Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur tumepunaroheline, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Käsmu on üks romantilisemaid paiku Eestis. Rannajoonel paiknevad rahnud moodustavad koos otse merre loojuva päikesega kokku imelise vaatepildi. Käsmus seigelda tasub igal ajal, antud aarde leidmiseks on aga parim ajastada oma retk õhtuseks loojanguks, täpne kellaaeg leitav erinevatest äppidest. Võtke kaaslane, pudel veini ja tekk - või miks mitte valida ka kvaliteetaeg iseendaga - ja suunduge parimasse paika, kust värvidemängu nautida.
Aarde leidmiseks tuleks liikuda läbi metsa ja rannajoone, autoga pääseb kuni tõkkepuuga piiratud metsaraja alguseni.
PS. Aaret valvab ustav kana nimega Käbi - ütle talle tere!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 36.6220' 25° 54.9780' |
Aarde sildid:
lumega_raske (2), ujumiskoht (1), pikem_matk(>1km) (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9YRK2
Logiteadete statistika:
80 (98,8%)
1
3
1
0
0
0
Kokku: 85
Tatsasime nulli, otsime. Muffigi. Vaatan vihjet ja neid kõrkja-adru valle ja kirun. Mõtlen loobumisest ning sirvin logisi. Ning viimase logija logi on elupäästja :) Aitäh Kas see ongi aarde õige koht? 76m eemal? Umbes koordinaadid-N59° 36.952' E25° 54.735' Aitäh, aare ise korras.
Kuna see romantika aare pisteti siia just peale seda, kui olin oma teekonna Kuradisaarelt läbi käänanud, siis polnud erilist tahtmist koheselt taaskülastust teha. Aga kuna tänaseks olin saanud ka siinse viimaseks jäänud mõistatuse lahendatud ja lõpu paika, siis nüüd oli täiesti sobilik uus retk Käsmu ette võtta. Eks minagi läksin ikka kõigepealt koordinaatidele ja pööranud seal kõik pahempidi, mida keerata andis, lugesin logisid ning sammusin need 76 meetrit mööda rada tagasi. Kummaline, kohe tõeliselt kummaline, et ma enne minnes seda karpi seal ei märganud, ikka kohe täitsa avalikult. Aga ei märganud, seega käisin ikka peitja poolt väljapakutud punktis kenasti ära. See on nüüd siis kõige kaugemal nullist olev tava-aare, mida mul on õnnestunud logida. Tänud.
Romantikast oli asi kaugel, külm tuul ja nullis ei miskit. Andsime loobumisvõidu ning suundusime tuldud teed tagasi kui järsku märkasime aardekarpi nullist ca 76m eemal.
See oli meie käsmu reisi viimane aare. Käisime seal küll 29.08 aga unustasin logida siin lehel
Kolleegidega mõnus hommikune jalutuskäik enne seemnekogumistretile asumist. Aitäh!
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Tahtsime Kuradisaarele minna, aga kahjuks ei õnnestunud. Nii suur tuul ja lainetus. Võtsime siis sellegi aarde ära. Tänud peitjale.
Leitud väga lihtsalt. Peitsin natuke paremini, et ei oleks kohe näha.
Siin karbis puudus pliiats, muidu oli karp korras oma kuhila all. Kõrkjad on kõrged ja täis salaradu. Aitäh!
Suurim imestus, et kuidas see aare siin vastu peab. Nii ilmne peidukas, et iga laps võiks seda näppima minna. Ja ometi ta peab. Rannakivid olid ka vahvad, sai siin ilusaid poosepilte tehtud ja end kuradisaarele minekuks valmis sätitud. Aitäh aarde eest.
Leid #22 pärast Kmoori küllakutsele kohapeal jaatavalt vastamist. Ei olnud tõesti paremat aega selle aarde leidmiseks kui peale Võsul õhtustamist ja vahetult enne päikseloojangut. Imetlesime loojangut ja tõdesime, et see toimub Šveitsi kella täpsusega :-) Vesi oli soe, õhk samuti. Sääski polnud eriti, vaid üks droon lendas ringi. Alles kõige selle nautimise järel leidsime ka aarde. Mismoodi või miks see seal alles on, ei oska kosta. muud aarded, mis peidus, kavalalt maskeeritud vms kaovad, aga see kutsuv kuhjake sisaldab ikka aaret. Ju tuleb hakata avalikult kõigile nähtavasse kohta peitma hakata. Täname romantika eest, saime seda täiega!
