootas, et aaret lahendataks, kuid eriti logisid ei tulnud. Mingi hetk käisin isegi seda atribuuti proovimas, aga punktid olid pigem kesised. Mõtlesin siis, et pole viga, see masin on terve talve kodus olemas ja peale eksameid on paras aeg keskenduda. Talvel üritasin ja skoor tõusis, aga soovitud tulemuseni ikka ei küündinud. Kui kevad käes, siis nägin, kuidas Kaups seda ise pusis, aga kuidagi ei tulnud soovitud tulemus. Märkisin, et kui õige numbri saab, siis võib mu nime kirja panna. Mõned korrad pusis, ühe korra karjatas valust, kui üks punkt puudu jäi, siis aga hõiskas õhinal. Ses mõttes on see challenge aus, et peitja on võimeline seda ise (korduvalt) ära tegema.
Kiidan ja tänan peitjakest! <3
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Hooaeg läbi, ekraan läheb külmaga aeglaseks.
Mõned katsed ja loobusime aga tore oli ikkagi.Aitäh!
Piirdusin ka 10 katsega nagu eelmine külastaja. Mina suutsin kätte püüda punase tule, aga järgmisest jäi ikka palju puudu.
Tegin 10 katset ning hetkel jäi parimaks tulemuseks 60. Tuleb veel harjutama tulla.
Ära keskendusin! Kuus katset ja 22min22sek, surnud jalg ning okkaline tagumik, aga tehtud. Meenusid vanad strateegiad ja see, kuidas,ma ütleks, haiglaselt palju sellele sarnase asja peale aega on kulutatud. Mõnus nostalgialaks, aitäh ja FP!
Korra olin proovimas käinud aga siis ei olnud aega siin istuda. Nüüd käisin teisi loogilisi uurimas, kuni Mai tegi seda aaret. Mai sai tehtud ja nüüd oli minu kord uuesti katsetada. Kuna eelmine kord jõudsin teisel korral juba suht kaugele, siis õnneks piisas ainult ühest katsest seekord. Mai luges niikaua autos raamatut. Aitäh väga toreda aarde eest!
Kuna vahepeal oli kahjuks natukene infot lekkinud, mis siin ees ootab, siis olin eesootavaks natukene valmis. Mingeid koduseid harjutusi siiski ei teinud, mõtlesin, et sel korral saab pigem soojendusring tehtud.
Algselt tegime katseid Ingega vaheldumisi. Mõlemal tuli ilmselt kaks ebaõnnestunud katsetust. Minu kolmas etteaste osutus aga nii edukaks, et 100 tuli ilma suuremate probleemideta ära.
Loen siis teksti, et kohe saab logida hakata... Vajutasin edasi liikumise nuppu, et seda tegema hakata, kuid selle asemel hakkas uus mäng pihta. Mõtlesin siis, et selline vimka sisse programmeeritud, et peabki kaks korda järjest läbima. Natukene õel, aga olgu pealegi. Aega hakkas natukene väheks jääma kuna pidime vahepeal ühte teise kohta jõudma, aga üritasin siiski, kuna pausile ei saa ju panna. Õnneks vaatamata mõnele liigsele riskile jõudsin taaskord sajani, vist isegi parema ajaga kui varem. Kuna masin näitas mul alles esimest katset, siis sain aru, et pigem oli vahepeal mingi tõrge olnud ja tõenäoliselt peab kogu protsessi siiski vaid ühe korra läbi tegema.
Kuna nüüd olime aga juba suuremas ajahädas, siis võtsime aparaadi lühiajaliselt laenuks, et ka Inge saaks aarde ära logida. Kuna tal nii edukalt ei läinud, siis aitasin natukene omalt poolt ka kaasa, et ikkagi nimi logiraamatusse kirja panna. Sel korral piisas õnneks ühekordsest edukast läbimisest. Pärast seda sai aare omale kohale tagasi viidud.
See on senimaani mu lemmik loogiline aare. Poleks midagi selle vastu kui midagi sarnast teinekordki läbida saab ;) Aitäh!
Naaber loogilise jaoks osutus kohale jõudmise aeg eriti ebasoodsaks ja tulime siis keskendumist harjutama.
Oi jah.. kärsitus ja adrenaliini üles peksmine. Aga siiski siiski sai tänu Marko keskendumisvõimele seegi väljakutse alistatud. Eriti suurt aukartust äratas logiraamu sirvimisel Tarmo sihikindlus.
