Orienteeruja

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Suur tänu kõigile otsijatele , selle aarde aeg sai ümber. Täna sai mets topsidest puhtaks, et anda võimalus uutele seiklustele.

Kui kurb arhiveerimisuudis. Laupäeval kavatsesin uue katse teha. Aga mis siis ikka. Aeg mitteleid kirja panna... Hea, et peale igat otsingut olin märkmed üles tähendanud..

Augusti lõpus (mis aasta see oli? kes enam mäletab..) käisin teise aarde võtmise kõrval ka siin alguses ära, kuna jäi teele. Selgus, et teine punkt jääb ka teele, siis käisin ka seal ära. Ja seal teises punktis olin ma kaua-kaua. Oi kui kaua. No ei leidnud. Ja lahkusin sealt metsast sellise tundega, et never again. Jääb ära. Aga kui mõne päeva pärast jälle siiapoole asja oli, siis läksin ikka uuesti sinna teise punkti. Jalutasin natuke, vaatasin, et kahtlane objekt. Aga midagi ei paistnud, nagu ikka. Aga nii kui paar sammu edasi ja teisele poole läksin, siis... nagu puuga pähe oleks saanud. Midaaaa?? Kogu aeg olid siin või?? Päriselt?? Ja mida ma eelmine kord siis tegin siin puude all, pimesikk :D Kolmandasse punkti minek, kuna see jäi ka tee peale. No enamvähem. Oli juba mõte, et tänaseks punktiks äkki saabki see aare. Aga neljandas ei olnud enam millegi järgi eriti orienteeruda. Jäin hätta selles kuivas metsas.

Uus katse enam kui aasta pärast. Alustasin taas mälu järgi teisest punktist, sest eelnevalt kogutud andmed olid vahepeal kaduma läinud. Siis selgus, et üks vahepunkt oli enne neljandat ju veel. Seal läks kenasti ja nüüd suund taas sinna neljandasse kus varem pooleli olin jäänud. Oli õnne, et kamuflaaž oli paigast pisut ära, ega muidu polekski ehk leidnud, hoolimata tuhandele lähenevast leidude arvust. Kahjuks ei õnnestunud maskeeringut tagasi paigaldada, loodusjõud olid oma töö teinud. Tekitasin uue, küll kehvema variandi, kuid hoiab ehk ära vähemalt selle, et tops kaugelt juba valendab. Viies punkt ei tulnud ka kergelt. Kuuenda osas ei ole üldse kindel, et õigest teeotsast sisse keerasin. Neljas katse ootas ees.

Nüüd, 11. oktoobril 2020 läksin siis uuesti üritama, kuuendasse mälu järgi, see oli suht lootusetu katse. Kuidagi ei tahtnud sinna teise punkti juba kolmandat korda minna ja kõike algusest peale alata. Juba mõtlesin, et kellele varemleidjatest kirjutada ja paluda kinnitust 6. asukoha kohta. Peale tiiru juba tuttavas metsatukas otsustasin piiluda, kas leian mälu järgi üles viienda punkti, et sealt see õige kaardipilt kätte saada. Ja ikka ise lõpuni jõuda. Korra pöörasin küll valele rajale kuid kui õige leidsin, hakkas mälusoppidest see õige koht ka meenuma. Saingi sealt killu kaardist taas üles pildistatud ning otsustasin selle kodus kaardile kanda ja teha uus üritus järgmine kord juba nädala pärast. Kahju, et nii napilt läks aga olid igatahes põnevad tunnid siin radadel.