Aare kuiv ja korras. Ehitatud sai siin ka üksjagu ja mitu korda, 4 väljamaa näki kõrkjatetaguste kiljete saatel :) Aitäh peitmast!
Ehtne romantika. Objektile jõudsime täpselt 7 minutit enne päikeseloojangut ühe drooni surina saatel. Vaatasime päikese merre sukeldumise rahulikult, päevasoojal kivil istudes ära ning alles seejärel logisime aarde ära. Found it: 21.Jul.2024 22:11 Romantika merekividel. On teine nii silmapaistev. Jääb üle vaid soovida talle mugudele vastu pidamist ning pikka iga. Aitähh! FP Tagasiteel kiikusime ja lugesime infotahvleid. Meie lugesime päeva lõppenuks, kuid teised läksid kõrvaltänavasse autodesse tudile, et hommikul veel mõned karbid metsas ära värvida.
Tahtsime väga minna Kuradisaarele aga kuna seal oli paar päeva veel liikumiskeeld siis tulimegi ainult siiani. Aitäh aarde eest!
Sattusin siia päikeseloojangu ajal. Oli ilus vaade merre kukkuva päikesega. See koht on tõesti populaarne. Palju inimesi tuli loojangut nautima ja end selle taustal pildistama. Õnneks leidus ka hetki, kus sai aarde märkamatult leida ja sissekande sinna teha. Tänan.
Usaldasin teisi geopeitureid, kes arvasid, et Saartneeme sihtkaitsevöönd on Kuradisaarel ja mitte mandrimaal. Tegime jalutuskäigu õhtul ja siis lapsed turnisid ja mängisid kividega. TFTH
Taheti mere äärde ja ujuma. Mina tahtsin aaret. Esimesena tulime siis logima. Joppasime kuidagi täpselt muguvabal momendil. Vaevu sain karpi tagasi poetada, kui hakkas rahvast voorima. Pärast seda vantsisime läbi metsa Kuusikranda. Kena teerada, mõnus rand, ainult vesi oli kuradi külm. Vist ei olegi veel nii külmas vees ilma saunata ujumas käinud. Aga see, kes tahtis, nautis. Seega läks asja ette. Tänud ka peitjale!
Kuna Kuradisaarele hetkel veel ei saanud, siis nautisime vaadet ja logisime aarde.
Meri : kõrkjad - 1 : 0. Aare õnneks tagasi omal kohal. Liikumiskeeld hakkab kaugemal Kuradisaare pool ja aardeotsingut ei sega
Aare leitud, aga romantikaks ei olnud aega. Matkakaaslased ootasid, et edasi liikuda. Aitäh peitjale.
Tuustisime nagu lollid nullis, siis lugesime vihjed ja tegin kõne Sandrile ja aare leitud eiteakust. Tänud, lõpus oli ilus!
Tänu eelmiselt leidjalt saadud vihjele leitud. Aitüma aga aare jah nullist ikka väga kaugel...
Ega selle aardega väga usku polnud aga see polnutki peamine, tegelt tahtsin saarele pääseda aga enne käiain siiski koordinaadilt läbi ja vaatasin ringi. Aaret netu aga see eest oli luikesid väga palju igas suunas. Suund siis saare poole, peaaegu pool teed vees sumbates oli juba palju lubav aga kuskilt poole pealt hakkas vee tase kriitiliseks muutuma, liikusin juba tibu sammul ja vahepeal võtsin kaardi ette, et näha kas olen ikka madaliku peal. Aga ühel hetkel siiski loobusin, et ei tahtnud päris märgade jalgadega tagasi minna. Tagasi teel ziksakitasin veidi veel avatud meeltega ja just siis kui olen juba loobumas leidsin aarde :) Aare ise puhas ja kuiv, ütleks, et väga heas seisus lausa. Küll aga oma 250+ meetrit eemal koordinaadist, aitäh :)
Üks adrupudru kattis vaid kõiki romantilisi rannakive. Labidat kaasas polnud ja aare jäi leidmata.
Siinne osa Käsmust oma uhkete vaadetega meeldib mulle väga. Aare leitud ja terve hulk pilte ka mälestuseks kaasa klõpsitud, aitäh.
