06.09.2025 kell 12:00 toimus start nelja nädalasele geojahile. 04.10.2025 kell 12:00 läheb mäng kinni ja õhtul teeme Kostivere mõisas kokkuvõtte.
Kui see tehtud, siis vaatame koos eelmise kahe geojahi videoid.
Uksed avame kell 18:00, natuke aega anname kogunemiseks ja siis lähme programmiga edasi.
Palun andke kindlasti teada kui plaanite kohale tulla, siis teame arvestada istekohtadega.
MTÜlt ei taha veel raha kringli jaoks küsida, kuni kodulehe arve kätte saadud ja tasutud, niiet võtke kõik miskit ühisele näksilauale kaasa seekord.
06.09.2025 kell 12:00 toimus start nelja nädalasele geojahile. 04.10.2025 kell 12:00 läheb mäng kinni ja õhtul teeme Kostivere mõisas kokkuvõtte.
Kui see tehtud, siis vaatame koos eelmise kahe geojahi videoid.
Uksed avame kell 18:00, natuke aega anname kogunemiseks ja siis lähme programmiga edasi.
Palun andke kindlasti teada kui plaanite kohale tulla, siis teame arvestada istekohtadega.
MTÜlt ei taha veel raha kringli jaoks küsida, kuni kodulehe arve kätte saadud ja tasutud, niiet võtke kõik miskit ühisele näksilauale kaasa seekord.
Aare arhiveeritud.
Kasutaja soovis aarde arhiveerimist.
Tehtud, tänud!
Seekordsel Geojahil oli kokku 101 erinevat ülesannet, millest tehti ära lausa 99tk. Tegemata jäid presidendiga kohtumine ja Vaindlool käimine. Tegelikult jäi püüdmata ka vähemalt 50cm pikkune kala ja tegemata rulaga korrektne kick-flip. Siiski ka 97 korrektselt lahendatud ülesannet on super tulemus!
Kokku esitati 749 lahendust.
Tagasi lükkasime kokku 67 lahendust. Kõige rohkem Pärnu mähkijatel 13x.
Kõige rohkem lükkasime tagasi Guinessi rekordit (7x), müürsepa võlvi (6x) ja Rembrandti maalimist (4x).
Ainukene tiim kellel ei lükanud midagi tagasi oli Haapsalu.
Räägitakse, et eestlased pidid pigem oma kodumaa reetma kui hea seenekoha. Juhtus aga nii, et esimene ülesanne, mille tegid ära kõik Geojahil osalenud tiimid oli Riigisaladus, kus siis pidigi reetma just hea seenekoha.
Juustu, jäätise, alkoholi ja soola tegu peaksid nüüd enamustel tiimidel ka selged olema, seega poes käies ei pea enam pead vaevama nende lettide ees.
Kõik ülesanded olid omamoodi erilised ja meeldejäävad, kuid kõiki neid ei jõuaks üles loendada. Tooksin esile neid erilisi ülesandeid, mida tehti vaid ühe või paari meeskonna poolt:
ETV Aktuaalsesse Kaamerasse pääsesid:
VIRUKAD (Arvo Pärdi juubeli kontserdil suure plakatiga);
CamiNomad (intervjuud andes, hoides samas ajal käes mappi mille peal kohtunike tervitus);
Kanal2 etteaste:
Pärnu Mähkijad said 9-minutilise saatelõigu Kanal2 hommikuprogrammis, kus tutvustasid Geopeitust ja saatejuht tervitas otse eetris ka Geojahi kohtunikke.
Tiim Helbekesed jagasid oma telefoni ekraanikuva pilti, et nad helistasid Raadio Elmarisse Geojahi jooksul 1402x. Parim tulemus oli auhinnamängus teise ringi jõudmine ja Geojahi kohtunike tervitamine.
Aitäh!
Tänud aarde eest!
Suurepärane üritus! Kuna meie enda klippe oli ka seal näha, siis kohati tahtsime küll häbist maa alla vajuda, aga mis ikka, on nagu on. Aitäh mõnusa õhtu eest.
Sel korral meie jahis ei osalenud. Selline pikk formaat natuke kaotab selle õhinapõhisuse ära. Küll aga oli tore üritusele tulla ning eelnevate kordade pilte-videosid vaadata, väga muhe! Jääme huviga ootama sellekordset materjali kokkuvõtet ning muidugi järgmist jahti!
Parem hilja kui mitte kunagi.
Sel ajal, kui normaalsed geopeiturid septembris igasuguseid põnevaid ülesandeid lahendasid, ägisesin ma emavaalana ja olin kõike muud kui entusiastlik ülesannete lahendaja. Vaprad Tarmo ja Merle päästsid meeskonna suuremast häbist ja nii saigi mu kõige märkimisväärsemaks panuseks lõpuõhtule kohale veeremine (hea, et uksest sisse mahtusin).
Dauno oli videotega nii suure töö ära teinud ja saime kõvasti naerulihaseid treenida. Aitäh!
Tänud sündmuse eest.
Ise küll geojahis ei osalenud, kuid siiski sai teiste tegemiste ja toimetamiste üle nalja ja naeru küllaga. Oli tore õhtu.