Selle aarde otsimine on ka tegelikult saaga omaette. Silver oli kunagi nii ära hirmutanud et lükkasin selle otsimist heaga teadmatusse tulevikku. Siiski uudishimu sai võitu ja umbestäpselt aasta tagasi käisin vähemalt algust piilumas. Paari punkti jagu jõudsin isegi edasi, aga tookord tulid muud toimetamised vahele ja nii ta jäigi paremaid aegu ootama. Kui ta nüüd ajutiselt kättesaamatuks muutus otsustasin tulla uuele katsele, kuna algus oli ju tehtud. Kõik läks täitsa ludinal kuni siis neljandas punktis kulutasin vist oma poolteist tundi. Kas see asi mis oli 12 aastat tagasi känd on ka tänaseks veel känd või midagi "muud"? Sinna kadus ka päevavalgus ja kuna ei olnud plaaninud pimeda peale jääda, siis tulin tulema. Mälu järgi ja telefoni lambiga käisin tagasitulles veel teisest punktist ka läbi. Oli teine täpselt sama hästi/kehvasti loetav nagu aasta tagasi, aga ei midagi võimatut. Kuivatasin nac sisu ja panin omale kohale tagasi. Kurtsin õhtul veel oma kurba saatust varemleidnutele, mille peale sain väikese müksu kaardist mitte nii kindlalt kinni olema. Ok tore teada mõtlesin endamisi. Kas aasta pärast jätkan :D. Tegelikult läx aga nii et kuna trennid on kinni siis hommikul ennem tööd tulin hoopis siia sõrgile. 6:20 päikesetõusuks ennast siis harku metsa tagasi sättisingi. Pisut aega vahepunktis veel pimesikutamist, aga kui siis ka teises suunas perimeetrit suurendama hakkasin jäigi otsitav silma. Nagu pärast aru sain siis just see vahepunkt oligi minule kõige kontimurdvam. Edasi läx jällegi mõnusas tempos. Viimaste punktidega juhtus aga nii et multi iseärasust ja muid asjaolusid arvestades leidsin nad vastupidises järjekorras ;D aga lõpp hea kõik hea. Vahepunktid on pmst täitsa loetavad veel aga jah lamineeritud versioonid ei teeks paha. Ainult esimest vahepunkti ei kontrollinud et kas ja mis kuna tööaeg hakkas lähenema. Tagant järgi ütlex et tegelikulg täitsa vahva aare ekraanis meetrite lugemise multide vahele. Orienteerumine käibki ju puhtalt kaardi ja kompassiga et siis mõnus tutvustus alternatiivhobile ;) Tänud peitjale ja loodame et aare ikka püsib teistelegi rõõmu pakkumaks ;)

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Pikem seikluste kirjeldus koos mõne probleemiga on peitjale eraviisiliselt saadetud. Väga äge seiklus. Aitäh.

See aare on olnud meite jaoks pikka aega üks paras peavalu. Suvel millalgi proovisime seda leida. Esimese punktiga läks hästi, teises punktis vahtisime ringi kuuskede vahel, oli neid nii noori kui vanu. Topsi ei kusagil. Leidsime vaid üllatusmuna kollase ümbrise kaks poolt ning hakkas tunduma, et see võis kunagi olla konteiner järgmise punkti infoga. Jätsime katki.

Mõni aeg tagasi õnnestus kampa haarata varemleidnu ning olime taas siin Harku metsas. Ka nüüd möllassime teises punktis hulk aega ja hakkaski tunduma, et täiesti lootusetu siin ka sel korral. Hakkasime sättima end minekule kui äkki keegi meist märkaski vajalikku filmitopsi. Uskumatu. Saime siit vajaliku info, et liikuda endasi. Kõikide järgmiste punktidega läks üllatusega väga ludinal. Vahepuntides olevad kaardikesed näitavad küll väsimuse märke, teibitud kaardid ei ole veekindlad ja tundub, et niiskus poeb ikka ligi. Uued, lamineeritud kaardid oleks kindlasti tõhusamad.

Täna siis jõudsime päris lõppu välja ja saime ka nimed kirja. Täname aarde eest!

See aare on juba kaua meid kiusanud. Täna oli päev, kus sai lõpp üles otsitud. Selle aasta kolmas sissekanne logiraamatusse. Olin omadega täitsa läbi ja ülejäänud lähiaarded jäid edaspidiseks. Aitäh.

See aare oli pooleli jäänud juba rohkem kui aasta tagasi. Nüüd siis õnnestus eelviimases punktis õiget asja märgata ja ka logimiseni jõuda. Tänud!

