Kurtna mr 46

Leitud, tänud!

Siin tabas meidki see kummaline fenomen, mida nimetatakse geopimeduseks. Omast arust vaatad kõikjale ja kõike, aga seda otsitavat, mis tegelikult jumala avalikult külastajaid ootab, lihtsalt ei näe. Õnneks see seisund ei kestnud kaua, nii et logi kirja ja taas teele. Tänud kutsumast siia kaunisse kohta.

Leitud, aitäh!

Tänud aarde eest!

Aitäh peitmast! Pikem jutt kogu rajast nr 1 juures.

 1 

Tops ja uus leht pandud!

Logiraamat läbivettinud ja täis!

Aitäh matkale kutsumast, pikem logi Kurtna mr 1 juures.

 1 

Ida-Virumaa teise päeva leid #66. Rahutuvi on tänases maailmas väga vajaka, nõutud linnuke. Kummastav, et ma siin mingit keerukust ei meenuta, kuigi mitmed pole leidnud ja paarikese logi, kes juba kolmas korda otsivad, on lausa kuldaväärt lugemine :-D Aitäh Janikale ja Margusele muheda aardeseeria eest! Potsik vesine, logi märg, vaevu kirjutatav.

JAILBREAK ´24

15938.

 5 

Mis ma oskan öelda - eelnevad kogemused olid entusiasmi teraviku kenasti nüriks lihvinud. Ei - see ei tähenda, et tahet või ootusi enam polnud - olid ikka! Aga otsimismeetod muutub sellise meeleseisundiga - oled rahulik ja tšill ja lased asjadel olla ja mõtled laiemalt ning vajadusel kastist välja. Ning ei usu kõike mida loed ja näed ning kui ikka ei leia, siis mis seal ikka - kõht ju metsmaasikaid täis, ilm ilus ja varsti saab ujuma minna. Ümised lauluviisi ja nuusutad metsalõhnu.

Muidugi mitte kõik ei ole võimelised, peale ebaõnnestumiste jada, sellest ZEN-rahu leidma. Wingmänil oli oma meelestatus ja teistsugune strateegia - tema oli juba autost välja karates otsusekindlusega hambuni relvastatud ja kõik, kes tema ja logiraamatu nr. 46 vahel seisid, pidid lähima tunni sees veel kibedasti kahetsema, et nad üldse siia ilma sündinud olid. See oleks päris hirmutav olnud, kui ma just oma ZEN- olekus olnud poleks :)

Seega kui Wingmän lahinguväljale jõudis, ei olnud seal midagi, mida ta juba näinud ja katsunud poleks, mis vihastas teda veidi, aga ei takistanud seda kõike kordamast.

Mina tippisin samal ajal ringi nagu lillelaps muiste - sõin maasikaid, pildistasin lillekesi ja vaatasin niisama ringi. Rohelust tasub ikka vaadata ja erinevaid kaugusi silmaga mõõta on tervislik nii vaimselt kui ka silmale kui organile hea. Ühel sellisel vaatamise hetkel juhtusin lisaks rohelusele vaatlema ka Wingmäni, kes juhtumisi seisis ühest objektist, mis ei kuulu päriselt looduse hulka, umbes 1,5 meetri kaugusel. Pistsin suhu metsmaasika, lasin mõtetel voolata ja küsisin siis raugelt ja nagu muuseas:

Kas sa seda xxxxxxx oled juba vaadanud?

W: Mis xxxxxxx?

Mina: No seda seal

ja sõin oma maasikaid edasi - sest nagu juba öeldud - Wingmäni ja logiraamat nr. 46 vahele ei olnud tervislik töllerdama minna.

Igatahes oli Wingmän nüüd seisundis, mida saab kirjeldada ka kui agressiivset õnne. See on midagi sellist, et kui sulle öeldakse, et maakera tabab asteroid, aga viimasel hetkel selgub, et maailmalõpp jääb ära..... ja siis sa oledki - agressiivselt õnnelik.

Logitud ja aitäh!

Tagasiteel korjasime - sedapuhku mõlemad koos - suure peotäie metsmaasikaid ka oma pesamunale. Wingmän ümises laulujoru, peas oli tal lõhnav lillepärg, selga ilmus särk Make Love No War. Ja sinna, kuhu ta paljad jalad astusid, tärkas värske muru ja linnud lendasid me peade kohal, moodustades õhus rahu ja armastuse sümboleid. Tublid ja kenad linnud olid - eriti see üks, kes finaalis fanfaarihelide saatel Wingmänile noka vahelt oliivioksa käte vahele poetas:)

Aitäh peitjale nende hetkede eest!

 2 

Tulime täna siia pisarat valama. Viimane kuhumaläen pisar. Selle aarde juures kolmas kord. Vist on olukord uuenenud, sest seekord leidsime kiiresti ja enne nii pimedad ei saanud olla. Tänu kiirele leiule jäi aega tegeleda korilusega, et täita autos igavleva järeltulija kõhtu. See rada nüüd peaaegu kotis, ühe jätsime seemneks. Aitäh!

Emme-issi täitmas väiksekese kõhtu. Piima pidi ise juurde mõtlema.

