K-J Sirgala

Sürr koht, aitäh näitamast!

Leitud

Leitud ja logitud. Tänud aarde eest!

Njaa, siia vist polnudki enne sattunud, autoliiklus oli külavahel üllatavalt vilgas, aga inimesi jah lugesime kokku vast kolme jagu. Eks sai seal siis ühest ja teisest uksest sisse ka piilutud, ka sellest kus lubati röövlind sinnasamusessegi surada ja kui asundusele sai lõpuks tiir peale tehtud, siis võtsime suuna Sillamäele. Tänud aarde eest!

Aare leitud, üksikud elanikud ka nähtud.

Jalgrattamatkal teel Tartusse. Sirgala mulle meeldis. Vägagi. Võtsime vastu otsuse ka ühes majas sees ära käia. Selleks sai valitud selline, kus tõesti kedagi ei elanud, puudki olid kogu hoovi vallutanud ja läbi võsa tuli teed teha endale. Käisime kõik korterid läbi, uurisime ja puurisime. Täiesti äge elamus.
Bussijaamas vene tädikesed olid väga elevil 4ja rattamatkajat nähes. Rääkisid meile, et käivad siin süüa kasvatamas. Üldse nägime 4ja inimest ringi liikumas asulas. Ja ega tegelt vähemalt suvilatena on paljudes majades veel mingi elu sees. SEetõttu ka ei hakanud viisakates majades ringi käima.

Täiesti äge, et sellised kohad on olemas. Kui ära läksime ja juba suurematest kortermajadest ka mööda läksime, siis röögiti meie peale aknast ja seal oli mingi korralikum jooma käsil. Änksa.

Hetk ja leitud. Küla ise on kahjuks masendavam kui Viivikonna. Tänud!

Kogupere leid, lastega sai natuke nostalgilisel mänguväljakul isegi mängida.

Leitud. Aitäh!

Esimest ja viimast (kui midagi juurde ei peideta) korda Sirgalas. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Aitäh peitjale!

No kui läheduses on mahajäetud maja, siis kohe hooga lähed ju ikka seda uurima-puurima. Aga ennem panime ikkagi nimed kirja.

Sirgalas olime kunagi ammu kondamas juba käinud, seekord tegime kiire aardepeatuse. Kui olin kummardamise lõpetanud, leidsin ka aarde, Aitäh!

Kurb vaadata neid mahajäätud maju. Vaid mõnes üksikus korteris oli näha, et keegi võiks elada seal. Täname aarde eest!

Taastatud uutel koordinaatidel.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Teist korda sattusin siia ja jälle ei leidnud :D ei oska öelda kas asi oli ka kõrges lumes ?

Öö sai Narvas hotellis mööda saadetud. Käisime Vinlandi pubis õlut joomas, sest kokk oli ootamatult koju läinud :) Seega tellisime omale söögid kulleriga hotelli. Soovitan soojalt sellist kohta nagu Narova. Sealne marmorsteik on küll kallis aga väga hea. Ning armeenia šaslõkk on lihtsalt super. Õhtul ei olnud kellelgi viitsimist autodega tegeleda, kuigi oli teada, et kõik see vesi ja muda ja jää jäätub ööga auto külge kõvasti kinni. Ma tõmbasin veel hajameelsusest kässari ka peale, kuigi tean, mis tagajärjed sellega kaasnevad. Lihasmälu noh. Hommikuks oligi käsipidur peale külmunud ning lahti saamine tähendas käsipiduriga selleks korraks hüvasti jätmist. Käisime pesulas, et jäätunud muda velje seest kätte saada ning maanteel ilma vibrata sõita saaks. Siia lähenesime Balti ja Eesti soojuselektrijaamade kaudu. Niikui nullis seisma jäime, oli platsis kohalik vanku, kes soravas vene keeles seletas, kuidas tema selle ausamba siia tegi. Üritasime ka salaja aaret piiluda, aga tutkit, pljät. Pakkusin küll välja, et võime täna proovida Viivikonna karjääri, aga kuna kõigil olid kodud kaugel, siis otsustasime kodutee ette võtta.

Selline seiklus siis sel korral. Softroad muutus üsna kiirelt päris offroadiks. Kui Subaru ja Ranger on sellist värki varem teinud, siis Jeebile oli see küll esmakordne proovilepanek.

• Kõik autod sõitsid koju omal ratastel.


• Priit lõhkus ära oma
  tagastange.


• Subaru jäi ilma konksupistikust ja esistange vaatas
  korraks üle kapoti. Kinnitused katki, udutulede ja ledbari juhtmed
  katki. Käiguvalitsa solenoid lõpetas koostöö, õnneks oli asi ainult lühisest tingitud katkisest kaitsmest.


• Üks leid ja palju mitteleide.


• Kõigil rõõmus meel toredalt veedetud nädalavahetuse pärast.

**

Eelmine

Ei olnud ühtegi hingelist ringi kolamas ja isegi lehti polnud enam puus.. aare see eest oli ja sai nimede võrra rikkamaks.