Tänan peitmast.
Korra varem mingi aeg tagasi käisin luurel aga siis polnud seda õiget tunnetust ja aeg piiras ka veidi. Seekord siis esimese katsega ja alla 17 minuti. Kirja läks küll 2 katset kuna sõber proovis ka korra. Muidu väga vinge asjandus kokku vorbitud :) Aitäh, paluks veel ;)
Tegelikult oli juba aimdus, mis siin ees ootab, aga et asi nii keeruliseks on tehtud. Ossa raks! Kärt tegi paar katset, aga kuna teadsime, et täna pole see päev, siis jätsime asja pooleli.
Äge asi! Seekord Kärt tegi 2 katset, polnud kõige hullem, aga logi kirja ei saanud ning seekord aega/energiat rohkem ei olnud. Tuleme veidi aja pärast uuesti, kui mustikad ka valmis, et saaks nimed kirja, kõhu täis ja FP ka lisada :)
Sain napilt karbi peidukast kätte, kui Kallo parkis kõrvale. Mõtles, et tuleb nokib ka veidike. Aga tal oli süütenöör veel lühem kui mul. Sai siis tunnike trenni tehtud. Loomulikult keeras autosse eksinud parm kõige parema tulemuse pekki. Keda muud siin ikka süüdistada.Äkki oli 74 parim tulemus. Eks teinekord jälle.
Kaheksandal katsel skoor 77. Harjutame veel.
Kolmas külastus.
Kodus ma muidugi trenni vahepeal ei teinud ja eks seda ole ka tulemusest näha. Võtsin seda asja rahulikult. Kohe väga rahulikult! Vahepeal ainult natuke kirusin :P Üldiselt oli super mõnus seal olla. Mitte ainsat sääsepoegagi! Neile seal ei meeldi ja see meeldis mulle väga. Kärbsed küll ronisid kõrva ja ninna ning ühel väga keskendunud hetkel laskus mu peale 3 cm läbimõõduga ämblik aga muidu oli super. Vahepeal lihtsalt pikutasin ja puhkasin näppe ja siis jälle jätkasin. Lemmik number oli täna 71. Max tulemus 79 ja katseid tegin kolme tunniga 23. Mingi edusamm võrreldes eelmise korraga nagu oleks. Mitte küll rahuldav aga progress on oluline :)
Annan oma panuse ka muljetavaldavasse mitteleidudelisti :D.
Kaupo juba Kevadekuulutajas kutsus, et tulge ikka keskendumist ka vaatama ja nii ma siis tegin plaani maha, et peab lähiajal tiiru ära käima muidugi :). Ning täna siis tulimegi siia nuppe klõbistama, kaks eriti lühikese sütikuga memme :D ja tulemus räägib muidugi enda eest ka - ei saanud me kumbki isegi üle teise kümnendi oma skooridega. Täiesti lootusetu juhtum selle vidinaga igatahes mulle, päris huvitav oleks kohe nende üksikute sajaklubiliste tehnikat ja nippe kõrvalt näha ;). Mul igatahes läks too väike idu oma kastis juba peale mõnda kurvi täielikku turbokiirendisse, ei kujuta ettegi, kuidas õnnestuks teda üldse enda tahtmist mööda seal kõhtu täis sööma trennima… :D.
Tegin 10 katset, igakord sain 10 punkti. Iga koolilaps oskab ka arvutada, et kokku teeb see 100!
Kuulge, minge Te kah ...oma ideedega????
