Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Siin lähedal asub loomade varjupaik. kui soovite peale otsimist endale looma võtta siis on see õige ja tore loom võtta.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9GQQ4
Logiteadete statistika:
74 (98,7%)
1
2
0
2
1
0
Kokku: 80
Tulime heas usus aaret hooldama aga kohale jõudes selgus, et pole enam midagi hooldada. Kogu ümbruskonna võsa koos kõigi 212 puuga on maha võetud. Selle raie käigus on ilmselt ka seni püsinud karbi jäänused lõplikult hävinenud. Pole peidukohta, pole aaret ...
Kordan hooldusvajaduse teadet: olukord on sama halb nagu pool aastat tagasi kaydo27 kirjeldas. Selline karp ei ole ilmastikukindel, pool karpi oli vett täis (kallasin välja).
Numbriga puu aarde avastasin pooljuhuslikult aga siin kandis olles tuli ikka ära logida. Algne logileht on ka ligumärg kuna minigrip oli lahti. Õnneks oli teises minigripis kuivem logileht kuhu sain nime kirja.
Mul georada ees ei olnud, aga koordinaat ja vihje olid täpsed. Eks ta natuke niisama ehku peal seal on.
Logiraamat on endiselt vettinud ja vajab hädasti kuivatamist. Lisasin kuiva logilehe eraldi minigripiga ja logisin sinna, kuna pastakas ei hakanud logiraamatule peale.
Kallasime karbist vee välja, logiraamat läbimärg.
See jäi juhuslikult päiksetõusu eel ärasõiduteele. Topsik vesine, logiraamat märg. Tänud peitjale.
Peale orienteerumist tegime siin joogipausi ja panime nimed kirja. Käisin siis ka suhteliselt peale aarde avaldamist aga siis oli pime ja karp silma ei jäänud, ilmselt ei osanud sellist lahendust otsidagi.
Varjupaigast kostus logimise kõrvale kõva haukumist, kuni ma nimesid raamatusse kribisin kuulas Indy uudiseid. Konteineris oli vahetuskaubana ootel üks äge pingviin, ma lihtsalt pidin sellest pildi tegema… :D. Aitäh aarde eest, kogu asi oli lihtne ja tore.
Aardesuurus oli täpselt selline et jätsin kogu otsimistegevuse oma väikese abilise kanda. Nac tiirutamist ja sealt ta silma hakkaski. Naerunäod kirja. Tänud peitjale
Jäljed olid ees. Käisime ruttu ära ja tagasi sooja autosse. Aitäh!
Null näitab mööda seega vihje on veelgi arusaamatum. Aga logiraamat juba oli juba niiske sest too Ikea tops ei ole just kõige veekindlam.
Otsustasime õhtul minna, sest oli suur geotuju. Läksime sinna ja oli pime, otsisime pikka aega, mõtlesime et loobume et äkki tuleme päevasel ajal aga siis oli kohe aare meil silma ees. Naljakas :D
Hea et ei pea uuesti tagasi tulema.
Ma ei mõista, mis 212 on, aga siiski on leitud :)
Aarde piirkond oli täna imeliselt ilus - kõik oli kaetud lumivalge lumega. Aare ise jäi vaatluse teel peagi silma. Vihjest ma aru ei saanud.
Valges ja kuivas polnud leidmisega probleemi. Selles olen muidugi raudpoltkindel, et praeguses leiukohas eelmine kord aaret polnud. Võibolla oli puhkusel, nagu naabrid.
Aarde nimest sotti ei saanud ja sellega seoses jooksis ka vihje tühja. Mingi aeg tagasi käisin seda tegelikult juba suures vihmasajus otsimas, aga ei leidnud toona midagi. Võiksin vanduda, et asi polnud siis oma koha peal, sest nii selgesti nähtavat aaret on praktiliselt võimatu kahe silma vahele jätta. Asja point on vist "peitmise pärast" - muud huvitavat siin näha ei oska. Aga olgu pealegi, kui endal aardekaart aina hõredamaks tõmbub, siis tuleb iga uue eesmärgi üle rõõmustada. Aitäh.
