Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pindala 139,2 ha, keskmine sügavus 5,8 m, suurim sügavus 10,2 m, pikkus 2 070 m, laius 830 m, maht 7 900 tuh m3, kaldajoone pikkus 7 501 m
Valgala pindala 27 km2, veevahetus 1,1 korda aastas
Kalgiveeline nin segatoiteline järv
Registri kood VEE2027900
Konsu järv on oma 139,2 ha-ga Kurtna järvestiku suurim järv. Järv koosneb kolmest osast (Ees-, Kesk- ja Peenjärv), millest kõige sügavam on Keskjärv (järve suurim sügavus 10,2 m, keskmine sügavus 5,8 m). Sügav koht on järvekaela lähedal. Eesjärve keskel on sügavus 9,8 m. Kahte suuremat osa eraldab teineteisest läänest järve ulatuv poolsaar - Räbina tõrs, kõige lõunapoolsemaks osaks on soostunud väina varal muu järvega ühendatud Peenjärv ehk Väike Konsu järv (siin on suurim sügavus 6,8 m). Kõik kolm järve osa on loode-kagu suunas piklikud.
Konsu järve põhjaosa ümbruses on pinnas liivane, vaid kohati kerkib üksikuid männimetsaga kaetud künkaid. Mujalt ümbritsevad järve soometsad ja lõunas isegi raba. Ainult kõrge kirdekallas on liivane, mujal on järve perv enamasti turbane, paiguti ka mudane.
Veekogu läbivool on üsna tugev. Eesti põlevkivibasseini varustamiseks veega tõsteti 1953 a. järve veetaset 1 m võrra, kui siia juhiti ka Nõmme-, Särg-, ja Ahvenajärve veed. 1963 a. Suunati järve lisaks ka veel Kurtna Suurjärve veed. Vett toovad Konsu järve ka läänest ja idast tulevad kraavid. Rohkesti on põhjaallikaid, eriti kirdekalda lähedal. Väljavool toimub loodekalda äärest algava torustiku kaudu.
Vesi on roheka tooniga, pruunikaskollane kuni pruun ning vähese ja keskmise läbipaistvusega (1,1-3,9 m). 1953 a. võrreldes oli vesi 1973 a. augustis selgesti kihistunud. Talvel puudub põhjakihtides hapnik.
Taimestik koosneb vähemalt 29 liigist ja hõivab ligi 1/3 järvest.
Kalastikus domineerivad särg ja ahven, leiduvat rohkesti linaskit, roosärge, kiiska, esinevad haug, latikas ja luts. 1974 a. lasti järve peledit, varem karpkala. Omal ajal oli veekogu tuntud väga hea vähijärvena, nüüd pole aga vähistikust kuigi palju säilinud.
Veelindudest esineb järvel peamiselt vihitaja, vähemal arvul sinikael- ja piilpart ning sõtkas.
Järv sobib hästi kalastamiseks ja puhkuse veetmiseks, ülimalt väärtuslik on Konsu järv ka maastiku ehtena.
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pindala 139,2 ha, keskmine sügavus 5,8 m, suurim sügavus 10,2 m, pikkus 2 070 m, laius 830 m, maht 7 900 tuh m3, kaldajoone pikkus 7 501 m
Valgala pindala 27 km2, veevahetus 1,1 korda aastas
Kalgiveeline nin segatoiteline järv
Registri kood VEE2027900
Konsu järv on oma 139,2 ha-ga Kurtna järvestiku suurim järv. Järv koosneb kolmest osast (Ees-, Kesk- ja Peenjärv), millest kõige sügavam on Keskjärv (järve suurim sügavus 10,2 m, keskmine sügavus 5,8 m). Sügav koht on järvekaela lähedal. Eesjärve keskel on sügavus 9,8 m. Kahte suuremat osa eraldab teineteisest läänest järve ulatuv poolsaar - Räbina tõrs, kõige lõunapoolsemaks osaks on soostunud väina varal muu järvega ühendatud Peenjärv ehk Väike Konsu järv (siin on suurim sügavus 6,8 m). Kõik kolm järve osa on loode-kagu suunas piklikud.
Konsu järve põhjaosa ümbruses on pinnas liivane, vaid kohati kerkib üksikuid männimetsaga kaetud künkaid. Mujalt ümbritsevad järve soometsad ja lõunas isegi raba. Ainult kõrge kirdekallas on liivane, mujal on järve perv enamasti turbane, paiguti ka mudane.
