Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare sai peidetud kohta, mille lähedal just kõigerohkem sedalaadi asju pole. Alguses, kui selle seltskonnaga ühinesin, arvasin kohe, et seal on aare. Kuid võta näpust :)) Sain selle ise teha:D
Varandus on peidetud plastikkarpi, mis on mähitud sinisesse prügikotti.
Sisu on esialgu säärane:
Võtmehoidja, pudelihari, EST-autokleebis, auto õhuvärskendaja, mullitaja, Chupa-chupsi slammer (aardest VRSM), (pudeli-)avaja. Loomulikult ei puudu ka logiraamat ja kirjutuspulk!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (2), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1E2QG
Logiteadete statistika:
211 (94,6%)
12
7
3
3
0
0
Kokku: 236
Kuni meie Annikaga otsisime, leidis Üllar aarde hopsti üles. Ma ei tea kuidas tal nii head silmad on :D Hea peidukas. Tänud peitjale.
Otsisime veidi krõbedamat maastikku Vooremäe ööaaret tehes - samas ega tulek oligi krõbedam. Tänud!
Talvel on paras tegu leidmisega. Aga geoleidja ei kohku ka lume, külmakraadi ja juurealuste ees.
Tegime ikka mitu tiiru enne kui õige koha leidsime. Kadakpõõsast ainult juurealune oligi järgi. Tänud peitjale!
Aitäh. Seda kõdu oli korralikult. Lumega keeruline leida. Tänane kolmas leid matkal.
Kadakpõõsast on vahepeal kadakapuu, seegi vanaks saanud, ümber kukkunud , kõduks muutumas, vaevu märgatav enam ...
Teel kodu suunas sai siit läbi sõidetud rattaga. Tänan peitjat!
Olime Vooremäe terviseradadel seiklemas ja teisi uuemaid aardeid otsimas ning möödaminnes põikasime ka selle aarde juurde. Hetkel oli leid hetkeline, lumega on see ilmselt veidi raskem. Aitäh.
Kadajapõõsa juurealust otsides juhatas minu geps pisut valesse suunda, aga taas kohtusime juba tuttavate geopeituritega ja aare sai logitud. Aitäh peitjale!
Vihjefossiili juures oligi. Õnneks lähedal ka päris vihje moodi asi.
Raskusastmest antud aarde puhul aru ei saanud ja vihjeobjekti ka ei leidnud, aga leidsin täiesti korraliku aarde ja nautisin vaateid karjäärile.
Geotuur Vooremäel oli üpris mõnus ilma, looduse ja nähtud loomade tõttu. Tänud peitjale!
See vähe vanem aare oli meie meelest koordinaatidelt ikka veidi mööda. Hargnesime ja vaatasime eri kohti läbi. Mirjamil läks paremini. Mina vaatasin igasuguseid muid tasandeid. Aarde seisukord oli täitsa hea.
Tegime "rajalt" väikse kõrvalepõike ja tulime seda vanakest ka vaatama. Koordinaat oli natuke mööda, aga õnneks seal puude vahel palju kohti polnud, ka sellise maltsaga, mis seal praegu vohab. Aitäh!
Teiste Vooremäe aarete otsimise käigus sai ka selle vanakese juurest läbi põigatud. Siin oli niisugune kummaline fenomen, et geps oli pea kogu aeg muga nõus. Liikusin kuhu ma iganes liikusin, pea kõikjal mõtles hetke ja ütles, et ma nullis. Ma küll proovisin teda natuke täpsemalt end väljendama panna, et kümne meetriste vahemaade taga pole mõlemas otsas null, aga lootusetu. Igatahes loobusin ja natuke logidest juhatust saades hakkasin loogilistest kohtadest otsima ja loobusin mõttest kallakule kõõluma minna, kuhu esialgu selle 3-se maastiku raskusastmega olin lausa valmis minema. Seepeale tuli leid kah, nii et polnudki lootusetu. Tänud peitjale aarde eest.
Ei olnud kiire leid. Ööl on metsas teatud miinuseid, näiteks see, et on pime. Ja isegi taskulambiga ei märka hästi peenikesi oksi, mis tahavad silma minna. Aga leidsin ühe varasema logi juhist järgides. Aitäh, kes korras hoiab.
Vaatasime ja nuhkisime seal ringi. Ei tahtnud väga välja tulla. Vahepeal sõitis isegi üks mugu rattaga mööda, mis oli kummaline kuna oli neljapäeva hommikupoolik. Varasemaid logisid lugedes sain teada, et aare olevat varem olnud kadakapõõsa all mida enam ei ole. Nägin maas ühte vana kadakat ja liikusin mööda seda edasi ja nii aarde lõpuks kätte saingi. Aitäh!
Mattias rääkis kuidas eelmine kord otsis üsna pikalt seda, aga ei leidnud. Seekord koos minnes leidsime pärast natukene otsimist ülesse. Aitäh peitjale!
Osa meie seltakonnast ei hakanud oma talda siia tulekuks kulutama, aga põhikolmik oli kohal ja jälgis kindlal silmal, et nimi ikka kirja saaks. Tänud tänud aarde eest. Ei tea kuhu kõik see liiv siit tassitud on?