Tulin täna öisele puude loendusele. Nu andis alles lugeda, et jõuda 212-ni, aga peale mitmendat ringi sain õige numbri kätte ja puu ja ka aarde. Tänud aarde eest.
Pärast järjekordset haledat feilimist Lükatil võtsin midagi jõukohasemat ette. Siin jäi tops kiirelt silma. Vormistasin asja ära ja jätkasin teekonda. Aitäh peitjale.
Puid oli, numbreid mitte, seega ei saanud aru, mida see vihje tähendama peaks. Tops jäi Annale niisama silma ja saimegi nimed kirja. Eks ta ole, vihje polegi oluline, vaid ainult abistav nüanss aarde juures ning aarde peaks saama leida ka selleta. Nii tegimegi.
Õnneks on logides kirjas, et aare asub nullist veidi kaugemal. Aitäh!
Oktoobrirevolutsiooni eri 7.
Teate, ega ma täpselt ise ka aru ei saa, kuidas see käik oktoobrirevolutsiooniga seotud on. Aga noh, eks ka vanad eestlased kutsunud ka kokku koosoleku, kus sakslaste vastu võitlemiseks pandi ette teha siil ja selle sisse panna palju väikseid siile, et siis on hea seeni korjata, näiteks riisikaid. Aga ikkagi - kõige maade proletaarlased, ühinege!
Vaja oli veidi aega parajaks teha ning Raudalu kandi aarded sobisid selleks ideaalselt. Kiire leid, aitäh peitmast!
Ütleks ka, et tiba alasti see aare, aga muidu poleks sattunud Hõberebase teele. Tänud.
Siin jäime eelmisel korral pika ninaga, aga nüüd oli abistav infokild olemas ja tuli ka skoor. Esimesed minutid ei tõotanud endiselt head ja sama saatus hakkas peaaegu et korduma, aga siis sai õige koht üle vaadatud ja karbi kätte. Kahju, et karbi sisuks vaid logiraamat. Konteiner ju piisavalt suur, et võiks ka juhendi ja nänni mahutada.
Siin Märten korra juba käis maad kuulamas, kuid tookord ei leidnud ta kippu ega kõppu. Vahepeal saime varemleidnutelt paar vihjepügalat ja tulime tagasi vaatama. Seekord saime näpud taha.
Ei ole esimest korda siin platsil käia ja ilmselt ka mitte viimast. Tegin soojenduseks väikse tiiru pakutavate varemete ümber ja suundusin siis aaret otsima. Vaatamata täpsustatud koordinaadile läks selle asjaga ikka omajagu aega, aga kui kõik aarde nimes sisalduvad elemendid välistatud said, siis jäi tops ka lõpuks näppu. Tänud aarde eest!
Mul siis 18 m nullist ja täitsa nähtav. Mulle meeldib, et on lihtsaid aardeid, millele lihtne läheneda ja lihtne leida. Eriti neil õhtutel, kui Kärdil on ülikoolis kaitsmised hiliste tundideni, mul mitmendat päeva kõhuvalu, aga väljakutse 365 päeva järjest veel umbes 70 päeva vajab tähelepanu. Peitjale aitäh!
Peale 3 ja poole tunnist grupitööde kaitsmist oli hea kiire aare. 300 päev järjest geopeitutud. Uhh, 65 veel jäänud. Aitäh!
Kui ma siia jõudsin, hakkas hämarduma ja vihmasadu muudkui tihenes. Kulgesin seal ja leidsin õunapuu, palju erinevaid muid puid, mida ma loendama ei asunud ja korralikud georajad, mis keerutasid ringi. Vihjet lahti hammustada ma ei osanud ja pärast pikemat keerutamist minu meelest täiesti mõttetus kohas loobusin otsimisest. Ilmselt on asi mu madalalaubalisuses, aga ma ei saa aru, miks praegu selliseid aardeid peidetakse. Juba mu geopeituse algusaegadel (mis olid enne peitjate sündi), olid niisugused põhimõtted, et aare võiks asuda kohas, mis midagi toredat tutvustab ja peitmisviis võiks olla midagi muud, kui vale koha peal kõplamine.
Geopeitus võiks edasi areneda, mitte tagasi.