Nagu eelmisest logist näha, siis kogu trall sai alguse juba möödunud jaanipäeva paiku. Esimese hooga toitsime sääski ja veetsime metsas Sõbraga kvaliteetaega. Oma 3-4 tundi läks kindlast neid mikrosid taga ajades. Mõni neist oli lihtne leid, teine jälle neelas meeletult aega ja energiat. Üksi oleks kindlasti juba esimestes punktides loobunud aga kaks pead on kaks pead. Kuuendas punktis jäime aga toppama ja hämarduv õhtugi ei aidanud otsimisele kaasa. Seega sai otsus vastu võetud, et häälestan vahepunkti täpselt kaardi peal paika ja pärast on gepsuga lihtsam kohta määrata. Samuti sai logid ette võetud. Pärast jaani olimegi krapsti tagasi, targemad, värskemad ja osavamad. Sellest jäi siiski väheks ja mu esimene multiaare lõppeski leiuta. Kahju küll, suur töö sai tehtud aga nime kirja ei saanudki.

Aeg möödus ja orienteeruja vaikselt ununes. Siis aga hakkas Harku metsa muudkui uusi ja uusi aardeid juurde sadama ja iga kord kaarti uurides jäi jälle see orienteeruja taas silma. Vaikselt tekkis tahe tagasi seda lõppu uurima minna aga kuidagi ei tahtnud see mulle päevakavadesse mahtuda. Siis aga otsustas Madis otse kõrvale ühe jalamärgaja tekitada ja võtsin seda kui kutsungit ja mahutasin mõlemad sama päeva plaanidesse. Olin küll paaril geokohtumisel seda aaret maininud aga mingit pädevat infot ma kahjuks juurde polnud saanud, seega ootused väga suured ei olnud. Märja jalaga ma siia lõppu vallutama nüüd saabusingi. Olud olid kõvasti teised võrreldes suvega. Kas just kergem aga uus vaatenurk kindlasti. Otsustasin otsimist alustada suurema kaarega nendest kohtadest kus veel otsinud polnud, see osutus väärt ideeks. Seekord ei läinud kaua kui märkasin midagi kahtlast ja sakutasin lume alt jackpoti välja. Jess, see käis küll kähku. Olin valmis et müttan seal oma jäätunud jalaga tunnike kindlasti ringi aga tegelikult piirdusin 3 minutiga. Hiljem kodus avastsin et olin raamatusse kirjutanud kogemata joovastunud peaga eelmise aasta, luban järgmistel mu vea ära parandada, nii et saadan minagi teid orienteeruma!

Kindlasti siiamaani minult kõige rohkem energiat nõudnud aare. Hea et sellega ühele poole sain.

Tänud.

Sai see oma esimene multi siis enne jaani ette võetud. Esimese päevaga murdsime 6nda punktini välja aga siis hakkas õhtu hämarduma ja tahe sai otsa. Sai siis kokku lepitud et teeme kodutöö ära ja tuleme tagasi. Mõeldud tehtud, igast tähtsad ja vähemtähtsad infokillud kokku kogutud, luup kaasa ja uuele katsele. Tundus olevat vormistamise küsimus, aga läks teisiti. Ei leidnudki 6ndat üles. Jään huviga tulevasi logisi ootama. Üldiselt teekond oli raske ja meeldiv, korralik pähkel, paras vaheldus ninapidi telefonis istudes nulli taga ajamisele. Õnneks metsatukal oli veel palju pakkuda ja noppisime lohutuseks 4 teist aaret.

Kuna oli võimalus jälle rattaga liikuda, siis sai teekond parajalt kõveraks väänatud ja paras ports linnulaulu ammendatud. Mõtlesin, et lähen vaatan selle VI punkti ja ka viimase punkti üle. Õige koha leidmisega oli parajalt raskusi, olenemata sellest, et koordinadid mul telefonis olemas olid. Kõige suuremat mäkra mängis telefoni kompass ja omad tembud tegi ära ka väline geps. Kui olin rattaga juba kuskil väga kitsa rajakese peal, siis geps näitas, et minna on veel 171 meetrit ning kompass arvas, et suund võiks olla just nimelt sinna. Panin siis telefoni taskusse ja tõukasin ratast sinna suunas. Mingil hetkel võtsin telefoni uuesti välja ja siis selgus, et minna tuleks hoopis 270 meetrit vastassunnas. Oehh... otsustagu siis ära lõpuks :) Igatahes sellega jant veel läbi ei saanud ja mul õnnestus seal ikka omajagu orienteeruda. Lõpuks hakkas paistma tuttav koht ja kohe silmasin ka VI punkti. Täitsa omal kohal. Seejärel sai kiirelt käidud ka lõpus. Seegi asus täitsa omal kohal, sisu oli kuiv ja puhas. Noh, minge nüüd linnulaulu kuulama! Isegi kägu juba kukub.

