Alfred Kuke mälestuskivi
Kirjeldus
Alfred Kukk sündis 4. veebruaril 1906. aastal Otepää vallas toonases Saare (Sepa) talus. Pärast Otepää gümnaasiumi lõpetamist läks ta õppima Tallinna Tondi sõjakooli.
Tegevus jätkus armeeteenistuses Valgas, soomusrongi üksuses. Alfred Kukk oli spordihuviline noormees ning sõjaväeosas suunati tema huvi laskespordi radadele. Ta kuulus aastatel 1931–1939 Eesti koondisse. Ta võitis 1937. aasta maailmameistrivõistlustel meeskondlikult 5 kulda: vabapüssist 3×40 lasku (Argentina karikas, MR 5526 silma), 40 lasku põlvelt, püsti (MR 1752 silma) ja lamades ning väikepüssist 40 lasku püsti (MR 1852 silma).
Ta osales ka 1931 ja 1939 MMil ning 1934–1936, 1938 (1. koht individuaalarvestuses) ja 1939 Eesti-Soome maavõistlusel. Aastatel 1936–1939 tuli ta 13 korda individuaalarvestuses ja viis korda meeskondlikus arvestuses Eesti meistriks.
Ta oli suurmeister väikepüssi (1936), täiskaliibrilise püssi (1937) ja sõjapüstolilaskmises (1938). Oli 1932–1935 soomusrongirügemendi laskespordiühingu asutajaid ja juhatuse liige. 1936 täitis teenistuskohustusi sõjakoolis, auastmelt kapten (1939).
Teise maailmasõja aastatel tuli Alfred Kukel teenida Nõukogude armees. Sõjaväeteenistuses tõusis ta kindral Lembit Pärna adjutandi kohale. Ta sai aga tunda usaldamatust ja salakaebuste tagajärgi, mis viis ta vangina kümneks aastaks NSV Liidu põhjapiirkonna söekaevandustesse, kust tal õnnestus vabaneda alles 1956. aastal. Vabanedes taastati ka tema poolt väljateenitud majori auaste.
Aarde leidmiseks on vaja leida üles pildil olev mälestuskivi. Aare asub kivist mõne meetri kaugusel.
Alfred Kukk sündis 4. veebruaril 1906. aastal Otepää vallas toonases Saare (Sepa) talus. Pärast Otepää gümnaasiumi lõpetamist läks ta õppima Tallinna Tondi sõjakooli.
Tegevus jätkus armeeteenistuses Valgas, soomusrongi üksuses. Alfred Kukk oli spordihuviline noormees ning sõjaväeosas suunati tema huvi laskespordi radadele. Ta kuulus aastatel 1931–1939 Eesti koondisse. Ta võitis 1937. aasta maailmameistrivõistlustel meeskondlikult 5 kulda: vabapüssist 3×40 lasku (Argentina karikas, MR 5526 silma), 40 lasku põlvelt, püsti (MR 1752 silma) ja lamades ning väikepüssist 40 lasku püsti (MR 1852 silma).
Ta osales ka 1931 ja 1939 MMil ning 1934–1936, 1938 (1. koht individuaalarvestuses) ja 1939 Eesti-Soome maavõistlusel. Aastatel 1936–1939 tuli ta 13 korda individuaalarvestuses ja viis korda meeskondlikus arvestuses Eesti meistriks.
Ta oli suurmeister väikepüssi (1936), täiskaliibrilise püssi (1937) ja sõjapüstolilaskmises (1938). Oli 1932–1935 soomusrongirügemendi laskespordiühingu asutajaid ja juhatuse liige. 1936 täitis teenistuskohustusi sõjakoolis, auastmelt kapten (1939).
Teise maailmasõja aastatel tuli Alfred Kukel teenida Nõukogude armees. Sõjaväeteenistuses tõusis ta kindral Lembit Pärna adjutandi kohale. Ta sai aga tunda usaldamatust ja salakaebuste tagajärgi, mis viis ta vangina kümneks aastaks NSV Liidu põhjapiirkonna söekaevandustesse, kust tal õnnestus vabaneda alles 1956. aastal. Vabanedes taastati ka tema poolt väljateenitud majori auaste.
