Karvase logiraamatu

Paralepa orienteerumise püsirajal kontrollpunkte läbides väike kõrvalepõige ka aardeni. Tänud!

Lühikeste jalgadega inimestele raske katsumus, aga õnneks oli pikakoivalisi ka. Täitsa karvane logiraamat jah, õnneks mitte halvas mõttes. Aitäh peitjale!

Leitud ! 😊

Leitud.Logiraamat korralik raamat ja karvane ka. Mulle meeldib kui aardes varandust ka on ! Ilma nodita pole ikka õige aare.

Mõnus sügisene rahulik jalutuskäik. Logiraamat oli selline, et tahaks kohe ilusa käekirjaga sisse kirjutada :) Täname peitmast!

Katse 2 7,5 aastat hiljem. Tõime Lismarii kooli ja kes see siis ikka otse koju läheb. Nii võtsimegi plaani et otsime metsast ikka paar täpikest ka. Täna oli leidmine oluliselt lihtsam kui oli mida leida. Ja veel selline pirakas. Ühtlasi saime ka omal käel tunda mismoodi see konkreeten aare oma nime välja teenis. Aitähhid

Siin oli mul varem leidja kaasas, meil oli tore ja logiraamat nunnu, paitason teist kohe tükk aega. Tänud kutsumast!

Aare on uuendatud. 3.karvane logiraamat. Uus asukoht on mõned meetrid nihutatud. Palun hellasti kohelda.

Paik on ajalooline, täname juhatamast :)

Aarde seisukord oli aga kohutav :(
Puhastasime karbi, viskasime ära kõik juba komposteeruma hakanud ja oksüdeerunud-korrodeerunud asjad, sh logiraamatu, geopeituse juhendi ja karpi pandud “aarded”, millest isegi ajaloolastele poleks kasu olnud.
Asemele jätsime ajutise logiraamatu (pigem siiski logilehed). Kui kellelgi, nt peitjal, või juhuslikul aadreotsijal on midagi märkmikulaadset, siis võiks logilehed logiraamatuga asendada.

Aare oli sipelgatega kaetud, logiraamat täiesti märg ja vajaks vahetamist.

Leitud. Aare ise oli sipelgatega kaetud, logiraamat täiesti märg ja vajaks vahetamist.

Täpselt paras aardepeatus. Aitäh!

Leidsime läbivettinud aarde, vajaks kerget kuivatamist.

Leitud ja tänud

Tänud aarde eest!

Siin olen ennegi käinud ja lahkunud mitteleiuga.Täna oli puhas õnn,et ta silma jäi.Aitäh!

Leidsin

Kunagi ammu talvisel ajal ei õnnestunud mul seda leida. Nüüd ilmus päris ruttu välja. Tänan.

Autoga sai kaunikesti ligidale, nii et väikene seljasirutus ja juba ta mulle vastu hõikaski. Kevadel on mõndades kohtades ikka kordades parem käia kui suvel. Kui siin on sipelgate kohta nurisetud, siis mina õnneks ei kohanud ühtegi. Ju nad on veel väheke uimased. Tänud peitjale aarde eest.

Leitud saime siinsegi otsitava. Tänud peitjale.

Karp ei tahtnud end esialgu meile ilmutada, aga kirjelduse "must kilekott" aitas leiukohani :). Kõigepealt tuli sipelgatega läbirääkimisi pidada, õnneks nad taandusid korraks ja andsid logiraamatu suurema vastupanuta välja. Aitäh.

Geopäev Läänemaal. Aitäh!

Paar nädalat tagasi käisin siin džunglis. Kuna oli kiire Vormsi praami peale ja jube märg metsaalune, siis otsing ei olnud edukas. Nüüd jälle tagasi ja mitte ilma olulise põhjuseta. Puusalt pakun, et ainus Eestis peidetud aare novembris 2007. Challengi jaoks oli vaja see tühik täita. Võtsin kaasa tõsisema jalanõu ja lootuse, et eelmised otsijad on teinud vaatepildi paremaks. Kas üks nendest abistas või mõlemad, aga seekord leidsin aarde. Teist korda juba sel aastal kasutasin Anne-Ly ja Indreku eelnevat abi. Aitäh!

Lopsakas loodus näitas, et siin pole kohe üldse mitte keegi hiljuti käinud. Peale meid on muidugi hoopis teine pilt, sest me ikka tuustisime siin üksjagu. Aga kätte saime selle karvase - aitäh peitjale!

Mai käis ja turnis ning tundus, et ei leiagi aga siis otsustasin ühte kahtlast kohta vaadata ja voila aare täitsa olemas. Freddi tudus kogu aja autos ja kui me auto poole läksime, siis hakkasid igast suunast mugud tulema, küll koertega, jalgratastega ja ka niisama. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Leitud ja logitud. Aardekarp ja selle sisu täiesti rahuldavas korras.

Lõpuks leidsin mina ka selle aarde. Suve jooksul ikka mitu korda üle vaadatud. Kahjuks pean aga tõdema, et iga korraga on aina rohkem kive silla küljest pudenenud. Ei tea, kas aeg teeb oma töö või on oma osa ka aarde otsijatel. Peitjale aitäh! Oli ikka päris keeruline leida ja nüüd tean mina ka milline see vanakoolikas välja näeb.

Siin kaotasin pea ja kohe kuidagi ei tahtnud aare enda avaldada. Lõpuks siiski õnnestus küüned taha saada ja nimi kirja panna. Tõeline vanakoolikas. Tänan.

Auto jäi raja algusesse maantee äärde, edasised 800? meetrit elektritõuksiga.. Raputas ikka päris korralikult. Nullis sai ehitist igatepidi uudistatud; ma kahtlustan, et ka aardele peale astutud. Lumega ei ole siin midagi teha. Kui mõtted otsas, siis- no ju ta seal siis peab olema ja- oligi. Peitjale tänud siia juhatamast!