Täkussoo

 1 

Siin polnud mõelda midagi, üheselt mõistetav tee viis ühe aarde juurest teiseni ja nii jalutasimegi seda mööda edasi ja tagasi, vahepeal muidugi vaatasime isendi ka üle. Tänud aarde eest!

 1 

Aarde juurde jõudmine läks ludinal, rahvamatkarajalt paar sammu kõrvale astuda. Aga eks kõik oli selle võrra jälle mugavam ning tagasiteel sai meenutatud geotarkust, et aardeni käid kitseradu, tagasi mööda maanteed. Tagasiteel haudusime kurje plaane eriti riukalike uute mõistatuste loomiseks, nii et varsti saate vaadata, kas me oma ähvarduse ka teoks oleme teinud.

Täkust endast pilti lisama ei hakanud, tuleb alaealiste mängijate silmi säästa. Esmapilgul paistis hoopis leebe märana, kuid lähemal vaatlusel oli täkku täis, nii et ohohoo...

 1 

Kuldkepi lauka juurest hakkasime siis edasi jalutama ja järsku komistasime ikka korraliku geomaantee otsa. Siis saimegi aru, et see matkaseltskond on ikkagi siia keeranud. Ja nüüd oli juba puhas lust - lumi kõik maatasa tallatud räätsadega. Kõnni nagu pargis. Imelikul kombel olid nad aardeni välja läinud aga polnud kasutanud laukaid - seal on just ju eriti hea kõndida. Ikka vaid künklikul maastikul olid räätsadega kökerdanud. Me ühel hetkel loobusime nende teetallamise teenust kasutamast ja läksime laugaste peale üle. Sai uisutada ja jäätantsu teha ja oli palju mõnusam.

Aardekonteiner oli tõesti äge. Leidlik. Nimed kirja ja jalutasime tagasi - ilm oli vahepeal ilusaks läinud. Päike paistis, tuult polnud eriti. Üldse väga ilus ilm. Tagasi läksime terve tee mööda georada. Ja tuligi välja, et see läks parklasse tagasi nii, et ei pidanud enam läbi metsa rammima ja ronima. Oli kõvasti lihtsam, kui ka mõned sammud pikem teekond. Imelikul kombel me sellele seltskonnale sülle ei kukkunud. Me ei näinud neid terve matka vältel. Küll aga kui jõudsime tagasi parklasse olid kõik teised peale meie oma lahkunud. Üsnagi müstiline.

Edasi läksime Võidula mõisa poole ja noppisime mõned aarded veel. Vahva oli siin käia. Ja hea, et nii lebol ajal sai käe valgeks. Aitäh aarete eest!

Geomaantee + ilmastiku erinevus. Lund sadaski kohati nii, et 10m eeemal oli tihe sadu ja kohe lähedal null lund

Liisi maanteel

Aitäh aarde eest!

Täkk söödetud.

 1 

Nii heade oludega lihtsalt ei suutnud kiusatusele vastu panna ja tulin nautima päikeselist ilma ja raba vaikust ning avarust. Räätsad jäid autosse ja kummikud kotti, sest saapad olid hulka mugavamad ning raba ja laukad kandsid suurepäraselt. Hingel hakkas hea.

Tänan peitmast.

 1 

Kuldkepi lauka juurdest tõmbasime siia edasi. Kõndimine oli märksa kergem kui Tallinna linna tänavatel. Aare oli vahva teostusega ning planeeritust varem olimegi auto juures tagasi. Aitäh!

Tänase päeva eesmärk oli siinsed rabakad ära teha. On küll sulaks läinud ja raba serv pehme, aga raba ise kandis väga hästi. Rõõm oli siin jalutada pärast eilset Haanjas sumpamist. Autost autoni läks 45 minutit, väga kosutav.

 1 

Siinse raba kahe suhteliselt värske aarde külastamist sai eri põhjustel pikka aega edasi lükatud, kuniks tundus, et täna on täitsa sobiv päev siia tulekuks. Kui läbi metsariba jõudsime raba serva, siis saime tõdeda, et paremat aega on raske välja mõelda (oleneb muidugi vaatenurgast, sest mõningatel hinnangutel on hoopis raba külastuseks parim aeg südasuvi) - natuke lund, maa külmunud, päike paistab. Lihtsalt lust jalutada ja seda tegime mõnuga. Lausa kahju oli, et need kaks nii kiirelt leitud said ja tuli meil suund autode juurde tagasi võtta. Igatahes väga mõnus oli meil siin, aitäh.