Mitte ei jaksanud oodata, et millal küll ilm vähe mõnusamaks läheb. Nii kiheles minu sees see ootus, et tahaks juba teada, mis siin teha tuleb. Aga vihmaste ilmade tõttu lükkasin siia tulekut aina edasi. Täna tundus olema selline juba peaaegu täitsa nitsevo ilm. Hüppasin ratta selga. Moonakott jäi maha aga akupank on kaasas! Sätin end jälle mõnusalt istuma. Ühendan vidina akupangaga. Mingi segadust tekitav lause vaatas sealt korra mulle vastu aga kui tegutsema tuli hakata läksid mul silmad põlema. See on mulle ju vägagi tuttav asi! Nüüd ma siis saan aru, miks ma seda kunagi tunde, päevi... ilmselt ka kuid tegin. Jee! Sellega võiks ju küll hakkama saada! Oh seda pusserdamist, vandumist ja taas uuesti alustamist. Rõõmutunne asendus kiiresti keskendumisega ja keskendumisest sai tüdimus. Iga pisike kõrvaline asi segas mind. Sääsk käel, mesilase sumin, linnu tiibade sahin. Ega palju puudu ei jäänud, kui enda hingamine segama oleks hakanud. Jah, ma olen rooste läinud. Pool tundi hiljem olin teinud kuus katset, parimaks tulemuseks 68. Näpud külmast kanged ja taevas hakkas vaikselt töinama. Pidasin targemaks jalga lasta aga nüüd ma vähemalt tean, millega tuleb hakkama saada. Tark oleks vahepeal kodus trenni teha ;)
Oli ilus päikseline päev. Võtsin moonakoti kaasa ja sammusin kohale. Teadsin, et siin võib kaua minna, seega olin selleks igati valmis. Rind kummis jõudsin kohale ja olin valmis andma endast parima. Koha ja vajalikud asjad leidsin kenasti üles, sättisin end mugavasti istuma. Tegin kohe keskendunud näo pähe, sest äkki see on juba pool võitu. Avan karbi, vaatan ja mõtlen, kui loll lammas saab üldse olla. Mul pole ju akupanka kaasas! Tegelikult isegi kodus pole, viimane andis just saba. Silitasin seda asja siis pisut ja ei viitsinud kuhugi minna. Nii ilus oli olla. Vaatasin tükk aega keskendunult muretuid puude latvu.
Mitteleid tuleb ju kirja panna, sest see on heatahtlik abi osavatele:). Arvatavasti ju kiired keskendujad Karl, Silver ja Madis saavad juba tellimusi.
Oodake poisid, teie teenuse hind aina tõuseb!;)
Ega me võrreldes eelmise korraga tulemuseni jõudmiseks midagi teinud polnud. Täna oli lihtsalt vaja distantsõppe ja kodukontori liikumistunde. Kuna üks õue aetav oli aga just liikumistunni lõpetanud ja väidetavalt päeva samme juba hulgim kirjas, tuli kaval plaan ta ikkagi metsa kaasa meelitada ja värskes õhus keskenduma panna, kuni meie liigume. Üllatuslikult plaan sobiski.
Et keskendujat mitte häirida läksid teised oma liikumisnormi täitma. Umbes koolitunni pikkuselt rattasõidult tagasi jõudes oli mänguasja juurde jäetud tegelane ametis hoopis teise vidinaga. Naiivselt lootsin, et nimi kirjas, aga väidetavalt tegi kümmekond katset ja ülejäänud aja sisustas nooremale põlvkonnale omasema kaasaegse mänguasjaga (kiituseks võib öelda, et luges kooliks vajalikku teksti).
Vähemalt oli taas väike katse. Nutipõlvkond ilmselt liiga noor, minusugune liiga võhik siin vajalikuga.
Peitjale juba vihjasin, et ootan loogilist aaret “ну, погоди и яйца”;)
Täna ei hakanud isegi proovima, õhtu peamine eesmärk oli liikumine, see sai edukalt sooritatud. Boonuseks aarded paikades, kuhu mina autoga ei lähe ja jalgsi ei ahvatle, rattasõiduks aga väga tore koht.
Endiselt arvan, et tore vidin. Küll ükskord tuleb ka see päev, mil logiteade naerunäo saab.
Käisin ka veidike uuesti proovimas. Isegi kollast tuld ei saanud põlema seekord. Vahepeal läks see aparaat üldse sassi. Niikui uue mängu käivitasid oli kohe GAME OVER ilma, et ühtegi nuppu oleks vajutanud. Nii kohe mitu korda.
Panen ka märgi maha - katsetasin, ei kvalifitseerunud. Korra õnnestus seitsmega algav arv ka ette saada kuid enamike katsete piiriks jäid stabiilselt 50-60 kandis tulemused. Minu jaoks oli siin keskendumisest olulisemal kohal nuppude suurus, asetus ja tunnnetus mis tihtipeale alt vedas. Põhjenduse ebaõnnestumiseks leiab alati :p
Käisime asja uurimas. Mina proovisin umbes 10 korda, parim tulemus oli 57, Siim proovis rohkem, aga 100 ei saanud temagi. Leidsime, et oma aega on taibukas mujal kasutada ja lahkusime. Aitäh ikka!