No ei leidnud. Kunagi kuivema ja soojema ilmaga tuleme tagasi.

Kõik kontrollpunktid läksid võrdlemisi ladusalt. Aga viimane punkt jäigi leidmata. Piirkond, kust otsida läks üha laiemaks ja laiemaks, kuid aaret ei leidnud sellele vaatamata. Mõni teinekord ehk uuesti.

Kuna me juba nagunii NHT radadel olime ja sellest IV punkti olukorrast teadlikud olime, siis keerasime sobivas kohas oma suuna sinna.

“Kas võtame gepsu ka välja või paneme mälu järgi?” küsisin Liisilt.

Tuli vastus, et võiksime alguses mälu järgi minna (2 aastat möödas). Tuulasime siis veidi ilma gepsuta ringi ja lõpuks loobusime. Võtsime gepsu ja … ehee, 32 meetrit eksimust :)

Olukord kohapeal oli päris kurb. Aga eks loodus teeb oma töö. Improviseerisime seal siis veidi, kasutasime veidi vana ja veidi ka uut ning lõpptulemuse kiitis peitja piltide järgi heaks. Märkamatus jäi samaks. Nüüd ehk mõnda aega jälle kestab, kui keegi mugu just lõhkuma ei lähe.

Peitjale käisin igaks-juhuks välja ka plaani B koos koordinaatidega.

Üksiti sai seal sambla peal ka üks kerge eine võetud. Looduses on mõnus! Orienteeruma seltsimehed, orienteeruma!

Peale tööpäeva lõppu oli taas plaan minna Harku metsa. Kodutööna kuuenda punkti asukoht oli kaardile istutatud.Pildi järgi tundus küll lihtsam eelnevatest punktidest,kuid leidsime ootamatult hoopis karbi koos laheda logiraamatuga.

Eks tagantjärgi tarkusena võib muidugi öelda,et õige päev orienteerumiseks ongi neljapäev :P

Pärast nägime metsast välja tulles veel kolme kitsekest ringi lippamas.
Kokkuvõttes olid päris lahedad kolm õhtupoolikut metsas ringi müttamist.Aitüma

Viimased 3 õhtut sai taas orienteerumas käia. Esimesel õhtul jäi neljas punkt endiselt leidmata. Järgmisel päeval valmistusime pikemaks otsimiseks, kuid leid tuli nii ruttu, et ise ka ei uskunud. Algselt „lumega leitav“ tops asus asendis „lumega raske“ ja meetri jagu algkohast eemal. Panime vihjetopsiobjekti teise poole vihjeobjekti kõrvale. Edasi sammusime järgmise punkti poole, mille leidsime üllatavalt ruttu, seevastu järgmises jäime pimeduse tõttu jälle toppama. Uue hooga valmistusime matkaks järgmisel õhtul, kohapeal juhtus nii, et leidsime õige pea karbi kena logiraamatuga. Proovisime pärast veel vihjele vastavalt kõrguselt vahepunkti otsida, aga see jäigi leidmata. Metsast saime aga seekord enne pimedat välja. Tagasiteel äratasid meie tähelepanu kolm kepslevat kitsekest. Orienteerumismatk kujunes küll kokkuvõttes pikaajaliseks protsessiks, aga oli igati vahva.

Kuna luba "omal vastutusel" edasi otsida oli antud lisaboonuseks,siis võtsime tuttavad rajakesed aga uuesti jalge alla :)

Vähemalt Ingridi poolne kodutöö oli tehtud hindele 5+ ,sest ma ei jõudnud "oma nullis" veel toimetama hakata,kui naistel oli neljandast punktist edasiviiv topsik üles leitud.Vihjeobjekti leidmine on hetkel õnnevärk......

Viies punkt tuli juba valutumalt.Kuuendat käisime samuti piilumas,kuid olime küllaltki pimeda peale jäänud.Eks peagi Harku metsa tagasi.Päev läheb ka järjest pikemaks ja otsimine lihtsamaks.

