Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
2023.\ aasta puu on harilik mänd, rahvakeeli ka pedajas, pedak ja hong. Eestis on looduskaitse all 102 mändi, millest üheksa kasvab Pärnumaal. Neist Päkapikumännil on juba oma aare, miks mitte geoküttidele ka teisi pedajaid tutvustada.
Karu käpajälgedega mänd asub mõnusa jalutuskäigu (sulailmaga soovitan kummareid!) kaugusel Surju–Seljametsa teest kagu suunas. Jämeda männi tüvel on selgelt näha ammuseid kahjustusi - koorel eristuvad selgelt sügavad armid, mis on tõenäoliselt karu küüniste kriimud. Sügavatest vagudest leiab nii kuuse- kui männikäbisid. Need on sinna torganud rähnid, kel nii on mugavam käbisoomuste vahelt seemneid nokkida.
Eriline pedajas võeti kaitse alla 1964. aastal Pärnu rajooni töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee otsusega kui kohalikku tähtsust omav objekt. Täna Pärnu linnas Vaskrääma külas erametsas asuv puu asus toona Surju külanõukogu maadel.
Ilmselt peab puu karule tänulik olema, ümbritsev mets on märksa peenema tüvega ja madalam: looduskaitsealune puu on kasvama jäetud, samal ajal kui teised omaealised metsapuud maha võeti. Karupuu tüve ümbermõõduks sain mina 2,5 meetrit, mis näitab aukartustäratavat vanust.
Metsaotid kriimustavad ja hammustavad jämedaid okaspuid selleks, et enda kohalolekust märku anda. Karudel asuvad kuklas lõhnanäärmed ja vaigusel ja korbalisel pinnal püsib lõhn kaua. Tüve najale püsti tõusnud mesikäpp jätab küüniste ja kihvade jäljed nii kõrgele, kui vähegi ulatub, seejärel pöörab selja ja nühib jõuliselt turja vastu puud. Teistele metsaasukatele jäetud sõnum on: Siin on minu kodu, suhtuge minusse aupaklikult!
Mida kõrgemal on karu jäetud teade, seda suuremana ja ohtlikumana ta liigikaaslastele tundub. Vahel võib samalt märgistuspuult leida eri suurusega karude jäetud "kirju". See on nagu teadetetahvel, kust naabrite kohta infot saab. Hierarhia paikapanekuks ei pea alati omavahel võitlema, enamasti piisab suuruse mõõtmisest märgistuspuudel.
Nullist leiad juhise aardeni jõudmiseks.
Vihje: pole
Lingid: https://parnu.postimees.ee/7710329/aasta-puu-parnumaalt-leiab-ainulaadseid-ja-veidraidki-pedajaid
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GCA52KF
Logiteadete statistika:
31 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 32
Tore rahulik jalutus käik. Vihje leidsin kiiresti. Aardeni tegin väikseid ringe. Aardes oli vett mis vaikselt välja valasin ja logi raamat märg aga sisse kande sai ilusti tehtud. Aitäh peitjale.
Üks timpnarmik jäi teel aardeni silma, tagasiteel olid ka kukeseened nähtavale pugenud. Mõnus jalutuskäik, aitäh!
Meie esimene otsitud ja leitud geopeituse aare. Vägev mänd! Karu sel korral ei näinud.
Parkisime auto lõunapoolsesse teeotsa ja võtsime ette mõnusa jalutuskäigu eestimaises metsas. Vahepeal tuli ette ka väike veetakistus, mile ületamine meile raskusi ei valmistanud. Mänd ise on t väärikas. Tiit leidis lõpukoordinaadid kiirelt. Lõppu minekuks kasutasime märgatava geomaanteed. Siin tuli leid juba ruttu. Tänan loodusesse jalutama kutsumast.
Multi, mis multi. Hea, et need käpajäljed puuga piirdusid. Nimi kirjas, oli dilemma, kas minna tagasi mõisa juurde, või noppida veel mõni tops. Järgmise kandidaadi ja meie vahele jääv raba tegi selle otsustamise õnneks lihtsamaks. Tänud aarde eest!
Nende multidega ikka juhtub üsna tihti nii, et info leidmisega on suuri probleeme, ei tea ju ka täpselt mida otsida. Kui juba minema hakkab, siis ikka võiduka lõpuni. Tänud peitjale!
Alguses proovisime jumala valest kandist aardele läheneda, aga see oli jumala vale otsus, sealt ei saanud kuhugi. Siis sai aerofoto lahti võetud ja veeresime sellest männist mööduva tee lõunapoolsesse otsa. Sealt oleks saanud autogagi kuskilemaale , aga loksumisest siiber ja autost kah väheke kahju, nii et kõmpisime jala. Neid vanu karude jõu näitamise kohti vaatad lihtsalt huviga, aga kui juhtud värskete kraapismijälgede peale (Mul paar korda juhtunud), siis võtab ikka väheke õõnsaks küll. Mis sellest ootsimisest siin siis ikka rääkida. Nullist ei leidnud jupi aega midagi. Kui lõpuks nägijaks sain, siis oli hea meel et topsiga muhku ei saanud. Kummaline ikka, kuidas vahel kohe üldse ei näe asju, mis on jumala nähtaval. Edasi läks juba ruttu. Koordinaadid gepsu ja joonelt kohale. Tänud peitjale kohta tutvustamast ja siia seda multit tekitamast.