Päris suur osa mäge on siit minema veetud. Vaade on seejuures hea. Tänud peitjale.
Läks aega enne kui märkasime, et see polegi värske aare. Uue pilguga otsides leitud. Aitäh!
Kui 2008 aastal selle aarde sündides siinkandis "sedalaadi" asju tõesti palju polnud, siis selleaastane kevad tõi tõelise aaretesaju siiakanti. Eks seepärast oligi põhjust Vooremäele jalutama tulla ja ka see vanake üles otsida. Karp oli vanakooli stiilis täitsa olemas. Aitäh!
See on nüüd küll mõnus puhkepaik ja logimise teostamiseks lausa ideaalne. Tore aare, aitäh!
Esialgu läksin liialt agaralt ja liiga kaugele, aga siis hakkas silma üks asi, mis ei tundunud seal looduslikult olevat. Edasi oli juba vaid väike sirutus logiraamatuni. Tänud peitjale!
Sain päris kaua otsida, ei tea, kas väsimus või midagi muud, aga aardeni jõudsin alles päris viimasel tiirul. Aitäh!
Vanakoolikatega ei oska kuidagi eeldada, et kas tuleb kiire leid või lõppematu otsing. Siin läks nii ruttu, et varemleidja lausa ohkas sügavalt, et tema ajal olid elu ja otsingud palju raskemad.
Uute aarete radadel jalutades jäi ka üks vana aare teele. Leid tuli siin ruttu. Aitäh.
Värskete ja uute vahele yks vanur siis ka. Esiti astmeid vaadates tundub et siin v6ib pisut aega minna. Aga tegelikult läks vägagi libedalt. Eks ennemuiste määrati neid pygalaid vist nac teistmoodi skaala järgi v6i siis on asjaolud ajas muutunud ;) Tänud petjale
See vanake jäi kenasti teele ja külastasime teda ka. Tänan.
Pimeduses ringi hiilides sattusime sellel aardele liiga lähedale ja panime nimed kirja.
Tänan peitmast.
Vaatasin juba,et järjekordne KIK seeria aare,aga polnudki.Hoopis varasemast ajast peidetud lugu.Veidike ringi vaatamist ja saime oma karavaniga edasi suunduda.
Kohe nägin õiget kohta, aga vale nurga all. Mõne minuti pärast lähtusin õigelt poolt, ja saigi leitud. TFTC!
Super vaade ja huvitav palju siit seda kraami üldse minema on veetud. Aare sai leitud ja logi kirja.Aitäh.
Siin ümbruskonnas on mitmeid kordi käidud suusatamas ja discgolfi mängimas, kuid polnud veel mahti seda aaret võtma minna. Kiiresti saabuv pimedus pani jalad kiiremini käima, et päris pimedas ei peaks aaret otsima hakkama. Õnneks ilmutas teine end üsna kiirelt. Tänud.
Kuigi hämarusest kippus juba pimedus saama ei saanud seda võtmata jätta. Liiga palju kordi on aarde kõrvalt mööda suusatatud ja mõeldud, ühel hetkel tulen ja võtan. Täna oli see kord. Pimedus võttis mul hoo maha, aga kaaslasel mitte, nii et leitud ta sai. Aitäh!
Pea aasta tagasi me siit leidu ei saanud. Nüüd kui aare taastatud, tulime uuele katsele. Rahvast liikus päris palju, aga õnneks ühegi lendava kettaga pihta ei saanud. Natuke pidime õiget juurealust taga otsima, aga Karlil see õnnestus.
Eelmise aasta suvel sai siin otsimas käidud aga kuna aare oli kadunud, siis lahkusime mitteleiuga. Nüüd aare vahepeal taastatud ja võis tulla uuele katsele. Ilm oli väga soe, kuid metsaradadel kasvavad puud pakkusid meeldivat varju. Künkad vallutatud, jõudsime aarde lähistele. Kuna täpselt ei mäletanud kus see aarde peidik nüüd õige oligi, siis tuhnisime natukene aega valede juurikate vahel. Kui õiget kändu silmasin, siis teadsin, et seal peaks olema. Lähedamal vaatlusel sain loa Mairet ka juurde kutsuda. Aitäh jalutuskäigu eest!
See jäi meil ka kolmepäevase Tartu/Tartumaa geotuuri viimaseks aardeks.
Leitud. Kadakat ei märganud aga täitsa juure all oli küll. Vaade karjäärile superilus.
Sôpradega tulime tervisekônnile ja oli tore avastada, et siia on ka aare peidetud. Aitàh!
Sai ronitud ka. Ja otsimine võttis aega. Disgolfi pealetung:(
Auto oli juba karjääri sissesõidu lähedale ära pargitud, kui nägin, et parkla tegelikult teisel pool asub. Ehk kunagi tulevikus vaatan üle, kui ringile lähen. Aarde leidmine võttis ikka veidi aega. Tänud!
Kena vaatega koht ja mõnus rada matkamiseks. Aaret ennast otsisime jupp aega, aga siis jäi üks karbike silma. Kadaka leidsime ka, aga see oli natuke eemal hoopiski. Kilekotte ümber polnud ja karp ise ka pigem small kui regular suurus. Aitäh aarde eest!