Suur tänu asjaosalistele ja korraldajatele!
Seekord ma ise geojahil ei osalenud, kuid nii alguse, lõpu, kui ka vahepealsetele sündmustele ikka tulin teisi osalejaid toetama ja kaasa elama.
Lõpetamine oli lõbus.
Tänan korraldamast.
... aga kapten Mikk jäi koju haigena magama.
Meie lustisime täiega, sest oli imetore näha, et peale meie on veel palju toredalt hulle inimesi. Seekordsed ülesanded said pisut läbimõeldumalt teostatud, paar käegakatsutavat jäid ka tegemata. Lõpuks oli toss üsna väljas ja tegemata kodutööde nimekiri pikaks veninud.
Kes mängida enam ei oska,
sellel midagi teha ei ole.
Pole kellelgi temaga asja,
tema elu on lihtsalt kole. (Ott Arder)
Aitäh, oli väga tegus kuu koos oma perega!
Geojahid on olnud lõbusad tiimiga koostegemise sündmused, tuleb tunnistada, et seekord olime juba enne jahi algust pisut passiivsed, põhjuseks tiimiliikmete muud elus olulised teemad, mille kõrval tundus kuu aja pikkuseks geojahiks aega nappimas. Korraldajad pidid meid isegi pisut tagant utsitama, seega otsustasime siiski end kirja panna ja geolõbutsemises kaasa lüüa. Ülesandeid lugedes ausalt öeldes suurt entusiasmi vist kellelgi ei tekkinud, pigem võtsid paljud ülesanded ohkama-muigama. Nõustun tiimikaaslase Tarmoga täielikult, et ka varem on olnud koostegemise rõõm punktiskoorist olulisem, nii tekkis ka seekord peale passiivset algust ühel hetkel siiski soov natuke koos lustida. Kodused pusimised, olgu siis taimekasvatus, geomoosi valmistamine, maalimine, küünla valamine vms, on ju ka toredad, aga kambaga lõbutsemine on ikka vahvam. Võrreldes tublimatega jõudsime vähe ülesandeid teha, aga paljude sooritamine pakkus lusti ja nalja ikka. Finišiõhtul eelmiste aastate klippe vaadates ei tunne üldse mingit häbi oma selleaastase koha pärast, sest no tõesti - väga andekad ja ägedad olete kõik geojahist osavõtjad, väga lahedaid klippe nägime. Aitäh korraldajatele ja videoklippide monteerijale!
Tiimikaaslastele samuti tänud, teiega oli tore!
Seened näppu ja Kostiverre pildi/filmiõhtule. Tänud naerutamast, aeg lendas ruttu monteeritud materjali jälgides. Jaht ise oli pikk üritus üles-alla emotsioonidega. Enim meeldisid harjutused õues. Tänud korraldajatele ja kaaslastele.
See geojahi formaat on juba alates vol 1.0 selline närvikõdi tekitav olnud. Esimene kord oli ta muidugi selline täiega pea ees tundmatusse hüppamine. Aga mida kord edasi seda rohkem lahingvalmidust meil tekkis, et mis vembud meil siis selleks korraks välja mõeldud on. Aga selle lahingvalmidusega võib juhtuda ka nii et oled õppustest nii väsinud et päris lahingusse ei jõuagi. Ütlen etteruttavalt ära et tiim NKT sai täiskooseisus kokku täpselt kaks korda. Esimest korda siis kui käis avapauk ja tegime vaid tiimi tervituse ja teist korda viimasel õhtul ennem jahihooaja lõppu. Tegelikult ma täiesti mõistan, et kui ikkagi meie esialgsest 5 liikmelisest tiimist tervelt 3 värskelt laste lainel on siis ei saagi tavapärast tangot tantsida. See on ju kõik elu osa ja erinevatel ajajärkudel ongi erinevad prioriteedid. Eks me oleme kõik ju seal olnud ja teame täpselt mis on elus kõige tähtsam.