Muidugi on 212! Ei ole küll antud mulle Porzingise ega Sabonise kasvu,kuid vihje on ju elementaarne, Watson :)
On siis siin 212 puud või ei ole? On keegi üle lugenud? Igatahes kui puud oleks pikkusühik, siis aare on nullist kohe mitme puuda jagu eemal ehk isegi 212 jagu....
Tuli väike tuhin sisse, et peaks rattaga väikse tiiru tegema. Loomulikult sobis teekonnale ka väike aardepeatus. Kohale jõudes oli eemalt kosta haukuvaid koeri. Mina aga ajasin omi asju selle möllu taustal. Lihtsalt ei tulnud kuna koordinaat oli mööda, aga paraja pusimise peale tuli leid siiski ära. Karbis küll ruumi oli, kuid seal ilutses ainult logiraamat. Miskit nänni võiks ju ka seal olla. Kahjuks olid taskud tühjad ja miskit omalt poolt lisada polnud. Varjupaika ei läinud, neid koduloomi on mul juba piisavalt. Nimi kirja ja edasi oma 20km-st rattatiiru jätkama.
Tänud.
Otsisin vihjet mida ei leidnud. Aarde õnneks leidsin. Tänud peitjale.
Täitsa tavaline aare, aga nime ja vihje koosmõju tekitas peas ikka korraliku mõista-mõista tunde ja kahjuks ei mõelnudki välja, kuidas sellest aru oleks pidanud saama. Koordinaadi järgi otsides poleks vist midagi leidnud, kuid georada viis ilusti topsi juurde ja nii see aare leitud saigi. Aitäh!
Kõige pealt tatsasin mööda, siis läksin teisele ringile. Aitäh
Kuna Loogilise keskendumise väljakutse nullist midagi ei leidnud, siis sain targemaks, et aare on talvepuhkusele jäänud. Mõtlesin siis, et kas tulla mõnda Raudalu uut täppi vaatama või jätta päevakarp õhtuks. Otsustasin siiski kohe aarde üles leida.
Praeguseks loomasõprade seas halva mainega Sinirebase varjupaigast on minu lapsepõlves koer võetud. Tiko oli igati vahva kaaslane, kuigi kollidele omaselt kippus ta kannast näksama ja igati energiline oleme. Suureks kasvades oligi meil lõpuks kolli värvides hundikoer.
Ma ei lasknud ennast segada, et aarde null on mööda ning läksin võtsin maskeerimata konteineri aardenimele vastavast kohast välja.
(907) Aitäh! V: TB EJ
Mul näitas koordinaat üle 20m mööda. Võttis aega, et leida. Mulle need tavalised mõistatused ei sobi.
Koordinaat näitas natuke mööda, aga Karli vilunud geonina juhatas meid õigesse kohta.
Maire proovis küll küsida, et kas võtame koera või kiisu aga ei läinud läbi sel korral. Piirdusime aarde otsimisega. Alguses kõrvetasin kätt kõrvenõgesega koordinaaditel oleva puu juures. Seejärel sai üles otsitud georada ja selle lõpust leidsimegi aarde. Aitäh!
puu 212 alt ei leidnud midagi aare oli hoopis puu 211 all
Puid ei loendanud, seega ei tea, kas oli ikka 212. puu, aga leitud me saime. Koeri vaatamas ei käinud, väljas oli pime.
Jõudsin täitsa hilisõhtul Tallinna. Kaups korjas peale ja otsustasime ka natuke geopeituda. Selle aarde puhul lähtusime Palangu koordinaatidest. Natuke otsimist ja jäigi õige asi silma.
Jalutasin kodust siia, tuli umbes 6 km. Pärast kolistasin piirkonnas ringi ja tuli umbes sama palju veel otsagi. Alustuseks panin aardest mööda ja leidsin õunapuu. Seejärel naasin ja vaatasin pisut laiemalt. Kuidagi ootamatult avalikult "peidus". Tahtsin küll vihjeobjekti ka näha aga kui nimi kirja sai läks mul see juba meelest ära. Seega ei näinudki. Päev kirjas ja muretum olla ;) Aitäh.