Atlantis

Seda lahendust pean veel mõnda aega uurima, et päriselt asjas selgust saada. Kohapeal sain varemleidnu abiga üsna pea selle lumega keerulise kunstiteose leitud.

Siin aga avastasin ootamatult, et mu geopeituse aeg on otsa saanud ja nüüd mõistlik kodu poole liikuda, et enne külaliste saabumist kohal olla.

Tänan peitmast.

Atlantise leidmisega läks ikka natuke aega, aga leitud ta sai. Täna tulime asja uurima, geomaantee viis ilusti õigesse kohta. Tänan.

See oli ikka tõsisem meeskonnatöö, et sobiva teooriani jõuda, aega läks kõvasti. Kohapeal õnneks läks vähe ladusamalt. Aare ise on tõsine meistritöö, väga lahe. Tänud peitjale!

 2 

Kaaslane oli selle aardega juba pikemalt maadelnud ning lõppaarde umbkaudse asukohagi tuvastanud, aga vot seda va Atlantist ennast ta üles leidnud ei olnud. Oleks võinud ju kirvetamagi minna, aga ikka kripeldas, et millist Atlantise asukohta peitja silmas pidas. Vaatasin siis korra peale, meenus miskit kuskilt nähtut ja pakkusin, et aga äkki see? Kui checker järsku rohelist värvi läks ja enam ei öelnud, et "vale koht, siin Atlantist ei ole", küsis kaaslane täitsa siiralt, et kas ma olen selgeltnägija või?! (Ja pärast pahandas, et miks ma ometi talle kohe ei öelnud, et ma tean. Ega ma ei teadnudki, et ma tean...) Täna aardeni sõites ilmus veelgi kummalisi märke, nimelt hakkas auto juhuvalikuga playlistis ühtäkki kõlama Atlantise-nimeline lugu. Ilmselgelt õige koht. Metsa all oli natuke hirmu, kas leiame aarde enda ikka üles, sest lumi ja torm olid siin korralikult puid murdnud, aga õnneks tuli leid üsna kiirelt. Väga uhke teostus, oleks varem üles leidnud, oleks raudselt aasta aardeks hääletanud! Suur tänu põneva mõistatuse ja uhke teostusega aarde eest!

Playlistis enne aarde juurde jõudmist

Sellal kui üks noppis seeni, logis teine aarde. Üllatavalt suur geomaantee läheb aardeni. Algul mõtlesime, et kohalikel mingi ujumas käimise koht, aga kui niisama tiirutades midagi ei leidnud, siis läksime mööda rada otse aardeni. Muidu täitsa kena koht ja aarde teostus ka selline, üle keskmise kaunis.

Holdre metsadest sain vajaliku müksu, mõnigase katsetamise peale geokontroll nõustus. Kohapeal parkisin auto viisakalt parklasse ja veeresin ühel rattal edasi. Täitsa tore asjandus ootas ees. Aitäh peitjale.

Tänud aarde eest!

Tänud peitjale :)

TFTC!

Minu jaoks on see aare täielik kosmoseteadus. Õnneks ei pidanud lõppkoordinaadil väga palju ekslema, aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Üleujutused Lätis ja Saaremaal hakkavad vaikselt vaibuma, loodetavasti ei olnud meie kaardipõmmutamine selles süüdi... Antlantist sai uuritud siin- ja sealpool, aga tuleb tunnistada, et leidmine käis üle jõu.

Mingil hetkel märkasin lõpu geokontrolli olemasolu ja siis oli juba lihtsam: palju punaseid ringe ja geokontrolle hiljem saingi rohelise tule. Konteiner oli väga sobiv, aardeni juhatas sissetallatud rada. Aitäh!

 15 

Mõistatus oli päris omapärane ja ega esimese lugemisega ühtegi geniaalset mõtet ei tekkinud. Väga ei vaevanud ka ennast selle mõtlemisega ja nii läks mitu kuud kuniks millalgi detsembri algul sai asi uuesti ette võetud, kaarte uuritud ja ühe hooga kõik ära lahendatud. Jutud küll rääkisid, et lumega väga otsima pole mõtet tulla aga me siiski arvasime, et võiks proovida.