Plaan oli teha Harku metsas väike lõõgastuskõnnak koos uute NHTde ja "orienteerujaga" .

Soojendus NHTde rajal tehtud,oligi aeg asuda orienteeruma.Ingridil oli algus tehtud,kuid jäänud neljandasse punkti toppama.

Kurikuulsa neljanda punktini läks enam vähem normaalses tempos,kuid siis kiilus ikka päris kõvasti kinni.
Valgust hakkas samuti nappima,vehkisime veel taskulampidega ringi ning jätsime asja pooleli......

Ilmeselt läheb neljas punkt ümberehitamisse, tähtaega ei oska öelda...seniks on otsimine "omal vastutusel".

Kui mõni kirjutab, et läbis raja kolme või viie tunniga, siis minul läheb juba vähemalt kolmas aasta. Esimene külastus oli 2014 kevadel. Tookord leidsin teise vahepunkti ja siis jäi pooleli. Järgmine katse oli 2016 märts, alustasin algusest ja jõudsin kolmandat punkti otsima, aga millegi pärast jäi leidmata. Täna siis kolmas katse ja sain jälle punkti võrra edasi. Sinna kuulsasse "neljandasse". Tatsasin edasi-tagasi ja ringiratast umbes tunnikese kuni igasugune tuju kadunud oli. Ehk tulen järgmine aasta jälle ja õnnestub ühe punkti võrra edasi liikuda. Elame-näeme.

Täna siis uuele katsele suurendatud kooseisus. Olime hankinud natuke uut infot ja täkku täis neljanda punkti otsimiseks. Meie Netiga jõudsime lahinguväljale hiljem. Tules vahtisime suu ammuli, kuidas terviseraja kõrval harvester puid langetas. See oli küll mõne minuti mäng, kuidas üks suur puu lihtsalt maha võeti ära laasiti ja hunnikusse visati. Nii saab küll eriti kiiresti Eestimaa metsast lagedaks. Aga see selleks. Lahinguväljal võtsin kokku kõik oma orienteerumis teadmised (puhta null), veel mõned numbrid mida netist juurde olin lugenud ja näe imet oligi punkt käes. Ei tea kas ainult sellisel kujul nagu ta ka peab seal olema? Viies punkt visati korvi nägu profi korvpalluri poolt ja kuuenda punkti kastanid tõi tulest välja Sven. Jesss. Tänud peitjale. Meie aeg tuli vist umbes 5h, äkki ikka natuke vähem ;)

Juba eile punusid geoseltskonna härraspooled metsa vahel ringi. Minu kohale jõudmise ajaks oli neil ei rohkem ega vähem kui kolm punkti korjatud ja neljas uhkelt silme ees. Ainult et seda neljandat nagu leida ei õnnestunud.
Lootsin muidugi, et saabun uhkelt sündmuskohale ja üks-kaks-kolm võlun välja vihje, kuid kus sa sellega. Tuli esimesel õhtul pimedas koju ära minna.
Täna alustasime (logisid lugenuna) sama koha pealt uuesti. Ja siinkohal tuleb öelda, et ÕNNE peab olema. Ehk siis panime neljanda leiu õnne arvele ning kimasime juba edasi.
Viies tuli lihtsalt, kuid kuuenda juures kogesime taas seda . . . mis mõttes pole . . . seisu. Siiski, tänu seltskonna suurusele ja väsimatule otsingule sai lõpp leitud -logitud!
Tänud peitjale!

Alustasime oma otsinguid Sveniga kahekesi. Algus oli vaevaline, kuna olin algul lohakas ja ei näinud esimest punkti kohas, kus ma kõige esimesena vaatasin. Kui kõik muud kohad olid ka üle vaadatud, siis tulin algusesse tagasi ja leitud see sai. Teine ja kolmas punkt väga suurt pingutus ei nõudnud meilt, aga see neljas vot sellega nüüd me siis põrusime. Selle punkti juures liitus meiega Jutsi, aga ei olnud ka kasu suurendatud kooseisust. Ühel hetkel oli aeg minul lahkuda ja jätsin sõbrad metsa ragistama. Hiljem kuulsin, et ei õnnestunud neil metsa poleerimine eriti edukalt. Imelik mets, praktiliselt mitte ühtegi kändu. Aga tuleb teinekord jälle tagasi tulla.