Aarde leidmiseks on vaja leida üles pildil olev mälestuskivi. Aare asub kivist mõne meetri kaugusel.
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Kodutöö oli kenasti tehtud, võis objektile suunduda.
Tänud aarde eest.
Tänud aarde eest!
Ümberringi käis täna rattamaraton, sellest kivist küll eemal. Leidsin ka teise kivi ja logiraamatu, Tänud kutsumast.
Tihti on sellised mälestuskivid kuskil puude all ja põõsaste vahel peidus, et kaardil keerukas leida ja kohapealgi peab hoolikalt vaatlema, et mööda ei astuks. Aga see on siin ikka täitsa suur ja kaugele nähtav. Ehk teevad peatuse teisedki, mitte ainult geopeiturid. Ka aare oli lihtsalt leitav. Aitäh.
Kiire googledamise peale õnnestus vajalik kivi üles leida ja ka selle asukoht teada saada. Asukoht oli lausa nii lihtne, et kohale sõitmiseks polnud vaja GPSigi sisse lülitada. Kohapeal ka aare end pikalt ei peitnud. Aitäh peitjale.
Kui sageli on tulnud neid tähtsaid kive lausa luubiga taga otsida, siis siin seda probleemi õnneks ei tekkinud. Ka aarde peidukas oli igati loogiline. Aitäh peitmast!
Kivi ja lugu tuttavad, sõidan pidevalt mööda. Nüüd avastasin, et siia aare tekkinud, kiire peatus naaberlinnast hambaarsti juurest tulles.
Mõnikord on täitsa tore hilja peale jääda. Jõudsime kohale veidi enne südaööd. Esimesed nimed olid juba raamatukeses kirjas, see-eest saime nautida fantastilist tähistaevast. Polegi ammu nii selgelt linnuteed silmata õnnestunud.
Aitäh peitjale!
Alustasin oma hommikut Harjumaal Kiili vallas ja mõtlesin otse Tartusse hääletada. Kuid kohe kui märkasin kolme uut aaret, kaks neist Pärnumaal ja see siin, siis teekond kujunes palju värvikamaks. Pärast Kilingi-Nõmmelt effteeeffi napsamist panin jälle pöidla tee ääres püsti. Ja kas sa näed?! Esimene auto, kes juba peatselt peatus suunduski otse Otepääle. 😎 Autojuht rääkis mulle väga põnevaid lugusid oma karjääriteekonnast ja erinevatest ettevõttetest, mis tal on. Kõige huvitavam neist oli Palgisellid OÜ, kes siis tegeleb vanade palkhoonetega. Kuulsin olukordadest, kuidas mõnikord inimesed annavad tasuta oma vanu suitsutaresid näiteks ära. Ja eriti kummaline veel, kui nad annavad need ära, mis on suhteliselt korras, vaid selleks, et endale hoovi hoopis uus ja moodne (tünni)saun selle asemele soetada. Päris kreisi ikka. Kui oleks endal vanaaegne palkhoone, siis ikka tahaks ju toda uhkusega taastada ja säilitada. Aga eks igalühel omad soovid eksole. Ta kutsus mind ka Matsalu Loodusfilmide Festivalile, kuid seekord ei õnnestunud muude kohustuste tõttu sinna ikkagi jõuda. Loodetavasti ühel järgmistest aastatest ikka jõuan! Märkamatult olimegi lobisedes jõudnud mälestuskivini ning ma läksin siis edasi aaret leidma. Minu üllatuseks oli esmaleid juba hommikul kohe ära võetud ning pidin leppima auväärse teise kohaga. [STF] läks paberile kell 19:45. Siit edasi sain hobusepidajaga Otepääle Tartu tee äärde ning sealt ka juba varsti edasi golfimängija uhkes bemmi maasturis Tammelinna. Sealt oli hea jalutada Karlovasse, et Barlovas oma kursusekaaslastega veel enne koju jõudmist kohtuda. Tänud! 🤗
21/365
Väljakutse kahekümne esimesel päeval oli mul ridamisi mitmesuguseid koosolekuid, kui see aare avaldus. Mõtlesin, et võtaks ennast kokku, paneks prioritedid paika ja ütleks klientidele, et saagu ise hakkama ja läheks ise FTFima. Iseloom jäi siiski nõrgaks ja jäin geopeituse asemel koosolekule. Kui lõpuks tööpäeva lõpp käes, oli ka teateid leidude kohta, nii et võtsime rahulikult, tegime õhtused toimetused ära ja jõudsime aarde juures alles hilises pimeduses.