Päev oli olnud pikk ja olin juba üsna väsinud. Leppisime kokku, et läheme vaatame aarde üle ja kui seal kaua läheb, siis loobume ja läheme koju ära. Karl oli isegi nõus aarde mulle autosse tooma. Esimese katsetuse tegin mina. Sain skooriks hädised 23 punkti ja andsin masina Karlile üle. Tema hakkas pihta ja ei lõpetanud enne kui mäng läbi oli. Kuna talle see nii meeldis, siis küsis, kas võib minu eest ka ära teha. Mis mul selle vast olla saab, vähemalt on ta siis õnnelik :D. Aitäh, meile meeldis!
Akupanka ei taibanud küll kaasa võtta aga lootuses, et äkki on võimalik karpi autosse tuua ja salongi USB sisendit kasutada, läksime siiski vaatama mis meid siin ees ootab. Tõin karbi autosse ja seni kuni juhendit ette lugesin, haakis Maire juhtmed vooluallikasse ja hakkas lahendama. Oh mis äge mõte aarde jaoks!
Maire põrus esimesel katsel kuskil 23 juures. Pakkusin välja, et proovin ka korra. Kohe tuli lapsepõlv meelde, mil see oli üks popimaid mänge omasuguste seas. Nii palju kui seda toona õnnestus mängida, olin oma ala proff. Tore oli näha, et mu oskused ei olnud rooste läinud ja kunagisest harjutamisest oli mingit kasu tänapäevases maailmas. Kohe esimese katsega õnnestus nimi kirja saada. Kuskil 90 juures tuli isegi kerge ärevus sisse. Maire luges numbreid 10-st 0-ni ja oligi tehtud. Kirja läks 2 katset, sest esimese katse tegi Maire.
Kuna logida sai vaid ühe nime korraga, siis pakkusin välja, et võin Mairet ka hädast välja aidata. Esimesel katsel läksin liiga julgeks ja riskisin natukene ülemäära palju ning see maksis 73 juures kätte. Teisel katsel tegin kindlapeale ja saime Maire nime ka kirja.
Leian, et raskusastet 100-st allapoole kindlasti ei ole mõtet viia. Pigem võib ühe samasuguse aarde veel teha ja logida võiks saada näiteks 150-ga :) :)
Igal juhul äge mõte ja ka teostus aarde jaoks. Aitäh!
Infoks, et ka seal aarde juures võib militaarõppuste ajal ohutsoon olla, kuigi ametlik tsooni piir jookseb ca 200m kauguselt. Minul oli nii, et kui olin juba aarde juurest lahkuma hakkamas, siis minu juurde tuli kaks maskeeritud kaitseväelast ja palusid lahkuda. Ma küll selgitasin, et ma keelumärki pole rikkunud, kuna ohutsooni piir on 200m kaugusel. Aga sellegipoolest paluti lahkuda, kuna seal olla ohtlik! Ma õnneks olingi juba ära minemas, sest mul polnud aega ja viitsimist selle mänguga edasi tegeleda.
Kuna aare nõuab pikalt ühe koha peal istumist, siis minu arvates on antud aarde asupaik valitud ebasobiv. Või siis tuleb aarde infosse panna hoiatus ning viide infoallikale, kust leida õppuste ajad!
Nii värske aare ja nii vähesed käivad vähemalt uudistamaski, et mis imeviguri see Kaupo meile nüüd metsa alla poetanud? Nojah, ilmad on heaks läinud, kõik hulguvad vist mõnusasti metsateedel, mitte ei veeda tunde selle uue vidina seltsis. Siit moraal, et ajakulukad (kuid nt soojas autos kohapeal lahendatavad) välimõistatused (nagu ka ajatapjatest mõistatused arvutis lahendamiseks) tuleks avaldada pigem talvel, siis on georahval rohkem viitsimist neid pusida. Aga mina olin täna linnariietes ja mõtlesin, et aga vaataks siis üle: ega ma siia logimise eeldusega saabunudki.