Taaskord sattusin siia suvepäevade raames. Aasta tagasi aaret otsima ei pääsenud, sest oli lindude pesitsusaeg. Signe sai eelmisel aastal kohe pihta, mis värk see geopeitus on ja ükski aare ta eest enam peitu ei jäänud, seega ei saanud ka nüüd ma isegi mõelda otsimisest, juba oli tal karp näpus.
Alul mõtlesin, et kuhu siin üldse aaret peita kannatab, aga oli täpselt seal, kus näidatud. Saartneeme saarele mu tee seekord ei viinud, jätab mõneks järgnevaks korraks, kui aega rohkem.
Olin omast arust teel Kuradisaarele, kuhu paraku jäi minemata. No üle pea pilliroog jms. Hetkel oleks sinna saamiseks ikkagi paati vaja. See siin oli aga kiire leid, peitjale tänud!
Käsmu natkaraja ringil jäi see aare teele. Peatusin Kuradisaare poole viiva rajal oleva keelumärgi ees ja sealt edasi ei tikkunud. Lugesin hiljutist teadet, et aare keelualal ei asu ning söandasin vasakule poole viivale rajale astuda. Tundus, et siin tõepoolest kedagi ei häirinud, kuna linnud olid vist kõik eemale saare lähistele koondunud. Aare sai leitud ja logitud. Loodan, et eelnevas teates sisalduv info oli siiski õige. Vastasel juhul oleks kena aarde staatuse 'ajutiselt kättesaamatuks' panna. Aitäh peitjale!
Aardekirjelduses olev aarde peidukoha käiv liikumiskeeld - aprill-juuli - on ekslik. Tegelikult algab piirang paarsada meetrit edasi Kuradisaare poole. Lihtsalt infoks. Aare oli talve ilusti üle elanud
Täna oli romantika elaval kujul olemas ja üks paarike pidas suurima kivi otsas pikniku. Ega midagi tuli siis väiksemate otsas ronida. Tänud kutsumast, siine rand on tõepoolest lummav.
Kirjeldust ja vihjet lugedes mõtlesime, et kuhu küll on võimalik siia midagi peita, aga näe ikkagi on.Iseasi kuidas lumega ja kevadel olukord nullis paistab, aga täna oli kõik ok. Konteinerit välja võtta aga kohe ei õnnestunud kuna lähedal oleva suure kivi juures toimus mingi kahtlane tegevus mis muigama pani.Jalutasime eemale teisi kive uudistama ja ootasime, et seal olev paar oma asjad aetud saab ja minekule sätib.Aga kus sa sellega :) Lõpuks lahenes asi ootamatult kui mingi pere lastega sinna tõttas ja armatsejate tegevusele vee peale tõmbas. Ühesõnaga mingil momendil õnnestus ka meil peale mõlema seltskonna lahkumist logi kirja saada.Aitäh.
Jalutasime restoranist mere äärde ilusat ilma nautima. Aardeni viis kena sisse tallatud rada. Kividel romantika tegemise otsustasime hilisemaks lükata. Kuradisaarele tulekuks peab kuupäevad kirja panema. Tänud aarde eest!
Tuul oli kõva ja nii polnudki muud, kui nimi kiirelt kirja ja tagasi vähe varjulisemasse kohta. Tänud aarde eest!
