Rannapuu

Käisin ilma eelmise sissekandega tutvumist. Keegi ohmoon on tõepoolest aia ette ehitanud ning kindlustamaks mitteleidu ka puu alumised oksad maha saaginud. Kuna endiselt pole lubatud piirata eraomandi argumendil ligipääsu merele, võib see isend põrgusse sõita.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Aare läheb arhiivi, kuna rannale pääs on aiaga piiratud ja juurdepääs aardele samuti. Aardekonteiner on juba ära toodud.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

See aare on nüüd küll eramaal ja lausa aiaga piiratud alal. Keelavad sildid ka üles pandud.

Vaatasime autoaknast välja ja imestasime, et selline suur parkla peaaegu mere rannas ja täiesti tühi. Autost väljudes selgus ilmselt ka põhjus - mereadru oli randa kogunenud koos äärmiselt ebameeldiva lõhnaga - ju see kõik puhkajad ka eemale peletas. Meie ei lasknud ennast aga ei haisust ega muust pettest häirida ning paari hetkega olin ma aarde juures ning sain nimed kirja panna :)

Leitud ja logitud. Aitäh!

Arvata võib, milliseid abivahendeid kasutasin - kõigepealt Kabli kohviku pirukad ja nende abil sai teine abi puu otsa silmaringi laiendama. Tänud aarde eest ja abi eest.

Sattusime mööda minema ja kuna teistel oli leidmata, siis tegime korduskülastuse. Huvitav, mis toimub inimeste peas, kes selliselt logivad - pole ju kogemata kaks lehte kokku kleepunud vms vaid sihilikult auk vahele jäetud. Et küll mõni Miki vahetab logiraamatu, kui viimase leheni jõutakse, tal nagunii pole targemat teha? Jah, häirib küll selline auguline logimine.

Peale Luiteretke otsustasin selle puu üle vaadata, et kuidas tundub -lähen üles või jään alla. Vaatasin üle ja seekord jätsin ronimata. Ükskord tulen veel siit läbi, ju siis näeb, kas saab see aare leituks või ignoks.

Tänud aarde eest

Alumised oksad, mis olnuks abiks, on eemaldatud. Tänu kaaspalverändurile sai aare puu otsast alla toodud ja kambaga logitud.

Nüüd on see hetk, kus ma pean end võõraste sulgedega ehtima...
Silmasin all aaret ja mõtlesin, et on ikka kõrgel ja sinna ma ronida küll ei julge.
Aga vot lõvi pani kindad kätte ja roniski ülesse. Ise hoidsin hinge kinni.
Hea, et kirjutusvahend oli üleval olemas. Muidu oleks pidanud 2 korda üles ronima või ma oleksin pidanud ikka järgi ronima.
Kuigi külm oli juba naha vahel, siis selle kompenseeris võrratu merevaade ja hingepaitav päike.

Puu tuvastatud. Puu oli ikka väga libe ja külm.

Jõudsime randa ja vaatasime ammulisui puud. Asi lahenes kompromissiga: meespool läks latva lõõritama ja mina sõin pirukaid ja elasin kaasa.

Ma koguaeg arvasin, et tegu on RR aardega ja Hanno peitnud. Seepärast oli logiraamat nähes üllatus. Aga ronimine oli korralik ja rohkem poleks soovinud. Vaade jäätunud merele oli kaunis, aitäh aarde eest.

Vanamees veel ronib. Aitäh.

Niikaua kui Ain raskema osa aarde logimisest ära tegi, käisin mina merd imetlemas. Siin on alati ilus, seda ka tänase tuulise ilmaga. Aitäh kutsumast!

Tiimitöö. Seekord õnnestus mul lambiga õiget kohta tabada. Edasine oli peaaegu lihtne, kui nii võib öelda :)

Ma ei tea, kas tohib öelda, et leidsin... Aga ma otsisin ja mulle näidati ette :D

RR seeria lihtsakestele vahelduseks üks väheke krõbedam maastik. Vahetasin isegi tossud jalga. Nulli ronimine käis tegelikult peaaegu sama lihtsalt nagu trepist minek. Eriti eeskujulik koht leitud T4 aardele, aitäh! Mis puudutab suuri mände, laiemalt veel hiiepuid ning neist kiirgavat energiat, siis justkui tunnen seda küll. Räägitakse veel, et kui mehed pidavat energia ammutamiseks seljaga vastu tüve seisma, siis naised kõhuga.

Täitsa aimatav, et suvel on siin rahvast palju ja selle aarde otsimine raskendatud. Tänaseks on aga suvitushooaeg lõppenud ning vaid kaks kalameest olid liikumas. Lasksime neil kaugeneda ning siis sai aare nii leitud kui ka logitud. Aitäh.

Leitud, logitud, tänan!

Polegi vist kunagi nii mõnusasti ronitava puu otsa roninud. Väga mugav ja meeldiv! Õues oli päris tuuline, nii et Maire pidi endale pusa peale võtma. Mina sain oma soojuse ja energia puult. Aitäh peitjale!

Vaade on siin ilus. Karl ronis aardele järgi, mina jäin puu alla toolile istuma. Ümbrust natuke lähemalt vaadates oli kurb näha, kuidas seda kohta vetsuna kasutatakse.

Eks algul vale puu otsa ja siis õige otsa ning nii ta logitud saigi. Mõni hetk mere nautimist päikeselisel ja siis edasi. Aitäh peitjale mere äärde kutsumast.

Kaasavõetud abivahendist oli siin alustuseks abi. Lootsin, et aarde juurest näeb veidi paremat vaadet, kuid oksad olid ees. Aitäh!

Saime just pargitud kui tuli selline hoovihm, et juba tekkis kahtlus, kas saabki täna siin aaret kätte. Õnneks jäi vihm 5 minutiga üle ja puu selle ajaga veel väga märjaks ei saanud. Loomulikult oli see jälle Indreku lemmikharjutus ja minul vaid hinge kinni hoides kaasaelamine. Tänud peitjale!

Lätist tulles sai möödaminnes üks mõnus kiire ronimine tehtud.
Tänud

Leitud. Tänud peitjale