Karp nullis tagasi, vihjepõõsas olemas aga väga-väga väsinud, kere lausa pikali visanud.
Kordinaatidel pole kadakapõõsast. Või on see nüüdseks kadunud. Ehmatasime vaid jänest. Vaade on igatahes vägev".
31 kraadise palavusega matkamine ei ole hea. Isegi siis kui ennem voorte vahele minekut on alla söödud üks külm jäätis. Auto parkisime igatahes discgolfi parklasse ja aausime teele. 500m möödudes pidi hakkama juba riideid vähemaks võtma aga ka see palavust ära ei kaotanud. Proovisime siis vähemalt aardeleiuga enda pingutust premeerida. Pool tundi võsa ja kärbeste peletamist. Seejärel paar abikõne, mille järel tekkis üsna kindel veendumus, et õige peidukas võib tühi olla. Tundub siiski ebaloogiline, et miks ja kuidas võiks see kaduma minna. Jään ootama tulevasi logisid. Võibolla olime lihtsalt pimedad.
Aitäh! Väga tore koht. Otsisime vihjes märgitud taime. Ei leidnud kohe kuidagi, kuniks mina kõndisin sellest meetri kauguselt mööda, aga laps komistas sinna otsa sõna otsesse mõttes. Nii selle aarde leidsimegi.
Leitud... teisel katsel???? esimesel otsingupäeval oli juba pime ja ilma valgustuseta ei leidnud, teisel katsel kohalemineku vaev. Äge koht.
Tegime täna mõnusa matka Vooremäe radadel ja otsisime ka selle aarde üles. Ilm oli ilus ja rahvast radadel palju. Olen siin kunagi 20 aastat tagasi kelgutamas käinud, aga ei osanud oodata, et siia nii vinged rajad on tekkinud, uhked sillad, discgolfi ja muude spordialade võimalus. Oma 123 meetriga on mäeke ehk naerualune, kuid neid tõuse andis võtta. Väga mõnusad paar tundi. Läksime kohe inertsist ja maskidega varustatult poodi ja ostsime ka endale discgolfi kettad. Tundub, et lähiajal saab peale koduse pusle ja õpilastele kaugõppe tegemise ka värske õhu vannidest uus standard. Tervist ja rõõmu kõigile!
Palju mugusid oli mesavahel orjenteerumas ja suusatamist imiteerimas.
Leitud ja logitud! Põnev otsimine ja kena vaade karjäärile.
Olen sellest kohast mitu korda rattaga mööda sõitnud, nüüd siis rahuliku pühapäeva hommmikuse jalutuskäigu ajal sai see aare ka üles otsitud.
Tulin siia meeleldi, kuna suusatamise ega discgolfiga ei tegele ja Vooremäe viimasest külastusest oli palju vett merre voolanud. Teekond aardeni oli meeldiv ja asukoht tõesti ka soodus karjeristide piilumiseks (Aardlapalu karjääri külastus valmistas selles osas pettumuse).
Lisaks sai siin nahistada aasta esimesi värskeltvalminud sarapuupähkleid süües.
Aitäh!
Sain ka tünga ning otsisin pikalt KIK aaret. Vihjet nähes sain aru, et midagi muud otsin ja siis tuli ka varsti leid. Olid huvitavad metsateed.
Millegipärast arvasin, et tegemist on KIK seeria aardega ja seega pilk oli maast kõrgemal. Kui aga kirjelduse lahti sain, märkasin oma viga ja hakkasin ka mujale vaatama. Peatselt jäi ka aare silma. Joogivesi oli autosse jäänud aga selle eest pakkusid kosutust metsmaasikad ja mustikad. Aitäh! EVEJ
Viimati, kui siin käisime (vist eelmine suvi), lähenesime jumal teab kust ja saime lõpuks paduka koos äikesega kaela ja lõpetasime sinise näoga. Seekord lähenesime sealt, kust kõige õigem, panime suud metsmaasikaid täis ja logisime õige ruttu ära. Mõnus jalutus. Aitäh!