Aga eks ta lõi siiski tiimi korralikult liimist lahti ja esialgne kiire ülesannete lugemine lisas ainult puid juurde. Mina olen selle ürituse juures alati nautinud seda sõitu mitte niiväga sihtkohta. Aga kui kohe esimese hooga tuhinat peale ei tulnud siis oli isegi tunne et jääbki see sõit sõitmata. Nii siis esimese nädalaga vist ei teinudki ühtegi ülesannet. Alles nädalavahetusel hakkas siiski kripeldama ja mõtlesin et vähemasti proovime mõnda ülesannet lahendada. Ja nii need esimesed 2 nädalat mõõduusid ca 2 ülesannet nädalas rütmiga. Kirsiks tordile sain veel teise nädala lõpus sellise obaduse vastu silmi et tekkis ka endal mõte lasta kogu see projekt korstnasse. Siiski otsustasin jätsisöömise sündmusele kohale tulla. Kirjutan Paavo sõnadele alla et tasuta toidu jagamine meelitab rahva kokku, eriti kui veel personaalselt nii ilusti kutsutakse. Ja kui seal hakati pärima et kus siis NKT punktid on, üritasin seal hämada et me kogume materjali ja pinge hoidmiseks laeme alles viimasel päeval üles :D Sain sealt siiski motivatsiooni juurde rohkemate ylesannete lahendamiseks. Ja nii see nimekiri seal vaikselt kahanema hakkas täpp täpi haaval. Päris mitut asja sai elus esimest korda tehtud. Tunnistan et pole varem kunagi veejõul töötavat kraanat, ise jäätist teinud, paberlennukit voltinud mis päriselt ka rohkem lendaks kui paar meetrit, või kasvõi pooleteist meetrist kivitorni ladunud ja siis kohe uppi lükanud :D Tegelikult päris mitmed ylesanded jäid muidugi tegemata ka, mitte et idee oleks puudunud vaid pigem muu moti taha. Igastahes yhel hetkel kopereerusime juba Merlega ja viimasel õhtul saime ka Kaupo ja Liisiga kokku. Ütlen ausalt et kambakesi on neid asju oluliselt lõbusam teha ;) Lisaks kõigele sellele muule melule sain oskuse, või noh vähemalt tegin esimese sammu video edit maailmas. Olen siiani alati pigem foto mees olnud ja yldiselt videod minu galeriis. need üksikud kõigi nende tuhandete piltide vahel ongi jäänud sinna formaati nagu nad läbi kaamerasilma talletusid. Siis nüüd sain päris koraliku alg kiirkursuse, et neid saab ju ka päris omamoodi kokku lõigata ja kujundada. Nüüd geojahi lõpus vaatasingi et selle yrituse raames oli mu telefonis ca 30GB jagu erineval kujul videomaterjali. Aga ega seal pole midagi imestada kui paljud klipid olid ennem lõikamist poole kuni kolmveerand tunnised :D
Tänan igastahes korraldustiimi meile ja kindlasti ka endile vaheldusrikast ja seikluslikku teekonda pakkumast. Mis puutub ürituse formaati siis isiklikult mulle meeldis rohkem see 24 tunnine versioon. Oluliselt lihtsam tiimi koos hoida ;) Samas muidugi mõistan et yhe ööpäevaga on ajaaken vägagi üürike ja väga paljud siinses nimekirjas olevad ülesanded oleks selle tõttu tegemata jäänud. Ntx kui oleks öösel kell 3 peale karaoket läinud presidenti tervitama, siis oleks üpriski kindlalt saanud ka nii televisiooni kui ka ajalehe esikülje täidetud, aga no way oleks meid veel selle sama 24 tunni sees vabaks lastud et ylejäänud ylesandeid lahendada ;)
Filmiõhtu oli muidugist puhas kuld. Nähe kõiki neid piinlikke vempe mis me eelmine kord teinud oleme. Aga õnneks ei pea oma tegude üle häbi tundma sest ka kõik teised seal saalis viibinud isikud hoiavad seda saladust kiivalt endi teada. Pole hullu kui pudelist ei tule meloodiat, või coca-mento raketti jääbki loksutama... mina ei näinud yheski nendes klippides yhtegi õnnetut inimest. Ja see ongi kõige tähtsam selle journey käigus, teha asju mis valmistavad rõõmu. Isegi siis kui nende tegemise ajal on võibolla mingid muud mõtted siis takkajärgi neid vaadates ja meenutades täitus saal puhta rõõmuga.
Igastahes mina tänan rõõmsaid korraldajaid meile kõigile rõõmu pakkumast. Päikest teile :)
Kuidagi õnnestus mul end koos Paavoga algselt MAHE-dasse tiimi sokutada veidi vürtsi lisama. Polnud aimugi, mis saama hakkab ja mida see kuu endas peidab. Esimese asjana oli vaja endile nimi valida ja see tšilli teema hakkas kuidagi külge. Marko tegi meile kujunduse ja sebis särgid ka valmis. Kõige raskem oli terve tiimiga kokku saada, kuna kõik elavad ju eri nurkades. Kapteni peale langes ebaproportsionaalselt palju asju teha aga meie kapten Helen on tõesti väga võimekas. Tema meid tagant torkis ja pidevalt tegemata ülesandeid Exceli tabelist üle vaatas. Pooled asjad tegi tema üksi ära nii, et Laur juba murelikult uuris, kas me ikka teame, et kapteni ülesanne ei tähenda seda, et kapten üksi peab neid asju tegema. Aga see oli tema supervõime.
Marko supervõime oli videote kokku monteerimine. Kõik, mis meie valmis filmisime, pani tema mängleva kergusega kokku ja heliriba ka veel taha. Viimasel õhtul, kui ülesanded juba otsa said ja me koos juba vaikselt jõmisema hakkasime, istus tema, selg seltskonna poole, klapid peas ja pani viimaseid videoid kokku.
Paavo hoidis meie tuju üleval, tegi meile geoveini, võttis suure puu maha ja tegi kõiksugu lollusi kaasa. Tegelikult olin ma ikka totaalses hämmingus, kuidas mõtle mistahes kummaline ülesanne välja ja minnaksegi tegema! Mitte ainult meie tiim aga kõik teised ka. Uueks motoks sai – Ei häbile!