Veekogu läbivool on üsna tugev. Eesti põlevkivibasseini varustamiseks veega tõsteti 1953 a. järve veetaset 1 m võrra, kui siia juhiti ka Nõmme-, Särg-, ja Ahvenajärve veed. 1963 a. Suunati järve lisaks ka veel Kurtna Suurjärve veed. Vett toovad Konsu järve ka läänest ja idast tulevad kraavid. Rohkesti on põhjaallikaid, eriti kirdekalda lähedal. Väljavool toimub loodekalda äärest algava torustiku kaudu.
Vesi on roheka tooniga, pruunikaskollane kuni pruun ning vähese ja keskmise läbipaistvusega (1,1-3,9 m). 1953 a. võrreldes oli vesi 1973 a. augustis selgesti kihistunud. Talvel puudub põhjakihtides hapnik.
Taimestik koosneb vähemalt 29 liigist ja hõivab ligi 1/3 järvest.
Kalastikus domineerivad särg ja ahven, leiduvat rohkesti linaskit, roosärge, kiiska, esinevad haug, latikas ja luts. 1974 a. lasti järve peledit, varem karpkala. Omal ajal oli veekogu tuntud väga hea vähijärvena, nüüd pole aga vähistikust kuigi palju säilinud.
Veelindudest esineb järvel peamiselt vihitaja, vähemal arvul sinikael- ja piilpart ning sõtkas.
Järv sobib hästi kalastamiseks ja puhkuse veetmiseks, ülimalt väärtuslik on Konsu järv ka maastiku ehtena.
Kui esimese punkti lõpuks kätte saime, siis edasi sujus juba ladusalt.
Täname aarde eest!
Igaks juhuks järgmisele otsijatele - traat puu küljes viitab küll kaduma läinud topsile, aga topsik on siiski olemas lähedal loogilises kohas. Ehk tulevikus jõudab ka topsik omale kohale. Kahjuks endal parandamiseks materjali kaasas polnud.
Kuna looduses olles vaatan vaid rahvusvahelist lehte ja sealseid koordinaate, siis ikka jupi aega möllasin vihmamärjas looduses enne, kui logidest lugesin, et alguspunkt kohta vahetanud. Siis ei läinud küll enam kaua, kui tops kah leitud sai. Praegu vedeles ta küll maas, aga otsisin enam-vähem mõistliku koha talle seal. Alguses proovisin otse lõppu minna, aga kurjad sildid olid ees, seega tuli uus tee leida.
Lõpus oli tõepoolest tee ära uhutud, nii et pärast logimist minekule sättides ja vaadanud kriitilise pilguga oma auto üle, panin aga tagumise käigu sisse ja lahkusin selg ees. Aga kohapeal olid parmud nagu helikopterid. Kui üle kraavi metsa kalpsasin, siis mu geokoer keeldus sinna järgnemast. Läks hoopiski auto juurde tagasi ja vistas pikali ning edaspidi oli pea katkematu reana kuulda ta hammaste plõksumist, kui ta parmude populatsiooni vähendada püüdis. Edutult, aga vähemalt püüdlikult.
Tänud peitjale siia järve veerde kutsumast ja aaret peitmast.
Sõitsime neid Konsu järve äärseid teid paari päeva jooksul mitu korda läbi ja ühel korral tegime ka multi alguses peatuse. Topsike oli ilusti leitav, sisu pisut niiske kuid siiski loetav. Lõpukarpi jõudsime otsima alles mitme-mitme tunni pärast, sest tee peale jäi ju Käbikunn. Kui see tehtud, siis läksime Konsu järve edasi uudistama. Üllatuslikult oli seal pool väga vaikne, ei mingit tuult. Kalpsasime üle purdekese metsa ja kiirelt oli ka geokuhi ning selle all olev aare leitud. Logiraamat oli niiske, kuid kirjutatav. Aitäh Konsu järve äärde kutsumast!
Kui välja arvata see, et vahepeal oli jupp teed minema sõitnud, siis oli täitsa mõnus ja ladus multi. Tänud aarde eest!
Koordinaadid päises muudetud.
Taastasin alguspunkti. Lõpu andmed filmitopsis, parema kinnituskoha puudumisel nüüd tops jõe ääres lehtpuu küljes, algsest kohast ca 25 meetrit. Koordinaadid 59 13.929 27 34.419.
Leitud, logitud, tänan!
Aare pole kõrvalise abita leitav, esimeses punktis info kadunud. Kui keegi tahab otsima minna ja esimest punkti taastada, andke teada.
Kartsime, et lõpus otsime end segaseks aga siiski mitte.
