Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kutsun teid varahommikusele kohtumisele tiigi ääres. Miks just varahommikul? Miks just tiigi ääres? Täpselt samadel põhjustel, miks paljud muud sündmused toimuvad – sest võib!
Tule kohale, vestle mõttekaaslastega ja naudi hommikust värsket õhku. Kas tuleb ka midagi erilist? Võib-olla. Võib-olla mitte. Oma poolt saan jagada Tai reisi kogemusi ja muljeid.
Näeme tiigi ääres kell 04:00 hommikul, sündmus kestab 30 minutit.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GCB3Q75
Logiteadete statistika:
7 (100,0%)
0
6
0
0
1
0
Kokku: 14
Esimest korda aarde teksti lugedes, saatsin mõttes Madise metsa. Nu see pole ikka norm aeg(ega ma ise muidugi ürituste aja valikus targem ole). Üks hetk, aga vaatsim oma vaja minevate aarde kogust ja kaardil olevaid korjamata aardeid ja siis ei tundnudki aeg enam nii varajane. Autole ratas peale ja aarde poole sõitu. Kohapeal ootas juba hunnik unetuid. Kaks sõna loba ja ratta selga teist aarete poole. Tund hiljem, kui tagasi jõudsin, olid kangemad lobiseja veel alles. Tänud kutsumast.
Mis varahommik? Pikaks veninud õhtu, mitte varahommik. Ma ei tea, kuidas Madis tuli, kas vankris või vankri taga, kuid lahkus kindlalt vankrit juhtides, mitte reisijana. :)
Lahe kohtumine, aitäh kutsumast!
Järjest enam kahtlustan, et sattusin ka keset õndsat ööd sellele sündmusele. Küllap ei olnudki see unes, vaid täitsa ilmsi. Tore oli kõiki unetuid näha! Üllatav, et öised kondamised nii levinud on :D
Kui tiigi äärde kutsutakse, siis tuleb ikka minna. Hoolimata sellest, et tiik asub kolkatee lõpus ja kohtumine toimub keset kõige magusamat uneaega. Kohale sõites olid viimasel teelõigul ees värsked korraldaja kärujäljed ja ühed lume alla mattunud autojäljed ja tundus, et peale korraldaja ja Yksk6ikide kedagi rohkem kohal veel ei ole. Kohapeal oli üks auto veel, mis oli saabunud Männiku poolt ja peagi saabusid veel mõned autod. Lõpuks oli meid kokku 11 osalejat koos Indyga ja kärus magajaga ehk täitsa päris paras kamp ühe mõnusa lobaringi jaoks. Lubatud Tai muljeteni sel korral Madis ei jõudnudki aga ehk siis järgmisel korral kell 3 seal sillal.
Kohe kui sündmus ilmus oli kindel, et osaleme. Eilselt sündmuselt lahkumisel läksime vahetasime auto bussi vastu ja vurasime varakult kohale, et süüa ja magama heita. Äratus helises just siis kui korraldaja oli kohale jõudnud . Tasapisi hakkas autosid voorima ja olidki kõik unetud kohal. Väga toredalt veedetud tund ja kui kutsutakse siis tuleme ka kell 3 sillale... Tänud
Eeee... kuhu Tai reisi muljed jäid....
Nu ma oleks ikka vist kodus maganud, nagu palju teised, kui vähemalt üks mängija oleks veebi osalemisteate pannud :D. Aga kuna selles osas oli seis viimase hetkeni null, tundus mulle põhjendamatult ülekohtune Madis ühegi külaliseta üksi metsa jätta ja otsustasin seekordselt sündmuselt läbi hüpata.
Kl 03:00 äratuse ignosin kuid 3:31 viskasin mingil põhjusel uuesti ilma igasuguse helinata silmad lahti ning lugesin selle märgiks, et see sündmus tahab, et ma täna ta ikka ära leiaks.
Indyt mul alguses plaani kaasa võtta polnud aga kui koon mu riietumist nähes väga otsustavalt ennast välisukse ette sellisest istuma pressis, et väljumiseks oleksin pidanud temast üle hüppama, tulime ikka koos.
Kohalejõudmine läks suuremate ekstsessideta, viimasel lõigul jooksid minu ees ilusti käru jäljed ja värsked auto jäljed ning vaid paaris kohas oli lumisest auguteest pori väljas. Seetõttu ma väga ei pablanud ka kinnijäämise pärast ning lisaks rahustasin ennast mõttega, et kui peaksin oma niidukiga seal ootamatult siiski “Ingat tegema” siis tee on piisavalt kitsas, et taganttulijatele või juba lahkujatele nii jalgu jääda, et liikumasaamiseks peaksid nad ka minu enne mülkast välja aitama :D.
Nullis parkis märkimisväärne arv autosid ja suuremas grupis käis jutusumin. Vahetasin tervitused ja läksin Indyga väikesele jalutusringile mõttega, et tagasi tulles panen koera autosse ja ise saan rahulikult lobada aga mõtteks see jäigi - Indy suutis leida metsast selle mõne minuti jooksul mingi haisva hunniku ja selle endale selga määrida ning muidugi ei saanud ma tal siis edasi lasta mööda teiste sääri käia või seda enda auto tagaistmesse mätsida... Lõppkokkuvõttes lahkusin hoopis esimesena ja sõitsime Pääskülast siis suora Paljassaarde, merre kasukaleotusringile :D.
Oli värvikas neljapäevahommik, aitäh Madisele ohtraid lisategevusi/emotsioone kaasa toonud sündmuse eest! :).
Üllatav, kui paljud geopeiturid ei pidanud paljuks tulla kell 4 öösel kohale et mõnusalt tund aega loba saatel veeta. Mul endal polnud mingit kuupäeva ega kellaaega kuskile vaja kirja saada, aga osadel oli, nii et vedas neil siis. Järgmine kord siis kell kolm siin sillal. Millal ja millisel, see selgub. Aitäh osalejatele, oli tore näha ja pläkutada.
Meil on siiski moodne perekond, kus emal lastakse ka magada poole aastase tite kõrvalt ja isa tegeleb samuti öösel lapsega, nii et tulen siiski täitsa omal jalal ja kärus magab Adrian.
Pange tähele - Madis läheb kohale lapsevankriga, mitte vankrit lükates. Mitte autoga, jalgrattaga, tõuksiga ega jala, vaid lapsevankriga. Seega loogiliselt lükkab vankrit keegi teine (Liis?) ja Madis reisib vankris. :D Pole ka ime, sest tavaliselt mehed sel kella-ajal magavad, nii saab Madis rahulikult vankris magada. :D
Mina kavatsen sinna lapsevankriga tulla, nii et ratastoolil, millel on esimesed rattad sarnased ning tagumised suuremad, peaks sama lihtne olema. Pealegi, väljakutsed ongi geopeituse osa ;)