Millised ülesanded enim meelde jäid?
A-rühma - https://drive.google.com/file/d/1fVXLMGykRqlqGQrOUP0-hgw34nqYcc6R/view?usp=sharing
Action kangelane https://drive.google.com/file/d/1HcF5ZgCJPXaAiElyFuBTFmFW5XKik-bI/view?usp=sharing
Spike Jonze https://drive.google.com/file/d/1dtKLXqKmj0IDlGXgjw2LL6yMD7D2K2Wd/view?usp=drivesdk
Geohitt https://drive.google.com/file/d/1_G-tNXmJe4udtrmWzaPiqjn3jDINwlOO/view?usp=drive_link
Red Bull https://drive.google.com/file/d/1uS5HVkbaWaQSnnR926SJ2dHvYKJiicKN/view?usp=drive_link
Neid oli meil endil ikka väga lõbus teha.
Karaoke oli lahe ja see, kuidas me sellele videole üle 2000 vaatamise You Tube’is saime. Kuidas, küsite? Helen kirjutas Mallukale ja kahe päevaga 2000 vaatamist pole probleem.
Aitäh korraldajatele, et teil seda tahtmist ikka jaguks uusi asju välja mõelda. Aitäh, mu armsale Vürtsikate vempude tiimile, teiega oli tore! Aitäh taustajõule, karuonule, tema aitas välja mõelda, kuidas tehnilisi asju ehitada.
Nüüd siis argipäeva tagasi ja ehk saab jälle hakata aardeid otsima. Nüüd on ju aega ja ei pea kõike üles ka filmima.
Kokkuvõte ja tänusõnad - https://drive.google.com/file/d/1wssZKLAohDfwR2bjnUJJaZ1p5aSc45Q7/view?usp=drive_link
Aitäh Daunole, kes kahe eelmise aasta videod kokku monteeris!! Naeruteraapia on garanteeritud.
Kokkuvõtet geojahist olen kirjutanud oma peas juba nii ja naapidi. Oli päris omapärane ja vahva kuu, aga kokku võtta kõiki neid põnevaid tegevusi on üsna keeruline.
Päris palju õhtuid sai veedetud meeskonnaga. Ehitusülesanded jätsime peaaegu kõik tegemata peamiselt logistilise keerukuse tõttu. Küll aga on mul tänu geojahile lõpuks ometi laste väikelapsepõlves augustatud, pahtlit ja värvi oodanud sein taas aukudeta. Päris kõik koos tegime eriti palju asju just viimastel nädalatel, teater, karaoke, üritus, kohvik, ühistrenn, spordivõistlus, mõned ühised videode filmimise õhtud sinna lisaks ja no tööl käisime ikka ka. Päris tihedaks kiskus, aga omajagu tore oli muidugi ka.
Väiksemate seltskonnaga ja üksi tehtud nikerdusi oli ka omajagu - köögiülesanded (üle pika aja tegin jäätist ja juustu, esimest korda elus soola ja tšillikastet), kohvikuks küpsetamine, küünlavalamine (esimest korda elus), tõrulooma-aia ehitus (keskseks elemendiks ikka pikali kukkunud karu, sest kui mõni püstine veel Eestimaa peal oleks, siis poleks jälgede leidmine nii meeletult palju vaeva võtnud, karu nägi küll rohkem mikihiire moodi välja). Lisaks sain elus esimest korda naela sepistada. Nael tuli superhea, kui välja arvata see, et ta oli kõver, nüri ja tema pea kippus liiga väike tulema. Aga muidu ikkagi vägev. Päris palju aega kulutasime oma geopeituselogo vitraaži valmistamiseks, mis pälvis kohtunikelt palavad kiidusõnad kauni teostuse eest ja täpselt 0 punkti (tahaks näha, milline see õige on, googeldades ma aru ei saanud, miks meie oma vitraažiks ei kvalifitseerunud, saatke mulle oma meistriteoste pilte!).
Sain teada oma tiimikaaslaste kohta:
Marit on meeletult nutikas ja suudab igasugu kavalusi välja mõelda ja professionaalse telediktori häält teha;
Rando on jube järjekindel ja suudab kõik valmis teha, mis plaani on võetud, isegi kui paberlennuki konstruktsiooni täiustamiseks läheb mitu nädalat, siis 70m tulemata ei jäänud;
Aare ütleb, et "no ma vaatan, äkki õnnestub" ja järgmisel hetkel on video purgis, vein pudelis jne;
Kati suudab kõik välja uurida ja ära organiseerida - olgu see siis raadio, kust on võimalik midagi võita, pääsmed tasuta proovitrenni, karaoke laulmise võimalus või tööamps (millele pääsemine on Tartus peaaegu võimatu ettevõtmine).