Sündmuselt tulles tegime kiire romantilise põike merekividele. Tegelikult kivideni ei jõudnudki, logisime aarde ja lasime niisama laevadele valgust silma. Lahe noorpaar tuli jah vastu, selline värskelt teatrist tulnud õhtukleidiga tütarlaps koos poisiga tulid virmalisi vaatama. Pilves ilmaga. Nojah, kui paremat põhjust ei leia, käib see kah :)
Kogu minu tänane geoõhtu oli kulgenud täiesti etteplaneerimatult ja nii olin Raivo sündmuselt tagasisõiduks ka üsna proosalistel põhjustel ekipaaži vahetanud. Ja mis oleks ühel sulnil kevadööl veel paremat teha, kui kahe suurepärase geokolleegiga natuke Romantikat merekividel :) Meie Ovega otsustasime matkasaabastega kohale kõpsutada, Miki pani vähe tummisemad jalanõud, et kui vaja veetakistus alistada. Tegelikult oli väga kuiv jalutuskäik ja nulli jõudes vaatasime hämmeldunult ringi ja ainsast võimalikust kohast ka aardetopsi leidsime. Loodame, et mõni suurvesi seda karbikest kaasa ei võta, hetkel kuiv ja korras. Peale logimist heitsime pilgu ka Kuradisaare poole ja uurisime, mis helenduvad täpikesed seal merel küll on. Selgus, et suurem hulk laevu on seal peatuma jäänud ja terve silmapiir nüüd särab nende valgustustest. Tagasiteel kohtusime ka ühe noorpaariga, kes vist aarde nimele kohast tegevust sinnakanti tegema läks. Päris paras üllatus olime ilmselt mõlemad üksteisele just sellisel kellaajal ja sellises kohas jalutades. Aitäh toredatele kaaslastele ja aarde peitjale!
Meie külastuspäeval oli paik üpris rahvarohke ja isegi ei üritanud mingi romääänziga tegeleda.
Aarde leidsime koba peale pigem ruttu ja siis tegime teineteisele katet, et kiiresti logitud saaks. Aitäh!
Tulime õigel ajal ehk just enne liikumispiirangut. Kuigi kahtlustan, et ega mugud sellest välja väga ei tee. Null näitas imelikku kohta, mõtlesin kus küll aare olla saab. Aga seal ta oli ja saime logida. Käsmus on alati mõnus jalutada.
Aare oli end paksu lume alla peitnud. Üsna juhuslikult astusin talle peale ja siis lähemal uurimisel sai asi selgeks. Luiged olid sisse piiranud kogu veepiiri ja muudkui ajasid oma pepusid taeva poole. Tänan!
Mõnus hommikune jalutuskäik läbi talvise metsa mere äärde. Teeraja kõrval aare ka pisut piilus oma peidukohast, nii et saime kenasti nimed kirja. Tänud peitjale :)
Suure kivi alt tuli aareleid kärmelt õnneks, sest ilm oli kõike muud kui mõnus. Aitäh peitjale!
Kell oli veel natuke vähe, et minna aastalõpuveetmise punkti, niiet otsustasime ka selle aarde juures ära käia. Parklas juba Kaja ja Bruno ootasid meid. Tee oli natuke libe ja natuke liivane. Õnneks rohkem seda teist. Tops ise tuli peidukast välja kiirelt. Eks ta selline julge peimine ole. Ma nii suure kivi alla sellises kohas plastik topsi küll ei paneks. Aga õnneks polnud vähemalt klaasist...Aga koht on alati tore ja seal kandis veel aardeid otsida küll ja küll, niiet vast soojemal ajal tagasi. Tänud!
Ja sõbrad kogunevad. Saime teada, et kajaliisid tahavad minna romantikat tegema ning pressisime endid kaasa. Lambid pähe ja uisutasime kohale. Praegu loen, et mingi kana valvab aaret, ei pannud tähele. Ja ongi selle aasta viimane leid. Aitab küll, läheme siis peolauda. Head vana aasta lõppu!
Kel oli juba seal maal, et väljas täiesti pime, aga metsast muudkui väljus ja väljus inimesi. Müstiline paik. Ja siis veel seltskond, kes varustas end taskulampide ja muu imeliku varustusega ja läksid ise metsa! Vana aasta lõpu viimastel tundidel. Täiesti arusaamatu! ;)
Eile Viitna metsas trehvamisel sain kinnituse, et siia võib praegu tulla küll ja aare täitsa leitav. Täna tegime tuttavas paigas jalutuskäigu ning vormistasime ka leiu. Aitäh.
Käsmus on alati väga meeldiv jalutada. Täna soosis ka seda ilm. Päike paistis ja lund oli piisavalt vähe, et mõnus jalutuskäik rannas teha. Liiv kandis hästi :) Leid tuli üle ootuste kiiresti. Esimene kivi, mille üles tõstsin, peitis aaret. Panime nimed kirja. Aitäh peitjale jälle Käsmu kutsumast!