Tutvusin männiga ja toksisin ka aarde koordinaadid GPSi. Kui autoni tagasi jõudsin, siis meenus, et aarde oleks vÕinud ka üles otsida. Eks siis keerasin otsa ringi ja läksin uuele ringile. On küll loll pea kere nuhtluseks. Aitäh peitjale.
Kuna ka meie lähedal on Karukäpa, siis tulime ja vaatasime ka nimekaimu üle. Tänud!
Kui on vaja multit, siis võib kodutee ka Pärnumaa kaudu väänata. Saime üsna hilise stardi ja parkimiskohta otsides jõudis Triinu lõunaunest ärata. Mis seal siis ikka, kombe selga, kummikud jalga ja minekut. Koerale ilmselt meeldis maastik enim. Meie seltskonnale paraja pikkusega seiklus. Loodetavasti metsatöödest räsitud autotee saab järgmiseks hooajaks turgutust ning on jälle igati plögavaba kulgemine. Aitäh! EVEJ
Põhja poolt lähenedes oli lihtne jalutuskäik pargis.
Tänan peitmast.
Vaatasime vahva männi üle, liikusime vastavalt juhistele aardekarbini, panime nimed kirja ja tagasiteel noppisime ka mõned puravikud. Aitäh peitjale!
Siilisõidul kodumaal, Aitäh siia kutsumast
Mingi aeg tagasi sain kuulma, et mul omanimelise männi aare tekkinud. Elevus oli suur ja täna otsustasin üle vaadata. Ega ma eelmisi logisid lugenud ja nõnda käisin mapsi soovitusel kõigepealt viljapõllu ääres ära, siis leidsin aga maa-ameti kaardi abil märksa mõnusama metsatee lähenemiseks. Oli tore kohtumine! Pistsin mõned metsmaasikad põske ja jätsin endagi jälje männile. Aitäh peitjale!
Maps vedas meid esiti kellegi erahoovi lähedale ja kuna eemalt hakkasid kaks suurt lahtist koera meie suunas jooksma, siis autost välja tulema ei kiirustanud. Peagi lehvitas koerte omanik ka ja sõitsime lähemale. Vestluse käigus selgus, et puule on mõistlik läheneda teiselt poolt ja keerasime otsa ringi. Kohale viis mõnus jalutuskäik mööda suvist metsateed. Uudistasime karu käpalogisid ja liikusime lõppkoordinaadi poole. Karbi sisu üle rõõmustas laps kohe eriti, vahetuskauba valimiseks läks tükk aega, aga kiiret meil polnud. Tagasi autoni jõudes vabastasin koera 27+ puugist :D Aitäh peitjale siia kutsumast!
Huvitav puu siin metsas. Looduskaitse all ja puha, oli tol ajal siis haruldus, kui karu puud kraapis. Tänapäeval leiab küllalt sageli metsast kraabitud puid.. ja keegi ei tähista neid sildikestega.
Nüüd igatahes oma silmaga kaemas käidud. Tänud
Täna siis geokutsaga karu käpa jälgedega tutvumas. Suund selge ja logi kirjas. Tänud
Oh, selle aardeotsingu tegin endale keeruliseks, maastiku võiks lugeda vist vähemalt 4-ks... kuid kokkuvõttes tore ja mitmeti õpetlik lugu ja toob tagantjärele muige suule. Ja jääb meelde. Kuna ilus päikseline pühapäev, tekkis mõte minna metsa ja Karukäpa mänd üle otsida. Et raskusaste oli 2,5, meelitasin pikema kaaslase kaasa. Nagu selgus, tema pikkust polnudki vaja kasutada, küll aga jonni. Nimelt jätsime auto metsatee äärde ja suundusime otse metsa - läbi võsastiku ja raiesmiku. Gps ju näitas, et vaja vaid 60 m minna, mis ei osutunud küll tõeks, edasi liikudes pakkus korduvalt, et 30 m ja jälle veel 30... Mul sain vahepeal ind ja usk kohalejõudmise usk juba otsa ja olin valmis tagasi pöörduma, aga kaaslase järjekindlus ajas edasi. Oli tükk aega pehmel maastikul müttamist, kuni lõpuks sattusime ka mändide lähistele ja ... jõudsime teele! Ning seal see Karukäpa mänd oligi. Aga raskused polnud veel ületatud. Mänd üle vaadatud, hakkasin lõpp-punkti koordinaate sisestama - sellisel kujul, nagu juhises näidatud ja sattusin kuhugi merre, vist Põhja-Jäämerre! Proovisin teistmoodi ja uuesti, kraadidega ja ilma, vahedega ja ilma, ikka sama lugu. Kuna vaeva palju nähtud, ei tahtnud logita ära minna, nii helistasin paarile varemleidjale abi saamiseks - kuid ei saanud ühendust. Katsetasin siis veel ise ja lõpuks tundus, et pakutav piirkond vähemalt sobib. Sobiski, liikusime antud suunas ja peagi jäi karp silma, isegi lapsele sobival kõrgusel, nii sai see aare lõpuks logitud. Aardekapp üllatas sisuga, ammu pole sellist näinud! Aitäh peitjale aarde eest ja Karu käpajälgedega mändi tutvustamast!
Teel aardeni märkasime netis sama päeva logisid ja olime kindlad, et autojäljed on nullini sisse sõidetud. Nii oligi, tegime väikese metsasõidu ja vaatasime männi üle. Edasi liikumiseks vajaliku info leidsime kergelt ja siis ei jäänudki muud üle, kui lumme astutud rada mööda karbini jalutada. Mets oli vahvalt lumine. Aitäh erilist mändi tutvustamast!