Päris mõistlik aeg kulus.
Tänud
Mina algusest ei leidnud miskit, vb lihtsalt olen pime. Edasi suundusin lõppu aga logisid lugedes sai mitu korda enne järele mõeldud kas ikka tasub. Lõpu asukoht oli muidu täitsa kena kohake, oleks ka aare kena koha peal olnud oleks ka lemmikpunkti andnud. Aga kohale sai ragistatud ja nii kui telefoni ekraanilt silmad korraks ära võtsin vaatas aare kohe otsa, ehk siis õnneks ei pidanud seal kaua olema. Tänud
See aare oleks ilmselt täna leidmata jäänud, õnneks Kaupo oli lahkelt nõus natuke aitama edasi liikuma saamisega. Lõpp oli see eest paras eneseületus. Mitte just parimais rõivais, andis ikka läbi läbimärja võsa ukerdada. Alla siiski ka anda ei kavatsenud ja logima ma jõudsin.
Tänud.
Tänan aarde eest!
Päris üllatav ja huvitav koht see lõpp. Kahjuks algusest ei leidnud ka sel korral midagi, aga õnneks õnnestus siiski edasi liikumiseks vajalik info saada.
Kui ka alguses olnud info pärast raiet ikkagi alles on, oleks seda tõenäoliselt üpris lihtne mõned meetrid eemale kuuskede juurde paigutada.
Kõik oli nii nagu Inge kirja pani + lamavas asendis sõitu polegi varem ühegi aarde juurde saanud. Mahutasime end Inge autole aga tal oli tagumiste istmete asemel voodi. Seega väga änksa. Väga pop koht oli seal aarde peiduka lähistel. Tänan.
Mida pole, selle küljest otsida ei saa.. järelikult tuleb teistele võimalustele keskenduda. Igatahes, peale väikest abi sai sihtkoht paika seatud ning läbi ja üle vee kohale mindud ning nimed kirja pandud.
Tänan peitmast.
Nullis on toimunud puude raie. Seda puud, mille küljes algpunkt oli, pole enam.
Konsu multiga jäime lootusetult graafikust maha, jõudsime telkimisplatsile pilkases pimeduses veidi enne südaööd. Lugedes eelnevaid logisid tundus pimedas võsas rassimine sel hetkel liiast. Temperatuur langes iga hetkega ja kohale jõudes oli niiii külm. Riideid oli kaasas igat sorti, aga kontidest see külma ju välja ei tõmba. Lähenesime asjale loominguliselt ja poole tunni pärast oligi täiesti joodav lürr valmis. Alumiiniumpurgikeses sai lõkke peal keedetud raudrohu, mustika- ja metsmaasikalehtedest teed:D Kuna kogu stsenaarium oli ettenägemata, vorpis Tarmo veel ülejäänud taarast tassid ka. Hommikupoolik üllatas vihmasajuga, mis tegi mõtte võsa multi otsimisest aina enam vastumeelsemaks. Nii ma siis istusin seal järve kaldal, pesin hambaid ja mõtlesin ülimalt filosoofilisi mõtteid kui tuli otsus nimega loobumisvõit 1:0 aarde kasuks. Kuigi seekord läks nii, oli kogu reis siiski ülimalt kaif :)
Konsu järve ääres tegime selle aasta esimese telkimise. Oleme mõlemad telkinud küll ja veel, kuid miskipärast kujutasime ette kuskil pehmel samblal lebamist, tuul paitab näolappi, linnud laulavad sümfooniat ja nii edasi. Tegelikkuses olime tõesti hommikul nagu veoauto alla jäänud. Lisaks olin mina vahel kringliks külmunud. Teatavasti kringlid end ei liiguta, nii et Kaupsul oli au esimesena kargud alla ajada ja metsagurmeed meile tegema minna. Kui kringel oli üles soojenenud, siis sai temagi maast lahti. Uni oli küll katkendlik ja meie varustusega oli üpris jahe, siis hommikul olin see-eest väga puhanud ja kui poleks just veoauto alla jäämise tunnet, siis oleks hää meelega veel niimoodi telkinud.
Aarde olime plaaninud võtta eelmisel õhtul, kuid jäime natuke hilja peale ja üritasime hoopis ilma tikkude või millegi muuga priimuse piiritust süüdata. Selgus, et tikud olid meil maha jäänud ja sain oma vigases vene keeles teise seltskonna käest küsida, et izviniitje, u vas spitski(???) jest. Wir brauchen diese für warmes Wasser. Saime tikud ja tänu sellele ka süüa. Aaret läksime seega hommikul otsima. Alguses olin ma küll valmis alla andma, aga lõpuks leidis Kaups vajaliku info justkui maa alt üles. Lõpus läks see-eest kiiresti ja palju valikuid enam polnud.