GPSil on selle Käsmuga mingi teema. Miskipärast arvas, et võiksin Lobile sõita ja sealt üle lahe aardeni ujuda. Kuna olin tiba hooletu, siis sõitsingi mingi maa vales suunas enne kui selle krutski läbi hammustasin. Keerasin siis otsa ringi, parkisin auto juba tuttavasse parklasse ja hakkasime jalutama. Ilm oli lausa suurepärane. Kohapeal oli hämming, GPS justkui näitas keset lagedat. Üks kivike seal siiski oli ja selle all see karp end peitiski. Aitäh peitjale.
Alustasime tänast pühapäeva hommikut jalutuskäiguga Käsmus. Alguses sai üle vaadatud kivihunnik, siis kohustuslik kiikumine ning lõpuks magus aarde leid. Aitäh.
Selle aardega täitus Karlil GP 6000 ja minul GP 5000 aardeleidu. Jalutuskäik aardeni oli mõnus rahukik. Meri kohises ja sügislõhn tungis ninna. Eest leidsime lihtsa ent korrraliku aarde. Panime nimed kirja, ütlesime Käbile tere ja suundusime edasi kiikuma. Aitäh!
Otsustasime siia aarde juurde ajastada minu GP 6000 leiu ja Maire GP 5000 leiu. Enamvähem jooksis täpselt sobivalt kokku.
Jalutuskäik aardeni oli igati mõnus. Veeseis oli kõrge, samas meri rahulik. Klõpsisime pilte, vaatlesime merd ja käisime kiikumas. Boonuseks hea lihtne aare. Tutvusime ka Käbiga ja ütlesime talle tere nagu peitja soovitab. Aitäh ilusasse kohta juhatmast! Loodetavasti elab aare talve üle.
uskumatu, et tormidele vaatamata aare ilusti alles ja kuiv oli
Praegu alles aga sügistormide hooaeg ei ole veel alanud. Esimene aare kus liikumispiirang ei ole objektiivsetel põhjustel vaid omaniku suva järgi. Ma tahaks näha seda lindu kes julgeb pesitseda kohas kus rahvas kogu aeg ringi liigub, tihti veel koertega. Aga aitäh!
Läksime perega Käsmu matkaraja 15km ringile ja enne seda tegime väikse põike siia aare juurde ka. Siin kõrkjate vahel sain ka kogeda mis tunne on olla murust madalam. Elve pildistas kuskil eemal ja topsi leidis Oliver täitsa lagedalt maapinnalt. Panin sellele ühe lapiku kivi peale, et karp minema ei lendaks ja võib-olla ka nii nähtav ei oleks.
Ringi lõpupoole möödusime tavalistest aaretest juba täitsa tuimalt, sest lihtsalt ei viitsinud paarisaja meetriseid põikeid teha. Päev oli küll väsitav aga mõnusalt sügisene. Kokku olime rajal üle 6h ja läbisime 18,5km.
Aitäh! Leitud! Jätsin karbi täpselt nii nagu selle ka leidsin.
Tulime ilusal õhtul mere äärde romantikat tegema ning muidugi otsisime selle käigus ka selle aarde üles. Aitäh.
Nädalavahetus Käsmus. Leopold ja Teodor olid seltsis otsimisel. Mõni kevad on olnud kogu ümbritsev pillirootihnik maatasa. Enamus juhtudel jääb ehk aare alles. Selle koha peal ei tohiks Saartneeme skv piirangut olla (algab paarsada meetrit Kuradisaare poole), nii et ei peaks kevadeks sulgema. Pikka iga aardele ja tänud peitjale
Sellist merd ei mäleta ammu. Täielik vaikus...
Aarde peidik küll sutsu avalik aga loodame, et sügistormid Käbi kätte ei saa.
Suured tänud taas Käsmu kutsumast!
Peale Vaindloo külastamist sai koduteel vihmasajus leitud ka see aare. Ootasin teist tüüpi peidukat, antud piirkonnas on küsitav kuidas aare kõrgema veetaseme puhul seal paigal püsib.
Jalutasime Leeniga kohale, lasime venelastel mööduda, tervitasime kana, logisime, vaatasime, kuidas suppajad supilauda üle kivide kandsid. Mõtlesime, kas ujume siin või otsime midagi liivasemat. Kaalule jäi liivasem. Kohtusime mitmete tuttavatega, sealhulgas Aive, Leiko ja Caroga. Lõpuks jõudsime ikka ujuma ka. Aitäh aarde eest!