Veetsin esmalt meeldivad poolteist tundi vidinaga. Kokku tegin vist 44 katset ja parim skoor oli 51. Hakkasin just mitteleiulogi draftima, kui tuttav auto kohale vuras. Veetsime siis peitjaga meeldivad 10 minutit jutustades, andsin edasi oma leebed kaebused disainilahenduse osas ja samal ajal peitja klõbistas esimese katsega 45 punkti täis. Paras nöök jah, aga vähemalt ei põrutanud kohe rohkem kui minu tänane parim.
Küll aga oli petjaga kohtumisest abi ka, kuna päevaleidu oli ju ikka vaja ja siin metsas täitsa mitu puremata loogilist mul veel ootel. Kuue sekundiga sain seeläbi lõpuks ühele poole, sest pinnisin peitjalt veidi lisainfot.
Muidugi mitteleiulogid pisut hirmutasid, aga samas tekitasid ka uudishimu. Peitjalt saime ka palve minna testima ja hindama. Loogilised on põnevad aarded, enamikuga oleme edukalt hakkama saanud, optimistlikult tulimegi kohale. Mis siin salata, oli juba aimdus olemas, mis ees ootama, aga ega see teadmine kuidagi ei aita, tegemist on tõesti tõelise väljakutsega, siin ei ole võimalust, et tingimused on juba kodus täis tiksunud. Mina tunnistasin end üsna kohe lootusetuks, huvi pärast tegin siiski päris mitu katset, üsna ebaedukalt. Kõik lootused olid noorema põlvkonna peal.
Kuidas kommenteerin? Keskendumisega meil minu arvates probleemi polnud. Sellist toredat vidinat on ju täitsa lust näppida. Puudu jäi ikkagi oskustest. Ühe koolitunni jagu aega ilmselt kulutasime vidina seltsis keskendunult ära, siis tunnistasime oma lüüasaamist. Kokkuvõttes lohutasime end filmiklassika tsitaadiga: kui tervet ülesannet ei oska, tee pool, aga tee hästi. Tegime nii hästi kui täna suutsime. ;)
Peitjale soovitame sarnaselt tunkile tingimusi siiski veel muutma mitte hakata. Tõepoolest ei pea sellise raskusastmega aaret kohe leidma ja tõeline väljakutse vajabki ju pingutamist.
Aitäh! Vahva vigur.
Käisime meiegi uudishimulikult piilumas, mis imeasi sinna metsa tekkinud on. Üsna kohe sain aru, et minul ei jätku kannatlikkust selle asja jaoks, kuid Salmele meeldis see mänguasi väga. Mina tegin vahepeal kui Salme näppe puhkas ajaviiteks paar katset ja minu parim tulemus oli 15. Logimiseni sellise pisikese keskendumisvõimega muidugi ei jõua. Salme sai täpselt poole vajalikust kokku ja siis oli tunnike kulunud ning otsustasime seekord lõpetada. Minu saagiks jäi ühe kevadise kärbse pildile püüdmine.
Eile hommikul leidsin postkasti laekunud sõnumi peitjalt, kes palus, et ma tema uut keskendumisväljakutset prooviksin ning loogiliselt hindaksin, kas peaks tingimusi lõdvendama. Tegin seda meelsasti. Tegelikult üritasin juba kohe samal päeval, aga loogiline peidukoht oli tühi ning lähimas parkimistaskus seisis üks väga keskendunud ilmega tumedat tooni Mazda 6 :o) Ei läinud segama, vaid jäin lähedusse ootele, vaikselt põlve otsas tööd tehes. Kuna kolm tundi hiljem oli seis veel endine ja mul tuli hakata muid toimetusi toimetama, siis jäigi proovimata.
Järgmisel tööpäeval sättisin juba enda jaoks võrdlemisi varakult metsa - mõtlesin, et suudan ehk korraga nii tööle kui loogilisele väljakutsele keskenduda. Hehheh - seda nüüd küll kindlasti mitte :D Olgu, üritasin siis vaheldumisi fookust jagada. Mjaa, tavapärased tööalased väljakutsed on ikka kordades lihtsamad, kui uusim loogiline! Tegin kokku 51 katset ning parimaks skooriks jäi 48 :P Väga-väga kaugel logi kirja saamisest :o) Minu hinnangul ei olegi tegelikult tegemist niivõrd keskendumist nõudva ülesandega, kasuks tuleb pigem reaktsioonikiirus ning hea motoorika. Need kaks on mul aga alati tublisti alla keskmise olnud, mistõttu antud juhul adekvaatseks mõõdupuuks päriselt ei passinud vist. Peitjale tagasisidet andes nimetasin ka neid asjaolusid, kinnitades et ainuüksi minu kesise tulemuse pärast ei maksa kohe tingimusi või raskusastmeid muutma hakata. 4.0 ei peagi esimese kümne külastusega alistuma. Nagu näha, jõutakse ka ettenähtud viisil logiraamatuni. Mul isiklikult jääks ilmselt isegi 20 x 3 h trennist väheks, mistõttu lähenen võibolla kunagi alternatiivmeetodil :P Aga ikka ise, omaenda võimete piires. Hästi teostatud väljakutse igal juhul, aitäh!
