Kehtna mõis
Kirjeldus
Kehtna mõisa on esmamainitud 1470. aastal, mil see kuulus Vietinghoffide suguvõsale, ka Saksa Ordu ajal on olnud Kehtna Vietinghoffide mõis. 1485. aastal jagab Arndt Wietinghoff oma venna nõusolekul talle kuuluvad valdused kahe poja vahel. Poeg Arndt sai Järvakandi mõisa ning Fromhold Kehtna (Hof Kechenell) ja Ohekatku (Odenkolk) mõisad. Simon, Arendi p Vietinghoff pantis osaliselt Kehtna mõisa Rootsi kuningas Erik XIV-le, osaliselt erakreeditoridele. Järgnevate sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke (sh. Otto Tuve (1539), 1585. aastal andis Rootsi kuningas Johan III hea teenistuse eest Kehtna krahv Pontus de la Gardiele igaveseks valduseks. 1715. aastast läks mõis, Venemaa keisri käsul ja Eestimaa kindralkuberneri Aleksander Menšikovi kirjaga, bürgermeister Christopher Michaeli ja ta naise Hedwigi eluaegsesse valdusesse, 1726. aastal restitutsioonikomisjoni otsusega restitueeriti Kehtna mõis Pontus de la Gardie pärijale major Carl Gustav, Johan Gustavi p Boijele ja ta kaaspärijaile krahv Mauritz Lowenhauptile ja tema õdedele-vendadele. 1727. aastal müüdi mõis Hõreda mõisnik Hans Ludwig von Fockile.
1777.aastal omandasid mõisa jälle Vietinghoffid, kui 1777. aastal asessor Hans Ludwig von Bock loovutas leitnant Adam Friedrich von Vietinghoffile Kehtna mõisa, vastu saades Paeküla mõisa Märjamaa kihelkonnas, Vietinghoffide ajal rajati ka uhke mõisahoone.
1824.omandasid mõisa Benckendorffid ja 1874 Lilienfeldid, kes lasid varaklassitsistliku peahoone uusrenessanss-stiilis ümber ehitada. 1905. aasta ülestõusu ajal põletati Kehtna mõisa härrastemaja, mis peatselt taastati.
Viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Helmuth von Lilienfeld. Pärast võõrandamist asus 1925. aastast[4], Kehtna mõisas Kehtna Kõrgem Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise Kool ja seejärel Kehtna sovhoostehnikum.
1997.aastast on mõisa peahoone eravalduses ning seda on korralikult restaureeritud.
Mõisahoone
Varaklassitsistlikus stiilis peahoone ehitati 1790. aastatel.
19.sajandi lõpul ehitati mõisahoone ümber uusrenessanss-stiilis.
1905.aasta mahapõletamisele järgnenud taastamise käigus sai hoone praeguse uusbarokse ilme. Hoonele lisati mansardkorrus ja kõrge murdkelpkatus, peasissekäik viidi lääneküljele jne. Uusklassitsistlik ja uusrokokoolik sisekujundus on säilinud. Uksed on kaunistatud karniisidega, tammepuust paraadtrepp viib teisele korrusele, kus asuvad ampiirsaal, barokksaal ja jahisaal.
Tähelepanuväärne on mõisat ümbritsev ligi 5 ha suurune park.
Võta aega ja naudi jalutuskäiku pargis.
Kehtna mõisa on esmamainitud 1470. aastal, mil see kuulus Vietinghoffide suguvõsale, ka Saksa Ordu ajal on olnud Kehtna Vietinghoffide mõis. 1485. aastal jagab Arndt Wietinghoff oma venna nõusolekul talle kuuluvad valdused kahe poja vahel. Poeg Arndt sai Järvakandi mõisa ning Fromhold Kehtna (Hof Kechenell) ja Ohekatku (Odenkolk) mõisad. Simon, Arendi p Vietinghoff pantis osaliselt Kehtna mõisa Rootsi kuningas Erik XIV-le, osaliselt erakreeditoridele. Järgnevate sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke (sh. Otto Tuve (1539), 1585. aastal andis Rootsi kuningas Johan III hea teenistuse eest Kehtna krahv Pontus de la Gardiele igaveseks valduseks. 1715. aastast läks mõis, Venemaa keisri käsul ja Eestimaa kindralkuberneri Aleksander Menšikovi kirjaga, bürgermeister Christopher Michaeli ja ta naise Hedwigi eluaegsesse valdusesse, 1726. aastal restitutsioonikomisjoni otsusega restitueeriti Kehtna mõis Pontus de la Gardie pärijale major Carl Gustav, Johan Gustavi p Boijele ja ta kaaspärijaile krahv Mauritz Lowenhauptile ja tema õdedele-vendadele. 1727. aastal müüdi mõis Hõreda mõisnik Hans Ludwig von Fockile.
1777.aastal omandasid mõisa jälle Vietinghoffid, kui 1777. aastal asessor Hans Ludwig von Bock loovutas leitnant Adam Friedrich von Vietinghoffile Kehtna mõisa, vastu saades Paeküla mõisa Märjamaa kihelkonnas, Vietinghoffide ajal rajati ka uhke mõisahoone.
1824.omandasid mõisa Benckendorffid ja 1874 Lilienfeldid, kes lasid varaklassitsistliku peahoone uusrenessanss-stiilis ümber ehitada. 1905. aasta ülestõusu ajal põletati Kehtna mõisa härrastemaja, mis peatselt taastati.
Viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Helmuth von Lilienfeld. Pärast võõrandamist asus 1925. aastast[4], Kehtna mõisas Kehtna Kõrgem Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise Kool ja seejärel Kehtna sovhoostehnikum.
1997.aastast on mõisa peahoone eravalduses ning seda on korralikult restaureeritud.
Mõisahoone
Varaklassitsistlikus stiilis peahoone ehitati 1790. aastatel.
19.sajandi lõpul ehitati mõisahoone ümber uusrenessanss-stiilis.
1905.aasta mahapõletamisele järgnenud taastamise käigus sai hoone praeguse uusbarokse ilme. Hoonele lisati mansardkorrus ja kõrge murdkelpkatus, peasissekäik viidi lääneküljele jne. Uusklassitsistlik ja uusrokokoolik sisekujundus on säilinud. Uksed on kaunistatud karniisidega, tammepuust paraadtrepp viib teisele korrusele, kus asuvad ampiirsaal, barokksaal ja jahisaal.
Tähelepanuväärne on mõisat ümbritsev ligi 5 ha suurune park.
Võta aega ja naudi jalutuskäiku pargis.
Logiteadete statistika
Logiteated
Leitud! Külastamist väärt koht. Järgmised leidjad võiksid aardele pisut ettevaatlikult läheneda. Sipelgad olid aarde kodustanud ja selle täis munenud. Raputasin kõik küll tühjaks, aga ilmselt leiavad nad oma tee sinna tagasi. Logiraamat on muidu turvaliselt kotis.
Ilus park ja nunnu aare. Aitäh
Thank you AgnesCarmen For cache GCB76B3 Logged 19 July 2026 15:01 by kaits747 - Aitähh aarde eest. Kuidas ta seal küll püsib? Park on hooldatud kuid majades valitseb tühjus. Sõitsime lõunast põhja.
Sõidame põhjast lõunasse. Siin mõisa juures ja ka pargis pole ammu käinud. Pargist leidsime sarnase pingi nagu meil suvilas on ainult meil on ühest kaks tehtud. Aare hooldust ei vaja. Aitäh aarde eest!
leitud
Kena koht. Aarde kaas ei käinud jah korralikult kinni enam, aga muud hooldust nagu ei vajanud, oli kuiv oma katte all. Aitäh!
Kiire jalutuskäik pargis tehtud ja aare logitud. Aitäh peitjale!
Leitud
kiire peatus
leitud
Kiire leid, täname
Mõis on ilus, aare vajab putitamist. Tänud kutsumast!
Konteiner eristus ümbritsevast hästi, kahjuks kaas katki ja logiraamat vedeles maas. Kilekott on hoidnud raamatu kuivana, seega logid saime kirja, aga omanik võiks olukorra üle vaadata küll. Aitäh!
Tänud
Lumi oli võimalikud peidukohad täis tuisanud, aga väikese kaevandamise järel tuli aare nähtavale. Kaaneosa on kinni külmunud, aga minigrip õnneks hoiab logiraamatu kuiva. Aitäh!
Vaatasime ilusat talvist parki ja päikesepaistes säravat mõisa. Siis viis väike geomaantee meid ka aarde juurda. Veidi otsimist ja veidi riukalik aare oligi leitud. Tänan.
Pärast mõnusat talvist rabamatka. Peatus koduteel. Teised jäid autosse. Mõtlesin, et käin sipsti ilma jopeta aarde juures ära, prrr... ei olnud väga soe... :) aga õnneks aardeleid kiire. Aitäh.
Ilus lumevaip oli maas. Tegime esimesi jälgi. Aardega läks õnneks kergelt. Aitäh!
Tänased tööülesanded tõid lähedale ja käisin panin ühtlasi logi kirja. Aitäh aarde eest!
Koht ammu silma jäänud ennem, kui üldse siia aare tekkis. Samas ikkagi põnev, et säilinud on üsnagi ajalooline hoonetekompleks ja teedevõrk. Et selliseid kompleksseid mõisaansambleid polegi nii palju, mida külastada ja seda erilisemaks see siin selle tõttu on. Aitäh aaret maha pudistamast.
Kiire peatus koduteel. Pardid prääksusid ja mina logisin. Vahet pole, mis pidi korki peale üritasin panna - ikka tuli see pealt ära. Aitäh!
Tegime pisikese geotuuri. Aitäh aarde eest!
Mõne hetke otsisime lähenemisteed aga kui see leitud siis aardeleid tuli juba kiiresti :)
Polnudki siia mõisaparki varem kondama sattunud.Aitüma juhatamast
Ma olen siin vähemalt korra ka varem käinud, kuid mingi asjaolu tõttu jäi siis logimine tegemata. Täna oligi ehk sobilikum päev selleks. Tänan!
Tänud aarde eest :)
See aare pidi vist esialgse plaani kohaselt vahele jääma aga kuna navi juhatas miskipärast siit kaudu siis ei saanud niisama ikka mööda sõita. Aarde leidmisega probleemi polnud kuid logiraamatu kilekotiga pidi veidi võitlema, et see konteinerisse ära mahuks. Konteineri kaane panime õiget pidi peale, muidu oli aardega kõik korras. Tänud kenasse mõisakompleksi kutsumast.
Jalutasime natuke pargis. Korjasime taskusse mõned tammetõrud ja logisime aarde.
Leitud ja logitud