Siia oleks aus panna ka üks mitteleiulogi, sest siin käisime kaks päeva varem tegelikult olukorda inspekteerimas. Kui Välgi aare vaatamata lumega_raske sildile välja kaevata õnnestus, siis edaspidi hakkasimegi võtma neid silte kui puhast väljakutset, sest...miks mitte noh. Auto jätsime 500m peale, et suusaradu säästa ning jalutasime krõbeda talveilmaga öö hakul nulli, seekord paremini varustatult. Kuigi vihjega sobituvaid kohti me üle ühe leida ei suutnud, siis ma ei tahtnud lõpuni uskuda et aare just seal on. Terve metsaalune oli erinevaid jälgi täis, ütlesin et lähen mõne meetri jagu veel sügavamale metsa vihjeobjekte otsima. Mugu ütles "ära mine". Läksin ikkagi :) Kui tagasi tulin, siis mugu juba tegeles kaevamisega. Maapind oli täiesti külmunud, mingi tugevam labidas oleks protsessi tuntavalt kiirendanud, sest peidik oli üleni jääs. Mõtlesin, et aitan kõrvalt vähemalt taskulambiga ja siis nägi mugu ka karpi. Huh, vähemalt polnud kogu vaev asjata :) Mõtlesin, et seda aaret pole vist suvest saadik leitud, aga logiraamatus vaatas vastu nädal tagasi tehtud logi. Eks oli ulmeliselt lumerohke ja külm nädal ka olnud. Tänud selle toreda seikluse eest, ei ole ta midagi lumega raske :D
Kairi küsis minu käest üks kuukene tagasi, kus Tartu lähedal on head kohta, kus koeraga jalutamas käia. Ja no ei osanudki talle midagi pakkuda tol hetkel. Ja siis ühel hetkel olin Kairil külas ja no vaatan kaarti ja mõtlen, et no mida?! Vooremägi ju, siin on kunagi kõvasti jalutatud ja see koht on väga võimas, mets ja maastik. Ja siia me tulimegi. Jõudsime loomulikult kottpimedas ja sõelusime siis seal metsa all ringi ja no ei leia. Vihjet ei osanud nii sõna-sõnalt võtta. Aga oleks pidanud, sest kui vihjeobjekt ühel hetkel leitud, tuli ka aare kenasti välja.
Aitäh, oli meil pimedas metsas ilus jalutada ja koeral joosta. Ootan lund, et siia suusatama tulla, jalutatud siin loendamatuid kordi aga suusatamiseni pole jõudnud :)
GPS näitas tõesti peaaegu nulli. Botaanilised vihjed läksid üle minu pea
Peale discgolfimist mõtlesin, et ehk on sellises kohas ka aare ja oligi. Kohaleminek on täiesti arvestatav trenn. Aitäh aarde eest!
Ei või olla, miks me küll suusad oleme autost maha tõstnud?! - siin saaks neil veel vabalt liuelda...kuigi allamäge tulek näis siiski hinnanguliselt päris hirmuäratav. Seega oli turvaliselt kahe jalaga maal olles väga mõnus aardeni jalutada. Tiba läks aega, aga päikeselisel noorkevadpäeval oligi seal tore ringi uudistada. Jälle oleme ühe vahva terviserajaga tuttavaks saanud, küllap tuleval aastal tuleme suuskadegagi, aitäh!
Vahva geopäeva viimane aare. Valisime lähenemiseks vist vale suuna, igatahes sai karjääri aladel korralikult lumes sumbata ning mäenukkidel liugu lasta. Hämaruse hirmus tegime kiiresti ja õnneks saime nimed kirja ja leidsime maha jäetud jälgede järgi ka tagasitee auto juurde. Oli vahva turnimine! Tänud!
Otsisime kaua ja enda arvates põhjalikult. Võimalikke kohti oli päris palju. Lõpuks leidsime kohast, kuhu olime enne mitmeid kordi valest suunast vaadanud.
Olime siin jalutuskäigul ilusa talviselt karge ilmaga. Eelmisel korral kohe ei leidnud ja otsimiseks aega ei olnud. Seekord oli aega küllaga, koht teada ja karp sai leitud piirkonnast, kuhu eelmine kord olin ka vaadanud, aga ju siis pimestas mind tol korral päike. Tänud.
Tudengiorg-i talvepäevade matka käigus võetud aare. Karge ilmaga imeilus koht!
Auto jätsime parklasse. Aare oli täpselt nullis. V: märgi, J: mängutelefoni. Panime logiraamatule ka paraja minigripi ümber. Oli tore jalutuskäik. Täname!
Selge see, et kui üle pika aja jälle päike paistab ning ilm on soe, tuleb suunduda aardeid otsima. Õnneks oleme koduümbrusse jätnud otsimisvõimalusi ja nii saigi täna suund Vooremäele võetud, ehkki käime siin igal aastal orienteerumas. Parkla oli autosid täis ning mets oli täis kettaloopijaid, jooksjaid, kepikõndijaid, jalgrattureid ja koerajalutajaid. Õnneks mööduvad rahvahulgad siiski ei takistanud meie otsinguid. Kepsud hüplesid ja seega sai päris palju ringi tuustitud. Lõpuks pädes minu jaoks kirjelduses olev vihje, et: "Aare sai peidetud kohta, mille lähedal just kõigerohkem sedalaadi asju pole." Nüüd kodus juhtusin lugema peitja otsesõnalist vihjet 3. augustist 2012. Nii et nii lihtne ongi. Täname, aare korras. Oli mõnus matk.
Aare oli üsna seal kuhu GPS saatis ja klappis sellega, mis aarde omanikul päises antud. No 1 m oli ehk nullist aga vägagi täpne! Ei võtnud ega jätnud midagi aga kohta nautisime küll ja paik meeldis!
Need rajad on aastatega päris selgeks saanud sportimise eesmärgil. Aaret ei leidnud. Vähemalt ilm oli ülihea ja marjad imemagusad. Tulen siia niikuinii veel ja veel tagasi.
Panin siis aarde päisesse ka tunki koordinaadid. Ei pea neid mööda logisid taga ajama.