Jäime Konsu lõkkekohta telkima. Kõik muu oli hea, v.a. pehme ase, sest ainult kaks õhukest lebomatti oli kaasas. Hommikul oli tunne, et veoki alla olin jäänud, sest kogu keha oli kange. Hommikul sain 6 paiku kargud alla ning hakkasin süüa tegema, kella 8ks olime siia jõudnud. Nullis väga kiirelt ei läinud, nii mikro ei tahtnud kuidagi silma jääda. Lõpus probleeme ei olnud. Mu arust võiks telkimiskohas teinegi aare olla, sest muidu võib see nägemata jääda.
Tänane geopäev kiskus siit alates üsna võsakaks. Järve sai ka natuke piiluda, isegi üksik kalamees oli kusagil kõrkjates õngitsemas. Kraavist üle saadud, veidi üle pea tihedas taimestikus ragistamist, jõudsime lõpuks ka konteinerini. Lootus, et tagasiteeks leiame parema raja, ei täitunud, tuli samuti läbi võsa trügida, õnneks enda rajatud rada veidi lihtsustas.
Proovisin midagi ilusat Konsu järve kohta leida, nats muutis meeldivamaks;):
Konsu järve kohta räägitakse, et Kalevipoeg kaevanud Konsu järve endale kaevuks. Teise jutu järgi ehitanud Kalevipoeg endale peaalust, väljakaevatud auku tekkinud Konsu järv ning mullast peaase olevat Kuremägi. Veel arvatakse, et Konsu järv tekkinud hoopis Kalevipoja saapakontsa jäljest, millest järve nimigi tekkinud.
Esimesest punktist leitu saatis meid edasi kaugel asuvasse tihnikusse. Enne lõppu üle loodusliku silla kulgesime võssist aardeni. Tänud peitjale.
Konsu järv. Selle kandi järve aaretest esimene külastatav. Üldiselt oli kõigil neljal üks ja sama mõte - oleks soovinud rohkem järve ja vähem võssi. Ikka hullult võsaks kiskus nende viimaste aarete külastus. Konsu järvega oli veel enam-vähem. Esimesest punktist saime kuidagi kätte teise punkti koordinaadi ja siis põrutasime edasi autoga. Lõpus oli vaja esmalt murda teed läbi tiheda looduse, siis saada sõbraks gepsuga, kes reedaks aarde asupaiga. Õnnestus. Järgmiseks Kurtna järv.
Selle aarde esimese punkti võtsime siin lähedal toimunud Kreenholmi eelõhtu sündmuse ajal. Logimiseni siis ei jõudnud. Tegime seda täna. Tõtt-öelda, ega järve nagu ei näinudki, pigem tee-äärt ja tihedat metsa. Aga leitud ta sai. Aitäh.
Tänast telkimisplatsi valides jäi sõelale just selle järve äärne. Päev olk pikk olnud ja lapsed väsinud ja kõhud tühjad. Nii seadsimegi esimese asjana telklaagri üles ja panime panni särisema. Kui kõhud täis ja lõke juba mõnusalt prõksus otsustasin kaarti kaeda. Vaatasin kll et 1,5 maastik aga Et eemalolek kiiremini läheks otsustasin autoga nulli minna. Hiljem muidugi selgus et see oli õige valik. Aardega kõik vinks vonks. Selline mõnus ja konkreetne. Maastiku kohta aga ütlex pigem selline tugev 2,5. Peitjale aga tänud järvetutvustuse eest ;)
Leitud.
Jõudsime laagriplatsile kohale ilma autot hiigellompidesse uputamata. Kõva vene disko käis, telki ka püsti panna ei viitsinud. Kuulsime, et karuonu ja caro lähevad aarde järele ja trügisime ka kampa. Mõnus jalutuskäik ja oligi aare leitud.
Esimese punkti võtsime sündmusele saabudes. Kuna platsil oli disko ning kõik istusid hapude nägudega, otsustasime teise poole ka üles otsida. Karuonu sebis noored neiud meile kaasa ning käisime sipsti ära. Jälle kilomeetrid kogunesid, õhtu lõpuks terve päva peale kokku 22.
Kuna sündmus oli siin lähedal, ei saanud ju seda aaret logimata jätta. Õnneks oli hea lühike multi. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud.
Leitud ja logitud.