Alustasime orienteerumist kahekesi detsembris, algus kulges ladusalt aga neljanda punktiga jäime toppama. Õnnestus kolmandal korral ja seda juba üksi suusaorienteerumisega, abiks eelnevatest logidest saadud asimuut ja kaugus. Ülejäänud punktid tulid kergelt ja lõppaare sai leitud, logitud. Tänud peitjale. J:helkuri; EV

Neljandas punktis olin nüüdseks neljandat korda. Kuna mustikaid seal endiselt jagub, lisaks pohli ka, siis on see hea punkt kus korduvalt käia.

Mitu nädalat olen kihelnud, et tahaks lõpuks selle orienteerumise multi ära teha. Logiteated loetud, oli vaid väike hirm, et järsku ma ikka ei leia seda "kurikuulsat" neljandat punkti ülesse.
Hommikul varusin endale toidumoonaks paar õuna, sest ma ei teadnud täpselt, kui kaua ma metsas olen. Pluss, enne koju ei saanud minna, kui ka Astangu aarded on logitud. Viimasel hetkel otsustasin botased kummikute vastu vahetada, mis hiljem osutus õigeks valikuks.
Hommikul lasin ennast Harkus maha panna ja nii mu orienteerumine alguse saigi.

Esimeses punktis maaldesin kändudega, õige känd ei tahtnud ennast üldse paljastada. 2.punkt sai nii kaardil kui ka looduses kenasti leitud. Kolmas tuli kiirelt. Neljanda punkti suutsin kaardilt küll välja lugeda, aga vihjekonteineri leidmiseks kasutasin ahjaoh logist saadud numbreid, mis viis mind vihje objektini. Seal edasi läksin läbi metsa viiendasse punkti. Olin enda üle päris uhke seal, sest arvestades, et mu gepsu kaart on olematu, siis panin viienda punkti paika +/-5m.
Juba autasustasin end mõttes, et nüüd vaid viimased punktid ja siis leian aarde. Liiga vara kiitlesin, sest peagi ei ühtinud kaart ja loodus üldse. Tuiasin ja kontrollisin erinevaid objekte. Iga natukese aja tagant püüdsin kaardil olevaid maastikuvorme ka loodusest leida, aga see ei õnnestunud. Enne viimast otsinguringi püüdsin taaskord gepsuga arvata oletatavat nullkohta. Kõndisin, siis natuke maad eelnevatest otsimiskohtadest edasi, keerasin teerajalt metsa ja nägin eemalt võimalikku vihjeobjekti. Korraks võttis kokutama, et aga, aga... Vihje ütles peiduka kohta midagi muud. Kaart näitas midagi muud.

Aga ma leidsin aarde!
Viimane nimi logiraamatus oli jaanuarikuust. Julgustaks teisigi geopeitureid seda aaret otsima, sest minu kartus oli asjata. Kui on ilus ilm ja aega on, siis on see orienteerumine täitsa mõnus!

TÄna siis esimene jalutuskäik orienteerumisega seoses tehtud ja meile meeldis.3esimest punkti tuli kätte ilma kaartideta ja millegita, aga neljandas jäime jänni. Alla pole andnud tuleme kindlasti tagasi. Tänud peitjale.

Üks parimatest aaretest, mida leidnud olen. Boonuseks on aare suuskadel läbitav, mida ka tegin kui lund oli, ka täna. Neljanda punkti leidsin 4ndal korral, kui oli varem leidja pilt ees. Antud punkt olevat varem maskeeritud, enam see polnud ning tuisuga oli looduslik maskeering pea täiuslik. Tore oli, aitäh.

Täna siis kolmandal korral siinkandis. Teisel korral sai lõpuks see neljas punkt leitud, viiendas ka käidus ja kuues järgmiseks korraks jäetud. Neljas on kaardile natuke nihkesse märgitud, seepärast seal ka nii palju mitteleide. Kuues on lihtsalt loodusega nii hästi ühte sulanud, et sai ikka jupike aega otsitud. Täiesti uskumatu, kuidas üks topsik end varjata oskab. Aare ise oli väga armas, eriti meeldis mulle logiraamat, nii nunnu. Tänan!