Ei tea, kas süüdi oli äikesepadukas, nõrgad närvid või saatuse kuri käsi, aga aaret meile näppu ei jäänud. Iseenesest äge koht. Seal üks valvurionu oli ka, kes meid kõrvale rajale juhatas (kuigi arvan, et me läksime ikka valest kohast, et oleks pidanud selle metsaraja peale minema, kust me tagasi tulime). Järgmise korrani.
Esimene vihmasabin sai otsa ja läksin rajale. Aarde juures hakkas muidugi uuesti sadama. Kergelt ei tulnud, aga lõpuks leidsin ja tegelikult oli aardel tore koht. Tagasiteel jäi vihm jälle järgi ja siis sai boonuseks pohli korjata. Tänud juhatamast.
Ei hakanud aarde koordinaate kasutamagi, panin kohe Tunki koordinaadid gepsi ja liikusin kummalist trajaktoori mööda kohale. Kummalist trajektoori kasutasin sellepärast, et silm märkas siin seal kukekaid ja no ei saanud neid siia ju maha jätta, seda enam, et rajal liikus teisigi tegelasi. Nii jõudsin aarde juurde pihud seeni täis ja oli tükk mõtlemist kuidas logi kirja saada. Tagasitee oli samuti kaootiline ja kui bussi juurde jõudsin oli ürgmees oma otsuse teinud: see koht on meie. Korilane haaras anuma ja suundus metsa tagasi, kukekad ootasid. Pimeduse saabudes vaatasime kuidas nahkhiired meie eest hoolitsesid, st sääski püüdsid ja taevas olid tähed, nii mõnigi vuhises teadmata sunas...sürr. Tänud!
Sai siis sõpradega üks seiklusrikas nädalavahetus ette võetud tartumaal. Selle raames lubas Siim mulle, et nopime ka vähemalt ühe aarde minu rõõmuks üles. Lasin selle neil välja valida ja nii osutuski saatusesõrm just sellele aardele. Kihutasime parklasse ja asusime teele. Maastik oli täitsa vahva ja kulus kõigile marjaks ära. Nullis sõbrad suundusid karjääri uudistama mina aga võssa. pärast 10t minutit oli passiivne seltskond ennast võsa taha ritta seadnud mind ootama. Kui käratasin et ennem ei lahku kui aare käes siis osutusid paar tükki neist appi ka tulla. Siimule oli see vaid kohale jalutamise vaev ja tiris aarde lagedale. Ma oleks vist otsima jäänudki. Tänud peitjale siia lahedasse kohta toomast.
Duubel kaks, kus enne metsast välja ei tulnud kui karp käes :) Tegelikult algas kôik sellest, et kange tahtmine oli Linnuteele uut aaret otsima minna. Kui siis saime end valmis metsa minekuks, selgus et too pole veel GC-s üleval ja seega ka mitte telefonis. Kiirelt tuletasin meelde, millised metsad veel käimata on ja Vooremäe tundus neist vihmase ilmaga kôige vähem märg olevat. No et ei tule lausa vôsas pugeda.
Seekord siis parkisime ka märgi juurde, et uduvihmas mitte liiga läbi vettida jalutades. Oli näha andunud tervisesportlasi, keda isegi märg ilm ei heiduta. Ajasin minagi kummarid jalga ja marssisime sündmuspaigale. Eelmisel korral olin pärast mitteleidu hoolega logisid lugenud ja isegi midagi välja lugenud, aga see midagi oli muidugi meelest läinud vahepeal. Vaatasime siis üle need kohad, mida eelmine kord ei vaadanud. Üritasime näha kaunist vaadet karjäärile, aga puud on veidi suureks kasvanud, palju ei paistnud, ainult aimata võis, kui võimas vaade on kunagi siit olnud. Leidsin ühe suure roosa pilviku ja mõned puravikulaadsed seened. Ei leidnud aga seda mille järgi tuldud sai.
Egas midagi, käisin aga jälle kõik kohad läbi, tasakesi enda ees oksi ja suuremat heina kuivemaks raputades. Loogilisi kohti leidus, aga neis ei pakutud midagi. Koordinaadile üldse ei üritanud toetuda, null oli nagunii 20 meetri kaugusel kogu aeg, sõltumata kus ma parasjagu asusin. Lõpuks, kui kõik oli nagu üle vaadatud, jäin lihtsalt ühe koha peale seisma ja järele mõtlema. No märg oli ju kõik, ei tahtnud väga ringi rapsida sihitult. Lubati muidu tagasisõiduks pagassi mind panna kui liiga märg olen, noh :D Seisin siis seal ja mediteerisin pisut, vaatlesin loodust enda ümber ja katsusin näha muud, kui võimalikku peidukohta, et pead selgemaks saada. Üks lähedal olev objekt andis kohe mõtlemisainet ja oli isegi päris üllatav seda seal näha.