Minu kõige eredamaks mälestuseks jääb see korralik sulps, mille me Maritiga otsustasime eelviimasel päeval siiski ette võtta. Ma poleks seda elu sees teinud, kui ma poleks peas valmis kalkuleerinud, et saan selle eest 40+10 punkti kätte selle 2m puki eest. Aga vist oli ülesannete nimekirjas 40 jäänud septembri 7m kõrguse sulpsu eest ja tegin valearvestuse. Õnneks - muidu olekski tegemata jäänud. Kohtunikele saadetud videost lõikas küll Rando umbes 10-15min välja, kuidas ma seal puki otsas värisesin ja vandusin.
Järgmisel kohal on autol esitule pirni vahetus. Laupäeva hommikul põhja suunas startides (koos nende meenetega, mis üritusel üle anti - väga vastutusrikas hetk), et enne üritust mõned logid ka kirja panna, selgus, et mu auto parem esituli ei põle. Selle vahetamine osutus nii keerukaks, et pidin juba Karlile kõne võtma, et äkki saab ühe viimase minuti ülesande jahile juurde panna. No, et siis lendavad kõik meeskonnad peale ja keegi ikka ära vahetab. Õnneks Fixuses ikkagi müüja (kes algul keeldus pirni vahetamisest, sest oli poes ainsana tööl) ikkagi halastas mu peale ja pärast seda kui ma olin 40min asjatult poe ees katsetanud, tuli mulle vasaku esitule vahetamise juurde appi. Pärast kui avastasin, et vale tuli sai vahetatud, siis parema tule vahetust tal mul katsetada ei lasknud, tegi selle kohe ise ära.
Suur-suur tänu mu armas Atribuutide meeskond! Ja suured tänud korraldajatele!
See kord võtsime vähe rahulikumalt, sest muid toimetusi oli palju ja motivatsioon oli ära kadunud. Tagant järele on kõige rohkem kahju sellest, et geojahi ajal oli remont käsil ja tapeetisin toa ära, aga pilte ei teinudki. Lisaks Merle ja Tarmo abiga oleks töö palju kiiremini tehtud saanud ;)
Sündmus aga oli väga äge ja aeg läks täitsa märkamatult. Tänan meelde tuletamast, mis kõiksugu piinlikke asju eelmistel kordadel tehtud sai. Aitäh korraldajatele ja Daunole, oli tore õhtu.
Käisin ka igati lõbusal videote vaatamise õhtul.Aitüma meelelahutuse eest!
Suured, suured tänud korraldajatele ja videode monteeriale! Saime korralikult, ikka mitu kõhutäit naerda! Väga supper! Aitähhid!
Tänan oma tiimikaaslasti, super lahedat kapten Dairit, Trami kes mängis mega hästi nii hobust -terroristi kui tagaräägitavat hunti ja motiveeris meid kõiki ning lubas oma lapsepõlve kodus hullu panna. See mis me ära tegime oli ikka äge.
Mahlamütsidega tegime ära 61 ülesannet ning lõpetasime seitsmendal kohal! Uskumatu teekond, mida keegi meist ei osanud ette kujutada! Oli väga sisutihe september - palju toimetamist, naeru, ägedaid hetki ja tõsist meeskonnatööd. Aitäh, kallis geopeiturite kogukond, mängu korraldajad ja kohtunikud – järgmine aasta jälle! Erilised tänud mu spontaansetele, loovatele ja julgetele tiimikaaslastele – teiega luurele igal ajal!
Mahlamütside parimad palad:
Spike Jones: https://drive.google.com/file/d/1DZjIneGeuLU6CWo0UAVWJVZJXMhibXq7/view?usp=drivesdk
A-Rühm: https://drive.google.com/file/d/13HQDP3qhYxHcBQzgnNZ0BFQGfduyzsxA/view?usp=drivesdk
Põdramaja: läbi ei läinud, aga saime lohutuspunktid ja omal oli lõbus: https://drive.google.com/file/d/1SV2sn_Nliol-aC-wvWKWd5-vdDyltfQ5/view?usp=drivesdk
Actionfilm Rambu: https://drive.google.com/file/d/1984spgi-vawD4n-zuUBFzu_XaMkiSh3w/view?usp=drivesdk
Vetelkõnd: https://drive.google.com/file/d/1u_gXq0t6WZ0gr_R-kxKyRwsyPE0xQsNo/view?usp=drivesdk
Tigude korjamine: https://drive.google.com/file/d/1suLCNhxsHKkI3vQYTNT4PNaX-tHoWddH/view?usp=drivesdk
Kirikukellad: https://drive.google.com/file/d/1as7NuB6mMnsxODBe19SNNiyNbihCNhn2/view?usp=drivesdk
Remont: https://drive.google.com/file/d/1kDxA8fnxTKVnY0giqgB8BmeHFJfJM1ss/view?usp=drivesdk
Guinessi rekord, mis õnnestus kolmandal korral. Algselt proovisime 60sek varianti, aga klebarid said otsa https://drive.google.com/file/d/1o-kZIDXbk5G_6UkW_AmdYcAkHKfgVV62/view?usp=drivesdk
Sellist septembrit pole enne olnud. Ta oli niigi segane, nii et osalemissoovi mul alguses polnud. Aga kui hea sõber kutsub, kus ma siis keeldun. Edasi oli see tavaline värk, et annad sõrme, võtab käe. Seekord siis ka jalad ja kere ja pea... Virukate tiimis muidugi, nagu eelmistel kordadel.