TTF mõni aeg enne südaööd, tähistaeva all.
Muidu kui keegi tahab peale Suure Vankri veel tähtkujusid teada, siis järgmine kõige lihtsam asi on augusti-septembri õhtutel vaadata üles ja leida suur enamvähem täisnurkne kolmnurk. Kolmnurga täisnurgas on kõige heledam täht, see on Vega ja tema lähedal asuvad teised tähed moodustavad Lüüra tähtkuju. Kõige teravamas nurgas on Altair, mis on Kotka tähtkuju kõige heledam täht. Ja kolmas on Deneb, mis on Luige tähtkuju sabaks.
////
Jaan suri ära. Ta jättis lesele 30 tuhat eurot matusekuludeks, ei mingit koonerdamist. Et kõik oleks kõige kõrgemal tasemel - orkester, peielaud, hauatähised ja kõik muu.
Pärast matuseid küsis lese parim sõbranna: "Noh, räägi, palju tegelikult kulus?"
"Kõik 30 tuhat!"
"Ma saan aru, kõik oli väga korralik aga ikkagi, 30 tuhat on väga suur raha!"
"Matusebüroole 5000, orkester 1000, catering 4000, ülejäänud läks mälestuskivile."
"20000 mälestuskivile!? See peab ikka väga pirakas kivi olema!"
"On jah, neli ja pool karaati..."
Oligi vaja korraks poes käia, seekord siis Otepää poole.. lähenesime väga õigelt poolt ja raske olnuks seda maha magada. Kohapeal lõõtsus tuul nii viludalt, et muidu külmalembene Silver kobis esimesel võimalusel autosoojusesse tagasi. Väga tore peidik ja pikk iga aardele! Alfred ise elas ju ka igasugu vintsutused üle - loodame, et seda teeb ka aare. Ftf 11.00
Hommikul kontoris märkasime Katriniga, et ohhoo - polegi ainult pärnakatele ftf-imise võimalusi loodud, täitsa kodulähedane on ka pakkumisel. Varsti algavaid kliendikoosolekuid me siiski pikalt saatma ei hakanud, tegime kenasti õhtuni tööd ja ma ütlesin, et ma tuleks meelsasti kaasa seiklema, kui enne saan lapsed tuttu panna. Nii me siis alles hilisõhtuses pimeduses Tartust liikusime.
Valitud aeg oli väga tore, sest me jõudsime aarde juurde parasjagu korralikuks planetaariumietenduseks - tähistaevas laius meie peade kohal ülimas selguses. Targo ja Katrin suutsid seal isegi erinevaid vahvaid täpikesi kokku grupeerida ja neile nimesid öelda. Ma ise üle Suure vankri ei küüni.
Logisime kolmandana, täpset kella polnud meeles vaadata ja tähtede seisust tuletada ma seda tagantjärgi mälupildi järgi ka kahjuks ei oska.
Aitäh peitmast! Vahva koht ja lahendus.
Lugesin Eesti Ajalugu IV osa ja Kristel hõikab, et uus aare. Kas ootame pesu ära või lendame? Lendame ja jõudsime kohale kell 10:58 ja kell 11:00 olid nimed kirjas. Siitkaudu olen ämmaga paar korda Rõngu sõitnud ja näinud kivi ja nüüd on ka aare, mis motiveeris ekstra sõitma. Aitäh aarde peitjale!
Aare avaldatud.