Aga jah, karp tuli leida, muidu koju ei saa. Võtsin siis telefoni ja hakkasin logidest terakest otsima. Peab ütlema, et mõned vihjed olid eksitavamad, kui teised. Ja siis lõpuks saabus selgus. Ei midagi keerulist, eriti positiivne oli see, et seisin õigest kohast täpselt poole meetri kaugusel. Kokkuvõttes oleks korralik kodutöö kõvasti aega kokku hoidnud, aga kellele ikka meeldib koduseid töid teha :)
Logiraamatul polnud ümber kilekotti ja puudus ka pliiats. Mõtlesin enda pliiatsi sinna jätta, aga suure ähmiga mõtteks see jäigi, alles auto juures tuli meelde. Muidu oli kõik terve ja kuiv. Ise ka ei ligunenud liiga läbi. Suured tänud, oli mõnus metsaskäik :)
Korralik võsas ragistamine. Kokkuvõttes mõttetu ragistamine.
Suhteliselt suur hulk radu siin, pole vist raja pikkust, mida siin läbida ei saaks. Aarde enda juures oli paras ikaldus, ei tulnud teda lihtsast ilmselgest kohast välja. Natukene ringi tuhnides tuli ta siiski mõõdukalt varjatud loogilisest kohast välja. Viskasime ka karjäärile pilgu peale. Tänud!
Äkkpidurduse suunas sõites jäid silma metsaveeres parkivad autod, mispeale tekkis huvi ise ka uurima minna. Kahjuks ei olnudki ühtegi geopeiturit parasjagu objektil, keda vahele võtta. Küll aga liikus ringi mugusid, keda just puhkevad piibelehed metsa olid meelitanud.
Ega väga leida ei lootnudki, rohkem saigi õnne peale välja mindud. Kuna tegelikult olime kodust välja tulnud selleks, et korra poes käia, siis telefoni aku oli suht tühi ja kahe esimese leiuni jõudmine oli tühjendanud veelgi. Lühikeste sõidusutsakatega jõudis ainult paar protsenti tagasi laadida.
Kena metsaalune aga peibutas piisavalt ja seepärast oli hea tunne ka ilma leiuta jalutada. Mingi aja jooksul sai isu täis seal tiirutamisest ja jätsime järgmiseks korraks ka võimaluse tulla kena kohta nautima.
Tänud karbi korralikult peitmise eest :) Teinekord tuleme tagasi.
Jätsime ka auto telliskivi juurde ootama. Ei teadnud, et Tartu külje all selline vahva koht on, aarde lähedalt nuki pealt on hea vaade karjäärile. Aaret otsides tuiasime siin täna kõige kauem ringi. Heiki leidis ühe peiduka, mis sobiks sellisele aardele ideaalselt, kuid aaret seal polnud. Proovisime teiste koordinaatidega ka, need osutasid "liba"peidukale. Korra tekkis kahtlus, et aare on läinud ilusa ilmaga jalgu sirutama, kuid oli siiski mõned meetrid eemal teises, veidi varjatumas, peidikus täitsa olemas. Panime nimed kirja ja kuulutasime tänase retke lõppenuks. Tänud!
Parkisin auto tellise taha ja jalutasin. Kohapeal esimese paari ringiga kätte ei saanud, panin siis tunki koordinaadid ka sisse. Leidsin lõpuks karbi kuldsel keskteel. Jätsin helkuri, võtsin igaks juhuks ära roosad nimetud kommid.
Häbiväärselt kaua läks 5 inimese kohta. Sinisest kotis polnud jälgegi. Koordinaadid üsna täppi. V: jänku p: mercedese võtmehoidja
Eile ronisin karjääri, 60m enne sihtpunkti sai aku otsa.Motlesin, et kui raske see ikka olla saab, kui siht käes. No ikka oli. Täna siis täis akuga uuel katsel.Ega lihtsamalt ei läinud. Väike pettumus asukoha suhtes tabas mindki. PS. Karp täitsa alasti pesas.
Sai ikka ringi mütatud seal. Aga lõpuks leidsime, tunne oli hea. Kaks plaastrit pistsime karpi. Peale leidu on kirjeldus ka kohe arusaadav :D. Hea koht.
Olen käinud siin kord varem kah. See oli suvel, kui sadas jubedalt ja ma oma vihmavarjuga ei mahtunud rägastikus manööverdama.
Täna suutsin ka kogu metsaaluse jalajälgi täis talluda enne, kui tulin ideele eelnevaid logisid lugeda :)
Geokuhi oli ära jäätanud aga aarde endaga oli kõik korras. Ei võtnud midagi ega jätnud.
Tänud aarde eest! Vaade oli hingemattev :)
Peale mõningast tiirutamist metsa all sai aare leitud. Hoolduslogis olev vihje viis eesmärgini. Vaade on väga võimas.
Eelmine Lōuna-Eesti retk oli täis igatsugu uhkeid künkaid, kuid tuleb tunnistada et see oli kohe peajagu üle ning kehalise ōpetajal oleks viisakas paar viit kirja panna. Ilmeline vaade! Aitäh!
Arvan, et enamikke eestimaa spordi-ja terviseradasid olen ma erinevatel aegadel külastanud. Ka siinse olemasolust olin teadlik, kuid miskipärast pole siia seni sattunud. Seega oli koht uus ja esmamulje jäi igatahes positiivne. Aardega hõlpsalt ei läinud. Sisestasin kõigepealt tunk´i kordinaadid, võssa väga ei trüginud, kuid aare ennast ei ilmutanud. Vaatasin siis kuhu päise omad näitavad, oligi rohkem tihnikus, seal siiski eriti ei otsinud. Korraks tekkis juba loobumise tunne, kuid siis lõpuks avastasin, olin tast ikka mitu korda poole meetri kauguselt mööda kõndinud. Nagu ikka, aitas ringi teistpidi tegemine. Aare korras ja tunk´i pandud kordinaat on igatahes täpsem, kuid mitte päris. Aitäh siia kutsumast, loodetavasti saab kunagi neid spordiradu ka sihipäraselt kasutada.
