Kallaste paljand
Kirjeldus
Baltica oli umbes 550 miljonit aastat tagasi iseseisev kontinent, mis paiknes lõunapoolkera 40-60 laiuskraadidel. Sealtpeale on Baltica põhjapoole triivides põrkunud paljude teiste maakooretükkidega, mis kõik kokku moodustavad tänapäevase Euraasia mandri. Umbes 390-380 miljonit aastat tagasi, kui Devoni ajastu madalmerre suubuvate jõgede deltades settisid Kallaste paljandis avanevad Aruküla lademe punakavärvilised liivakivid, paiknes Baltica kontinent ekvaatoril.
Kallaste paljand on Eesti suurim Kesk-Devoni Aruküla lademe põimkihiliste liivakivide avamus. Peipsi järve lainete murrutatud kuni 9 m kõrgune Devoni liivakivide katkendlik pank kulgeb suuremate-väiksemate paljandite reana ligikaudu 1 km pikkusel rannalõigul. Panga alumisse ossa on lainetuse ja kevadise jääkuhjatiste kulutusena kujunenud mitmed koopad-murrutuskulpad.
Need umbes 390 miljoni aasta vanused liivakivid sisaldavad paljude selleaegses meres elanud organismide kivistisi. Eriti mitmekesine on Aruküla lade Devoni ajastu kalade leidudest. Nendest liivakividest on leitud hiiglaslike, 10-15 meetri pikkuste lõuatute kalade, rüükalade, akantootide, kopskalade ja vihtuimsete jäänuseid. Kallaste paljandi ülaosa liivakividesse uuristatud väikestes käikudes paikneb tänapäeval Eesti suurim kaldapääsukeste (Riparia riparia) koloonia.
Kallaste paljand on looduskaitse all
Head otsimist!
NB! Tegemist on üsna suure muguohuga :)
Seotud lingid:
Baltica oli umbes 550 miljonit aastat tagasi iseseisev kontinent, mis paiknes lõunapoolkera 40-60 laiuskraadidel. Sealtpeale on Baltica põhjapoole triivides põrkunud paljude teiste maakooretükkidega, mis kõik kokku moodustavad tänapäevase Euraasia mandri. Umbes 390-380 miljonit aastat tagasi, kui Devoni ajastu madalmerre suubuvate jõgede deltades settisid Kallaste paljandis avanevad Aruküla lademe punakavärvilised liivakivid, paiknes Baltica kontinent ekvaatoril.
Kallaste paljand on Eesti suurim Kesk-Devoni Aruküla lademe põimkihiliste liivakivide avamus. Peipsi järve lainete murrutatud kuni 9 m kõrgune Devoni liivakivide katkendlik pank kulgeb suuremate-väiksemate paljandite reana ligikaudu 1 km pikkusel rannalõigul. Panga alumisse ossa on lainetuse ja kevadise jääkuhjatiste kulutusena kujunenud mitmed koopad-murrutuskulpad.
Need umbes 390 miljoni aasta vanused liivakivid sisaldavad paljude selleaegses meres elanud organismide kivistisi. Eriti mitmekesine on Aruküla lade Devoni ajastu kalade leidudest. Nendest liivakividest on leitud hiiglaslike, 10-15 meetri pikkuste lõuatute kalade, rüükalade, akantootide, kopskalade ja vihtuimsete jäänuseid. Kallaste paljandi ülaosa liivakividesse uuristatud väikestes käikudes paikneb tänapäeval Eesti suurim kaldapääsukeste (Riparia riparia) koloonia.
Kallaste paljand on looduskaitse all
Head otsimist!
NB! Tegemist on üsna suure muguohuga :)
Seotud lingid:
Logiteadete statistika
Logiteated
Käidud leitud logitud
Leitud! Aitäh!
Kiire leid, aitäh!
Leitud
Väga kena kohake. Nautisime rahu, vaikust ja ilusat vaadet. Tänud aarde eest.
Nädala sees tööajal hea muguvaene. Sai üksilduses seda rahu, vaikust ja järvekohinat paljandite keskis nautida:)
Kevadine pliiatsiteritus. Aare on korras
Head otsimist ja leidmist ning Peipsi ilu avastamist!
Mingid töömugud olid kõrval, aga suvel oleks arvatavasti veel suurem muguoht.
Leitud :)
Püksipõlved said kergelt mudaseks aga see tõi ka logi. Kena koht, tänud!
Enne geojaani sõitsime siit läbi ning sai taas üks aare leitud. Tänud peitjale!
Väga ilus on siin mererannal, tänud!
Kõige pealt leidsime pesa ja veidi hiljem õnnestus ka topsik leida. Viisime nad omavahel jälle kokku. Aitäh!
Aarde asukoht tuvastatud, aga mugud pidasid koosolekut kõrval. Seetõttu otsustasime sel korral logimata jätta ja siia tulevikus tagasi tulla.
Muguoht tõsi. Ega ta kergelt tulnud. Peale paljandi sai nautida ka Kallastet. Uskumatult põnev
13-päevase lastelastega üleeile alanud Lõuna-Eesti tuuri teine mitteleid. Mugusid oli lähistel mitmeid. Üks mitteleid ka ees. Piilusime trepi alla ja ladusime nõgeste vahel veidi kive trepi all ümber, aga ei tahtnud seda kaua teha. Teine kord, mil mugusid ja ehk ka lapselapsi vähem kaasas ning ilmgi nigelam. Kena paik, aitäh!
Kuna mugud siin voorisid edasi ja tagasi, siis otsustasin teha koertega fotosessiooni ja samal ajal piilusin, et kas jääb silma. Kuna rõhk läks rohkem pildistamisele, kui aarde otsimisele, siis jäi aare leidmata. Aga saime palju ilusaid pilte. Väga tore koht on.
Et paljandihuvilisi oli mõistlikus koguses, siis sai seal üsna rahulikult toimetada. Aarde leidmisega ülemäära kaua ei läinud, tänud peitmast.
Kevadine pliiatsiteritus - aare kontrollitud ja korras :)
Ei kulunud veel aastatki, kui juba jälle olime siin. Päev juhtus olema selline põnev siin Kallastel. Seda põnevust oli jäädvustamas ka kaamera, õnneks vaatas teine teisele poole. Tänud peitjale aarde eest.
Leidsime. Tänud peitjale
Aitäh aarde eest!
Natukene nuputamist ja aare jäigi kätte. Tänud!
Ma olen üsna kindel, et pole seda paljandit kunagi varem uudistamas käinud. Aardega läks kiiresti ja väikese silmadega otsimise järel sai selgeks kuhu käsi tuleb sirutada. Tänud peitjale!
Aare poleerus välja umbes 20 minutiga vaatamata mugude puudumisele. Päris hästi peidus. Koht ise oli kaunis, tänud siia kutsumast!
Nõgesed ja läheduses asuvast kämpingust tulev megavali muss oleksid võinud olemata olla, olnuks idüllilisem otsida. Meie Eesti geomärgistatud linnadetuur sai siin täna viimase rohelise märgise. Homme jätkame juba Idas. Kuna Kallaste aareterohkusega ei hiilga, tuli siinne aare kindlasti leida. See ei olnud lihtne, nagu ka eeldasime. Olime juba nõutute nägudega, kui ühes varasemas logis kiideti väikest geootsijat. See avas meie geosilma. Aitäh!
Peale paljandi uudistamist sai aare ka logitud.
Tänan peitmast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Lahe paljand. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
