Kaljupealse lõkkekoht

Meie kolmapäevane georetk Oliveriga Lõuna‑Eestisse kujunes tõeliselt meeldejäävaks rännakuks, kus iga päev pakkus meile midagi uut ja põnevat. Seiklesime Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal ja Tartumaal, ning selle aja jooksul leidsime umbes-täpselt sada aaret. Reis oli mitmekesine ja vaheldusrikas ja igas maakonnas leidus kohti, mis üllatasid isegi mind, kuigi olen neid radu varemgi käinud. Oliverile pakkus kõige rohkem elevust jalutuskäik Saatse piirkonnas, kus Eesti ja Venemaa piir kulgeb nii omapärasel ja veidi müstilisel moel. Ilm oli kogu retke vältel suurepärane, ei tilkagi vihma ja samas ka mitte liialt kurnavalt palav, mis tegi nii matkamise kui ka aarete otsimise mõnusaks. Kõik ööd magasime telgis, mis lisas Oliveri jaoks põnevust ja andis seiklusliku vabaduse tunde. Igal päeval tegime ka värskendava ujumise mõnes Lõuna‑Eesti veekogus. Kolme päeva jooksul sai enamus aardeid leitud ning piirdusime vaid mõne mitteleiuga.

Siia suunda võttes proovisin meenutada, et miks mul siin sinine nägu küll on ja milline koht see üldse oli, aga no mitte ei tulnud meelde. Kohale jõudes oli küll kõik tuttav. Isegi see oli sama, et mingi auto seisis siinsamas, aga seekord õnneks polnud näha ühtegi hingelist. Küll ma neid 1,5/1,5 si pelgan, nood osutuvad tavaliselt kõige raskemini leitavateks. Eks ma nüüd ikka ka tiirutasin ja poleerisin enne omajagu. Ja kui aus olla, siis ei näinud ma midagi, mingil hetkel jäi lihtsalt sõrme alla. Pärast asja uurides tundus, et eks ta ikka ole väheke nagu näha ka, kui õigesse kohta õige nurga alt vaatad. Igatahes sai üks kurb ja tige nägu rõõmsamad toonid külge.
Tänud peitjale siia kaunisse kohta kutsumast ja aaret peitmast.

Ilus koht, täname tutvustamast!

Aitäh!

Kui tahke tee meid ilusti kohale oli viinud, nägime ees teist autot. No mis seal ikka - väike jalutuskäik paljandi juurde ja tagasiteel aarde juurest läbi. Vist vedas, sest aare vaatas juba teisest kohast mulle vastu. Aitäh!

Tänud aarde eest!

See aare klassifitseerus tavapäraseks 1,5/1,5 aardeks. Kaks tiiru teed ära ja tulemust pole. Siia lükkad mütsi kuklasse ja lähed kolmandale ringile. Siis järsku jääb midagi kahtlast silma. Torkad näpu kahtlase asja vastu ning selgub et see kerge aare on leitud nagu nipsust. Aitäh aarde eest!

Huvitaval kombel oleme nüüd ööbimas teistkordselt siin naabruses olevas metsamajas, aga siia lõkkekohta polnud veel kordagi sattunud. Mine tea, ehk mõnel järgmisel suvel saab siin ka telk püsti pandud. Tänud aarde eest!

Öö veetsime lähedalasuvas RMK Meelva metsamajas. Hommikul aga alustasime geopäeva siit. Tasub vist koht meelde jätta.

Mõnus puhkekoht, siia peab millalgi kindlasti tagasi tulema! Aare jäi loogilisest kohast kiirelt silma. Tänud siia juhatamast!:)

Annikal oli juba kohale jõudes idee ja see pidas paika. Koos saime selle ka välja kougitud. Pärast otsimist läksime jõe äärde ilusat vaadet nautima. Tänud peitjale siia juhatamast.

Viisin ilusa ilma puhul tsikli jalutama ja see oli siin esimene peatus. Mõnda aega andis ikka otsida ja logisid lugeda kuni lõpuks silma jäi ja asja ära vormistada sain. Tegelikult ju polnud
üldse keeruline. Aitäh peitjale.

Öö sai siin veedetud. Õhtul pimedas ei hakanud küll otsima kuid tegelesin sellega järgmisel päeval. Järgmisel päeval tuli Värska kanti edasi liikuda.
Tänud peitjale!

Siin oli maratoni abijõul pikem vaheaeg, sedavõrra kanuulistel pikem tee Leevaku poole. Sai siit ja sealtpoolt uuritud, lõpuks jäi üks kahtlane koht silma ja sealt õnnestus tops välja koukida. Tänud peitjale!

Möödunud aastal jäi leidmata. Oleks seegi kord jäänud kui lampi appi poleks võtnud. Aitäh!