Ülesandeid nähes oli alguses imestus, aga tasapisi nad lahenduma hakkasid. Järjest kiirenevas tempos. Ja aina enam ideid tuli. Tore!
Lõpetus oli samuti väga äge. Suur tänu korraldajatele, tiimile, inimestele, kes nõustusid videodes üles astuma või mõnel muul moel kaasa aitasid ja kaasaelajatele! Tervitused konkurentidele! Aitäh Daunole toreda montaaži eest!
Ja ongi kuu Geojahti läbi? See möödus küll nagu üks silmapilk ;) Tegelikult oli ju juba kolme eelneva geojahi kogemus olemas aga ikka oskasid kohtunikud meid uutmoodi proovile panna ja niimoodi 100 korda järjest. Peale esimest tiimikoosolekut olime vägagi optimistlikud ja üllatavalt paljudele ülesannetele sai mingi märge juurde, kes või kus või kuidas seda lahendama hakkame. Ja mõned said kohe läbi kriipsutatud, mis tegelikult kuu lõpuks üsna lõbusalt sooritatud said.
Kõige meeldejäävamad ülesanded olidki sellised, mille käigus sai väike eneseületus tehtud, mis mingite ette planeerimatute asjaolude tõttu lausa iseenesest lahenesid või mille käigus palju nalja ja naeru koos tiimiga kogeda saime. Ühtne ja toetav tiim oli muidugi sellise pika Geojahi puhul kõigi õnnestumiste alus. Täitsa pere tunne tekkis, kui üksteise kodudes ülesandeid tegemas käisime või igapäevaselt oma tegemistest ja liikumistest teada andsime.
Carolina, Marko, Paavo - te olite imelised teekaaslased sel jahiretkel. Kõigi Teie panus eduka tulemuse saavutamiseks oli hindamatu. Meie kõigi erinevad oskused ja võimed, millest me seni teadlikudki polnud, andsid ühte pannes imelise sünergia ja üdini toetava keskkonna nii mõnegi esmapilgul teostamatu ülesande täitmiseks.
Kas ma teeks midagi sellist veel uuesti läbi? Kuu aja pikkust Geojahti pigem mitte aga 24 tundi kestvat iga kell. Ja kokkuvõtvalt jäi sellest kuust igati lahe mälestus. Alguses vaikselt mõeldud, et äkki teema kuskil 50 ülesannet ära, sai tegelikult toreda lahenduse lausa 75.
Aitäh korraldusmeeskonnale seda kõike ohjamast!
Ja tiimikaaslaste ees kummardan ja kallistan teid veel ja veel. Pole juba 24 tundi kohtunud, kuidas teil läheb? :)
Käisin vaatasin, mis pulli siin jahil siis tehtud on.
Kuuajane geojaht oli ikka korralik ettevõtmine. Ülesanded olid samas ägedad ning läbimõeldud ning nagu näha, siis ka täiesti tehtavad, kuigi esmapilgul seda listi vaadates tuli masendus peale ja mõtted, et "3x juba osaletud ja ikka pole õppinud, et pole vaja end igale poole kirja panna" 😂
Avasündmusel jagas Dauno õpetussõnu, et kuidas filmida ja kuidas filmimise ajal telefoni käes hoida, et pilt ei väriseks väga palju- teisel päeval meie Jaansoni "Kahe silla jooks" videot vaadates hakkas endalgi pea ringi käima ja nii saigi mindud poodi gimbali järele. Edasised videod tulid juba tunduvalt sujuvamad, aga eks selle aparaadi kasutamine tahab veel kõvasti harjutamist.
Start läks päris edukalt, kuid palju asju jäi aja taha kinni- kokku vist terve tiimiga tegime ülesandeid vaid 2 täispikka päeva ning 2 või 3 või 4 õhtut. Individuaalsete ülesannetega oli muidugi lihtsam, oli vaid tegemise vaev: sool sai mereveest välja keedetud, stop-motion multikas tehtud, ka taimekasvatusvideoga sai alustatud (kuid läks pekki, telefon salvestas vaid mingi nädalakese ja edasi lihtsalt tiksus seal aknalaual). Värbamisega läks kah vist edukalt, kuna toimetab nüüd omapead edasi- mis sellest, et meile vajalikud 30 leidu olid juba koos. Ja kopp.. Mõtlesin, et kui midagi ära lõhun, et siis seda kinni maksta küll väga ei tahaks ju.
Meeldejäävaimad olid vast Jeesuse kõnd (sest see Sõnajalgade laul, mille Dairi taustaks pani kummitab siiani), jumalateenistus (elus esimest ja loodetavasti viimast korda õigeusu jumalateenistusel), Caatri muusikavideo (gaasimaskis on suht kehv hingata), kirikukellad (päris vali, kui otse kellade all oled), no Trami toa tapeetimine oli tase omaette 😆
Ma ei tea, kui palju kohtunikud luksusid selle ürituse vältel.. No näiteks, kui juba eiteamitmendat korda Guinessi rekord tagasi lükati, siis leidsime rekordi "enim murtud luid" ja arvake ise, kellede peal proovida tahtsime 😂 Ei, me ei ole vägivaldsed tegelikult.