Täna oli õhtul aega piisavalt ja oleksin selle aarde mänguasjaga mänginud seni kuni vajalik skoor olemas või kuniks akupank oleks tühjaks saanud. Kui esimesel korral paar päeva tagasi tundus vajaliku skoori saavutamine midagi ulmevaldkonnast, siis täna sobiva varustusega jõudsin lõpuni ootamatult ruttu. Enam ei tundu see aare sugugi raske :) Edu järgmistele skoorijatele!
Eile6htune visiit jäi hinge kriipima ja plaanisin hommikul ennem tööd revanšile tulla. Uni sai aga v6ittu ja nii ta jäi. 6htul aga ei andnud see asjandus endiselt rahu. Eilsete protseduuride pikkust arvestades otsustasin et tulen vaatan. Kui keegi on juba ees siis tulen m6ni teine homme. Juhtumisi oli ka Ove sama m6ttega siia tulnud. Seltskonna m6ttes otsustasime siiski koos proovida ja nii me korda m66da pusima hakkasimegi. Vahepeal j6udsid ka Kaupo ja Liis vaatamas käia mis siin toimub. Aga ega selle asjandusega on ju nii et kui see endasse neelab, siis pole aega kellegile lehvitada v6i silma vaadata :D Mingi hetk sai Ovel aeg otsa ja nii ma sinna yksi pusima jäin. Vajutasin loendurid nulli ja kohe esimese sooritusega j6udsin 99% Edasi muidugi enam nii libedalt ei läinud ja järgmiste otsiate entusiasmi m6ttes ei hakka mainima kaua ja kui mitu katset mind seal veel ees ootas. Pigem meenus kogu selle keskendumise juures yks lugu mehhaanikust ja sydamekirurgist. Mehhaanik imestab et ma ei saa teist kirurgidest aru. Mina v6tan mootori lahti, puurin, solvendan, poleerin, kalibreerin, sätin kolbisid, vahetan saalesid, häälestan,... terve päev otsa higi ja rassimist. Teie aga teete sipsti yhe l6ike ja kysite selle eest kymme korda rohkem raha kui mina. Kirurg selle peale: Aga sa proovi seda k6ike töötava mootoriga ;) Vot selle aardega oli täpselt samasugune tunne :D Isenesest nii lihtne asi ja mulle väga meeldis ja siiani meeldib hoolimata k6ikidest nendest tundidest. Aga see 100% oli minu jaoks ikka korralik hardcore maraton hehehe. Tänud igastahes meistrimehele selle laheda väljakutse eest ;)
Vaimusilmas arvasin ühte teist nobedate näppude vooru ees ootamast. Aga kohapeal oli kohe selge mis ja kuidas. Oma pool tunnikest sain üksi pusida kuni liitusid Ove ja Jaanika. Korra läx rütm sassi ja edasi katsetasime juba korda mööda. Igastahes ca 2 tundi hiljem saime aru et peame rohkem keskendumist harjutama. Mis seal ikka. Better luck next time. Iseenesest väga lahe asjandus ;)
Liiga keeruline lahendamine :( Sain ainult 26% vajaminevast täidetud. Võimalik et tulen ühel päeval koos pojaga, kes sellistes asjades on natsa kõvem käpp, tagasi!
Täiendan siniste logide nimekirja. Üritasin kohapeal koos Tarmo ja Jaanikaga skoordida aga kuna viimasest kokkupuutest selle viguriga on väga palju aega möödunud ja aeg ka piiras, siis seekord jäi soorituseni jõudmisest 4/10 puudu. Eks harjutan nüüd kodus enne kui järgmisele katsele lähen.