No ei jää kohe kuidagi silma.

Ajasime pundi kokku ja otsustasime Kirde-Eestis meelt lahutada aarete otsimisega. Peab mainima, et oli igati kvaliteetne aeg sõpradega korralikult loodud georajal.

Tänud.

Suur tänu! Pikemalt Kurtna mr 54 logis.

Siin läks meil aega, kuidagi ei jäänud otsitav silma. Osad meist olid valmis alla andma ja edasi matkama, aga Kaupo oli sihikindel ning see tasus ära, lõpuks päästiski tema päeva.

Aitäh peitjale.

Sellest sai meie traili pähkel nr 2. Ikka piinlikult kaua aega läks siin ja päris mitu korda oli m6te et jääb vist leidmata. Aga siis ytles Kaupo kuldsed s6nad et siia v6psikusse ei taha kyll tagasi tulla ja leiuta me ei lahku. Mis seal ikka härga sarvist, meest s6nast. Ja justnimelt Kaupo oligi see kes kysis l6puks aga mis see on. Ai see oli magus leid. Korduvalt ja korduvalt sai sellest m66da k6nnitud ja kiigatud. Hea et otsa ae astunud :D Hea vaheldus et silm laisaks ei muutuks :D Aitähhid

Pikemalt Kurtna mr 54 logis.

Noored silmad leidsid ruttu. Aitäh!

Toreda selli tabas jälle kõige noorem otsija, aitäh!

Matk Kurtna radadel tehtud. Aarde null on mööda.

Aitäh peitjatele!
Pikemalt kirjutasin Kurtna mr 54 logis.
Siia tulin veel õhtul tagasi, kui sain viimatileidnult vihje, et mida otsima pean. Ennem olin keskendunud liiga palju objektidele. Aga nüüd tuli leid lausa õhtuhämaruses suhteliselt kergelt ja sain rahulikult magama minna.

Minul kolmas kord siin olla. Algselt plaanisin ülejäänud rada korraga lõpetada. Kusagil 18da juures oli toss päris otsakorral. Taastusin veidi lagedamas metsas, nelja suure numbriga aaret otsides. Uuesti autos. oli tunne selline, et siiski jätkame. Ja siiski lõpetasime. Mis siis, et neid parme ja sõgelasi palju oli. Mis siis et mõni päris suure tüki sinust hammustas, et veri veel peale õgardi hävitamist veel edasi voolas. Ära tegime! Suured tänud peitjale aarde eest.

Kiire leid tänu joppamisele. Null hüppas ning no ta sulandub ikka väga hästi sinna, kus ta on. Peitjale tänud!

Aitüma aarde eest!

Leitud, logitud, tänan!

Geopäev Kurtna järvedel. Aitäh!

 1 

Täiesti uskumatu, kui hästi see konteiner maastikku sulandub, ise seejuures selline olles, et tema ekstra ära peitmiseks ei ole peitja teinud kõige vähematki :D. Mina tallasin aardest kohe kindlasti mitu tiiru mööda seda märkamata, kuigi proovisin küll igale puualusele silmadega röntgenit teha. Helen lõpuks märkas esimesena meist seda tegelast seal jänesekapsaste vahel zenilt istumas ja meie tiirutamist jälgimas; nu ikka väga magus oli see leiulogi, kui ta lõpuks raamatusse ära kribitud sai, aitäh :).

Mõnusal matkarajal veedetud üks ütlemata tore päev. Suur tänu peitjale!

Meil olid juba rohkem kui pooled aarded leitud ja kõik oli sujunud imeliselt lihtsalt. Mitte ühegi aardega polnud pikka otsimist, enamik mine ja võta või vaata lihtsalt korra tähelepanelikult ringi ja ongi leitud. Mõtlesin, et kas lähebki kogu rada nii kergelt ja siis see juhtus ..... Esimese hooga midagi silma ei hakanud, eks siis tuli logide lugemine ja see info polnud kuigi hea. Õnneks saime enam vähem sihi paika, kui kõrgelt me midagi otsima peame aga u 20 m mööda olevad koordinaadid panid meid seal ikka arutult tiirutama. Kui juba rohkem kui ühe kilomeetri olime neljakesi maha tiirutatud, siis sai tehtud kolm hädakutsungit, veel täiendavat infot saadud ja ikka mitte midagi leitud. Kindlasti oli juba tunnike kulunud ja mitu korda juba kõlas mõte, et jätame pooleli ja lähme edasi. Aga siis 2 sekundit enne lahkumist jäi mu pilk ühele asjale ja see oli muidugi aare. Kui teised kohale hõikusin, siis selgus, et osad meist olid enne sisuliselt aarde kõrval istunud. Vot nii hästi on see asi seal peidus. Aga seda 20 meetri juttu siiski vist ei tasu tõsiselt võtta, geps hüppab seal kõvasti, meil oli umbes 10 m eksimus. Ühesõnaga kokkuvõtteks hea, et leitud sai, aga talvel seda vist küll pole mõtet otsida.