Stand-up- noh, maeitea, ise ei arva oma esitlusest midagi (head, ma mõtlen) aga siit näeb: https://youtu.be/pICsmdx1BLk?si=IhMjcxRUBhlq-RMm Endal oli küll tunne, et edaspidi pean nüüd käima mööda linna, häbinägu ees.
Stop-motion tuli selline: https://youtu.be/2t693CPsqvc?si=yi4tYWxOCH3WdTr9
Suured tänud korraldajaile ja kohtunikele! Nüüd, peale lõppu selline tühi tunne, et ei peagi kuhugi minema ja midagi tegema..
Seda siis Geojahist.
Filmiõhtu- Dauno poolt korralik töö! Ei kujuta ettegi, milline ettevõtmine see kogu materjali läbi vaatamine ning kokku monteerimine oli. Naerda sai igatahes korralikult! Meeldejäävaim oli see mingi Eurovisiooni video, kus viiuli asemel kitarr ja siis seda hoogsalt saagima hakati 😂
Kokkuvõttes kõik väga äge, nii Geojaht ise kui ka lõpuüritus!
Huh - oli see vast sõit!
Kuni üsna viimase hetkeni puudus kindel otsus, kas osaleda või mitte.
Reede õhtul enne mängu Starti sai otsus siiski purki pandud. Algatuseks üsna vaikselt podisema, kuna laupäeva hommikul sõitis meie kolmepealisest seltskonnast kaks üle lombi ilusat ilma nautima ja aardeid noppima. Seega libises kohe alguses mitu head võimalust käest, kuna me polnud veel tiimiga kokku saanud ja endast tutvustavat videot esitanud. Kuid ülesanded jagati kätte alles peale seda.
Tagant järgi tarkuseteri võiks siin päris mitmeid üles noppida aga las nad hetkel jääda. Mul on ääretult hea meel, et leidsin endale kambajõmmid, kes koos minuga kogu selle tralli nõustusid kaasa tegema. Minu algne mõte, miks osaleda oli lihtsalt see, et tahaks teada, mis siis sel korral Geojahi raames ette võtta tuleb. Aga, kui olin juba näpu andnud siis tekib hasart ja olenemata sellest, et aega nappis sai seda ometi igalt poolt juurde näpistatud. Sain selle mängu käigus kogeda ja näha hulga asju, mida muidu poleks ilmselt niipea või siis mitte kunagi teinud/näinud. Sain tundma rohkem oma meeskonna kaaslasi. Näha nende, kui ka enda tugevamaid ja mitte nii tugevaid külgi.
Alguses polnud mingeid plaane ega ootuseid. Selge oli see, et aja kitsikuse tõttu me esikohtadele ei pretendeeri. Samas üks nädalavahetus millest meil oli võimalik maksimum võtta näitas selgelt ära, et kõik on võimalik. Käisime isegi korra edetabeli tipus ära. Ülejäänud toimetamised ja tegemised mahutasime kuidagi muu igapäeva elu toimetamiste vahepeale ära.
Tiimi kokku pannes ei osanud selle peale mõelda, et kes millises tegevuses tugevam on aga need tegevused jagunesid üsna mõnusalt ära, kuna igaühe jaoks oli olemas midagi, mis tal silma rohkem särama lõi. Ise manageerisin videotega ega olnud tegelikult üldse selleks valmis, et see nii suure ajast ära võtab. Ühtlasi polnud mu telefonis piisavalt mahtu ja oli ühel kriitilisel hetkel täiesti umbes ning keeldus koostööst.
Osad ülesanded olid lihtsamad - lihtsalt ole hea ja tee need ära. Mingi ports asju jäi tegemata puhtalt aja puuduse tõttu. Eks nädalane reis võttis samuti oma aja. Kuigi mõni üksik asi sai ka sel ajal tehtud. Mõni asi tahtis reisi ajal meile end ise pakkuda aga me ei andnud talle võimalust. Näiteks kohvikut otsides olime korraga ruumis, kus keraamilisi tasse valmistati ja ühes poes piilusime huviga läbi riiulil olevate klaasvidinate kuidas selle taga üks naisterahvas klaasi puhub. Enda jaoks oli kõige suurem pettumus, et ei õnnestunud raadiomängus võitu kätte saada, kuna eelnevalt kui olen osalenud on see võitmine justkui ilma vaevata tulnud, rohkem nagu muuseas. Nüüd aga oli selline paras kangutamine, et kui saad liinile, siis õiget vastust ei tea. Või kui tead õiget vastust, siis liinile ei saa. Tegelikult oli neid kõnesid rohkem, kui 1400 - ülejäänud lihtsalt ei mahtunud telefoni ekraanile. Au Karlile, kes need numbrid kokku arvutas - selle mainimist ei osanud küll oodata :D
Ise tunnen kõige suuremat rõõmu selle üle, et käisin verd loovutamas. Viis aastat tagasi olin kimpus hemoglobiini tasemega ja käisin arstide vahet kuni juurpõhjus leiti ja see korda tehti. Nüüd aga viimase aasta vältel on tekkinud uued tervislikud mured ja seetõttu polnud üldse kindel, kas mu veri ikka loovutamiseks sobilik on. Viimasest loovutusest oli ka juba üheksa aastat möödunud. Seega seekordne positiivne tulem doonorina andis mulle uue tõuke seda maja taas regulaarsemalt külastama hakata.