Kirjeldus tundus põnev ja kibelesin uurima teostust. Kohapeal pettuma ei pidanud, igati vinks-vonks jupstükk. Ilusti kellade ja viledega ja puha. Näitlik ja arusaadav ülessanne ka veel pealegi - no mis sa hing veel igatsed. Teada muidugi oli, et siit metsast on mul tavaks lahkuda siniste nägudega. Muidugi proovisin kümneid kordi aga sain max 35 punkti. Tundus et mingit halastuse funksiooni ka vist sees ei ole. Jõudu kõigile tublimatele ja aitäh taset hoidmast!
FNTF
Mõtlesin, et möödasõites käin kaen asja. Kuigi ma seda kunagi olen palju mänginud siis poole tunniga hakkama ei saanud ja aeg sai otsa. Põhjus võib olla muidugi selles, et mina mängisin antud mängu kahe klahviga mitte neljaga.
Suure loogiliste fännina tekkis mul juba hirm, et Kaupo on naistega sahkerdamise tõttu uute aarete ehitamise täiesti unustanud, ning oma töökojas tuled täielikult kustutanud. Õnneks ma eksisin selles. Natuke aega tagasi sain haisu ninna, et poisil on mingi väljakutse-aare plaanis. Ei seostanud ära, et see on just sedasorti millest me vaata et juba aastaid tagasi rääkisime, vaid et tuleb järjekordne pähkel mida võib ära konserveerida ja pikaks ajaks ignoori riiulile paigutada. Hea et eksisin ka selles. Seda toodangut ei tohi mingil juhul ignoori saata vaid tuleb ikka täiel rinnal nautida.
Olimegi just oma perega ka kõhte täitmas ning valmistusime välja minekuks. Uut loogilist märgates oli kohe selge, et tuleb kiirelt plaanid ümber mängida ning Männikule suunduda. Kohale jõudes lösutas Madis juba keskendunult mättal, muu ta pere tiirutas metsas ringi ning peitja muheles distantsilt kõrval. Uhkustasin veel kuidas parimatel päevadel mul see asi käppas oli. Kui mõni aeg ringiga aparaat minuni jõudis, oli selge, et olen ikka vahepeal korralikult rooste läinud. Edukaks logimiseni jõudmiseks tuli elimineerida kõik segavad faktorid nagu järjekord, pere ja muhelev peitja, seega suundusime perega hoopis metsa odasid meisterdama ning kuivenduskraavide ummistusi elimineerima. Paar tundi hiljem kui aardest uuesti mööda sõitsime, oli parkla juba tühi. Mõtlesin, et prooviks ikka korra veel, aga eest leidsin ainult tühja karbi ja avastasin et aare viidud väikeseks lihviks hoopis hooldusesse. Koju tagasi jõudes jäi asi siiski kripeldama ning asusin uurima, millal uuele katsele saan minna. Selgus et aparaat oligi juba omal kohal tagasi. Mis siis ikka, uuesti munder selga ja uuele katsele. Isegi kui kõik segavad faktorid olid elimineeritud, kulus ikka jupp aega, enne kui nime kirja sain. 7 katset ja ca 40 minutit oli see aeg kui aparaadi eripäradega ära harjusin ning endas ka sisemise rahu leidsin ja STF-i kirja sain.
Sellised vidinaid on ikka tore leida ja mulle läheb see igati kaubaks. Suured tänud ja paluks juurdegi.
Nüüd peaks korras olema, aga igaks juhuks võiks oma logist pilt teha (veebi mitte laadida), juhuks kui hiljem selgub, et on logiraamatuga probleeme.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Sain just lastel kõhud täis söödetud ja Liis jõudis tuppa, kui laekus info uue aarde kohta. Ajastus oli sobiv, pakkisime lapsed autosse ja sõitsime mööda auklikku sirget kohale. Uhh, kuidas loksutab seal ikka. Kohapeal läksid mu silmad särama, mõnus nostalgialaks! Proovisin 5 katset, siis proovis Liis 5 katset. Siis tegin 1 katse veel, vahepeal proovis Silver, kes oli ka perega tulnud ning kui tema käega lõi, siis sain enda seitsmendal katsel lõpuks esikleiu kell 14:32 kirja. Liis ei viitsinud enam proovima hakata ning Kaupo viis aarde väiksesse parandusse. Aitäh peitjale, mõnus kvaliteetne pühapäevane meelelahutus!