Tänan peitmast.

Saime päris pikalt põõsastes tuustida enne kui otsitav näppu hakkas. Õnneks oli kohalik elanikkond vägagi väljasurnud asendis ning saime rahulikult oma toimetusi teha. Peale leidu tegime väikese tuuri piirkondliku tähtsusega kinnisvaraarendusel ning läinud me olimegi. TFTC

Jõudsime Sirgalasse just siis, kui keskväljakul oli muguuputus. Kõigil mingid kompsud käes ning ootasid liinibussi. Kaardistasime nad ära ja tundus, et kurjustaja on ka platsis. Õnneks viis buss aga kõik mugud ära ja seejärel justkui aeg peatus ning kõik oli vaikne.

Aega kulus meeletult, aga aaret polnud kusaagil. Otsisime veel ja veel ja veel. Ikka ei midagi. Seejärel kammisime kogu heki, muru, kunstlilled ja kännud sõrmedega läbi. Ühest logist oli kasu.

Aitäh!

Kohtasime ka seda kurja onu, kui põõsastes sahistasime. Aga tänu Kristo heale ninale see logi kirja sai.

Ei lastud otsida. Parkisin auto ja suundusin aaret otsima. Kiirel vaatlusel ei jäänud midagi silma, külla aga jäin mina silma kohalikule, negatiivselt meelestatud meesterahvale. Tuli juurde ja hakkas vene keele mahlakaid vorme kautades sõimama. Selgus, et teda häirivad pokemoni otsijad, kes pidevalt seal ringi luusivad. Rahu huvidees liigitasin ka end pokemoni otsijaks. Küsis veel, kas ma leidsin pokemoni üles. Selle peale vastasin, et veel mitte ja proovisin temalt uurida, vahest tema teab kus nn pokemon asub. Lootuses, ehk ta on aardega kursis ja saan nime kirja. Selgus, et ikkagi ei teadnud ja kuna meeleolu mehel ei raugenud, siis targem oli sealt minema sõita.

Tänan aarde eest!

Teel aarde poole hakkas Salme rääkima, et otsida tuleb keskväljakul, kus bussipeatus ja kauplus ja ei-tea-mis kõik veel. Hakkas juba tekkima kahtlus, kas see üldse keset päeva võimalik. Kohale jõudes selgus, et oleme saabunud täiesti inimtühja paika ja otsimiseks mingeid probleeme polnud. Saime ikka mõnda aega kükki laskumise harjutusi teha ja uurida igast küljest kui lõpuks konteiner silma hakkas. Aitäh!

Kui mina kohale jõudsin oli aarde nullist umbes kuus meetrit eemal neli tsiklivenda, kes samuti olid kohalikku eluolu uudistama tulnud ja üks kohalik, kes neid siinse ajalooga kurssi viis. Bussipeatuses istus esialgu üks proua, kusagilt kostus veel hääli. Aja edenedes sõitsid küll tsiklivennad minema aga igast ilmakaarest liikus bussipeatusesse aina rohkem pensionieas kodanikke juurde. Varsti ilmnes bussi näol ka selle suure sagimise põhjus. Mina aga ei tahtnud enne aarde asukoha õigsuses kindel olla kuniks mulle seda kinnitati. Siis sain ka nägijaks. Tänan.

Leitud tänan

Viivikonnast tulime siia ja siin oli isegi põnevam ja rohkem mahajäetud maju. Aarde asukoht tekitas natsa nõutust. Parasjagu otsisime, kui tuli üks vana mugu, ilmselt endine kaevur, kes ilmselgelt imestas, mida me seal mälestussamba juures nii pikalt tuustime. Jutustas meile üsna pika loo tüübist kelle sammas see oli (kahjuks küll kehva keeleoskuse pärast me enamikust jutust aru ei saanud) ja asutas siis lõpuks minekule sõbramehe poole, kellega hiljem maja ees meid taas piirdlema jäädi. Õnneks olime vahepeal aarde üles leidnud ja ära logida jõudnud. Tegime veel asulas paar tiiru ja sõitsime siis edasi Narva poole. Aitäh peitjatele!

Kui suvel ei leia rohelist asja rohelise asja seest siis tuleb oodata kuni üks roheline ise ära läheb. Täna järekordsel möödasõidul sai jälle otsitud. Seekord läks õnneks kiiresti ja leid tuli mõne minutuga.

Koht ise oli aga täitsa välja surnud mitte ühtegi inimest ei näinud seal.

Viimati sai käidud siis liiga sõbralike venelaste punt ründas ja aare jäigi leidmata. Nüüd kohapeal sai ka kiire abikõne tehtud kuna ei tahtnud siia kauaks jääda, kohalik maastur tiirutas ka enasi tagasi, ilmselt naabrivalve. Aga peale kõnet sai suht kiirest ika leitud ja rutuga minema mindud, aitäh :)