Mulle väga meeldis, kuidas Margus veejõul töötava masina ehitas, mängleva kergusega sauna püsti pani ja veesõiduki ehitas. Mind väga üllatas, kui lihtsalt sai valmis Da Vinci sild ja kui keeruline oli rannas looduslikest kividest 1,5 meetrine torn ehitada. Kõhutantsutrennis osalemine oli väga huvitav kogemus :) Helbe joonistamise oskus pani mind ahhetama. Nüüd tuleb pilt ära raamida ja seinale panna.
Kindlasti oli asju, mida ma poleks teha tahtnud aga lihtsalt tegin ära. Üheks selliseks asjaks oli viie minutilise stand-up kava esitamine. Seetõttu oli eriti üllatav, et sealt ringist boonuseid jagati. Karaoke pole ka koht, kuhu ma muidu satuks aga esmaspäeva õhtul õnneks ei pidanud palju inimesi mu kraaksumist taluma. Seevastu inteka tegemine meeldis mulle nii väga, et ma oleks hea meelega teised viis minutit veel otsa pannud.
Kõige vähem olen ma aga kuulnud sellest, et mida kaasvõitlejad Fantaasiavoorus ette võtsid ja kas kõigile anti seal maksimaalsed punktid :o)
Mõned võimalused, mis justkui ise sülle langesid said ikka kinni ka püütud. Näiteks päev, kui ma läksin küünetehniku juurde ja mis seal ikka need poolteisttundi teha on, kui juttu rääkida. Rääkisin talle pikalt ja laialt Geojahi mängust, tema muudkui Ahhetas, et kui lahe ja korraga taipasin, et mul ju Geovärbamise töö veel tegemata. Kui ma selle välja ütlesin, et ta saab mulle ka abiks olla siis ta kilkas kohe rõõmuga vastu, et sellest jutust oleks pidanud alustamagi :) Loodetavasti sai nüüd geopisiku endale külge.
See üks nädalavahetus, kui maal Haldja talus olime kogu tiimiga tegusid tegemas toodi sinna ka puid. Margus jäi juttu ajama ja selle käigus tekkis meil võimalus lehma lüpsma minna. Aega see võttis aga asja sai ka. See oli üsna nostalgiline rännak.
Üksjagu jaburdusi sai korda saadetud. Mõni lihtsalt tobe, teine naljakas, kolmas hoopis asjalik ettevõtmine. Presidendi kantseleisse sai ka kirjutatud. Huvitaval kombel päev peale seda sain FB lehel presidendilt kutse üritusele aga paraku see päev ei sobinud. Jah - olid tegusad 4 nädalat. Nüüd vaja tavarütm üles leida.
Tänan südamest oma tiimi liikmeid, te andsite mõlemad endast parima ja ma hindan seda kõrgelt!
Kraaps kohtunikele kogu vaeva ning laheda tassi eest!
Kniks Daunole varasemate jahtide kokku monteerimise eest! Eilne naeruteraapia selle ponnistuse otsa oli väga vajalik ja lõõgastav. Loodetavasti saab mitte liiga suure viitega ka just lõppenud Jahist kokkuvõtvat videot näha.
Tänud ka kõigile kaasa hull(u/a)jatele ja kõigile kes vähemal või rohkemal määral kaasa elasid ja pöidlaid hoidsid.
Aitäh! Aitäh! Aitäh!
See on ikka taas uskumatu kui tublid kõik osalejad olid ja mida kõike ära tehti! Me ikka ennustasime tunduvalt väiksemat osa ülesannete läbimist. Aga kui aega on, siis saadakse ikka kõigega hakkama :) Minul läks see sündmus tunduvalt lihtsamalt, sest viimase nädala olime me üldse ära, niiet enamuse ülesannetest pidi hindama Maire ja Karl. Õhtuti üritasin ikka mingil määral oma panuse anda. Aga jah, väga väga tublid olite kõik. Suured tänud kõigile osalejatele! Ja ka suured suured tänud Daunole suure töö ära tegemise eest! Videod olid väga hästi kokku lõigatud ja poolteist tundi läks lennates ja naerdes. Kas nüüd saadame järgmised ligi 800 faili, et giffil oleks uus video vaadata? 😄 Ja kes teab...äkki järgmisel aastal siis taas uus 24h oma. Vaatame kuidas jõuame 😊
Tänud korraldajatele! Väga äge väljakutse, mis andis võimaluse kogeda uusinkogemusi ja mugavustsoonist välja tulla. Järgmise korrani ;).
Oli väga tore vanu aegu meenutada, naerulihased said korraliku trenni. Suur tänu!