Eelmise aarde juurest tulles oli korralik trammitee sisse sõidetud ja võis navigeerimise asemel lihtsalt ilusaid pilte klõpsutada. Tagasi auto poole lonkides selgus, et va uudishimulik "peni" oli mõnda aega mu sabas sörkinud ja siis oma teed läinud. Ju ma ei kõlvanud talle lõunasöögiks või läks lihtsalt oma asju ajama.

 1 

Üldiselt võtsime nende raba aaretega rahulikult. Et läheme siis kui selleks sobiv ilm ja tuju hea. Ei hakanud seda matka kuskile maailma rännakute vahele tippima. Eelmiste otsijate jälgi ei lootnudki enam eest leida. Liiga pikk vahe sees ja ilm on ka vahepeal juba mitu korda muutunud. Ja kas jääbki iga kord jälg käimisest maha? Rabas see ju peegeldub veel aastaid. Parem siis mitte.
Igatahes, ilm oli päikseline ja ilus oli olla. Täkku ei näinud, aga hundi jälgi küll. Oli teine vist teinud hommikust sörki mööda jäätunud kraavi jääd.
Isegi natukene äkitsi sai see rännak läbi. Täname peitjat värske õhu mürgituse eest! EVEJ

Üldse ei meeldi räätsadega liigelda aga lumi oli nii paks, et muud ei jäänud üle. Logisin aarde ära ja lonkisin tagasi. Kannad olid auto juurde jõudes täitsa verel. Peab ikka meeles pidama, et plaastrid panna. Tänud

Siia kulgesin Kuldkepi lauka juurest. Allatuult oli tuisuga hea liikuda. Sellel lõigul oli teekonnal ka kõige rohkem laukaid, mida mööda sai ilma kaarti vaatamata edukalt aardeni kulgeda. Selle aarde jäik kinnitus puu küljes oli veidi kiuslik, juba topsi korki oli raske lahti saada ja samuti tuli logiraamatu kättesamaiseks kasutada abivahendit.

 1 

Oh seda rõõmu kui mõne aja eest Heleni uusi rabaardeid nägin :) Nii saigi need kaks pärlit jäetud päevale, mis oli selle nädala ainus võimalus geopeitusega tegeleda.
Peetri logile võin vaid alla kirjutada ;)
Suured tänud!

 1 

Hing oli taaskordsest rabaembusest rahunenud ja nii sai mõnuga kõndida. Talv andis end juba tunda - lagedamad kühmud kandsid ka ligi 90 kg ära, samas kui raba aegajalt prõksatusega endale lähemale kutsus aga väga intiimseks see kallistus ei läinud kordagi. Laukad olid küll jääs, samas lund polnud ja seega oli enamuses nauditav ka raba visuaalne ilu. Kokku ligi kaks tundi kulgemist ja nautimist. Samal ajal kui keha pingutust tajus, muutus pea pidevalt selgemaks ja meel loomulikult rõõmsakas.
Aitäh, pakutud kulg tegi pühapäeva ilusaks!

Tulime üle vesise raba Kuldkepi lauka juurest. Lootusetu oli leida mättailt punavaid jõhvikaid, lihtsalt ei olnud. Vihma jätkuvalt tuiskas üle raba, kord rohkelt, kord vähem. Põnev oli leida vajalik rada, et valele paralleelile ei satuks. Tagasi raba pealt trügisime läbi metsa põllule. Eemal kihutas porgand Tallinna poole ja meie matkasime tugevat vihma-tuisku trotsides auto poole. Tänud peitjale.

Kuldkepist kulgesime vesises rabas rada leides täkus soo suunas. Mõnus! Ilma vihmamantlita palav ei olnud aga väga märg oli. Tänud aarde eest!

 1 

Kuldkepi juurest liikusime otse siia.Saime nii vihma koos tuulega kord tugevamini kord lahjemalt aga ise olime õnnelikud rabas mütates.Kohtusime Täkusoo täkuga,panime oma nimed kirja ja suund auto poole võis alata.Aitäh!

 7 

Esimene logi kell pool kuus. Kuldkepi laukani minek oli tegelikult test, kuidas eile nikastatud jalaga ebatasasel pinnal üldse kõndida kannatab. Kusjuures kannatas palju paremini kui näiteks betoontrepist alla astudes. Niisiis matkasin ikka edasi. Säärase kerge väänamise korral on varemgi valust vabaneda aidanud nimelt liigutamine. Nõnda täna kah. Poolel teel naaberaarde juurest ei pannud peaaegu enam tähelegi. Laukalabürint võttis pilveserva tagant piiluvas päikesevalguses üha kütkestavama jume. Kokkuvõttes sai igati meeldiv jalutuskäik, aitäh!