Muidugi ma teadsin, et sealkandis käiakse talviti suusatamas, aga ega see tähenda, et ise sinna sattunud oleks. Vaade oli tõesti kena. Aitäh!
Päris hea peidukas. Võimas vaade! Ühtlasi tänu sellele leitud hea koht treenimiseks.
Koht on lahe, peidupaik ka täitsa normaalne, eriti pärast seda padrikut, kuhu mul nulli näitas ja kus alguses kindlasti üle poole tunni ragistasin :P Siis otsisin logidest igaks juhuks koordinaatide parandusi, aga leidsin hoopis mitu kinnitust, et need on täpsed. Ega midagi, sukeldusin uuesti tihnikusse ja pikapeale sain sealt kätte ühe pisikese tüki sinisest kilekotist (jäänus aarde esialgsest variandist?) Veel üsna mitu aega hiljem tüdinult taas telefoniekraani põõristades avastasin hoopis olulisema infokillu ühest aardeomaniku hoolduslogist, seejärel oli juba lihtne. Tänu meeliülendavatele pikkadele vaadetele ja üldiselt kenale loodusele, jäi kokkuvõttes valitsevaks ikka positiivne emotsioon. Koordinaatide täpsuse seaksin küll kerge kahtluse alla, mina leidsin aarde enda gepsu nullist 10 m eemal, koordinaatidel 58°16'39.7", 26°53'1.3". Vahest on sest teadmisest abi veel mõnele, kellel muidu võsa-ahastus peale hakkab kippuma :o)
Lõpuks naeratas õnn ja aare sai edukalt logitud. Võtsime kotihoidja ja jätsime õhuvooliku jätkuhülsi.Tänud peitjale.
Olgu öeldud, et karjääri valvavad kaks ketistamata suurt koera. Väga agressiivsed. Ei lähe enam sinna.
Henriko oli just magama jäänud ja jätsin ta autosse. Ise tegime väikese tervisejooksu aardeni. Raja keskpunktis oli üles seatud lausa ametlik joogipunkt. Nähtavasti toimusid parasjagu mingid spordivõistlused, kuigi meie ühtegi võistleja moodi sportlast ei märganud. Pigem oli rajal tegemist harrastajatega. Aarde leidmisega läks ruttu. Tänud.
Ilus spordirada viis kohale, no eks siis meil oli, tähelepanu, valmisolla, start! Jooksime Kleonega kogu tee sinna ja tagasi, sest Henriko just enne otsustas tudumisega ennast siduda. Üks rattur küll jõllas meid imelikult, et teksades ja mitte nö spordiriietes jooksevad 2 naist algul ühele poole ja no kohe 5 mintsa pärast tagasi. Sport on kasulikka meile, ma tänan!
Peale umbes 30min otsimist leidsime karbi. Sinist kilekotti seal enam ümber polnud. Väga põnev oli. Üks väike mänguasi välja vahetatud.
Seda aaret oleme päris mitu korda mitteleidnud. Võimalikest peidukohtadest puudu just ei jää, aga sellel korral tuli ühest nendest ka aare välja :)
Aitäh taastamise eest! Mingi päev jõuan siia ka valges...
Vahi aga, milline mürts, nagu sõda oleks üle käinud! Tõeliselt võimas vaade, suured tänud peitjale!
Jõudsime ikka taastamise ära oodata! Terviserajad olid rahvast täis, isegi seeni polnud külm ära võtnud. Aitäh!
Sai põhjalikult otsitud, aga lõpuks leidsime. Aitäh!
Paaril korral pole seda leida õnnestunud aarde puudumise tõttu. Peale taastamist pole aga kuidagi õnnestunud kohale jõuda. Kuna olime Potsataja 1 just leidnud ja tahtsin ka öökullil külas käia, see aare jäi üsna tee peale ja otsustasime ta vaatamata hilisest kellaajast ära otsida. Taevas oli nii selge nii selge ja tähti nii palju nii palju. Ilus oli :) Kohapeal oli esialgu kerge hämming, sest koht tundus kuidagi nii teistmoodi võrreldes eelmise külaskäiguga hoolimata võimsast taskulambist. Lõpuks suutsin siiski õige koha lokaliseerida ja ka karbikese välja tõmmata. Võtsime aardest kaasa hiire ja lisasime omalt poolt mikroskeemi. Aitäh peitjale.