See oli ka kindlasti aare, mis jäi rajalt meelde. Juba ette logidest leitud hoiatustega, et siin läheb kaua aega ja otsimise perimeeter on suur. Esimesed otsinguringid edu ei toonud. Siis küsisime geokaaslastelt telefoni teel abi . . ja siis see aare Ingridile silma jäi laialt vastu naeratades. Tore aare, absoluutselt maastikku sulanduv. Minu gps näitas 3m kaugusel aardest 3m. Aitäh!

Eelnevalt rajal kohatud geokamp hoiatas, et 46 on see kus kulub poolteist tundi ja 20 meetrist perimeetrit vaja sentimeeter korraga läbi tuhnida. No õnneks kulus siin vaid 15-20 minutit ning 20 meetrise ringi asemel piisab ka 12 meetrisest ;)

Tänud!

See aare meenutas mulle nii ÄMMa seeriat, kui ka Luua terviseraja seeriat. Tänud!

Oi see on õel aare. Loodus lisab iga päevaga seda õelust siia ainult juurde. Selle aarde puhul tuli kasuks, et oled väsinud ega viitsi nii palju ringi siblida ja vaatatad rohkem rahulikult ringi. Minule jäi ta nii silma. Kell oli 18:20. Tänud!

Arvasime, et raskused on seljataga, aga tudkit.Selle aarde otsinguteks kulus kuskil 50 mimutit ja lõpp tuli lihtsalt koba peale.Vähe sellest, et koordinaadid lappese läksid ei mõista kuidas seda lumega leitakse ?

Otsisin, ei leidnud. Lugesin logisid ja suurendasin otsingupiirkonda. Ikka ei leidnud :(

Siin tekkis tahtmine siruli visata ja loobuda. Siis tuli aga info, et oleks mõistlik otsida 20 meetrit eemalt. Mingi ime nipiga leidsingi minu telo järgi 24 meetrit nullist. Muidu nummi. Aitäh!

Leitud, aitäh!

Kuigi jäänud oli vaid 2 viimast aaret, siis ei tahtnud lõpp kiiresti kätte tulla. Otsisime päris pikalt nulli ümbruses ja otsimisraadiust vaikselt suurendades ja suurendades. Otsimisprotsessis logide lugemiseni jõudes saime tõdemuse, et koordinaat ongi pisut mööda. Laiendasime raadiust veel enamgi ja peagi Maire hüüdiski meid kõiki logima. Aitäh aarde eest!

Toredasse päeva jätkus ikka väga palju. Ennekõike tunnid sõpradega, muidugi uus vahva matkarada, mis kõik toredate aaretega väärtustatud on. Hommiku ja lõunaajal lasti päikesel särada, hiljem ka veidi vihma kravahele. Ja päeva lõpetuseks jätkus meil isegi aega üks õhtusöök valmis grillida. Oli tore päev, aitäh

Selle aarde esimesed emotsioonid sellel lehel trükimusta ei kannata. Kui nüüd logiraamatut paarkümmend meetrit koordinaatidele lähemale liigutada, siis paistaks asi täitsa kena.

Tulime sõpradega siia looduskaunisse paika jalutama ja esimest maikuu päeva veetma. Täname aarde eest.

Aitäh aarde eest!

Siin sai ikka üksjagu keerutanud, enne kui pilk tabas kõike seda üsna avalikult jälgiva vahva tegelase.

Tänan peitmast.

Siin sai ikka mitu tiiru ümber konna tehtud. Talvel seda küll ei leia. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Kulus 8 tundi ja 25 min. raja läbimiseks.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Meil kulus 8 tundi ja 25 min. raja läbimiseks. Ilm oli mõnus ja aarded väga laheda teostusega. Aitäh!

Ainuke mitteleid täna. Aeg torkis tagant, null hüppas ja kass kargas. Järgmise korraga tagasi.

Tänud aarde eest!

Leitud, tänud aarde eest!

Seljakoti rändur oli nii ahvatlev,et kohe ei saanud tulemata jätta.Au ja kiitus raja meistritele oli väga tore otsimine.Poole peal tegime söögipausi ja siis matkasime edasi.Meil kulus täpselt 8 tundi raja läbimiseks.Aitäh!

Kuna poolest päevast sain koju, siis otsustasime enne laupäeva hommikust töötegemist rada läbi käia. Seda, et nende aaretega ilmatuma aeg läheb, ei osanud ette kujutadagi. Pea kaheksa tundi seiklusi kuni öötundideni välja. Iga aare oli omamoodi, kokkuvõttes täitsa tore.

Tänud

Siin me müttasime korralikult kaua. Loobusime ja hiljem tulime uuele katsele. Õhtune madal päike vist aitas ka kaasa. Tänud peitjale.

Alguses me aaret ei leidnud, aga pärast ei saanud aru, et mis mõttes me seda kohe ei näinud.

[FTF]

Seda aaret käisin rajal otsimas kolmel korral, esimsel kahel korral üksinda ja kolmanda korda koos Yksk6ik-dega. Kolmekesi sai see veidi jonnakas aare ka lõpuks leitud ja saime logiraamatusse kirjutada FTF logi.

Minu jaoks kõige pikemalt otsitud aare kogu rajal. Ja leidmata jäigi, ka hommikul valges.