Esimene katse seda aaret otsima minna oli tegelikult juba kaks päeva varem. Aga siis me eriti kaugele ei jõudnud. Olime oma stardipunktist umbes 800 meetrit jõudnud sõita, kui muidu paljaks sulanud asfalt oli kurvis ootamatult libeda jääga kaetud ning auto hakkas omatahtsi suunda muutma. Autojuht andis endast parima, kuid lõpptulemuseks toimus täiesti planeerimatu parkimine külgboksi maanteekraavis, kus auto umbes 45 kraadise nurga all kaldu. Väike ehmatus autos viibijatele, kuid kõik jäid terveks ja kiire autovaatlus ei täheldanud ka neljarattalisel vigastusi. Pehme sulalumi kraavis oli autot ümbritsemas nagu sulepadi. Kuid omal jõul sealt edasi liikuda polnud enam võimalik. Eks sai siis tehtud vajalikud kõned abi leidmiseks, kuid anti mõista, et võib pikemalt aega minna. Ei näinud mõtet autos enam istuda ja hakkasime tagasi jalutama parkimiskohta jäänud teise auto juurde. Teel sõitis meile vastu üks maastur, kellel oli köis ja kes oli abivalmilt nõus meid aitama. Nii sai auto taas teele, kuid otsustasime, et peale sellist seiklust tõmbame geopäevale joone alla ja otsime pigem tubast tegevust.

1 jaanuari hommikul ladistas õues vihma. See polnud kuigi tore, kuid vihm oli lume peaaegu olematuks sulatanud. Tekkis uus mõte ikkagi seda aaret otsima minna. Mis vanal aastal kehvasti, see uuel aastal paremini :) Haarasime autost kaasa ka mõned abikad, et kui vaja kaevata, lund teisaldada jne. Metsateelt pöörasid nulli suunas suured jäljed lumes ja metsa all oli neid näha veel mitmeski kohas. Igaüks valis omale sobiva uurimiskoha ja minul taaskord vedas. Teised ei jõudnud veel lumme kaevudagi, kui mul aare leitud sai. Ei katnud teda lumekübegi, pigem natuke mulda. Vormistasime leiu ja olime üsna rõõmsad uue aasta esimese aardeleiu üle.

Aitäh peitjale ja toredat geoaastat ning turvalisi seiklusi kõigile peituritele!

Esimene katse Atlantist otsida

 1 

Selle mõistatamisega oli omal ajal ikka kõvasti tegemist aga tehtud ta sai, 30m täpsusega ja jäi külastust ootama. Täna siia kanti sattudes võtsin loomulikult selle ka plaani. Kohapeal otsisin kõigepealt tundi pool siis lugesin logisid (kõik suvised). Juba Tunki esmaleidja logi andis aimdust, et lood võivad olla minu jaoks pahasti, eriti veel kui otsimise plats nõnda suur. Telefonikõne varemleidjale kinnitas seda täielikult. Ega ma veel alla ei andnud, kokku sai ehk tunnike otsitud. Tänud mõistatuse eest ja lumes müttamise eest! Eks järve äärde tuleb ikka suvel tulla. Minult saab aare ka vajaliku sildi.

 3 

Atlantise nime nähes oli ainus seos mu peas sellenimeline Tartu ööklubi. (#piinlik)

Kui maakond veits vale oli, siis mõtlesin, et no mis jamps nüüd, aga kui aardele pilgu peale viskasin, siis lahenes seegi küsimus mu elus ära. Lahendamise au kuulub Kaupole, ma tolknesin niisama kaasa. Otsimise ajal tundus vähe kahtlane kogu see värk ja selguski, et koordinaat pole pihtas, põhjas. Seejärel hakkasime teise pilguga otsima ja varsti Kaups leidiski. Muidu saaks öelda, et ilus lõpp ja suur suur tühi laik kaardil, aga see 1944. aasta värskelt avaldunud aare, seda rõõmu ei paku. Muidu on ikka nii olnud, et jõuame koju ja järka päev plaks uus täpp asemele, nüüd aga ei jõudnud kojugi (aga Valgamaalt juba piisavalt eemale), kui uus täpp avaldus. Ja me veel sõitsime sellest mööda. Oeh.