Lisaks sellele ühele kirjapandud mitteleiule oleme erinevates koosseisudes nendel radadel ikka päris mitu korda käinud ja leiuta jäänud. Ka seekord sai esmalt paari valesse kohta vaadatud, aga varsti tabas Indrek ka õige koha ära. Aardes olev pastakas oli nii huvitav, et kõigepealt laenasin logimiseks Indreku pastakat ja hiljem avastasin, et kohalik on ikkagi ka täitsa funktsionaalne. Aitäh taastamast, hakkas juba üsna hirmus tunne tekkima, et aare justkui aktiivne, aga täitsa võimatu leida :)
Käisime igaks juhuks veelkord läbi. Tuuseldasime mis me tuuseldasime, aga aaret küll välja ei tulnud.
Keegi pole seda juba üle aasta leidnud, äkki peaks märkima kättesaamatuks?
Ikka ja jälle öösel, esimeste miinuskraadide, madala kuu ja tähistaevaga. Geps töötas hästi: tuvastasime kohe alguses nullis kaks väga põhjalikult näpitud kändu ja sealt hakkasime tegema üha suuremaid võsaringe. Eriti hoolikalt uurisime läbi kändude kahe-kolmemeetrise ümbruse ja leidsime kuuse alt ühe valge ETK kilekoti jäänused ja ühe läbipaistva kileümbrise. Aaret paraku mitte, vaatamata mitmele väga tõenäolisele õõnsusele. Koht oli hästi sümpaatne, aga aarde olemasolu tasuks tõesti ülekontrollimist.
Andis ikka üles vantsida mäest. Nulli jõudsime, isegi mõned potentsiaalsed peidukad olid seal, aga aaret ei tulnud neist ühestki välja :( Tagasitee oli õnneks allamäge ja läks libedamalt.
Jõudsime ilusti nulli, aga aaret sealt küll välja ei tõmmanud. Kadaka juure all valitses tühjus. Natukene eemalt leidsime väikese sinise kilekoti tüki.
Kena jalutuskäik. Parmud olid tõesti prisked, oleks võinud pool last korraga ära haugata, aga õnnestus siiski seda vältida. RMK metsamehed tegid veel õhtul hilja tööd, vedasid palke välja. Ega nii keeruline poleks olnudki kui poleks pidevalt vaja olnud sitikateparve laiali peletada :) Koordinaadid ilmselt üsna täpsed. Täname!
Suusarada praegu kole liivane, metsavedajad teevad rasket tööd. Koordinaadid osutusid lõpuks üsna täpseks, kuigi enne sai tükk aega ringi ekseldud. Sääsed jm näljased panid juba peaaegu loobuma, aga kogenenumate visadus ja logilugemine viis lõpuks sihile. Preili võttis pandakaru kaasa ja asemele panime teelt leitud saemeheprillid.
Mööda suusarada oli täiesti OK läheneda. Keegi kummaline tegelane oli seal ka atv-ga sõitnud aga jalutada oli palju mõnusam. Leid kiire, vaade kena ja karjääris töö käis.
Ei tea kas seekord aitas parem karma, valgem ilm, või talve jooksul toimunud muutused taimestikus ja maastikus aga seekorda ta leitud sai. Tuleb muidugi tunnistada seejuures ka tõsiasja, et seekord sai vähem GPSi najale toetatud kui eelmisel korral, mil see imeline masin meid püsivalt paarkümmend meetrit veelgi tihedamasse taimekooslusesse juhatas.
Mis kehvasti, see uuesti, nagu ütleb vanasõna. Teisel katsel alistus aare meile kergelt. Pealegi oli valgem aeg, sai ka vaadet nautida.
Sai omaarust iga meeter prognoositud paiknemisalast mitu korda läbi tallatud aga seekord ei õnnestunud meil aardega tutvust teha.
Tegin uuele logiraamatule esimese sissekande. Kõik on heas korras, parem ongi jätta karp ilma kilekotita, siis ta ei kogu asjatut niiskust. Mõnus öine jalutuskäik suusaradadel, aitäh!
Aarde nullis hakkas mu telefoni GPS aga jupsima, sest puid (võsa?) on seal palju. Vaid karjääri serval oli normaalne levi, kuid sealt pakuti pidevalt paarkümmend meetrit aardeni. Töllerdasin edasi-tagasi, leidsin ka omaarust loogilisi peidukaid, kuid kõik olid tühjad. Mingil hetkel, kui juba loobuda plaanisin, sattusin aga metsa veeres kõrge rohu sees vedelevale karbile, mis ilmselgelt oli kunagi aare.
Paistis, et tegemist oli rüüstamisega, sest karp tundus olevat sinna visatud. Osad asjad ujusid vanniks muutunud karbis, ülejäänud vedelesid laiali. Kallasin vee välja, korjasin kõik, mis leidsin kokku ja asusin käepäraste vahenditega mingisugustki korda looma. Karbi ja asjade puhastamiseks kasutasin aardes olnud Estonian Airi niisket salvrätikut ning kuivatamiseks piknikukomplekti salvrätikut ja puhuvat tuulekest. Kuidagimoodi kraapisin oma nimetähed ka täiesti läbiligunenud logiraamatusse ning peitsin karbi üsna suvalisse kohta tagasi, kuna mul pole siiani õrna aimugi, kus ta tegelikult olema peaks. Lisan vihjepildi leidmiseks: ehk saab mõni varemleidnu või omanik selle alusel aarde tagasi tema algsesse asukohta panna.