Võhandu maraton oli täies hoos. Nautisime suvist ilma ja rõõmsat rahvamassi. Viira veski, Süvahavva, Leevaku oma puhkpilliorkestriga. Viimaks tahtsime korraks rahu ja vaikust, loodust, jõge, niisama olemist. Tähtis oli ka teatud kabineti olemasolu ning selle külastamine rahulikult ja ilma järjekorrata. Silma jäi see jõeäärne kaunis lõkkekoht, mida kunagi saateautos külastasime. Tookord aaret polnud. Nüüd siis mitu eesmärki. Kohale jõudes selgus, et mingit rahulikku istungit siin pidada ei saa. Kabineti tähtsaim osa oli vallutatud mesilaste poolt. Aarde osas olin skeptiline. Päris paljud olid seda kaua otsinud enne leidmist või ka loobunud. Leidsin suht ruttu kuid kätte ei saanud. Viimaks kui tütar appi tuli kasutasime abivahendit. Saime logitud ja aarde tagasi ka. Rahu, vaikus, loodus, jõgi ja niisama olemine olid kõik olemas. Me täname!

Kuigi üldiselt olen väga paljudes Lõuna-Eesti RMK kohtades käinud, siis siia pole seni sattunud. Aare varjas ennast päris pikalt, enne kui kavala pesa tuvastasin. Kättesaamine vajas abivahendit ja siis selgus, et keegi oli korgi suure jõuga viltu peale keeranud. Pusisin mis ma pusisin, aga lõpuks tuli see kirurgiliselt eemaldada ja uuega asendada. Ilus vaade, aitäh kutsumast!

Saigi süstamatk tehtud, lõpetasime siin teisel ööl ning täna hommikul otsustasin nime kirja saada. Logiraamat ei tahtnud kuidagi konteinerist välja tulla, aga lõpuks sai sellestki võitu. Tänud!

Tegime siin oma lõuna. Meeletult palav ja sääski oli hulgim.
Tänud

Väike siilisõit kagunurgas.Aitäh

Aitäh aarde eest!

Kaunis koht vee ääres.

Aega läks, kuid leitud sai. Otsimise vahepeal sai jõe ääres kaunist ujumiskohta kaemas käidud.

Tänan peitmast.

Kohale jõudes, eelmised alles pakkisid asju. Ei jäänud lihtsalt silma aga tohutult kaua otsima ka ei pidanud. Läksin veel teisele poole vaatama, et kas aare sai hästi tagasi peitu ja õnnestus pea ära lüüa. Muhku küll ei tulnud aga tuikas tükk aega küll. Kuna telkijad olid lahkunud vaatasin ka lõkkekoha poole üle - väga äge koht! Aitäh!

Geojaanituuri leid #60, teise geopäeva viimane otsing. Ikka on vaja veel enne Põlvamaale Valgesoo Maakivivillasse ööbimaie jõudmist veel üks aare leida. Ja veel üks. Ei-ei, see on viimane, ausõna! Siin oleme aastaid tagasi sügisel öö telgis veetnud. Mäletan, et ärkasin varem ja käisin all jõge uudistamas ja mõtlesin isegi peitmise peale, sest lihtsalt nii äge koht on.

Otsisin aaret üle 20 minuti, nii puudealusest kui eemalt. Maast ja õhust. No ei leidnud. Prügi jõudsin selle ajaga hulga kokku korjata, kenasid grillvardaid kokku loendada ja lõputult sääski sööta. Lõpuks helistasin Mürakas-Laurile, et uurida, milles kühvel. Ta andis päris peitja numbri, kes pidavat mõne minutiga kohale jõudma, sest oli just möödasõidul. Selle ajaga leidsin ikkagi lõpuks ise üles ja andsin sellest ka peitjale teada. Neetud, polnud ju NII raskelt peidus. Aga vales nurgas oli küll, panin õigesse-algsesse nurka tagasi. Aitäh nii ägedasse RMK kohta peitmast!

Oi kui tore paik,

Tänud aarde eest!

Just enne siia lõkkeplatsile jõudmist sain kõne, et suitsusaun on kenasti ennelõunast saati küdenud ja nüüd juba suits kah väljas, vaid väike puhastus ja saabki saunamõnusid nautima hakata. Päeval kordi märjaks saanuna ei suutnud end enam otsimisele keskenduma panna, silme ees kangastusid susisevad kerisekivid ja igatsus kuuma leile järele pani rutem alla andma kui oleks viisakas olnud. Igatahes ei leidnud ei esimese ega teise ringiga nulli ümbruses ning kolmas ring jäi ära, autosse ja ärasõit. Aga siinkandis viibin ma ikka nii mõnedki korrad aastas, nii et suure tõenäosusega millalgi tagasi.

Tänud aarde eest!

Leitud.

Jäi tabamatuks

Väga ilus koht, kuhu ilma aardeta poleks küll osanud sisse keerata. Aarde leidsime maast, panime tagasi sinna, kus ta meie meelest olla võinuks. Aitäh!