 3 

Mõistatus oli tõesti pähkel, vaja läks müksu edasi saamiseks. Nüüd jälle targem ja parem inimene pärast nende teadmiste saamist. Märkmeid mul lahendusest tehtud polnud ja siis olin unustanud, et lõpu koordinaat mul täpne pole. Pisut sai metsa all tatsatud kui Liis palus koordinaati kontrollida. Siis sain aru, et see pole täpne ja hakkasime suurema ringiga vaatama kuni aare silma jäi. Huvitav teostus jällegi. Muidugi kõige toredam osa oli homme, kui avastasime Pärnus olles uue aarde Holdres, mille lähedalt sai täna mööda sõidetud, hehehee.

 1 

Mõistatuse osa oli paras pähkel. Eks Atlantise otsingud ongi rasked ja pole teda juba päriselt veel üles leitudki. See üks mõistatuse jaoks vajalik koht sai lõpuks leitud ja edasi tuli juba minna maastikule logima. Kui nime kohaselt oleks võinud oodata ka keset veekogu asuvat peidukat, siis mida sellist õnneks ees ei oodanud.

 1 

Aitäh aarde eest! Väga uhke teostus!

 1 

Alguses sai seda ikka otsitud meie omade aarete seast. Täitsa vale mõte. Siis tuulasime küll maa all ja maa peal, maismaal ja keset ookeani. Igal pool võis olla. Kuniks koht ette sattuski. Teine etapp oli lihtne ja nüüd ööbisime aardele nii lähedal, et võiski nime kirja panna. Tänud

 1 

Kui esimene punkt leitud siis edasi sujus juba hästi.Lõpus tõeline meie oma Atlantis.Aitäh!

 7 

Kiiresti (või siis jutumärkides "Kiiresti") netilogi kirja, enne kui võimalikud lätlased ennast jälle punaseks pahandavad :P Füüsilise logiraamatu täitmisega ma seekord isegi ei rutanud eriti. Koordinaatide geokontrollimiseni jõudsin paarkümmend minutit pärast avaldumiskuupäeva lõppu, ja kui kord juba sealmaal, siis detailidele piisavalt tähelepanu pöörates on roheline suht kerge tulema. Isegi mitu korda järjest :o)

Alguses paistis asi umbes tüüpi arva-ära-mida-peitja-silmas-pidas, aga tagantjärele targalt tegelikult mitte eriti. Mulle oli see avastusretk kokkuvõttes meeltmööda ja tuleb tunnistada, et mitte päris esmakordne, ehkki varasem tutvumine toimus väheke teise kandi pealt. Endiselt tõeliselt paeluvad kõiksugu geo-mõistatused, seda loomulikult ka suures plaanis, väljaspool meie mängu. Arvestades antud ülesande koostamisel eelduseks seatud tingimusi, on teatav regulaarne peitjapoolne tähelepanu küll vajalik, kuid loodetavasti suht mõistuse piires.

Igatahes, täna kell 13:22 leidsin ma Atlantise! Siin lehel võib seda ütelda, mujal naerdaks välja :D Käsitööna valminud ainulaadne aare väärib kindlasti kiidusõnu. Leidjatele soovitaks üsna õrna käega toimetamist ning talvel vast üldse parem mitte otsida. Vahetusnänni ja rändureid ka pigem ei maksa siia jätta. Lisaks teostusele soovitan veel seetõttu, et enda silmaring jälle avardus väheke. Aitäh!